Helene Hamersi 17. veebruaril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 21. detsembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-159/20: Hamers versus Cedefop

(kohtuasi C-111/22)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: Helene Hamers (esindajad: dikigoroi Vasileios Spiridon Christianos, Alexandros Politis ja Michail Rodopoulos)

Teine menetlusosaline: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

Apellandi nõuded

tühistada osaliselt Üldkohtu 21. detsembri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-159/20, Hamers vs. Cedefop, EU: T:2021:913,

vajadusel saata asi tagasi Üldkohtusse otsuse tegemiseks,

mõista kõik kohtukulud välja Cedefopilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud kohtuotsuse ese on kahju, mida hagejale tekitas Cedefopi tegevus ja tegevusetus enne riigisisest kriminaalmenetlust Kreeka kohtutes, selle ajal ja pärast selle lõppu, kriminaalmenetlust, mis puudutas Cedefopi poolt ajavahemikul 2001–2005 kolmandate isikutega hankelepingute sõlmimise seaduslikkust ja nõuetekohasust.

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks kaks väidet:

Esiteks rikuti vaidlustatud kohtuotsuse punktides 55–61 ja punktis 83 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõiget 1 tõlgendades õigusnormi, kuna vastupidi Üldkohtu järeldustele nendes punktides ühelt poolt ei kohelnud Cedefop apellanti võrdselt ja teiselt poolt ei suudetud Cedefopi apellatsiooninõukogu otsusega kõrvaldada puudust 3. juuli 2019. aasta otsuses. Samal ajal, eelnimetatud põhjustel põhjendas Üldkohus ebapiisavalt eespool nimetatud punkte.

Teiseks rikuti vaidlustatud kohtuotsuse punktis 65, punktides 68–75 ja punktis 83 õigusnormi, kui tõlgendati apellandi tõstatatud süütuse presumptsiooni harta artikli 48 lõike 1 tähenduses, mida raskendas asjaolu, et rikuti lojaalse koostöö põhimõtet Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 tähenduses. Samal ajal, eelnimetatud põhjustel põhjendas Üldkohus ebapiisavalt eespool nimetatud punkte.

____________