Kohtuasi T‑17/12

Moritz Hagenmeyer

ja

Andreas Hahn

versus

Euroopa Komisjon

Tarbijakaitse – Määrus (EÜ) nr 1924/2006 – Toidu kohta esitatavad tervisealased väited – Keeldumine lubamast väidet haigestumise riski vähendamise kohta – Riskiteguri äranäitamine – Haigestumise riski vähendamise kohta esitatavate väidete loamenetluse õiguspärasus – Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Otsene ja isiklik puutumus – Vastuvõetavus – Proportsionaalsus – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (viies koda), 30. aprill 2014

1.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus – Nõue tühistada otsus, millega keelduti rahuldamast individuaalset haigestumise riski vähendamise väite lubamise taotlust – Vastuvõetavus

(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, artikli 14 lõike 1 punkt a ja artikkel 15; komisjoni määrus nr 1170/2011, lisa)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni määrus, millega keeldutakse rahuldamast haigestumise riski vähendamise väite loamenetluses esitatud individuaalset taotlust – Seda luba taotlenud isiku esitatud hagi – Vastuvõetavus

(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, artikkel 15; komisjoni määrus nr 1170/2011, lisa)

3.      Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Haigestumise riski vähendamise väide – Taotlus väite lubamiseks – Taotleja kohustus näidata ära haigestumise riskitegur

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, artikli 2 lõike 2 punkt 6 ning artikli 14 lõike 1 punkt a ja artikkel 2)

4.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

5.      Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Haigestumise riski vähendamise väide – Loamenetlus – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, artikli 10 lõige 1, artikli 14 lõike 1 punkt a ja artikli 17 lõige 1)

6.      Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Haigestumise riski vähendamise väide – Taotlus väite lubamiseks – Individuaalne ja üldine iseloom – Otsuse õigusliku vormi valiku jätmine komisjoni otsustada

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, artikli 17 lõiked 1–4)

7.      Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Haigestumise riski vähendamise väide – Loamenetlus – Liidu ametiasutuste ja liikmesriigi pädevate ametiasutuste vaheline pädevuse jaotus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, artikli 16 lõike 1 teine lause)

8.      Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Haigestumise riski vähendamise väide – Loamenetlus – Tähtaja ületamine – Mõju otsuse õiguspärasusele – Tingimused

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, artikli 15 lõike 2 punktid a ja i, artikli 16 lõige 1 ja artikli 17 lõige 1)

9.      Õigusaktide ühtlustamine – Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited – Määrus nr 1924/2006 – Haigestumise riski vähendamise väide – Loamenetlus – Taotleja õigus esitada oma seisukohti loa andmiseks pädevale asutusele – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1924/2006, artikli 16 lõike 6 teine lõik)

10.    Institutsioonide aktid – Põhjendused – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus, millega jäetakse rahuldamata taotlus saada luba tervisealase väite kasutamiseks

(ELTL artikli 296 teine lõik; komisjoni määrus nr 1170/2011)

1.      Kuna pool, kes menetluse algatab, peab õigustama vaidlustatud akti tühistamise vastu tekkinud ja olemasolevat huvi ega saa vaidlustatud akti tühistamise nõudes oma huvi põhjendamiseks tugineda tulevikus tekkivatele olukordadele, mille saabumine ei ole kindel, on isikul, kes on esitanud selleks ette nähtud eekirju, mis viitavad pelgalt taotlejatele üldiselt, järgides taotluse haigestumise riski vähendamise väite lubamiseks, ilmselgelt huvi paluda selle loa andmisest keeldumise kohta tehtud otsuse tühistamist.

(vt punktid 38, 39, 44 ja 45)

2.      ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaselt võib iga füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole akti adressaat, esitada hagi selle akti peale, kui see puudutab teda otseselt ja isiklikult. Komisjoni määrus, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja millega keeldutakse lõplikult rahuldamast määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta alusel haigestumise riski vähendamise väite loamenetluses esitatud loataotlust, puudutab taotlejat otseselt, kuna seadusandja kavatsus oli lubada igal füüsilisel või juriidilisel isikul selle määruse artikli 15 alusel loataotlust esitada ja kuna lõplik otsus, millega keelduti hagejate loataotluse rahuldamisest, sisaldub vaidlustatud määruses, mis kujutab endast loamenetluse lõppu. Lisaks puudutab nimetatud määrus hagejat isiklikult, kuna ta esitas individuaalse taotluse.

(vt punktid 50, 51, 56 ja 61)

3.      Haigestumise riski vähendamise väite lubamine määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta artikli 2 lõike 2 punkti 6 tähenduses nõuab lisaks haiguse äranäitamisele seda, et tuuakse välja ka sellesse haigusesse haigestumise konkreetne riskitegur, mida hageja arvates oluliselt vähendataks. Nimelt möönab seadusandja määruse nr 1924/2006 artikli 14 lõikes 2, et haigusel on mitu riskitegurit. Selle sätte kohaselt peab haigestumise riski vähendamise väidete puhul toote märgistusel või märgistuse puudumise korral toote esitlemisel või reklaamis olema ka lause, mis viitab sellele, et väites viidatud haigusel on mitu riskitegurit ning ühe riskiteguri muutmisel võib, aga ei pruugi olla kasulikku mõju. Seega, kui taotleja ei näita ära ei haigust ega konkreetset riskitegurit, ei ole komisjonil võimalik hinnata, missugusesse haigusesse haigestumise millist riskitegurit väite aluseks olev toitumisalane käitumine arvestatavates kogustes oluliselt vähendaks. Piisab sellest, et riskitegur nähtub, vähemalt vaikimisi, kas asjaomase väite sõnastuse kohta tehtud ettepanekust või loataotlusele lisatud dokumentidest.

(vt punktid 73 ja 75)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 99 ja 122)

5.      Määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta artikli 10 lõige 1, artikli 14 lõike 1 punkt a ja artikli 17 lõige 1 ei ole ilmselgelt ebasobivad, arvestades eesmärke, mida institutsioonid peavad saavutama, ja et seega ei ole need sätted proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu õigusvastased.

Täpsemalt ei tundu, et meetmed, mis võeti direktiiviga 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis kehtis kuni määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta vastuvõtmiseni, olnuksid taotletavate eesmärkide, eeskätt tervisekaitse seisukohalt samavõrra sobivad kui nimetatud määruse kõnealused sätted.

(vt punktid 113 ja 121)

6.      Määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta artikli 17 sõnastusest tuleneb, et see säte näeb menetlusele, mida komisjon peab järgima selleks, et nimetatud määruse artikli 14 alusel esitatud taotluse kohta tehtud otsus oleks lõplik, ette erinevad etapid. Seevastu ei ole otsuse õigusliku vormi kohta midagi täpsustatud ja selle õigusliku vormi valik on jäetud komisjoni otsustada, kes peab asjaomase väite kohta tegema lubava või keelduva otsuse.

Selles osas ei ole üldkohaldatava määruse vastuvõtmine kõne all oleva menetluse mõttega vastuolus. Kuigi arutusel olev menetlus näeb tõepoolest ette üksiktaotluste läbivaatamise, võivad määruse nr 1924/2006 artikli 17 lõike 5 kohaselt komisjoni lubatud tervisealaseid väiteid sellegipoolest kasutada kõik toidukäitlejad. Kuna nimetatud sättel on erga omnes mõju, omistab see arutusel olevale menetlusele kahesuguse ehk nii üld- ja üksikmeetmeid käsitleva menetluse olemuse.

(vt punktid 127, 130 ja 131)

7.      See, et siseriiklik pädev ametiasutus esitas haldusmenetluses oma seisukoha asjaomase väite lubamise taotluse kehtivust puudutavate nõuete kohta, ei kujuta endast menetlusnormide rikkumist. Nimelt tuleneb määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta artikli 16 lõike 1 esimesest lausest, et vastutus selle eest, et taotlus, mis vastab selles määruses kehtestatud vormilistele ja sisulistele nõuetele, eeskätt nõudele näidata ära riskitegur, on kehtiv, lasub, vähemalt võrdses osas, liikmesriigi pädeval asutusel.

(vt punktid 136 ja 138)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 160)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 165)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 173, 175 ja 177–179)