Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
MANUEL CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA
esitatud 8. mail 2024(1)
Kohtuasjad C‑717/22 ja C‑372/23
SISTEM LUX OOD
ja
VU
versus
Teritorialna direktsia Mitnitsa Burgas
(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Rayonen sad Svilengrad (Svilengradi rajoonikohus, Bulgaaria) ja Administrativen sad Haskovo (Haskovo halduskohus, Bulgaaria))
Eelotsusemenetlus – Tolliliit ja kaupade vaba liikumine – Määrus (EL) nr 952/2013 – Tollialaste õigusaktide rikkumine – Haldussanktsioonid – Tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid – Liikmesriigi õigusnormid, milles on ette nähtud tollieeskirjade rikkumise eseme konfiskeerimine – Kolmandale isikule kuuluv kaup
1. Neis kahes eelotsusetaotluses väljendavad kaks Bulgaaria kohut Euroopa Kohtule oma kahtlusi määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud rikkumiste ja sanktsioonide korra tõlgendamise kohta.(2)
2. Nad soovivad oma küsimustega sisuliselt teada: a) kas tahtlus on tolliseadustiku artiklis 15 sätestatud teabe tollile esitamata jätmises seisneva rikkumise vajalik koosseisutunnus; ja b) kas liidu õigusega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, milles on sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjades tollikohustuste täitmata jätmise eest sanktsioonina ette nähtud uba konfiskeerimine.
I. Õigusraamistik
A. Liidu õigus
1. Raamotsus 2005/212/JSK(3)
3. Artikli 1 („Mõisted“) neljandas taandes on „konfiskeerimine“ määratletud kui „karistus või meede, mille kohus määrab pärast kuriteoga või kuritegudega seotud menetlust ning mille tagajärjeks on vara lõplik äravõtmine“.(4)
2. Tolliseadustik
4. Põhjenduses 38 on märgitud, et:
„On asjakohane arvestada asjaomase isiku heausksust juhtudel, kui tollivõlg on tekkinud tollialaste õigusaktide täitmata jätmise tõttu, ning vähendada võlgniku hooletu käitumise tagajärgi võimalikult suures ulatuses.“
5. Põhjenduses 45 on kinnitatud:
„On asjakohane sätestada liidu tasemel eeskirjad, mis reguleerivad kauba hävitamist või muud kõrvaldamist tolli poolt, kuna need on küsimused, mis varem nõudsid siseriiklikke õigusakte.“
6. Artiklis 15 („Teabe esitamine tollile“) on sätestatud:
„1. Kõik tolliformaalsuste või -kontrolli teostamisega otseselt või kaudselt seotud isikud esitavad tollile viimase taotluse korral ettenähtud tähtaja jooksul ja asjakohases vormis kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajaliku teabe ning osutavad tollile nende formaalsuste või selle kontrolli lõpuleviimiseks kogu vajalikku abi.
2. Asjaomane isik vastutab tollideklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, sisenemise ülddeklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni või reekspordi teatist tollile esitades või loa või mõne muu otsuse kohta taotlust esitades kõige järgmise eest:
a) deklaratsioonis, teatises või taotluses esitatud teabe õigsus ja täielikkus;
b) koos deklaratsiooni, teatise või taotlusega esitatavate dokumentide autentsus, õigsus ja kehtivus;
c) asjakohasel juhul kõnealuse kauba teatavale tolliprotseduurile suunamisega või lubatud toimingute tegemisega seotud kõikide kohustuste täitmine.
Esimest lõiku kohaldatakse ka tolli poolt nõutava või tollile antava mis tahes teabe mis tahes muus vormis andmise suhtes.
Kui deklaratsioon, teatis, taotlus või teave esitatakse artiklis 18 osutatud asjaomase isiku tolliesindaja poolt, on käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud kohustused siduvad ka tolliesindaja suhtes.“
7. Artiklis 42 („Karistuste kohaldamine“) on sätestatud järgmist:
„1. Iga liikmesriik sätestab karistused tollialaste õigusaktide täitmatajätmise eest. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2. Halduskaristuse kohaldamisel võib see muu hulgas olla ühes või mõlemas järgmises vormis:
a) tolli poolt määratud rahatrahv, sealhulgas kriminaalkaristuse asemel kohaldatav trahv;
b) asjaomasele isikule antud mis tahes lubade kehtetuks tunnistamine, peatamine või muutmine.
[…]“.
8. Artikli 79 („Rikkumisest tulenev tollivõlg“) lõikes 1 on sätestatud:
„Kauba puhul, mille eest tuleb tasuda imporditollimaksu, tekib tollivõlg impordil mis tahes järgmisel juhul:
a) jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb liiduvälise kauba toomist liidu tolliterritooriumile, selle tollijärelevalve alt väljaviimist või sellise kauba liikumist, töötlemist, ladustamist, ajutist ladustamist, ajutist importi või käsutamist kõnealusel territooriumil;
b) jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb kauba lõppkasutust liidu tolliterritooriumil;
c) jäetakse täitmata mõni tingimus, mis on seotud liiduvälise kauba suunamisega tolliprotseduurile või kaubale maksuvabastuse või vähendatud imporditollimaksu määra kohaldamisega kauba lõppkasutuse tõttu.“
9. Artiklis 158 („Kauba deklareerimine ja liidu kauba tollijärelevalve“) on sätestatud:
„1. Kõikide kaupade kohta, mida soovitakse tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni protseduurile suunatav kaup, esitatakse kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon.
2. Erijuhtudel, välja arvatud artikli 6 lõikes 3 osutatud juhtudel, võib tollideklaratsiooni esitamisel kasutada muid vahendeid kui elektroonilised andmetöötlusvahendid.
3. Ekspordiks, liidusiseseks transiidiks või välistöötlemiseks deklareeritud liidu kaup kuulub tollijärelevalve alla alates lõikes 1 osutatud tollideklaratsiooni aktsepteerimisest kuni kauba väljaviimiseni liidu tolliterritooriumilt, selle loovutamiseni riigile või selle hävitamiseni või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseni.“
10. Vastavalt artiklile 198 („Tolli võetavad meetmed“):
„1. Toll võtab kauba suhtes kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerib ja müüb või hävitab kauba järgmistel juhtudel:
a) kui mõnda tollialastes õigusaktides sätestatud kohustust, mis käsitleb liiduvälise kauba toomist liidu tolliterritooriumile, ei ole täidetud või kui kaupa on tollijärelevalve eest varjatud;
[…]“.
11. Artikli 233 („Liidu transiidiprotseduuri pidaja ning liidu transiidiprotseduuri alusel liikuva kauba vedaja ja saaja kohustused“) lõikes 3 on sätestatud:
„Kauba vedaja või saaja, kes võtab kauba vastu, teades, et see liigub liidu transiidiprotseduuri alusel, vastutab samuti kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkoha tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks.“
B. Liikmesriigi õigus. Tolliseadus (Zakon za mitnitsite)
12. Artiklis 231 on sätestatud, et haldussanktsiooni määramise otsused teeb tolliasutuse direktor või tema määratud ametnikud.
13. Vastavalt artiklile 233:
„1. Isikut, kes liigutab või veab või püüab vedada kaupa üle riigipiiri tolli teadmata või loata, karistatakse salakaubaveo eest 100‑200% ulatuses kauba tolliväärtusest või ekspordi korral kaupade väärtusest, kui tegu ei kujuta endast kuritegu.
[…]
6. Riik konfiskeerib salakaubaveo esemeks oleva kauba, olenemata sellest, kes on selle omanik, ja kui see on kadunud või varastatud, mõistetakse [toimepanijana] süüdi selle tolliväärtuse või ekspordi korral kaupade väärtusega võrdväärses summas.
[…]“.
II. Faktilised asjaolud, kohtuvaidlused ja eelotsuse küsimused
14. Serbia kodanik VU, kes juhtis alumiiniumprofiilide koormaga poolhaagist vedavat veoautot suunaga Türgist Serbiasse, ilmus 28. mail 2021 Bulgaaria tollipunkti.
15. Tollideklaratsioonide kontrollimisel ja sõiduki kaalumisel tuvastati, et kaubakogus ületas selgelt neis dokumentides deklareeritut.
16. Kontrollimisel leiti sõiduki veoseruumist kolmteist alumiiniumprofiilide kaubaalust. Dokumentide kohaselt vastasid viis neist täielikult ühe konkreetse kaubasaatja veosele. Ülejäänud kaheksal kaubaalusel olevad profiilid, mille oli saatnud teine ettevõtja, ei olnud deklareeritud.
17. Nende asjaolude tõttu on algatatud kaks kohtumenetlust, milles kumbki pädev kohus on otsustanud esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.
A. Kohtuasi C‑717/22
18. Teritorialna direktsia „Juzhna morska“ („Juzhna morska“ piirkondlik osakond) algatas 28. mail 2021 poolhaagisega veoauto juhi suhtes tolliseaduse artikli 233 lõike 1 rikkumise tõttu haldusrikkumist käsitleva menetluse. Deklareerimata alumiiniumplaadid ning haagis konfiskeeriti.
19. Haldusrikkumist käsitlev menetlus peatati pärast kriminaalmenetluse algatamist samade asjaolude suhtes.
20. Pärast seda, kui haldusasutus oli lõplikult välistanud süüteo toimepanemise ja jätkas sanktsioonimenetlust, leidis ta, et autojuhi tegevus (st alumiiniumplaatide vedu üle riigipiiri tolliasutuse teadmata ja ilma selle loata) vastas tolliseaduse artikli 233 lõikes 1 sätestatud rikkumise tüüpilistele tunnustele.
21. Sellest tulenevalt haldusasutus:
– määras sõidukijuhile haldussanktsioonina rahatrahvi summas 73 140,06 Bulgaaria leevi (BGN) (ligikaudu 37 400 eurot), mis vastab 100% kauba tolliväärtusele;
– otsustas vastavalt tolliseaduse artikli 233 lõikele 6 koostoimes artikli 233 lõikega 1 alumiiniumplaadid konfiskeerida ja veoauto koos poolhaagisega tagastada selle omanikule, kelleks on asjasse puutumatu kolmas isik.
22. Äriühing Sistem Lux, kes on konfiskeeritud kauba omanik, vaidlustas selle otsuse Rayonen sad Svilengradis (Svilengradi rajoonikohus, Bulgaaria), kes otsustas esitada Euroopa Kohtule kolm eelotsuse küsimust, millest esimest kahte ma järgmiseks tsiteerin:
„1. Kas [tolliseadustiku] artikli 42 lõiget 2, milles on ammendavalt sätestatud haldussanktsioonide liigid, mida võib määrata tollialaste õigusnormide rikkumise eest, tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta [edaspidi „harta“] artikli 17 lõikega 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune riigisisene säte nagu tolliseaduse artikli 233 lõige 6, milles on täiendava haldussanktsioonina ette nähtud rikkumise eseme konfiskeerimine (omandi võõrandamine riigi kasuks)? Kas rikkumise eseme konfiskeerimine on lubatud juhul, kui konfiskeeritud vara kuulub muule isikule kui rikkumise toimepanija?
2. Kas [tolliseadustiku] artikli 42 lõiget 1 koostoimes harta artikli 49 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et selline riigisisene säte nagu tolliseaduse artikli 233 lõige 6, milles on lisaks sanktsioonile „trahv“ täiendava sanktsioonina ette nähtud rikkumise eseme konfiskeerimine (omandi võõrandamine riigi kasuks), mis kujutab endast sanktsioneerivat omandiõiguse riivet, mis ei ole proportsionaalne taotletud õiguspärase eesmärgiga, lubamatu järgmistel juhtudel: üldiselt juhtudel, kui rikkumise esemeks olnud konfiskeeritud vara kuulub rikkumise toimepanijale, samuti juhtudel, kui see kuulub kolmandale isikule, kes ei ole rikkumise toimepanija, ning eelkõige juhtudel, kui isik ei ole tegu toime pannud tahtlikult, vaid hooletusest?“
B. Kohtuasi C‑372/23
23. Kohtuasjas C‑717/22 viidatud vedaja VU vaidlustas Rayonen sad Svilengradis (Svilengradi rajoonikohus) nii määratud trahvi kui ka kauba konfiskeerimise. Tema kaebus jäeti 17. jaanuari 2022. aasta otsusega rahuldamata.
24. VU esitas esimese astme kohtuotsuse peale kaebuse Administrativen sad Haskovole (Haskovo halduskohus, Bulgaaria), kes otsustas esitada Euroopa Kohtule viis eelotsuse küsimust, millest esimest nelja ma järgmiseks tsiteerin:
„1. Kas [tolliseadustiku] artiklit 15 koostoimes artikli 42 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu tolliseaduse artikli 233 lõige 1 koostoimes haldusrikkumiste ja haldussanktsioonide seaduse (Zakon za administrativnite narushenia i nakazani) artikliga 7, milles on juhul, kui hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu on toime pandud tolliõigusnormide rikkumine, mis seisneb üle riigipiiri veetud kauba deklareerimiseks kohustusliku vormi kasutamata jätmises, ette nähtud sanktsioon salakaubaveo eest, mida ei ole toime pandud tahtlikult? Kas selline riigisisene õigusnorm, mis võimaldab sellisel juhul kvalifitseerida rikkumise hooletusest toime pandud salakaubaveoks, on lubatav või on tahtlus salakaubaveo kohustuslik koosseisutunnus?
2. Kas [tolliseadustiku] artikli 42 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu [tolliseaduse] artikli 233 lõige 1 koostoimes haldusrikkumiste ja haldussanktsioonide seaduse artikliga 7, mille kohaselt võidakse mõistega „salakaubavedu“ hõlmatud esimese rikkumise eest määrata olenemata sellest, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest, sama liiki ja suurusega sanktsioon, nimelt „trahv“, mille suurus on 100% kuni 200% rikkumise eseme tolliväärtusest?
3. Kas [tolliseadustiku] artikli 42 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu [tolliseaduse] artikli 233 lõige 6, milles on täiendava haldussanktsioonina ette nähtud rikkumise eseme, mille valdamine ei ole keelatud, konfiskeerimine (omandi võõrandamine riigi kasuks)? Kas rikkumise eseme konfiskeerimine on lubatud juhul, kui konfiskeeritud vara kuulub muule isikule kui rikkumise toimepanija?
4. Kas [tolliseadustiku] artikli 42 lõiget 1 koostoimes […] harta artikli 49 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et selline riigisisene õigusnorm nagu [tolliseaduse] artikli 233 lõige 6, milles on lisaks sanktsioonile „trahv“ täiendava sanktsioonina ette nähtud rikkumise eseme, mille valdamine ei ole keelatud, konfiskeerimine (omandi võõrandamine riigi kasuks), mis kujutab endast sanktsioneerivat omandiõiguse riivet, mis ei ole proportsionaalne taotletud õiguspärase eesmärgiga, õiguspärane järgmistel juhtudel: üldiselt juhtudel, kui rikkumise esemeks olnud konfiskeeritud vara kuulub rikkumise toimepanijale, samuti juhtudel, kui see kuulub kolmandale isikule, kes ei ole rikkumise toimepanija, ning eelkõige juhtudel, kui isik ei ole rikkumist toime pannud tahtlikult, vaid hooletusest?“
III. Menetlus Euroopa Kohtus
25. Kohtuasja C‑717/22 aluseks olev eelotsusetaotlus esitati Euroopa Kohtule 23. novembril 2022.
26. Sistem Lux, Teritorialna direktsia Mitnitsa Burgas (tolliameti Burgase piirkondlik osakond, Bulgaaria), Bulgaaria, Itaalia ja Läti valitsus ning Euroopa Komisjon on selles menetluses esitanud kirjalikud seisukohad.
27. Kohtuasja C‑372/23 aluseks olev eelotsusetaotlus esitati Euroopa Kohtule 13. juunil 2023.
28. Selles teises menetluses on kirjalikud seisukohad esitanud lisaks komisjonile ka Teritorialna direktsia Mitnitsa Burgas (tolliameti Burgase piirkondlik osakond) ning Belgia, Bulgaaria, Hispaania ja Itaalia valitsus.
29. Need kaks kohtuasja liideti, arvestades nende seotust, suulise menetluse ja kohtuotsuse huvides.
30. Euroopa Kohus, kes ei pidanud kohtuistungi korraldamist vajalikuks, palus kohtujuristi ettepanekus keskenduda kohtuasjas C‑717/22 esitatud kahele esimesele küsimusele (mis sisuliselt kattuvad kohtuasjas C‑372/23 esitatud kolmanda ja neljanda küsimusega) ning kohtuasjas C‑372/23 esitatud kahele esimesele küsimusele.
IV. Analüüs
31. Kohtuasja C‑717/22 kaks esimest küsimust puudutavad niisuguste riigisiseste õigusnormide vastavust liidu õigusele, milles on konkreetselt tollieeskirjade rikkumise puhul ette nähtud asjaomase kauba konfiskeerimine.
32. Kohtuasja C‑372/23 kaks esimest küsimust puudutavad niisuguste riigisiseste õigusnormide vastavust liidu õigusele, milles on salakaubaveo eest ette nähtud teatav sanktsioon.
33. Analüüsin kõigepealt eelotsuse küsimusi, mis puudutavad põhisanktsiooni (kohtuasi C‑372/23), ja seejärel käsitlen konfiskeerimisega seotud küsimusi (kohtuasjad C‑717/22 ja C‑372/23).
34. Ma ei käsitle harta artikli 17 lõike 1 ja artikli 49 lõike 3 mõju, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtud ei ole esitanud põhjusi, mis on ajendanud neid taotlema just nende sätete tõlgendamist.
A. Sanktsioon tollialase teabe esitamise kohustuse rikkumise eest (esimene ja teine küsimus kohtuasjas C‑372/23)
35. Eelotsusetaotluse esitanud kohus seab kahtluse alla sellise riigisisese õigusnormi kooskõla liidu õigusega (eelkõige tolliseadustiku artikliga 15 koostoimes artikli 42 lõikega 1), milles on ette nähtud sanktsioon hooletusest toime pandud tollieeskirjade rikkumise eest, mis on kvalifitseeritud kui tahtmatu salakaubavedu.
36. Täpsemalt soovitakse teada:
– kas tahtlus on salakaubaveo kohustuslik koosseisutunnus (esimene küsimus);
– kas salakaubaveo eest võib määrata tahtlikult ja hooletusest toime pandud rikkumise korral „sama liiki ja suurusega“ sanktsiooni (teine küsimus).
37. Tuletan meelde, et VU‑le on määratud sanktsioonid tolliseaduse artikli 233 lõike 1 rikkumise eest. Kõnealune säte muudab Bulgaarias karistatavaks kaupade veo üle riigipiiri ilma tolliasutuse teadmata või selle loata. See käsitleb tolliseadustiku artiklis 15 sätestatud teabe esitamise kohustuse rikkumist.(5) Selline kohustus ei ole täidetud, kui esitatud teave on vale, sest see ei vasta kauba tegelikule sisule.
38. Kuigi eelotsusetaotluses ei ole seda täpsustatud, selgub, et Türgist pärit veetud kaup oli saadetud Serbiasse, mistõttu Bulgaaria oli vaid transiitriik. Sellisel juhul oleks kõigepealt kohaldatav liidu õigusnorm tolliseadustiku artikkel 158.
39. Selle artikli kohaselt tuleb tolliprotseduurile suunatud kauba kohta (v.a vabatsoon) esitada asjakohane tollideklaratsioon (lõige 1) ja see tuleb esitada tollijärelevalve alla alates selle tollideklaratsiooni aktsepteerimisest kuni kauba väljaviimiseni liidu tolliterritooriumilt, selle loovutamiseni riigile, selle hävitamiseni või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseni (lõige 3).
40. Tolliseadustiku artikli 233 lõike 3 kohaselt vastutab transiitkauba vedaja kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkoha tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks.(6)
41. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul, mida keegi ei vaidlusta ja mida ei ole vaja käesolevas menetluses kontrollida, kujutas VU transiidiprotseduuri raames veetavate kaupade kohta usaldusväärse deklaratsiooni esitamise kohustuse täitmata jätmine endast tolliseadustiku artikli 15 rikkumist, mille pani toime asjaomane isik.(7)
42. Tolliseadustiku artikli 15 lõike 1 kohaselt esitavad kõik tolliformaalsuste või -kontrolli teostamisega otseselt või kaudselt seotud isikud tollile viimase taotluse korral asjakohases vormis kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajaliku teabe ning osutavad tollile nende formaalsuste või selle kontrolli lõpuleviimiseks kogu vajalikku abi.
43. Tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 kohaselt vastutab tollile tollideklaratsiooni esitav isik deklaratsioonis toodud teabe õigsuse ja täielikkuse ning tõendavate dokumentide autentsuse, õigsuse ja kehtivuse eest.
44. Tolliseadustiku artikli 42 kohaselt peavad liikmesriigid tollialaste õigusaktide rikkumise korral kohaldama tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.
45. Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul rangelt võttes kindlaks teha, kas määratud sanktsioon on rikkumist puudutava tahtluse osas kooskõlas tolliseadustiku artikliga 15 ja sanktsiooni enda proportsionaalsuse osas selle artikli 42 lõikega 1.
46. Vastates esimesele neist küsimustest tuleb arvesse võtta, et Euroopa Kohus on leidnud järgmist:
– tolliseadustiku artikli 15 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmine kujutab endast „tollialaste õigusaktide rikkumist“ tolliseadustiku artikli 42 lõike 1 tähenduses;
– „Nimelt ei hõlma see mõiste [tollialaste õigusaktide rikkumine] mitte ainult pettust, vaid hõlmab liidu tollialaste õigusaktide mis tahes täitmata jätmist, sõltumata sellest, kas rikkumine oli tahtlik või pandi toime ettevaatamatuse tõttu, või sellest, et asjaomane ettevõtja ei tegutsenud õigusvastaselt“.(8)
47. Sama kehtib eelkõige, nagu komisjon on märkinud, tolliseadustiku artiklis 158 sätestatud kohustuse täitmata jätmise kohta esitada kõnealusele protseduurile vastav tollideklaratsioon.
48. Sellest eeldusest tuleneb, et tahtlus ei ole salakaubaveo vajalik koosseisutunnus. Tolliseadustiku artikli 15 lõike 1 rikkumise eest, mis on toime pandud hooletusest, määravad liikmesriigid sanktsiooni vastavalt sama seadustiku artiklile 42.
49. Sanktsioon peab igal juhul ja käesolevas menetluses käsitletavas osas olema proportsionaalne, nagu nõuab tolliseadustiku artikli 42 lõige 1.
50. Kohtuasjas C‑372/23 ei esita eelotsusetaotluse esitanud kohus oma teises küsimuses mitte niivõrd proportsionaalsuse küsimust kitsas tähenduses, vaid jällegi tahtlikkuse asjakohasust sanktsiooni määramisel.
51. Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab nimelt tahtlust, millele viidatakse seoses tolliseadustiku artikli 42 lõikega 1, st sanktsiooni seisukohast, mitte enam rikkumise faktilise olukorra määratlemise seisukohast.
52. Sisuline probleem jääb siiski samaks, nimelt see, kas riigisisesed õigusaktid, milles kvalifitseeritakse hooletu käitumine tollieeskirjade rikkumiseks (esimene küsimus) ja määratakse selle eest sanktsioon, mille korral ei tehta vahet hooletul ja tahtlikul tegevusel (teine küsimus), on kooskõlas tolliseadustikuga.
53. Seega ei ole küsimus selles, kas põhikohtuasjas kõne all olev sanktsioon oli proportsionaalne mitte selle tegeliku suuruse või muude asjaolude tõttu, vaid seetõttu, kas rikkumine oli tahtlik või hooletu.
54. Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab asjaolu, et tegude eest, „mis on tahtlikud või süülised, võib karistada samal viisil ja sama rangusega“. Kohtu arvates oleks tõeliselt „ebaproportsionaalne“, kui ei tehtaks vahet tahtlike ja hooletusest toime pandud rikkumiste vahel.
55. Pigem ei tohiks tähelepanu kõrvale juhtida puhtalt ümberlükatav viide määratud sanktsiooni proportsionaalsusele. Nende küsimuste sisu on tegelikult – ma kordan –, kas ja millistel tingimustel võib salakaubaveo eest karistada ainult siis, kui see tuleneb tahtlikust tegevusest.
56. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei tohi riigisiseste õigusnormidega lubatud karistusmeetmed minna kaugemale sellest, mis on vajalik nende õigusnormidega õiguspäraselt taotletavate eesmärkide saavutamiseks, ega olla nende eesmärkide suhtes ebaproportsionaalsed.(9)
57. Seega, „peab [toll] nii võimaliku toime pandud rikkumise õiguslikul kvalifitseerimisel kui ka vajaduse korral tollialaste õigusaktide rikkumise eest karistuste kindlaksmääramisel arvesse võtma kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral deklarandi heausksust, et tagada, et need sanktsioonid oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad“.(10)
58. Heausksuse olulisus sanktsioonide ulatuse kaalumisel ei tähenda, et sanktsioonid on lubatud ainult tahtlike rikkumiste korral. Nagu ma juba märkisin, hõlmab mõiste „tollialaste õigusaktide rikkumine“ tolliseadustiku artikli 42 lõike 1 tähenduses kõiki nende õigusaktide rikkumisi, olenemata sellest, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest.
59. Kokkuvõttes leian, et kohtuasjas C‑372/23 esitatud teisele eelotsuse küsimusele tuleks vastata samamoodi nagu esimesele küsimusele: kuna tahtlus ei ole salakaubaveo kohustuslik koosseisutunnus ja pelgalt tolliseadustiku artikli 15 lõike 1 rikkumisest piisab, et kvalifitseerida see tegu tolliseadustiku artikli 42 alusel karistatavaks, ei ole liidu õiguses välistatud karistus tahtluseta toime pandud rikkumiste eest.
60. Euroopa Kohus on kinnitanud tolliseadustiku artikli 42 lõike 1 sellist tõlgendust, sedastades, et tollideklaratsioonis ebaõigete andmete esitamise korral on võimalik määrata haldustrahv, olenemata asjaomase ettevõtja heausksusest.(11)
61. See vastus ei piira seda, et kohase sanktsiooni määramisel tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid tegureid (sealhulgas vajaduse korral õigusrikkuja heausksust) liikmesriigi seadusandja poolt kehtestatud skaala raames, mille alusel võib sanktsioon olla suuremal või vähemal määral astmeline.(12)
B. Konfiskeerimine tolli teavitamise kohustuse rikkumise korral (esimene ja teine eelotsuse küsimus kohtuasjas C‑717/22, mis langevad kokku kohtuasjas C‑372/23 esitatud kolmanda ja neljanda küsimusega)
62. Nende küsimustega soovivad eelotsusetaotluse esitanud kohtud sisuliselt teada:
– kas konfiskeerimine kui täiendav haldussanktsioon on „salakaubaveo“ puhul asjakohane;
– kui see on nii, siis kas kauba, mis kuulub kolmandale isikule, kes ei ole õigusrikkuja, võib konfiskeerida, eelkõige juhul, kui viimane ei ole tegutsenud pahatahtlikult.
63. Tolliseadustiku artikli 42 lõige 2 ei sisalda ammendavat loetelu „vormidest“ (menetlustest), millega liikmesriigid võivad kehtestada halduskaristussanktsioonid. See selgub sätte sõnastusest, milles kasutatakse väljendit inter alia,(13) kui loetletakse näitena need vormid.
64. Nagu Euroopa Kohus on järjekindlalt sedastanud, siis „kui liidu õigusnorme ei ole ühtlustatud sanktsioonide valdkonnas, mida nendes õigusnormides sätestatud tingimuste rikkumise korral kohaldatakse, siis on liikmesriigid pädevad valima sanktsioonid, mida nad peavad asjakohasteks“. Loogiliselt on liikmesriigid „kohustatud nimetatud pädevust teostama liidu õigust ja selle aluspõhimõtteid ning seega proportsionaalsuse põhimõtet järgides“.(14)
65. Seega ei näe ma põhjust, miks ei võiks konfiskeerimist näha ette täiendava haldussanktsioonina sellistel juhtudel nagu käesolevas asjas, st tolliseadustiku artikli 15 lõike 1 rikkumise korral.(15)
66. Tolliseadustikus endas (artikkel 198) on liikmesriigi asutustele kehtestatud kohustus võtta kõik vajalikud meetmed kauba kõrvaldamiseks, kui tollialastes õigusaktides sätestatud kohustusi ei täideta. Selles on sõnaselgelt nimetatud meetmete hulgas kõnealuse kauba konfiskeerimine, müümine ja hävitamine.
67. Seega on kinnipeetud kauba konfiskeerimine kas haldussanktsioonina (tolliseadustiku artikkel 42) või vajaliku meetmena tollikohustuse täitmata jätmise korral (tolliseadustiku artikkel 198) sellistel juhtudel, nagu käesolev juhtum, liidu õiguse kohaselt lubatud.(16)
68. Võib vaielda selle üle, millistel asjaoludel on konkreetne konfiskeerimine õiguspärane, kuid kindlasti mitte selle üle, kas tegemist on meetmega, mis on sellisena liidu õigusega kooskõlas.
69. Mis puudutab heausksele kolmandale isikule, kes ei ole õigusrikkuja, kuuluva vara konfiskeerimist, siis on Euroopa Kohus juba ühemõtteliselt otsustanud: „võttes aga arvesse isikute õiguste märkimisväärset riivet, mille toob kaasa vara konfiskeerimine, st omandiõiguse lõplik äravõtmine selle vara suhtes, tuleb märkida, et heauskse kolmanda isiku puhul, kes ei teadnud ega saanud teada, et tema vara kasutati süüteo toimepanemiseks, kujutab selline konfiskeerimine taotletavat eesmärki silmas pidades ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis kahjustab omandiõiguse enda olemust“.(17)
70. Eelotsusetaotluse esitanud kohtute esitatud teave ei võimalda kindlalt järeldada, kas konfiskeeritud kaup kuulus tegelikult heauskselt tegutsevale kolmandale isikule tähenduses, nagu ma just välja tõin.
71. Kõik näib viitavat sellele, et kaup ei ole VU (st vedaja, kelle sanktsioon määrati) omand, kuigi ei ole kindlaks tehtud, et tema õigust vaidlustada kauba konfiskeerimist ei ole vaidlustatud. See kuulub pigem Sistem Luxile, kes on kaebaja kohtuasja C‑717/22 aluseks oleva vaidluses.
72. Tolli kirjalike seisukohtade(18) ja Bulgaaria valitsuse kirjalike seisukohtade(19) kohaselt on Sistem Lux siiski peamine vastutav isik transiidiprotseduuri eest, millele konfiskeeritud kaup on suunatud. Kui see oleks nii, mida eelotsusetaotluse esitanud kohtud peavad kontrollima, siis ei saaks Sistem Luxi rangelt võttes liigitada „kolmandaks isikuks“.
73. Kohtuasja C‑717/22 eelotsusetaotluses(20) esitatud tolli väidetest nähtub, et haldusotsus konfiskeerimise kohta tuleneb sellest, et Sistem Lux ei ole täitnud oma tollikohustusi seoses konfiskeeritud kaubaga. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus nõustub selle seisukohaga, võib selline tolliseadustiku artikli 198 rikkumine viia konfiskeerimismeetme võtmiseni.
74. Lõpuks, isegi kui Sistem Lux ei ole pannud toime konkreetset rikkumist, milles VUd süüdistatakse, on ta rikkunud iseenda kohustust, mis võib õigustada konfiskeerimist.
V. Ettepanek
75. Eeltoodut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Rayonen sad Svilengradile (Svilengradi rajoonikohus, Bulgaaria) ja Administrativen sad Haskovole (Haskovo halduskohus, Bulgaaria) järgmiselt:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, artiklit 15 koostoimes selle määruse artikli 42 lõigetega 1 ja 2
tuleb tõlgendada nii, et
1. tahtlus ei ole salakaubaveos seisneva rikkumise kohustuslik koosseisutunnus;
2. liikmesriigi õigusnormidega võib ette näha kauba konfiskeerimise lisasanktsioonina, mis määratakse neile, kes on toime pannud haldusrikkumise, jättes täitmata tollialastes õigusaktides sätestatud kohustused.