Language of document : ECLI:EU:C:2019:982

Liidetud kohtuasjad C585/18, C624/18 ja C625/18

A. K.
versus
Krajowa Rada Sądownictwa

ning

CP
ja
DO
versus
Sąd Najwyższy

(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Izba Pracy i Ubezpieczeń Społecznych) (Poola kõrgeim kohus (töö- ja sotsiaalkindlustusasjade kolleegium))

 Euroopa Kohtu (suurkoda) 19. novembri 2019. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Direktiiv 2000/78/EÜ – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Vanuse alusel diskrimineerimise keeld – Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunike pensioniea alandamine – Artikli 9 lõige 1 – Kaebeõigus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Tõhus kohtulik kaitse – Kohtunike sõltumatuse põhimõte – Sąd Najwyższys (kõrgeim kohus) uue kolleegiumi loomine, mille pädevusse kuuluvad muu hulgas selle kohtu kohtunike pensionile saatmisega seotud asjad – Kolleegium, mis koosneb kohtunikest, kelle on äsja ametisse nimetanud Poola Vabariigi president riikliku kohtute nõukoja ettepanekul – Selle nõukoja sõltumatus – Õigus jätta kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis on liidu õigusega vastuolus – Liidu õiguse esimus

1.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Üldised või hüpoteetilised küsimused – Küsimused, mis on muutunud alusetuks pärast asjaolude muutumist või seadusemuudatust asjaomases liikmesriigis – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine

(ELTL artikkel 267)

(vt punktid 67–71, 107–109 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõlgendamise taotlus – Liidu õigusega reguleeritud riigisisene õiguslik olukord – Euroopa Kohtu pädevus

(ELTL artikkel 267; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 51 lõige 1)

(vt punktid 79–81)

3.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtusse pöördumine – Liikmesriikide kohtute pädevus – Ulatus – Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et teatavad kohtuasjad tuleb lõpetada, ning seega takistavad viimase astmena asja lahendava kohtu kolleegiumil jääda eelotsuse küsimuste juurde – Lubamatus

(ELTL artikkel 267)

(vt punktid 102–104)

4.        Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Kohtute sõltumatuse põhimõte – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

(vt punktid 119–125)

5.        Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Kohtute sõltumatuse põhimõtte järgimine – Kõrgeima kohtu uus distsiplinaarkolleegium, mis koosneb kohtunikest, kelle on ametisse nimetanud Poola Vabariigi president riikliku kohtute nõukoja ettepanekul – Rikkumine, kui õigussubjektidel on tekkinud põhjendatud kahtlus, kas see kolleegium on väljaspool väliste tegurite mõju haardeulatust ja kas see on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne – Kriteeriumid – Objektiivsed tingimused, milles see kolleegium loodi, tema tunnused ja liikmete ametisse nimetamise menetlus – Riikliku kohtute nõukoja sõltumatus – Kindlakstegemine eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 9 lõige 1)

(vt punktid 133, 134, 136–138, 140, 142–154, 171 ja resolutsiooni punkt 2)

6.        Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Riigisisesed õigusnormid, mis annavad ainupädevuse organile, kes ei vasta sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele – Lubamatus – Liikmesriigi kohtu kohustused ja pädevus – Kohustus jätta kohaldamata riigisisene säte, mis on liidu õigusega vastuolus

(ELL artikli 4 lõige 3; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 9 lõige 1)

(vt punktid 164–166, 171 ja resolutsiooni punkt 2)

Kokkuvõte

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima Poola kõrgeima kohtu uue distsiplinaarkolleegiumi sõltumatust, et teha kindlaks, kas see organ võib lahendada kõrgeima kohtu kohtunike pensionile saatmisega seotud vaidlusi või peab sellised vaidlused lahendama sõltumatuse nõudele vastav muu kohus

Euroopa Kohtu suurkoda otsustas kiirendatud menetluses tehtud 19. novembri 2019. aasta kohtuotsuses A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus) (C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18), et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud ja direktiiviga 2000/78(1) konkreetses valdkonnas üle kinnitatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile on vastuolus, kui liidu õiguse kohaldamist puudutavad vaidlused võivad kuuluda sellise organi ainupädevusse, kes ei ole sõltumatu ja erapooletu kohus. Euroopa Kohtu sõnul on see nii juhul, kui objektiivsed tingimused, milles asjaomane organ loodi, tema tunnused ja liikmete ametisse nimetamise viis on sellised, et võivad tekitada õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas see organ on väljaspool väliste tegurite, eelkõige seadusandliku ja täitevvõimu otsese või kaudse mõju haardeulatust ja kas see on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne. Need tegurid võivad järelikult viia selleni, et nimetatud organ ei tundu enam sõltumatu või erapooletu, ning see võib nõrgendada usaldust, mida demokraatliku ühiskonna kohtud peavad õigussubjektidele sisendama. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kogu tema käsutuses olevat asjakohast teavet arvestades kindlaks tegema, kas selline on tõepoolest olukord Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi puhul. Niisugusel juhul kohustab liidu õiguse esimuse põhimõte teda jätma riigisisese sätte, mis annab kõrgeima kohtu kohtunike pensionile saatmisega seotud vaidluste lahendamise ainupädevuse sellele kolleegiumile, kohaldamata, selleks et need vaidlused saaks lahendada sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele vastav kohus, kes oleks asjaomases valdkonnas pädev, kui kõnealune säte seda ei välistaks.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olevates kohtuasjades tuginevad Poola (kõrgeima halduskohtu ja kõrgeima kohtu) kolm kohtunikku muu hulgas väitele, et on toime pandud tööhõive valdkonnas vanuse alusel diskrimineerimise keelu rikkumine, kuna nad saadeti ennetähtaegselt pensionile kooskõlas uue kõrgeimat kohut käsitleva 8. detsembri 2017. aasta seadusega. Kuigi pärast hiljutist muudatust ei puuduta see seadus enam kohtunikke, kes olid seaduse jõustumise ajal juba kõrgeimas kohtus ametis nagu põhikohtuasjade kaebajad ning kuigi need kaebajad seetõttu jäeti või ennistati ametisse, leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tal tuleb ikkagi lahendada menetluslik probleem. Nimelt oleks tavaliselt pädev seda laadi vaidlust lahendama kõrgeimas kohtus loodud uus distsiplinaarkolleegium, ent eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole kindel, kas ta peaks kahtluste tõttu selle organi sõltumatuses jätma riigisisesed kohtualluvusnormid kohaldamata ja vajaduse korral need vaidlused ise sisuliselt lahendama.

Euroopa Kohus märkis kõigepealt, olles kinnitanud nii põhiõiguste harta artikli 47 kui ka ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaldatavust käesoleval juhul, et kohtute sõltumatuse nõue on osa õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele ja põhiõigusest õiglasele menetlusele – õigused, mis on ülimalt tähtsad, et tagada kõikide liidu õigusega isikutele antud õiguste ja ELL artiklis 2 osutatud liikmesriikide ühiste väärtuste, eeskätt õigusriigi väärtuse kaitse. Euroopa Kohus tuletas üksikasjalikult meelde oma praktikat kohtute sõltumatuse nõude ulatuse kohta ja märkis muu hulgas, et õigusriigi toimimist iseloomustava võimude lahususe põhimõtte kohaselt tuleb tagada kohtute sõltumatus seadusandlikust ja täitevvõimust.

Seejärel rõhutas Euroopa Kohus konkreetseid asjaolusid, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, et tal oleks võimalik hinnata, kas kõrgeima kohtu distsiplinaarkoda pakub piisavaid sõltumatuse tagatisi või mitte.

Esiteks märkis Euroopa Kohus, et ainuüksi asjaolu, et distsiplinaarkolleegiumi kohtunikud nimetab ametisse vabariigi president, ei muuda neid poliitilisest võimust sõltuvaks ega tekita kahtlusi nende erapooletuses, kui ametisse nimetatud isikutele ei avaldata mingit survet ega anta juhiseid ülesannete täitmisel. Pealegi võib riikliku kohtute nõukoja eelnev osalemine, kellele on tehtud ülesandeks teha ettepanek kohtunike ametisse nimetamiseks, vabariigi presidendi kaalutlusruumi objektiivselt piirata, ent seda siiski tingimusel, et nõukoda ise on seadusandlikust ja täitevvõimust ning vabariigi presidendist piisavalt sõltumatu. Euroopa Kohus täpsustas sellega seoses, et tähtis on võtta arvesse faktilisi ja juriidilisi asjaolusid, mis on seotud nii Poola uue kohtute nõukoja liikmete nimetamise tingimustega kui ka viisiga, kuidas see organ konkreetselt täidab oma rolli tagada kohtute ja kohtunike sõltumatus. Veel märkis Euroopa Kohus, et on vaja kontrollida kohtute nõukoja ettepanekute kohtuliku kontrolli ulatust, kuivõrd kohtunike ametisse nimetamist käsitlevad vabariigi presidendi otsused ei ole kohtulikule kontrollile allutatud.

Teiseks tõi Euroopa Kohus esile muid asjaolusid, mis iseloomustavad distsiplinaarkolleegiumi otsesemalt. Ta juhtis tähelepanu näiteks sellele, et konkreetses kontekstis, milles võeti palju vaidlusi põhjustanud viisil vastu uue Poola kõrgeimat kohut käsitleva seaduse sätted, mille Euroopa Kohus hindas 24. juuni 2019. aasta kohtuotsuses komisjon vs. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus) (C‑619/18, EU:C:2019:531) liidu õigusega vastuolus olevaks, on asjakohane märkida, et distsiplinaarkolleegiumile on antud ainupädevus lahendada kõrgeima kohtu kohtunike pensionile saatmisega seotud vaidlusi, mis põhinevad sellel seadusel, distsiplinaarkolleegium peab koosnema ainult uue korra alusel ametisse nimetatud kohtunikest ning tal näib olevat kõrgeimas kohtus eriti suur autonoomia. Üldjoontes täpsustas Euroopa Kohus korduvalt, et kuigi ükski neist asjaoludest ei ole eraldi võetuna tingimata selline, et panna kahtlema distsiplinaarkolleegiumi sõltumatuses, võivad need asjaolud aga mõjuda teistmoodi, kui neid vaadelda nende kogumis.


1      Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).