Kohtuasi C‑616/17
Kriminaalmenetlus järgmiste isikute suhtes:
Mathieu Blaise jt
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud tribunal correctionnel de Foix)
Euroopa Kohtu (suurkoda) 1. oktoobri 2019. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Keskkond – Taimekaitsevahendite turulelaskmine – Määrus (EÜ) nr 1107/2009 – Kehtivus – Ettevaatuspõhimõte – Mõiste „toimeaine“ määratlemine – Toimeainete kumulatiivne mõju – Hindamismenetluse usaldusväärsus – Üldsuse õigus tutvuda toimikuga – Pikaajalise toksilisuse testid – Pestitsiidid – Glüfosaat
1. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turulelaskmine – Määrus nr 1107/2009 – Ettevaatuspõhimõtte kohaldamine – Kohtulik kontroll – Piirid – Ilmne hindamisviga
(ELTL artikkel 9 ja artikli 168 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 35; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, põhjendus 8 ning artikli 1 lõige 2 ja artikkel 4)
(vt punktid 41, 42, 46, 47 ja 49)
2. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turulelaskmine – Määrus nr 1107/2009 – Mõiste „toimeaine“ – Määratlemata mõiste – Ilmne hindamisviga – Puudumine – Ettevaatuspõhimõtte rikkumine – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikli 2 lõige 2, artikkel 3 ning artikli 33 lõike 3 punkt b)
(vt punktid 52–54, 56 ja 60)
3. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turulelaskmine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiit – Riskihindamine – Kriteeriumid – Nimetatud toote koostisosade potentsiaalse kumulatiivse mõju arvessevõtmine – Ilmne hindamisviga – Puudumine – Ettevaatuspõhimõtte rikkumine – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikli 4 lõiked 1–3 ja 5, artikli 11 lõige 2 ja artikli 36 lõige 1)
(vt punktid 62–67 ja 75)
4. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turulelaskmine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiit – Heakskiitmise taotlus – Taotleja esitatud katsed ja uuringud, mis tõendavad nende toodete kahjuliku mõju puudumist – Sõltumatu kontrollanalüüsi puudumine – Ilmne hindamisviga – Puudumine – Ettevaatuspõhimõtte rikkumine – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikli 7 lõige 1, artikli 8 lõiked 1 ja 2, artikli 29 lõiked 2 ja 3 ning artikli 33 lõike 3 punktid a ja b)
(vt punktid 77–79, 81, 84, 87, 89–94 ja 99)
5. Keskkond – Vaba juurdepääs teabele – Direktiiv 2003/4 – Keskkonda puudutava teabega tutvumise taotluse rahuldamata jätmist õigustada võivad põhjused – Taotlus tutvuda taimekaitsevahendi või biotsiidi turulelaskmise loa saamise menetluses esitatud teabega – Äri- või tööstusteabe konfidentsiaalsus – Erand
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2004, artikli 63 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2003/4, artikli 4 lõige 2)
(vt punktid 105–107)
6. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turulelaskmine – Määrus nr 1107/2009 – Taimekaitsevahenditele loa andmine – Tingimused – Kohese või hilisema kahjuliku mõju puudumine inimeste tervisele – Taimekaitsevahendi pikaajalise toksilisuse katsete läbiviimisest vabastamine – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009, artikli 4 lõike 3 punkt b, artikli 29 lõike 1 punkt e ja lõige 2)
(vt punktid 112–114)
Kokkuvõte
Ükski asjaolu ei võimalda seada kahtluse alla niisuguste taimekaitsevahendite nagu glüfosaat turulelaskmist puudutava määruse kehtivust
Euroopa Kohtu suurkoda on oma 1. oktoobri 2019. aasta kohtuotsuses Blaise jt (C‑616/17) teinud otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta(1) kehtivuse küsimuses ettevaatuspõhimõtte seisukohalt. Eelotsusetaotlus esitati M. Blaise’i ja 20 teise süüdistatava suhtes alustatud kriminaalmenetluses grupiviisilise teise isiku vara väärtuse vähendamise või kahjustamise süüdistuses. Need isikud sisenesid Ariège’i (Prantsusmaa) departemangus asuvatesse kauplustesse ja sodisid glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kanistreid ja klaasvitriine. Selleks, et õigustada oma tegevust, mille eesmärk oli juhtida kaupluste ja nende klientide tähelepanu glüfosaati sisaldavate herbitsiidide turustamisega seotud ohtudele, tuginesid süüdistatavad ettevaatuspõhimõttele. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leidis, et selle argumendi põhjendatuse üle otsustamiseks peab ta otsustama määruse nr 1107/2009 kehtivuse üle ettevaatuspõhimõtte seisukohalt, ning pöördus selles küsimuses Euroopa Kohtu poole.
Ettevaatuspõhimõtte ulatust täpsustades märkis Euroopa Kohus kõigepealt, et liidu seadusandja ülesanne on taimekaitsevahendite turulelaskmise eeskirju vastu võttes seda põhimõtet järgida. Kuna määruse nr 1107/2009 eesmärk on kehtestada eeskirjad taimekaitsevahendite turule lubamise ja nendes sisalduvate toimeainete heakskiitmise kohta nimetatud toodete turulelaskmise eesmärgil, siis pidi liidu seadusandja looma õigusraamistiku, mis võimaldab pädevatel ametiasutustel saada turule lubamise või heakskiitmise kohta otsuse tegemisel piisavalt teavet selleks, et asjakohaselt hinnata nende toimeainete ja taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu tervisele. Sellega seoses rõhutas Euroopa Kohus, et tulenevalt vajadusest kaaluda mitut eesmärki ja põhimõtet ning samuti tulenevalt asjakohaste kriteeriumide rakendamise keerukusest peab kohtulik kontroll piirduma küsimusega, kas liidu seadusandja on teinud ilmse hindamisvea.
Edasi otsustas Euroopa Kohus, et määruses mõiste „toimeaine“ määratlemata jätmine ei ole ettevaatuspõhimõttega vastuolus. Nimelt peab taotleja taimekaitsevahendi loa saamise taotluse esitamisel kirjeldama kõiki selle toote koostisesse kuuluvaid aineid, mis vastavad määruses sätestatud kriteeriumidele. Taotlejal puudub seega õigus omal äranägemisel valida, millist nimetatud toote koostisosa tuleb käsitada toimeainena. Määrates aga sellisel moel kindlaks taotleja kohustused toimeainete kindlakstegemisel, ei ole seadusandja teinud ühtegi ilmset hindamisviga.
Lisaks leiab Euroopa Kohus, et määrus on ettevaatuspõhimõttega kooskõlas, kuna sellega on kehtestatud nõue võtta arvesse taimekaitsevahendi erinevate koostisosade potentsiaalset kumulatiivset mõju. Toimeaine heakskiitmise ja taimekaitsevahendile loa andmise menetluses on ette nähtud, et taotluse hindamine hõlmab ka toote võimalikku kahjulikku mõju, sealhulgas seda, mis tuleneb toote koostisosade vastastikusest toimest. Ka selles osas ei sisalda määrus ilmset hindamisviga.
Samale järeldusele jõuti taimekaitsevahendile loa andmisel arvesse võetavate katsete, uuringute ja analüüside usaldusväärsuse küsimuses. Euroopa Kohtu sõnul ei too asjaolu, et toimeaine heakskiitmise ja taimekaitsevahendile loa andmise menetlustes vajalikud katsed, uuringud ja analüüsid viib läbi taotleja, ilma et teostataks sõltumatut kontrollanalüüsi, kaasa ettevaatuspõhimõtte rikkumist. Määruses pannakse sellega seoses taotlejale kohustus esitada tõendid toodete kahjuliku mõju puudumise kohta, piiritletakse esitatud katsete ja analüüside kvaliteeti ning tehakse taotlust menetlevatele pädevatele ametiasutustele ülesandeks seda objektiivselt ja sõltumatult hinnata. Sellest vaatenurgast on pädevad ametiasutused kohustatud peale taotleja esitatud tõendite tingimata arvesse võtma ka muid asjakohaseid tõendeid ja eeskätt kõige usaldusväärsemaid olemasolevaid teaduslikke andmeid ning rahvusvaheliste uuringute kõige värskemaid tulemusi, omistamata taotleja esitatud uuringutele ühelgi juhul ülemäärast kaalu. Lõpetuseks täpsustas Euroopa Kohus, et määrus ei vabasta taotlejat toote kantserogeensuse ja toksilisuse katsete läbiviimisest. Nimelt antakse niisugusele tootele luba ainult siis, kui pädevad ametiasutused välistavad selle kohese või hilisema kahjuliku mõju inimeste tervisele.
Järelikult ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis võiks mõjutada määruse kehtivust.