Kohtuasi C‑46/21 P
Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet
versus
Aquind Ltd
Euroopa Kohtu (viies koda) 9. märtsi 2023. aasta otsus
Apellatsioonkaebus – Energeetika – Määrus (EÜ) nr 714/2009 – Artikkel 17 – Elektrienergia põhivõrkude vahelise ühendusega seotud vabastustaotlus – Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) keelduv otsus – Määrus (EÜ) nr 713/2009 – Artikkel 19 – ACERi apellatsiooninõukogu – Kontrolli põhjalikkus
Euroopa Liidu ametid – Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) –Kaebemenetlus – ACERi apellatsiooninõukogule esitatud kaebus – Kaebus, mis on esitatud ACERi otsuse peale, millega jäeti rahuldamata uute elektrienergia põhivõrkude vaheliste ühenduste kohta esitatud vabastustaotlus – Kontrolli ulatus – Hinnangu andmine keerulistele tehnilistele ja majanduslikele faktiküsimustele – Õiguspärasuse kontroll, mis ei piirdu hinnangu andmisega ilmselgetele hindamisvigadele
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 713/2009, artikli 18 lõige 1 ja artikkel 19, ning määrus nr 714/2009, artikli 17 lõike 1)
(vt punktid 55–72)
Kokkuvõte
Äriühing Aquind Ltd edendab Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa elektrienergia põhivõrke ühendavat projekti. Selle projektiga seoses esitas ta määruse nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses(1) artikli 17 alusel Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi riiklikele reguleerivatele asutustele vabastustaotluse uute elektrienergia põhivõrkude vaheliste ühenduste kohta.
Kuna reguleerivad asutused ei jõudnud vabastustaotluses kokkuleppele, jättis Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) vabastustaotluse rahuldamata(2) põhjusel, et Aquind Ltd ei vasta tingimusele, mille kohaselt peab uue võrkudevahelise ühenduse jaoks tehtava investeeringuga seotud risk olema nii suur, et ilma vabastuse saamiseta ei oleks võimalik investeerida (edaspidi „ACERi otsus“).
Aquind Ltd esitas seejärel ACERi apellatsiooninõukogule (edaspidi „apellatsiooninõukogu“) kaebuse, ent viimane jättis ACERi otsuse muutmata(3). Aquind Ltd esitas apellatsiooninõukogu otsuse peale Üldkohtule tühistamishagi, mille Üldkohus 18. novembri 2020. aasta kohtuotsusega Aquind vs. ACER(4) rahuldas. Nimetatud kohtuotsuses leidis Üldkohus eelkõige, et apellatsiooninõukogu on rikkunud õigusnormi, kuna piirdus ACERi otsuse puhul üksnes ilmse hindamisvea kontrollimisega.
Euroopa Kohus, kellele ACER esitas apellatsioonkaebuse, jättis Üldkohtu otsuse muutmata, ent täpsustas seda, millise põhjalikkusega on apellatsiooninõukogu kohustatud kontrollima vabastustaotluste kohta tehtavaid ACERi otsuseid.
Euroopa Kohtu hinnang
Euroopa Kohus tuletas kõigepealt meelde, et liidu õiguse sätte tõlgendamisel tuleb arvestada eelkõige selle sõnastust ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on.
Esimesena märkis Euroopa Kohus selle määruse sõnastuse kohta, millega luuakse ACER, et apellatsiooninõukogu koosseisu, ülesehitust ja volitusi käsitlevatest sätetest(5) ei nähtu sõnaselgelt, et viimase kontroll ACERi otsuste üle, mis hõlmavad hinnanguid keerulistele majanduslikele ja tehnilistele küsimustele, piirdub tingimata ilmse hindamisvea kontrollimisega.
Teisena, mis puudutab apellatsiooninõukogu loomisega taotletavaid eesmärke, siis tuleb sedastada, et selle loomine on osa liidu seadusandja eelistatud üldisest lähenemisest, mille eesmärk on täiendada liidu ameteid apellatsiooniorganitega, kui nendele ametitele on antud otsustuspädevus tehniliselt või teaduslikult keerulistes küsimustes, mis võivad otseselt mõjutada asjaomaste poolte õiguslikku olukorda. Kuigi need erinevad apellatsiooniorganid on struktuuri, toimimise ja volituste poolest teatud määral erinevad, on neil siiski teatavad ühised omadused.
Esiteks on sellistel apellatsiooninõukogudel, mis on asutusesisesed haldusvaidlustusorganid, teatav sõltumatus, nad täidavad võistlevate menetluste kaudu peaaegu kohtulikke ülesandeid, nad koosnevad juristidest ja tehnilistest ekspertidest, mis annab neile võime lahendada kaebusi otsuste peale, milles on harilikult märkimisväärne tehniline komponent. Teiseks võivad neile kaebusi esitada ameti otsuste adressaadid ning füüsilised ja juriidilised isikud, keda need otsused otseselt ja isiklikult puudutavad. Kolmandaks kujutavad need endast kiiret, kättesaadavat, spetsiaalset ja väheste kuludega mehhanismi, et kaitsta otsuste adressaatide ja nende isikute õigusi, keda need otsused puudutavad.
Euroopa Kohus märkis apellatsiooninõukogu kohta, et selles nõukogus kohaldatava menetluse kohaselt võib iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas riiklikud reguleerivad asutused, esitada kaebuse temale adresseeritud ACERi otsuse peale või sellise otsuse peale, mis teda otseselt ja isiklikult puudutab, ilma et sellise kaebuse suhtes kehtiksid muud vastuvõetavaks tunnistamise tingimused. Mis puudutab apellatsiooninõukogu koosseisu, siis see koosneb liikmetest, kellel peab olema varasem kogemus energeetikasektoris, mistõttu on apellatsiooninõukogul tehnilised teadmised, mis võimaldavad tal endal teha ACERi otsustes sisalduvate keeruliste tehniliste ja majanduslike hinnangute üle täielikku kontrolli.
Selles aspektis ei mõjuta apellatsiooninõukogu ja teiste apellatsiooninõukogude, nagu Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) apellatsiooninõukogu, vahelised erinevused eesmärkides, menetluses, tähtaegades ja personalikorralduses selle nõukogu tehtava kontrolli põhjalikkust.
Euroopa Kohus kinnitas sellega Üldkohtu järeldust, et kohtupraktikat, mille kohaselt on keerulised tehnilised, teaduslikud ja majanduslikud hinnangud allutatud liidu kohtu piiratud kontrollile, ei saa kohaldada liidu ametite apellatsiooniorganite läbiviidava kontrolli suhtes. Apellatsiooninõukogu piiratud kontroll keeruliste tehniliste ja majanduslike hinnangute puhul viiks nimelt selleni, et liidu kohus teeks piiratud kontrolli otsuse üle, mis ise on tehtud piiratud kontrolli tagajärjel. Ent „piiratud kontrolli piiratud kontrollimise“ süsteem ei paku tõhusa kohtuliku kaitse tagatisi, millele peaks olema õigus ettevõtjatel, kelle vabastustaotlus on jäetud rahuldamata.
Eeltoodud kaalutlusi arvestades pidas Euroopa Kohus õigeks Üldkohtu järeldust, et apellatsiooninõukogu rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et tehniliste või keeruliste hinnangute puhul võib ta piirduda selle kindlakstegemisega, kas ACER on teinud ilmse hindamisvea.