Kohtuasi C‑439/09

Pierre Fabre Dermo-Cosmétique SAS

versus

Président de l’Autorité de la concurrence

ja

Ministre de l’Économie, de l’Industrie et de l’Emploi

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d'appel de Paris)

ELTL artikli 101 lõiked 1 ja 3 – Määrus (EÜ) nr 2790/1999 – Artiklid 2–4 – Konkurents – Konkurentsi piirav tegevus – Valikturustusvõrk – Kosmeetika ja isikliku hügieeni tooted – Üldine ja täielik internetimüügi keeld – Tarnija poolt volitatud turustajatele kehtestatud keeld

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Konkurents – Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Valikuline turustussüsteem – Lepingust tulenev kohustus müüa kosmeetika ja isikliku hügieeni teatud tooteid füüsilises ruumis diplomeeritud proviisori kohustuslikul juuresolekul – Lubamatus, kui turustatavate toodete omadused seda ei õigusta

(ELTL artikkel 101, lõige 1)

2.        Konkurents – Keelatud kokkulepped – Keeld – Grupierand – Vertikaalkokkulepped – Määrus nr 2790/1999 – Valikturustamise leping – Lepingutingimus, mis keelab de facto interneti kui lepingujärgsete toodete turustusviisi – Välistamine

(ELTL artikkel 101, lõige 3, komisjoni määrus nr 2790/1999, artikkel 2 ja artikli 4 punkt c)

1.        ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et valikulise turustussüsteemi raames kehtestatud lepingutingimus, mis nõuab, et kosmeetika ja isikliku hügieeni toodete müüki teostatakse füüsilises ruumis diplomeeritud proviisori kohustuslikul juuresolekul, ja mille tulemusel keelatakse selle müügi puhul interneti kasutamine, kujutab endast eesmärgil põhinevat piirangut, kui pärast selle lepingutingimuse sisu ja eesmärgi ning õigusliku ja majandusliku konteksti individuaalset ja konkreetset uurimist ilmneb, et kõnealuste toodete omadusi arvestades ei ole see tingimus objektiivselt põhjendatud.

Nimelt vähendab kõnealune lepingutingimus, välistades de facto ühe turustamisviisi nende toodete puhul, mis ei nõua kliendi füüsilist kohaletulekut, oluliselt volitatud turustaja võimalust müüa lepingujärgseid tooteid klientidele, kes asuvad väljaspool tema lepingujärgset territooriumi või tegevuspiirkonda. Niisiis võib see piirata konkurentsi selles sektoris.

Kuid on olemas õiguspärased nõuded, näiteks spetsialiseerunud kaubanduse säilitamine, mis on suuteline osutama spetsiifilisi teenuseid kõrgekvaliteetsete ja -tehnoloogiliste toodete puhul, mis õigustavad hinnakonkurentsi kahanemist niisuguse konkurentsi kasuks, mis põhineb muudel teguritel kui hind. Valikulised turustussüsteemid on seega tulenevalt asjaolust, et nende eesmärk on saavutada õiguspärane tulemus, mis võib konkurentsi parandada olukorras, kus konkurents ei toimu vaid hindade osas, ELTL artikli 101 lõikega 1 kooskõlas olev konkurentsiaspekt. Niisuguse võrgustiku korraldamine ei kuulu ELTL artikli 101 lõike 1 keelu alla juhul, kui edasimüüjate valik toimub kvalitatiivset laadi objektiivsete kriteeriumide alusel, mis määratakse ühetaoliselt kindlaks kõikide potentsiaalsete edasimüüjate suhtes ning mida kohaldatakse mittediskrimineerivalt, kui kõnealuse toote omadused nõuavad kvaliteedi säilitamiseks ja nõuetekohase kasutamise tagamiseks niisugust turustusvõrku, ning viimaseks, kui määratletud kriteeriumid ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik.

Mis puudutab just kosmeetika ja isikliku hügieeni toodete müüki, siis mainekuse säilitamise eesmärk ei saa konkurentsi piiramiseks olla õiguspärane eesmärk ning ei saa seega põhjendada seda, et sellist eesmärki taotlev lepingutingimus ei kuulu ELTL artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.

(vt punktid 38, 40, 41, 46, 47 ja resolutsioon)

2.        Määruse nr 2790/1999 ELTL artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta vertikaalkokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes artikli 4 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nimetatud määruse artiklis 2 ette nähtud grupierand ei ole kohaldatav valikturustuslepingu suhtes, mis sisaldab tingimust, mis keelab de facto interneti kui lepingujärgsete toodete turustamisviisi. Seevastu võib niisuguse lepingu suhtes individuaalselt olla kohaldatav ELTL artikli 101 lõike 3 õiguslik erand, kui selle sätte tingimused on täidetud.

Nimelt tuleneb määruse nr 2790/1999 artikli 4 punktist c, et erandit ei kohaldata vertikaalkokkulepete suhtes, mille eesmärk on otseselt või kaudselt, üksikult või muude poolte kontrolli all olevate teguritega kombineeritult piirata jaemüügitasandil tegutsevate valikulise turustussüsteemi liikmete aktiivset või passiivset müüki lõppkasutajatele, ilma et see piiraks võimalust keelata süsteemi liikmetel tegutseda asukohas, milleks puudub luba. Niisugusel lepingutingimusel on vähemalt eesmärk piirata passiivset müüki lõppkasutajatele, kes soovivad oste sooritada internetis, ja kes ei asu valikulise turustussüsteemi asjaomase liikme füüsilisel müügiterritooriumil. Samuti, kuna kõnealuse määruse artikli 4 punktis c mainitakse „asukohta”, siis peetakse selle all silmas vaid müügipunkte, kus tegeletakse otsemüügiga. Seega ei saa niisugust lepingutingimust, mis keelab de facto interneti kui turustamisviisi, pidada tingimuseks, millega keelatakse asjaomase valikulise turustussüsteemi liikmetel tegutseda asukohas, milleks puudub luba, sama määruse artikli 4 punkti c tähenduses.

(vt punktid 53, 54, 56, 58, 59 ja resolutsioon)