AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
13. detsember 2007
Kohtuasi F‑65/05
Paulo Sequeira Wandschneider
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – 2003. aasta hindamine – Tühistamishagi – Põhjendamine – Ilmne hindamisviga
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega P. Sequeira Wandschneider palub tühistada tema karjääriarengu aruanne ajavahemiku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2003 kohta ning mõista komisjonilt välja talle 2003. aasta karjääriarengu aruandega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest 2500 euro suurune summa, mis võib suureneda.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine – Hilinemine
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
2. Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Kinnitaja sekkumine hindamismenetlusse
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
3. Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Ühise hindamiskomitee koosseis
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
4. Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Edasikaebuse hindaja roll
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
5. Ametnikud – Hindamine – Kaitseõiguste tagamine
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
6. Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Hinde alandamine võrreldes varasema hindamisega
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
1. Kui erakorralised asjaolud välja arvata, ei või hindamisaruannet tühistada üksnes põhjusel, et see on koostatud hilinenult. Ehkki hindamisaruande koostamisega hilinemine võib asjaolusid arvestades tekitada asjassepuutuvale ametnikule õiguse kahju hüvitamisele, ei mõjuta see hindamisaruande kehtivust ega õigusta järelikult ka selle tühistamist.
Hindamismenetlust puudutava kohustuse rikkumine kujutab endast olulist rikkumist, mis võib hindamisaruande kehtivust mõjutada, ainult siis, kui sellise rikkumise puudumisel oleks lõpliku hindamisaruande sisu võinud olla teistsugune.
(vt punktid 37 ja 39)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 9. märts 1999, kohtuasi T‑212/97: Hubert vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑41 ja II‑185, punkt 53); 7. mai 2003, kohtuasi T‑278/01: Den Hamer vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑139 ja II‑665, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
2. Komisjoni poolt vastu võetud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 2 lõikest 3, mille kohaselt annab kinnitaja kaasallkirja hindaja poolt algselt koostatud karjääriarengu aruandele, ning nimetatud üldiste rakendussätete artikli 8 lõike 8 esimesest lõigust, mille kohaselt lõpetavad nimetatud aruande hindaja ja kinnitaja, tuleneb, et kinnitajat tuleb pidada hindajaks selle mõiste otseses tähenduses. Järelikult asjaolust, et arvutisüsteemis mainitakse, et kinnitaja on hindamise lõpetanud, ei saa järeldada, et hindaja on oma ülesanded loovutanud kinnitajale.
(vt punkt 51)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑43/04: Fardoom ja Reinard vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑329 ja II‑1465, punkt 64).
3. Sellise liikme, kellega ametnikul on varem olnud konflikte, kohalolek ühise hindamiskomitee koosolekul, mille käigus vaadatakse läbi nimetatud ametniku poolt tema karjääriarengu aruande peale esitatud kaebus, ei sea kahtluse alla komitee erapooletust, kui selle komitee pelgalt asendusliikmeks olev liige ei osalenud hääletamisel ning miski ei viita sellele, et ta ainult oma kohalolekuga oleks võinud hääletamist mõjutada. Sama kehtib ka teise liikme kohta, kes oli enne seda koosolekut saanud koopia esimesena nimetatud liikme memost, milles esitatakse kahtlusi nimetatud ametniku kohta, kuna sellest ei piisa tõendamaks, et nimetatud liige oleks kasvõi vaikimisi kiitnud selle memo sisu heaks või siis ka komitee kolmanda liikme kohta, kellel on sama kinnitaja kui nimetatud ametnikul, kuna see ei tähenda, et nimetatud liikmel oleks võimatu erapooletult oma arvamust avaldada, arvestades seda, et komisjoni poolt vastu võetud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 9 lõike 7 esimese lõigu kohaselt edastatakse komitee arvamus teenistujale, hindajale, kinnitajale ning edasikaebuse hindajale ilma, et selles oleks komitee iga liikme vastav seisukoht märgitud.
(vt punktid 64–66)
4. Komisjoni poolt vastu võetud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 9 lõike 7 teisest lõigust tuleneb, et edasikaebuse hindaja rolli ei tohi segamini ajada hindaja või kinnitaja rolliga, ning et edasikaebuse hindaja võib juhul, kui ühine hindamiskomitee ei ole talle esitanud oma soovitusi, piirduda karjääriarengu aruande lõpliku kinnitamisega, ilma et ta oma otsust üksikasjalike põhjendustega õigustaks.
(vt punkt 77)
5. Kaitseõiguste tagamine mis tahes avatud menetluses mõne isiku vastu, kui see menetlus võib lõppeda selle isiku huve kahjustava aktiga, on ühenduse õiguse aluspõhimõte. See põhimõte eeldab, et asjaomasele isikule antakse võimalus teha tõhusal viisil teatavaks oma seisukoht kõnealuse akti põhjenduseks olevate, tema vastu esitatud asjaolude kohta. See eesmärk on konkreetselt saavutatud komisjoni poolt vastu võetud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete abil, mille eesmärk on kogu ametnike hindamismenetluse jooksul võistlevuse tagamine. Hageja, kes sai oma etteheiteid esitada nimetatud menetluse igas etapis, ei saa väita, et tema kaitseõigusi rikuti.
(vt punktid 87–90)
Viited:
Euroopa Kohus: 10. juuli 1986, kohtuasi 234/84: Belgia vs. komisjon (EKL 1986, lk 2263, punkt 27); 3. oktoober 2000, kohtuasi C‑458/98 P: Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu (EKL 2000, lk I‑8147, punkt 99); 5. oktoober 2000, kohtuasi C‑288/96: Saksamaa vs. komisjon (EKL 2000, lk I‑8237, punkt 99); 9. november 2006, kohtuasi C‑344/05 P: komisjon vs. De Bry (EKL 2006, lk I‑10915, punkt 37).
Esimese Astme Kohus: 8. märts 2005, kohtuasi T‑277/03: Vlachaki vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑57 ja II‑243, punkt 64).
6. Administratsioonil on kohustus hindamisaruannet piisavalt ja üksikasjalikult põhjendada ja anda huvitatud isikule võimalus esitada sellele põhjendusele vastuväited, kusjuures selle nõude järgimine on eriti tähtis, kui hindamise tulemus on halvem võrreldes varasema hindamisega. Administratsiooni märkused ametniku pädevuse kohta on piisavalt täpsed ja põhjendatud, kui need võimaldavad viimasel aru saada, et hinde alandamine tuleneb otse tema ebapädevusest võrdlusperioodil.
Karjääriarengu aruande koostamisel on aruandes sisalduvate kirjeldavate märkuste eesmärk põhjendada punktidena esitatud hinnanguid. Need kirjeldavad märkused on arvuliselt väljendatud hinnangu koostamise aluseks ning võimaldavad ametnikul saadud hinnet mõista. Järelikult peavad kirjeldavad märkused olema punktidena esitatud hinnangutena aruandes kooskõlas. Võttes arvesse, et hindajatel on nende hinnata olevate isikute töö üle otsustamisel väga ulatuslik kaalutlusõigus, saab võimalik vastuolu karjääriarengu aruandes õigustada aruande tühistamist vaid siis, kui vastuolu on ilmne.
(vt punktid 96, 112 ja 116)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 16. juuli 1992, kohtuasi T‑1/91: Della Pietra vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑2145, punktid 30 ja 32); eespool viidatud kohtuasi Hubert vs. komisjon (punkt 79); eespool viidatud kohtuasi Den Hamer vs. komisjon (punkt 69); 16. mai 2006, kohtuasi T‑73/05: Magone vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑107 ja II‑A‑2‑485, punkt 53); 25. oktoober 2006, kohtuasi T‑173/04: Carius vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑243 ja II‑A‑2‑1269, punkt 106).