Liidetud kohtuasjad T‑208/11 ja T‑508/11
Liberation Tigers of Tamil Eelam (LTTE)
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed terrorismivastases võitluses – Rahaliste vahendite külmutamine – Määruse (EÜ) nr 2580/2001 kohaldatavus relvastatud konflikti olukordadele – Võimalus, et kolmanda riigi ametiasutust loetakse pädevaks asutuseks ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP tähenduses – Rahaliste vahendite külmutamise otsuste faktiline alus – Viide terroriaktidele – Ühise seisukoha 2001/931 tähenduses pädeva asutuse otsuse vajalikkus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda laiendatud koosseisus), 16. oktoober 2014
1. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamine – Määrus nr 2580/2001 – Kohaldamisala – Relvastatud konflikt rahvusvahelise humanitaarõiguse tähenduses – Hõlmatus
(nõukogu ühine seisukoht 2001/931; nõukogu määrus nr 2580/2001)
2. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastuvõtmine või kehtimajätmine siseriikliku uurimise algatamise või vastutuselevõtmise otsuse alusel – Ametiasutus, kes on pädev vastu võtma nimetatud siseriiklikku otsust – Mõiste – Haldusorgan – Hõlmatus – Tingimused
(nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)
3. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastuvõtmine või kehtimajätmine siseriikliku uurimise algatamise või vastutuselevõtmise otsuse alusel –Otseselt kriminaalmenetluse konteksti kuuluva siseriikliku otsuse vastuvõtmise kohustuse puudumine – Tingimused
(nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)
4. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastuvõtmine või kehtimajätmine siseriikliku uurimise algatamise või vastutuselevõtmise otsuse alusel – Lojaalse koostöö kohustus – Kohaldamatus liidu ja kolmandate riikide vahelistes suhetes – Mõju puudumine kolmanda riigi ametiasutuste pädevateks asutusteks kvalifitseerimisele
(ELTL artikli 4 lõige 3; nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4; nõukogu määrus nr 2580/2001, artikli 2 lõige 3)
5. Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastuvõtmine või kehtimajätmine siseriikliku uurimise algatamise või vastutuselevõtmise otsuse alusel – Ametiasutus, kes on pädev vastu võtma nimetatud siseriiklikku otsust – Kolmanda riigi ametiasutus – Vastuvõetavus – Tingimused – Nõukogu ühise seisukoha 2001/931 tähenduses pädevate asutuste suhtes kehtestatud tingimustele vastavate õigusnormide olemasolu kontrollimine nõukogu poolt
(nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)
6. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Rahaliste vahendite külmutamise otsus, mis on suunatud teatud isikute ja üksuste vastu, keda kahtlustatakse terroristlikus tegevuses – Sellise isiku või üksuse suhtes võetud otsus, kes on minevikus toime pannud terroriakte – Miinimumnõuded – Otsuse faktiline alus peab põhinema siseriiklike pädevate asutuste otsustes konkreetselt analüüsitud ja tuvastatud tõendusmaterjalil
(nõukogu ühine seisukoht 2001/931)
7. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastuvõtmine või kehtimajätmine siseriikliku uurimise algatamise või vastutuselevõtmise otsuse alusel – Uuesti läbivaatamine selleks, et õigustada rahaliste vahendite külmutamise loetelusse jätmist – Nõukogu põhjendamiskohustus – Ulatus
(nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4; nõukogu määrus nr 2580/2001)
8. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastuvõtmine või kehtimajätmine siseriikliku uurimise algatamise või vastutuselevõtmise otsuse alusel – Uuesti läbivaatamine selleks, et õigustada rahaliste vahendite külmutamise loetelusse jätmist – Nõukogu ja pädevate asutuste vaheline koostöö – Ulatus
(nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4; nõukogu määrus nr 2580/2001)
9. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Isikud või üksused, kes on varem toime pannud terroriakte – Hõlmatus – Tingimused
(nõukogu ühine seisukoht 2001/931, nõukogu määrus nr 2580/2001)
10. Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Mõju – Euroopa Kohtu kehtestatav piirang – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed terrorismivastases võitluses – Määruse tühistamise otsuse jõustumine alates apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumisest või selle läbivaatamata või rahuldamata jätmisest – Selle tähtaja kohaldamine otsuse tühistamise jõustumisele
(ELTL artikli 264 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 56 esimene lõik ja artikli 60 teine lõik; rakendusmäärus (EL) nr 790/2014)
1. Rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaldatavus relvastatud konflikti olukorrale ja selle käigus toime pandud tegevusele ei tähenda, et sellele tegevusele ei saa kohaldada terrorismi puudutavaid õigusnorme.
Esiteks ei välista rahvusvahelise humanitaarõiguse tähenduses relvastatud konflikti toimumine, et selle käigus toime pandud võimalikele terroriaktidele kohaldatakse liidu õiguse sätteid, mis puudutavad terrorismi. Ühest küljest ei tee nimelt ühine seisukoht 2001/931 oma reguleerimisala seisukohast mingit vahet sellel, kas asjassepuutuv tegevus on toime pandud rahvusvahelise humanitaarõiguse tähenduses relvastatud konfliktis või mitte. Teisest küljest on liidu ja tema liikmesriikide eesmärk võidelda terrorismi vastu, olenemata selle avaldumise vormist ja vastavalt kehtivatele rahvusvahelise õiguse eesmärkidele.
Teiseks käsitleb rahvusvaheline humanitaarõigus sõnaselgelt terroriaktide toimepanekut relvastatud konflikti poolte poolt ja mõistab need sellisena hukka. Peale selle tundub, et relvastatud konflikt rahvusvahelise humanitaarõiguse tähenduses ei välista selle konflikti käigus toime pandud terroriakti puhul lisaks nimetatud humanitaarõiguse sõjaõiguse rikkumist puudutavatele normidele nende rahvusvahelise õiguse sätete kohaldamist, mis puudutavad konkreetselt terrorismi.
(vt punktid 56–58, 62 ja 63)
2. Isegi kui ühise seisukoha 2001/931 (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikli 1 lõike 4 teises lõigus on eelistatud otsuseid, mille on teinud kohtuorganid, ei ole selles kuidagi välistatud, et arvesse võetakse haldusorganite otsuseid, kui neile asutustele on esiteks siseriikliku õiguse alusel tegelikult antud pädevus võtta vastu otsuseid, millega kehtestatakse piirangud terrorismiga seotud rühmituste vastu, ja teiseks, kui neid asutusi, mis on küll ainult haldusorganid, võidakse lugeda kohtuorganitega „võrdsustatuks”.
(vt punkt 107)
3. Ühine seisukoht 2001/931 (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) ei nõua, et pädeva asutuse otsus oleks tehtud kriminaalmenetluses selle kitsas tähenduses, isegi kui enamikul juhtudel see nii on. Arvestades ühise seisukoha 2001/931 eesmärke ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) rakendamisel, peab kõnealuse siseriikliku menetluse eesmärk olema siiski võitlus terrorismiga selle laias tähenduses.
Lisaks, selleks et nõukogu saaks sellele õiguspäraselt viidata, peab ühise seisukoha 2001/931 artikli 1 lõike 4 tähenduses „uurimise algatamise või vastutuselevõtmise” otsus olema tehtud siseriiklikus menetluses, mille vahetu ja peamine eesmärk on puudutatud isiku suhtes ennetava või karistava meetme võtmine terrorismivastases võitluses ja tema seotuse tõttu terrorismiga.
(vt punktid 113 ja 114)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 132–136)
5. Ei saa välistada, et kolmanda riigi ametiasutust loetakse pädevaks asutuseks ühise seisukoha 2001/931 (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) tähenduses. Nõukogul on siiski kohustust, enne kui ta tugineb kolmanda riigi ametiasutuse otsusele, hoolikalt kontrollida, et selle riigi asjassepuutuvate õigusnormidega on tagatud, et kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele kaitstakse võrdsel tasemel liidu tasandil tagatud kaitsega. Lisaks ei tohi esineda asjaolusid, millest nähtub, et kolmas riik rikub tegelikult neid õigusnorme. Sel juhul ei võimalda nimelt selliste õigusnormide olemasolu, mis vastavad formaalselt eespool mainitud tingimustele, siiski järeldada, et tegemist on pädeva asutusega ühise seisukoha 2001/931 tähenduses.
Kui kolmanda riigi õigusnormidega tagatud kaitse ei ühti liidu tasandil tagatud kaitse tasemega, kaasneb sellega, kui tunnustatakse kolmanda riigi ametisutuse pädeva asutuse staatust ühise seisukoha 2001/931 tähenduses, nende isikute, kellele kohaldatakse liidu rahaliste vahendite külmutamise meetmeid, ebavõrdne kohtlemine vastavalt sellele, kas nende meetmete aluseks olevad siseriiklikud otsused on teinud kolmanda riigi või liikmesriigi ametiasutused.
(vt punktid 135, 139 ja 140)
6. Ühine seisukoht 2001/931 (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) nõuab puudutatud isikute kaitseks ja arvestades, et liidul puuduvad oma uurimisvahendid, et liidu poolt terrorismi valdkonnas võetud rahaliste vahendite külmutamise otsuse faktiline alus ei põhineks mitte asjaoludel, mida nõukogu hankis ajakirjandusartiklitest või veebist, vaid ühise seisukoha 2001/931 tähenduses pädevate asutuste otsustes konkreetselt kontrollitud ja välja toodud asjaoludel.
Nõukogu saab seejärel kasutada oma ulatuslikku kaalutlusõigust, mis tal on liidu tasandil rahaliste vahendite külmutamise otsuste vastuvõtmise kontekstis, ainult sellisel usaldusväärsel faktilisel alusel – eelkõige mis puudutab eesmärgipärasuse kaalutlusi –, millel sellised otsused põhinevad.
(vt punktid 187 ja 188)
7. Kuigi uuesti läbivaatamise käigus on oluline küsimus teada, kas faktiline olukord on alates asjaomase isiku rahaliste vahendite külmutamise loetelusse kandmisest või alates eelmisest uuesti läbivaatamisest muutunud sedavõrd, et ei võimalda enam teha sama järeldust selle isiku terroristlikus tegevuses osalemise kohta, mille tagajärg on, et kui faktiline olukord ei ole muutunud, võib nõukogu vajaduse korral ja oma ulatuslikku kaalutlusõigust kasutades otsustada jätta isik rahaliste vahendite külmutamise loetelusse, kehtib siiski, et iga terroriakt, mille nõukogu lisab selle uuesti läbivaatamise käigus oma põhjendustesse, et õigustada puudutatud isiku jätmist rahaliste vahendite külmutamise loetelusse, peab olema ühise seisukoha 2001/931 (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) kahetasandilises otsustussüsteemis ja nõukogu oma uurimisvahendite puudumisel kontrollitud ja pädev asutus selle ühise seisukoha tähenduses peab olema teinud selle kohta otsuse. Nõukogu kohustus võtta oma terrorismi puudutavate rahaliste vahendite külmutamise otsuste aluseks pädevate asutuste otsustest võetud faktid tuleneb vahetult ühise seisukohaga 2001/931 kehtestatud kahetasandilisest süsteemist. See kohustus ei sõltu seega asjaomase isiku või üksuse käitumisest. Nõukogu peab, tulenevalt põhjendamiskohustusest, mis on oluline menetlusnõue, rahaliste vahendite külmutamise otsuste põhjendustes ära märkima otsused, mille on teinud pädevad siseriiklikud ametiasutused, kes on konkreetselt kontrollinud ja ära näidanud faktid, mis on seotud terrorismiga ja mille nad on võtnud oma otsuste faktiliseks aluseks.
(vt punktid 204 ja 206)
8. Ühise seisukohaga 2001/931 (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) kehtestatud kahetasandilisest süsteemis ja selleks et tagada, et terrorismivastane võitlus oleks tõhus, peavad liikmesriigid nõukogule regulaarselt edastama nimetatud liikmesriikides vastu võetud pädevate asutuste otsused koos nende otsuste põhjendustega ning nõukogu peab need kokku koguma. Kui nõukogul ei ole sellest teabe edastamisest hoolimata pädeva asutuse otsust, mis puudutab konkreetset asjaolu, mis võib kujutada endast terroriakti, siis peab ta omaenda uurimisvahendite puudumisel paluma pädeva siseriikliku ametiasutuse hinnangut sellele asjaolule, eesmärgiga saada selle asutuse otsus. Nõukogu võib selleks pöörduda liidu 28 liikmesriigi poole ja konkreetselt nende hulgas nende liikmesriikide poole, kes juba võimalikult kontrollisid puudutatud isiku või üksuse olukorda. Ta võib ka pöörduda kolmanda riigi poole, kes vastab nõutud tingimustele, mis puudutavad kaitseõiguste tagamist ja tõhusat kohtulikku kaitset. Asjaomane otsus, mis on ühise seisukoha 2001/931 tähenduses „uurimise algatamise või vastutuselevõtmise […] või süüdimõistmise otsus”, ei pea tingimata olema siseriiklik otsus, millega vaadatakse korrapäraselt uuesti läbi puudutatud isiku või üksuse rahaliste vahendite külmutamise kohta tehtud siseriiklik loetelusse kandmise otsus. Aga isegi viimasel juhul ei saa liikmesriigi tasandil korrapärase uuesti läbivaatamise ajakava erinevus liidu tasandil kehtivast õigustada, et puudutatud liikmesriik nõukogu nõutud uuesti läbivaatamisest nimetatud põhjusel loobub. Arvestades nii ühises seisukohas 2001/931 kehtestatud süsteemi kahetasandilist struktuuri kui ka vastastikuse lojaalse koostöö kohustust liikmesriikide ja liidu vahel, peavad nõukogu nõudmise adressaadiks olevad liikmesriigid viivitamata menetlema nõukogu taotlusi saada nende hinnang ja vajaduse korral ühise seisukoha 2001/931 tähenduses pädeva asutuse otsus faktilise asjaolu kohta, mis võib kujutada endast terroriakti.
(vt punktid 210, 212 ja 213)
9. Kui antud semestri jooksul ei ole uut terroriakti toimunud, ei tähenda see mingil moel, et nõukogu peaks puudutatud isiku või üksuse rahaliste vahendite külmutamise loetelust kustutama. Nimelt ei keela miski määruse nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) ja ühise seisukoha 2001/931 (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) sätetes – juhul kui asjaolud seda õigustavad – kohaldada eripiiranguid niisuguste isikute või üksuste suhtes, kes on varem terroriakte toime pannud, vaatamata selliste tõendite puudumisele, mis näitaks, et nad tegelevad sellega või osalevad niisuguste aktide toimepanemises ka käesoleval ajahetkel. Seega ei ole kohustus, et uute terroriaktide eest saab vastutusele võtta ainult pädevate asutuste otsuste alusel, kuidagi vastuolus nõukogu õigusega jätta puudutatud isik rahaliste vahendite külmutamise loetelusse isegi pärast konkreetselt võttes terroristliku tegevuse lõppemist, kui asjaolud seda õigustavad.
(vt punkt 215)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 228 ja 229)