ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)
12. mai 2015(*)
Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Konkurentsi valdkonda käsitleva kahe riigisisese menetlusega seotud dokumendid – Komisjonile liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt liidu õiguses ette nähtud koostöö raames saadetud dokumendid – Dokumendi väljastamisest keeldumine – Kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärke kaitsev erand – Kolmandate isikute ärihuve kaitsev erand – Asjaomasel institutsioonil puudub kohustus hinnata dokumentidele juurdepääsu taotluses nimetatud dokumentide sisu konkreetselt ja individuaalselt, kui asjaomane uurimine on täielikult lõpetatud – Puudub vajadus menetlust korraldavaks meetmeks, millega nõuda vaidlusaluste dokumentide esitamist – Taotleja erilise olukorra arvestamata jätmine
Kohtuasjas T‑623/13,
Unión de Almacenistas de Hierros de España, asukoht Madrid (Hispaania), esindajad: advokaadid A. Creus Carreras ja A. Valiente Martin,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: J. Baquero Cruz ja F. Clotuche-Duvieusart,
kostja,
keda toetab
Saksamaa Liitvabariik, esindajad: T. Henze, K. Petersen ja A. Lippstreu,
menetlusse astuja,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 18. septembri 2013. aasta otsus, millega keelduti andmast hagejale võimalust tutvuda komisjoni ja Comisión Nacional de la Competencia (CNC, Hispaania konkurentsiasutus) kirjavahetuse teatud dokumentidega, mis on seotud nimetatud asutuse algatatud kahe riigisisese menetlusega,
ÜLDKOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees M. E. Martins Ribeiro, kohtunikud S. Gervasoni (ettekandja) ja L. Madise,
kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,
arvestades kirjalikus menetluses ja 14. novembri 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1. Euroopa Liidu õigusnormid dokumentidega tutvumise valdkonnas
1 ELTL artikli 15 lõike 3 kohaselt:
„Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes andmekandjal säilitatavatele dokumentidele põhimõtete ning tingimuste alusel, mis määratletakse kooskõlas käesoleva lõikega.
[…]”
2 Need põhimõtted ja tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
3 Määruse nr 1049/2001 artiklis 2 on sätestatud:
„1. Kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid.
[…]
3. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi institutsiooni käsutuses olevate dokumentide suhtes, see tähendab institutsiooni koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes kõikides Euroopa Liidu tegevusvaldkondades.
[…]”
4 Dokumentidega tutvumise õiguse erandeid käsitleva määruse nr 1049/2001 artikli 4 kohaselt:
„[...]
2. Institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks:
– füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit,
– kohtumenetlust ja õigusnõustamist,
– kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki,
välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.
3. Keelatakse juurdepääs dokumendile, mille institutsioon on koostanud oma sisekasutuseks või mille institutsioon on saanud ning mis käsitleb küsimust, milles institutsioon ei ole veel otsust teinud, kui sellise dokumendi avaldamine kahjustaks oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.
Juurdepääs dokumentidele, mis sisaldavad sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomase institutsiooni sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, keelatakse isegi pärast otsuse tegemist, kui sellise dokumendi avaldamine kahjustaks tõsiselt institutsiooni otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.
4. Kolmandate isikute dokumentide puhul konsulteerib institutsioon kolmanda isikuga, et hinnata, kas tuleks kohaldada lõike 1 või 2 erandit, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada.
5. Liikmesriik võib taotleda, et institutsioon ei avaldaks kõnealusest liikmesriigist pärit dokumenti ilma tema eelneva nõusolekuta.
6. Kui mõni eranditest hõlmab ainult osa dokumendist, avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad.
7. Lõigetes 1–3 sätestatud erandeid kohaldatakse üksnes nii kaua, kuni kaitse on dokumendi sisust lähtuvalt õigustatud. Erandeid võib kohaldada maksimaalselt 30 aasta jooksul. Dokumentide puhul, mille suhtes kehtivad erandid ja mis käsitlevad eraelu puutumatust või ärihuve, ning tundliku sisuga dokumentide puhul võib vajaduse korral jätkata erandi kohaldamist ka pärast selle tähtaja lõppu.”
5 Määruse nr 1049/2001 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:
„Dokumentidele juurdepääsu taotlused esitatakse mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas elektroonilises vormis, ühes [EÜ] artiklis 314 osutatud keeltest ning piisava täpsusega, et institutsioon võiks dokumendi kindlaks teha. Taotleja ei ole kohustatud taotlust põhjendama.”
6 Määruse nr 1049/2001 artikli 12 lõike 1 kohaselt:
„Institutsioonid teevad võimaluste piires dokumendid üldsusele vahetult juurdepääsetavaks elektroonilises vormis või registri kaudu vastavalt asjaomase institutsiooni eeskirjadele.”
2. Liidu konkurentsiõiguse normid
7 Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [ELTL artiklis 101] ja [ELTL artiklis 102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artiklis 11 on sätestatud:
„1. Komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused teevad ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamisel tihedat koostööd.
[…]
4. Hiljemalt 30 päeva enne sellise otsuse vastuvõtmist, millega nõutakse rikkumise lõpetamist, kiidetakse heaks kohustused või tühistatakse grupierandi määrusega antud erand, teatavad liikmesriikide konkurentsiasutused sellest komisjonile. Selleks esitavad nad komisjonile juhtumi asjaolude kokkuvõtte, kavandatud otsuse või selle puudumisel muud dokumendid kavandatava tegevuse kohta. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide konkurentsiasutustele. Asjaomane konkurentsiasutus teeb komisjonile taotluse korral kättesaadavaks muud tema valduses olevad dokumendid, mida on vaja konkreetse juhtumi hindamiseks. Komisjonile esitatava teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide konkurentsiasutustele. Peale selle võivad siseriiklikud konkurentsiasutused omavahel vahetada teavet, mida on vaja [ELTL artikli 101] või [ELTL artikli 102] alusel käsitletava juhtumi hindamiseks.
[…]”
8 Määruse nr 1/2003 artikli 27 lõikes 2 on sätestatud:
„Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste osapoolte õigus kaitsele. Neil on õigus nõuda juurdepääsu komisjoni toimikule tingimusel, et võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikutele juurdepääsu õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ning komisjoni või liikmesriikide konkurentsiasutuste ametialaseks kasutuseks mõeldud dokumente. Juurdepääsuõigus ei hõlma eelkõige kirjavahetust komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste vahel või kõnealuste asutuste vahel, sealhulgas artiklite 11 ja 14 kohaselt koostatud dokumendid. Käesolev lõige ei takista komisjonil avaldada ja kasutada teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.”
9 Vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 28 lõikele 2:
„Ilma et see piiraks artiklites 11, 12, 14, 15 ja 27 ette nähtud teabe vahetamist ja kasutamist, ei tohi komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused, nende ametnikud, teenistujad ja teised kõnealuste asutuste järelevalve all töötavad isikud ning liikmesriikide muude asutuste ametnikud ja avalikud teenistujad avaldada käesoleva määruse alusel saadud või vahetatud teavet, mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. See kohustus kehtib ka liikmesriikide kõigi esindajate ja ekspertide suhtes, kes osalevad nõuandekomitee koosolekutel vastavalt artiklile 14.”
Vaidluse taust
10 Hageja Unión de Almacenistas de Hierros de España esitas Euroopa Komisjonile 25. veebruaril 2013 kaks esialgset taotlust tutvuda määruse nr 1/2003 artikli 11 lõikes 4 ettenähtu raames toimunud komisjoni ja Comisión Nacional de la Competencia (CNC, Hispaania konkurentsiasutus) kogu kirjavahetusega, mis on seotud nimetatud asutuse poolt ELTL artikli 101 alusel algatatud kahe riigisisese menetlusega.
11 Pärast CNC seisukoha saamist, vastas komisjon hageja esialgsetele taotlustele 11. aprilli 2013. aasta kirjaga. Komisjon lubas tutvuda komisjoni konkurentsi peadirektoraadi poolt CNC‑le saadetud vastuvõtukinnitustega. Komisjon selgitas samuti, et tema nimetatud peadirektoraat ei vastanud CNC‑le pärast seda, kui viimane oli esitanud talle määruse nr 1/2003 artikli 11 lõikes 4 nimetatud teabe. Lõpuks keeldus komisjon andmast võimalust tutvuda teiste taotletud dokumentidega, milleks on esiteks CNC otsuste eelnõud kahes asjaomases riigisiseses menetluses ja teiseks CNC koostatud ingliskeelsed kokkuvõtted nende kahe menetluse asjaoludest.
12 Hageja esitas 25. aprilli 2013. aasta kirjas määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõike 2 alusel kordustaotluse. Samas kirjas esitas ta uue esialgse taotluse saada juurdepääs registrile ning kui komisjoni ja CNC vahel on aset leidnud viimase algatatud kahte riigisisest menetlust puudutav suhtlus, siis selle kokkuvõtetega.
13 Komisjon jättis 18. septembri 2013. aasta kirjas sõnaselgelt rahuldamata 25. aprilli 2013. aasta kirjas esitatud kordustaotluse (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
14 Vaidlustatud otsuses esitas komisjon kolm põhjendust: esimene tugineb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud ärihuvide kaitse erandile, teine tuleneb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud uurimise kaitse erandist ja kolmanda aluseks on sama määruse artikli 4 lõike 3 teises lõigus ette nähtud erand, mis on tuletatud institutsiooni otsustamisprotsessi kahjustamisest. Lisaks keeldus komisjon andmast võimalust tutvuda osa vaidlusaluste dokumentidega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 alusel.
15 Komisjon tugines sisuliselt üldisele eeldusele, et selliste dokumentide nagu vaidlusalused dokumendid avalikustamine kahjustab asjaomaste ettevõtjate ärihuve ja uurimise eesmärki.
16 Komisjon selgitas, et Euroopa Kohtu praktikas on eelkõige koondumiste kontrolli valdkonnas sellise üldise eelduse kohaldamine ette nähtud.
17 Komisjon väidab lisaks, et see eeldus kehtib aga analoogia alusel nende dokumentide suhtes, mille on komisjonile saatnud liikmesriigi konkurentsiasutus määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 4 alusel.
18 Komisjon õigustas vaidlusaluste dokumentidega osalise tutvumise võimaluse andmisest keeldumist samuti selle eelduse kehtimisega.
19 Komisjon vastas ka hageja kordustaotluses esitatud argumentidele. Ta selgitas eelkõige, et asjaolu, et hageja on mittetulundusühing, ei mõjuta dokumentidega tutvumise õigust, kuna määruse nr 1049/2001 eesmärk on tagada üldsuse õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega üldiselt ja mitte sätestada konkreetse isiku erilist huvi kaitsvaid eeskirju.
20 Komisjon selgitas ka, et tema poolt liikmesriigi konkurentsiasutustega algatatud dialoog pidi toimuma tema ja nende asutuste vahelise vastastikuse usalduse õhkkonnas ja viimased olid nõus selles dialoogis osalema ainult siis, kui nende selles kontekstis väljendatud arvamusi käsitatakse konfidentsiaalsetena.
21 Lõpuks märkis komisjon, et vaidlusaluste dokumentide avalikustamine ei teeni ülekaalukaid üldisi huve.
Menetlus ja poolte nõuded
22 Üldkohtu kantseleisse 27. novembril 2013 saabunud avalduses esitas hageja käesoleva hagi.
23 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– kohustada komisjoni esitama dokumendid, mille väljastamisest oli keeldutud, et Üldkohus saaks neid uurida ja kontrollida hagiavalduses esitatud argumentide põhjendatust;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
24 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
25 Saksamaa Liitvabariik esitas komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astumise avalduse, mis registreeriti 16. mail 2014 Üldkohtu kantseleis.
26 Üldkohtu teise koja esimehe 9. juuli 2014. aasta määrusega lubati Saksamaa Liitvabariigil astuda käesoleva asja menetlusse komisjoni nõuete toetuseks. Kuna menetlusse astumise avaldus oli esitatud pärast Üldkohtu kodukorra artikli 115 lõikes 1 toodud tähtaja möödumist, mida oli pikendatud sama kodukorra artikli 102 lõikes 2 ette nähtud suure vahemaa tähtaja võrra, lubati Saksamaa Liitvabariigil esitada talle saadetud kohtuistungi ettekande alusel oma märkused suulise menetluse ajal.
Õiguslik käsitlus
1. Tühistamisnõue
27 Hageja esitab kaks väidet. Esimeses tugineb ta sellele, et komisjon ei ole uurinud tema taotlust konkreetselt ja individuaalselt. Sellise konkreetse ja individuaalse uurimise puudumise tõttu on vaidlustatud otsus tema väitel õigusvastane.
28 Teises väites vaidlustab ta komisjoni esitatud kõik kolm põhjendust (vt eespool punkt 14). Ta leiab, et ükski nendest eranditest, millele komisjon vaidlustatud otsuses tugines, ei võimalda keelduda võimaluse andmisest tutvuda vaidlusaluste dokumentidega ja järelikult on vaidlustatud otsuses rikutud õigusnormi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese ja kolmanda taande ning sama määruse artikli 4 lõike 3 kohaldamisel.
Esimene väide, mis on tuletatud hageja dokumentidele juurdepääsu taotluse konkreetselt ja individuaalselt uurimata jätmisest
29 Tuleb märkida, et komisjon ei ole vaidlustatud otsuses uurinud hageja dokumentidele juurdepääsu taotlust konkreetselt ja individuaalselt.
30 Selles osas leiab komisjon, et kuivõrd tal oli alust eeldada, et vaidlusaluste dokumentidega tutvumine kahjustab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes ja lõikes 3 kaitstud huve, ei pidanud ta uurima konkreetselt ja individuaalselt, kas hagejale võib nende dokumentidega tutvumist võimaldada.
31 Seega tuleb analüüsida, kas üldise eelduse kohaldamine võimaldab õigustada dokumentidega tutvumise võimaluse andmisest keeldumist vajaduseta uurida individuaalselt iga vaidlusaluse dokumendi sisu – nagu seda väidab komisjon.
32 Selline analüüs toimub aga komisjoni poolt määruse nr 1049/2001 asjaomaste sätete kohaldamise kontrollimise raames ja seega hageja teise väite põhjendatuse hindamise raames. Järelikult tuleb teist väidet uurida enne esimese väite kohta lõpliku seisukoha võtmist.
Teine väide, mis on tuletatud õigusnormi rikkumisest määruse nr 1049/2001 sätete kohaldamisel
33 Hageja leiab, et mõiste „uurimine”, nagu see tuleneb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandast taandest, viitab liidu ja mitte liikmesriikide institutsioonidele ja asutustele.
34 Ta väidab ka, et CNC tegi läbiviidud uurimisest järeldused, võttes vastu lõplikud otsused, ja järelikult ei saa komisjon enam kehtivalt tugineda uurimise, ärihuvide ja otsustamisprotsessi kaitsest tulenevatele eranditele. Tähtsust ei oma tema arvates asjaolu, et nende otsuste peale oli vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal esitatud kaebus, sest nende otsuste võimalik tühistamine kohtu poolt ei võimalda tulenevalt Hispaania konkurentsiõiguses rikkumiste suhtes ette nähtud aegumistähtaegadest uurimist uuendada.
35 Hageja viitab ka enda erilisest olukorrast tulenevatele teguritele. Selles osas toob ta kõigepealt esile asjaolu, et Hispaania asutused olevat talle edastanud mõned taotletud dokumentidest. Ta lisas ka, et ta on ainus juriidiline isik, keda asjaomased menetlused puudutavad.
36 Hageja täpsustab, et tema puhul on tegemist mittetulundusliku üksusega ja ta ei tegele majandustegevusega. Seega, arvestades et ta on ainus juriidiline isik, keda asjaomased menetlused puudutavad, ei saa tema taotletud dokumentide väljastamine kahjustada ärihuve määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses.
37 Hageja lisab lõpuks, et käesoleva asja asjaoludel ei olnud käimas ühtegi otsustamisprotsessi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 tähenduses ja vaidlusaluste dokumentide puhul ei ole lisaks tegemist sisedokumentidega.
38 Komisjon, kes tugineb eelkõige üldisele eeldusele, et selliste dokumentide nagu vaidlusalused dokumendid avalikustamine kahjustab asjaomaste ettevõtjate ärihuve ja uurimise eesmärki, leiab, et hageja argumentidega ei saa nõustuda.
39 Kõigepealt tuleb uurida, kas komisjon on õigesti kohaldanud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese ja kolmanda taande sätteid. Selleks tuleb esiteks kontrollida, kas vaidlusalused dokumendid, mille on liikmesriigi konkurentsiasutus esitanud komisjonile määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 4 alusel, on seotud ühega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes nimetatud tegevustest, ja seejärel tuleb uurida, kas selliste dokumentide suhtes kehtib üldine eeldus.
Ühega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes nimetatud tegevustest seotud dokumendid
40 Kõigepealt tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sisalduvatele eranditele keelavad institutsioonid juurdepääsu dokumendile, kui selle avaldamine kahjustaks füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kaitset või kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitset, välja arvatud juhul, kui dokumendi avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.
41 Puudub vaidlus selle üle, et CNC esitas dokumendid komisjonile määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 4 alusel.
42 Määruse nr 1/2003 artikli 11 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriikide konkurentsiasutused esitavad enne sellise otsuse vastuvõtmist, millega nõutakse rikkumise lõpetamist, kiidetakse heaks kohustused või tühistatakse grupierandi määrusega antud erand, komisjonile juhtumi asjaolude kokkuvõtte, kavandatud otsuse ning komisjoni vastava taotluse alusel muud nende valduses olevad dokumendid, mida on vaja konkreetse juhtumi hindamiseks.
43 Esiteks oli CNC käesolevas asjas komisjonile esitatud teabe kogunud ELTL artikli 101 kohaldamise uurimise raames, mille eesmärk oli koguda piisavalt teavet ja tõendeid, et lõpetada selle sättega vastuolus olev konkreetne tegevus (vt analoogia alusel, kohtuotsus, 13.9.2013, Madalmaad vs. komisjon, T‑380/08, EKL, EU:T:2013:480, punkt 33).
44 Asjaolu, et uurimine algatatakse liikmesriigi avalik-õigusliku asutuse ja mitte institutsiooni poolt, ei muuda seda, et dokumendid kuuluvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande kohaldamisalasse (vt selle kohta kohtuotsus, 6.7.2006, Franchet ja Byk vs. komisjon, T‑391/03 ja T‑70/04, EKL, EU:T:2006:190, punktid 121–124). Nimelt ei nähtu selle sätte sõnastusest, et nimetatud kontrollimiste, uurimise ja audiitorkontrolli puhul oleks tegemist üksnes liidu institutsioonide vastava tegevusega, vastupidi sellele, mida on silmas peetud sama määruse artikli 4 lõikes 3, mille eesmärk on kaitsta „institutsiooni” otsustamisprotsessi. Lisaks on Euroopa Kohus otsustanud, et liikmesriigist pärit dokumentide puhul on määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 5 ette nähtud otsustamisprotsessis nõutav, et institutsioon ja asjaomane liikmesriik jääksid sama määruse artikli 4 lõigetes 1–3 ette nähtud erandlike aluste juurde. Euroopa Kohus lisas, et liikmesriikide seaduslike huvide kaitset on võimalik tagada nende erandite alusel (kohtuotsus, 18.12.2007, Rootsi vs. komisjon, C‑64/05 P, EKL, EU:C:2007:802, punkt 83). Neid erandeid tuleb seega mõista nii, et nende eesmärk ei ole kaitsta mitte ainult liidu institutsioonide tegevust, vaid ka liikmesriigile iseloomulikke huve, näiteks liikmesriigi talituse kontrollimist, uurimist või audiitorkontrolli.
45 Teiseks, kui CNC kontrollib – nagu ta seda tegi käesolevas asjas kõne all olevas kahes riigisiseses menetluses (vt punkt 10 eespool) – kas üks või mitu ettevõtjat on end sidunud keelatud kokkulepetega, mis võivad konkurentsi oluliselt kahjustada, kogub CNC tundlikku äriteavet, mis puudutab kaasatud ettevõtjate äristrateegiat, müügisummasid, turuosa või ärisuhteid, nii et sellise menetluse dokumentidega tutvumine võib kahjustada ettevõtjate ärihuvide kaitset (vt analoogia alusel, kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, punkt 43 eespool, EU:T:2013:480, punkt 34).
46 Järelikult on vaidlusalused dokumendid, mis pärinevad ELTL artikli 101 alusel tegutseva liikmesriigi konkurentsiasutuse algatatud menetlusest, seotud uurimisega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande tähenduses ja nende dokumentide avalikustamine võib kahjustada füüsilise või juriidilise isiku ärihuve selle määruse artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses.
47 Eeltoodust nähtub, et komisjon sai vaidlustatud otsuses õigesti asuda seisukohale, et vaidlusalused dokumendid kuuluvad eespool punktis 46 nimetatud sätete kohaldamisalasse.
48 Tuleb aga meenutada, et selgelt väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei piisa sellise dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumise õigustamiseks, mille avalikustamist taotleti, põhimõtteliselt sellest, et kõnealune dokument seondub ühe määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 nimetatud tegevusega. Asjaomane institutsioon on kohustatud selgitama ka küsimust, kuidas selle dokumendiga tutvumine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada huvi, mida kaitseb mõni selles artiklis ette nähtud erand (vt kohtuotsus, 27.2.2014, komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EKL, EU:C:2014:112, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).
49 Kuid nagu öeldud eespool punktis 29, ei ole komisjon uurinud vaidlustatud otsuses hageja dokumentidele juurdepääsu taotlust konkreetselt ja individuaalselt.
50 Komisjon õigustas siiski vaidlusaluste dokumentidega tutvumise võimaluse andmisest keeldumist üldise eelduse kehtimisega (vt eespool punktid 15–18).
51 Järelikult tuleb uurida, kas sellist eeldust saab kohaldada komisjonile liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 4 alusel saadetud dokumentide suhtes.
Üldise eelduse kohaldamine
52 Kõigepealt tuleb meenutada, et ELTL artikli 15 lõike 3 kohaselt on igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidele põhimõtete ning tingimuste alusel, mis määratletakse kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega. Määruse nr 1049/2001 eesmärk on anda üldsusele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs institutsioonide dokumentidele. Samast määrusest, täpsemalt selle artiklist 4, mis näeb selles suhtes ette erandite korra, ilmneb ka, et õigusel dokumentidega tutvuda on siiski teatavad avalikest või erahuvidest lähtuvad piirid (kohtuotsus komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool, EU:C:2014:112, punkt 61).
53 Nii on Euroopa Kohus juba tunnustanud üldiste eelduste kehtivust eelkõige seoses riigiabi järelevalvemenetluse haldustoimikusse kuuluvate dokumentidega (kohtuotsus, 29.6.2010, komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, C‑139/07 P, EKL, EU:C:2010:376, punkt 61), komisjoni ja teatist esitavate osaliste või kolmandate isikute vahel ettevõtjate koondumiste kontrolli menetluse raames vahetatud dokumentidega (kohtuotsus, 28.6.2012, komisjon vs. Éditions Odile Jacob, C‑404/10 P, EKL, EU:C:2012:393, punkt 123, ja kohtuotsus, komisjon vs. Agrofert Holding, C‑477/10 P, EKL, EU:C:2012:394, punkt 64) ning ELTL artikli 101 kohaldamise menetluse toimiku dokumentidega (kohtuotsus komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool, EU:C:2014:112, punkt 81).
54 Koondumiste kontrolli ja kartellide karistamise valdkonnas on Euroopa Kohus otsustanud, et komisjonil oli õigus eeldada, et nendes kohtuasjades vaidlusaluste dokumentide avalikustamine põhimõtteliselt kahjustab nii sellistest menetlustest puudutatud ettevõtjate ärihuve kui ka selle menetlusega seotud uurimise eesmärki määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese ja kolmanda taande tähenduses (kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 53 eespool, EU:C:2012:393, punkt 123, ja kohtuotsus, komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool, EU:C:2014:112, punkt 80). Euroopa Kohus on ka täpsustanud, et ärihuve ning liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kaitsvad erandid on tihedalt seotud (kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 53 eespool, EU:C:2012:393, punkt 115, ja kohtuotsus, komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool, EU:C:2014:112, punkt 79).
55 Sellise eelduse esinemise tuvastamisel on Euroopa Kohus eelkõige tuginenud asjaolule, et dokumentidega tutvumise õiguse erandeid, mis on sätestatud selle määruse artiklis 4, ei saa juhul, kui dokumentidele juurdepääsu taotluse esemeks olevad dokumendid kuuluvad liidu õiguse teatud konkreetsesse valdkonda, tõlgendada ilma, et võetaks arvesse nende dokumentidega tutvumist reguleerivaid erinorme (kohtuotsus komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool, EU:C:2014:112, punkt 83).
56 Tutvumist selliste dokumentidega, mille on komisjonile esitanud liikmesriigi konkurentsiasutus määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 4 alusel, reguleerivad aga erinormid.
57 Nii on määruse nr 1/2003 põhjenduses 15 märgitud, et, „[k]omisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused peaksid moodustama ametiasutuste võrgu, kus [liidu] konkurentsieeskirjade kohaldamine toimub tihedas koostöös [ja s]elleks tuleb sisse seada teavitamise ja konsulteerimise kord”. Vastavalt määruse nr 1/2003 põhjendusele 32 „tuleb tagada võrgusisese teabevahetuse konfidentsiaalsus”.
58 Lisaks on määruse nr 1/2003 artikli 27 lõikes 2 ette nähtud, et isegi ELTL artikli 101 alusel toimuva komisjoni menetluse pooltel ei ole õigust tutvuda selle määruse artikli 11 kohaselt koostatud dokumentidega. A fortiori välistab määrus nr 1/2003 seega, et teised isikud võiksid nende dokumentidega tutvuda.
59 Lõpuks ei tohi komisjoni ning liikmesriikide konkurentsiasutuste ametnikud ja teenistujad määruse nr 1/2003 artikli 28 lõike 2 kohaselt avalikustada saadud või vahetatud teavet, mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.
60 Seega on määruse nr 1/2003 eesmärk eelkõige tagada ELTL artikli 101 kohaldamise menetlustes teabe konfidentsiaalsus ja ametisaladuse hoidmine ning seda eelkõige liidu konkurentsiõiguse normidest kinnipidamist tagavas ametiasutuste võrgus kasutatava teavitamise korra raames.
61 Sellist eesmärki õigustab eelkõige asjaolu, et nendes menetlustes arutatakse sellise äriteabe üle, mis võib olla tundlik, nagu on meenutatud määruse nr 1/2003 põhjenduses 32, mille kohaselt on „[a]sjaomaste ettevõtjate kaitseõiguste ning eelkõige toimikutele juurdepääsu õiguse tagamisel […] oluline kaitsta ärisaladusi”.
62 Määrusel nr 1/2003 on seega dokumentidega tutvumise valdkonnas erinev eesmärk võrreldes määruse nr 1049/2001 eesmärgiga, millega soovitakse hõlbustada maksimaalselt dokumentidega tutvumise õiguse kasutamist ja edendada head haldustava, tagades avaliku võimu asutuste otsustamisprotsessi ja nende otsuste aluseks oleva teabe suurima võimaliku läbipaistvuse (vt selle kohta kohtuotsus, komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool, EU:C:2014:112, punkt 83).
63 Ühtlasi on oluline lisada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei nõua komisjoni haldustegevus sama laiaulatuslikku dokumentidega tutvumist kui see, mida nõuab liidu institutsiooni tegevus seadusandjana (kohtuotsus, komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool, EU:C:2014:112, punkt 91). Liidu konkurentsiõiguse normidest kinnipidamist tagavas ametiasutuste võrgus osaleb komisjon aga enda haldustegevuse raames.
64 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades esineb üldine eeldus, mille kohaselt kahjustab määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 4 alusel esitatud dokumentide avalikustamine põhimõtteliselt nii selliste ettevõtjate ärihuvide kaitset, keda asjaomane teave puudutab, kui ka sellega tihedalt seotud (vt punkt 54 eespool) asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutuse uurimise eesmärki.
65 Selle eelduse alusel tuleb hinnata, kas on põhjendatud hageja vastuväiteid, mis seonduvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese ja kolmanda taande kohaldamise tingimustega.
Hageja vastuväited, mis seonduvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese ja kolmanda taande kohaldamise tingimustega
66 Kõigepealt tuleb märkida, et eespool nimetatud üldine eeldus ei välista võimalust tõendada, et antud dokument, mille avalikustamist taotletakse, ei kuulu selle eelduse alla või et dokumendi avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikele 2 (kohtuotsus, komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool, EU:C:2014:112, punkt 100).
67 Selles osas väidab hageja esiteks, et CNC menetlused on täielikult lõpetatud. Teiseks viitab hageja ka enda erilisest olukorrast tulenevatele teguritele, mis õigustavad väidetavalt seda, et talle tuleks anda võimalus vaidlusaluste dokumentidega tutvumiseks.
68 Neid kahte argumenti tuleb analüüsida eraldi.
– Asjaolu, et CNC menetlused on täielikult lõpetatud
69 Sellele argumendile vastamiseks tuleb selliste dokumentide puhul nagu kõne all põhikohtuasjas kindlaks teha see ajavahemik, mille jooksul kehtib eespool punktis 64 nimetatud üldine eeldus.
70 Siinkohal tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on komisjoni teostatava koondumiste kontrollimise kohta otsustanud, et eeldus kehtib sõltumata sellest, kas dokumentidele juurdepääsu taotlus puudutab juba lõpetatud või käimasolevat kontrollimenetlust (kohtuotsus, komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 53 eespool, EU:C:2012:393, punktid 124 ja 125).
71 Esiteks võib üldsuse juurdepääs puudutatud ettevõtjate majandustegevusega seonduvale tundlikule teabele kahjustada nende ärihuve, sõltumata käimasolevast kontrollimenetlusest. Teiseks võib juba ainuüksi võimalus, et pärast menetluse lõpetamist antakse üldsusele juurdepääs sellele teabele, kahjustada ettevõtjate koostöövalmidust menetluse ajal. Kolmandaks võivad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 7 sõnastuse kohaselt ärihuve puudutavad või tundlike dokumentidega seotud erandid olla kohaldatavad 30 aasta jooksul või vajaduse korral isegi sellest ajavahemikust pikema aja jooksul (kohtuotsus, komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 53 eespool, EU:C:2012:393, punktid 124 ja 125).
72 Sama arutluskäiku järgis Üldkohus seoses keelatud kokkulepete kontrolliga komisjoni poolt (kohtuotsus, Madalmaad vs. komisjon, punkt 43 eespool, EU:T:2013:480, punktid 43 ja 44, ning kohtuotsus, 7.10.2014, Schenker vs. komisjon, T‑534/11, EKL, EU:T:2014:854, punktid 58 ja 59).
73 Seda järeldust tuleb eespool punktis 71 toodud põhjendustel kohaldada ka vaidlusaluste dokumentide suhtes ja järelikult tuleb tagasi lükata hageja argument, mis tuletati asjaolust, et vaidlusalused CNC menetlused on täielikult lõpetatud.
74 Samuti tuleb tagasi lükata kohtuotsuse komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool (EU:C:2014:112), punktide 98 ja 99 tõlgendus, mille pani kohtuistungil ette hageja.
75 Selle tõlgenduse kohaselt otsustas Euroopa Kohus, et kui keelatud kokkulepete valdkonnas toimunud uurimise alusel vastu võetud lõplik otsus muutub lõplikuks, saab uurimist pidada lõpetatuks ja järelikult ei saa enam kohaldada erandit, mis kaitseb uurimise eesmärki ja sellega tihedalt seotud ärihuvide kaitse eesmärki kaitsvat erandit.
76 Tuleb meenutada, et selles kohtuasjas, kus vaidlustati keeldumine lubada tutvuda sellise menetluse dokumentidega, mille alusel oli komisjon võtnud vastu karistuse keelatud kokkulepete valdkonnas, leidis Üldkohus esimese kohtuastmena, et taotletud dokumentide avalikustamine ei kahjusta selle menetlusega seotud uurimise eesmärki. Tuginedes asjaolule, et Üldkohus oli ka tuvastanud, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal käis menetlus komisjoni määratud karistuse peale esitatud hagide üle, piirdus Euroopa Kohus aga talle esitatud apellatsioonkaebuse raames Üldkohtu järelduste muutmisega.
77 Igaks juhuks tuleb märkida, et isegi kui nõustuda hageja ettepanekuga selle kohta, kuidas tõlgendada kohtuotsuse komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool (EU:C:2014:112), punkte 98 ja 99, kehtib vaidlusaluste dokumentide puhul eespool punktis 64 mainitud üldine eeldus ka pärast CNC menetluste täielikku lõpetamist.
78 Nimelt, esiteks nõuab liidu konkurentsiõiguse normidest kinnipidamist tagavas ametiasutuste võrgus loodud teavitamise korra tõrgeteta toimimine, et vahetatud teave jääks konfidentsiaalseks (vt punktid 57–60 eespool). Kui kõik isikud võiksid määruse nr 1049/2001 alusel tutvuda liikmesriikide konkurentsiasutuste poolt komisjonile esitatud dokumentidega, seataks kahtluse alla sellise teabe kõrgendatud kaitse tagamine, mis on nimetatud korra alus. Tuleb lisada, et määruses nr 1/2003 ei ole ette nähtud, et see kaitse peaks lõppema pärast selle teabe kogumist võimaldanud uurimise täielikku lõpetamist.
79 Teiseks ei saa üldise eelduse kehtivuse ajalist piiramist konkreetsetel asjaoludel õigustada see, et tuleb võtta arvesse ELTL artikli 101 rikkumise tõttu kahju saanud isikute õigust kahju hüvitamisele.
80 See õigus on küll käsitatav ülekaaluka üldise huvina määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 tähenduses, eelkõige kuna see tugevdab liidu konkurentsiõiguse normide toimivust, aidates nii kaasa tõhusa konkurentsi säilitamisele Euroopa Liidus (vt selle kohta kohtuotsus, 14.6.2011, Pfleiderer, C‑360/09, EKL, EU:C:2011:389, punkt 29; kohtuotsus, 6.6.2013, Donau Chemie jt, C‑536/11, EKL, EU:C:2013:366, punkt 23, ja kohtuotsus, komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool, EU:C:2014:112, punktid 104 ja 108).
81 Selles osas tuleb märkida, et komisjoni algatatud ELTL artikli 101 kohaldamise menetluse toimikus olevad dokumendid võivad sisaldada teavet, mis võib anda isikutele aluse saada hüvitist kahju eest, mis on neile tekitatud konkurentsi piirata või kahjustada võiva tegevusega.
82 Käesolevas kohtuasjas vaidlusalused dokumendid, nimelt liikmesriigi konkurentsiasutuse kavandatud otsus ja juhtumi asjaolude kokkuvõte, mille esitamine on ette nähtud määruse nr 1/2003 artikli 11 lõikes 4, ei puuduta aga komisjoni uurimist, vaid liikmesriigi konkurentsiasutuse algatatud uurimist. Mitte vaidlusalustes dokumentides, vaid asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutuse uurimistoimikus võivad sisalduda kahju hüvitamise nõude põhistamiseks vajalikud tõendid, isegi kui vaidlusalused dokumendid neile tõenditele viitavad Seega võiksid isikud, kes leiavad, et neid kahjustab ELTL artikli 101 rikkumine, esitada pädevale liikmesriigi asutusele taotluse selle menetlusega seonduvate dokumentidega tutvumiseks ja riigisisesed kohtud – kui nende poole on pöördutud – võiksid kaaluda üksikjuhtumil riigisisese õiguse alusel omavahel asjaomase teabe avalikustamise aluseks olevaid huve ja selle kaitsmise aluseks olevaid huve (vt selle kohta kohtuotsus Donau Chemie jt, punkt 80 eespool, EU:C:2013:366, punkt 34).
83 Järelikult ei nõua igaühe õigus saada hüvitist kahju eest, mis on talle tekitatud konkurentsi piirata või kahjustada võiva tegevusega, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes ette nähtud erandeid puudutava üldise eelduse kehtivust tuleks piirata ajavahemikuga, mis eelneb uurimise täielikule lõpetamisele, kui asjaomaste dokumentide puhul on tegemist liikmesriigi konkurentsiasutuse kavandatud otsusega ja juhtumi asjaolude kokkuvõttega.
84 Eeltoodust nähtub, et hageja argument, mis on tuletatud uurimise täielikust lõpetamisest, tuleb igal juhul tagasi lükata.
– Hageja erilisest olukorrast tulenevad argumendid
85 Esiteks toob hageja esile asjaolu, et Hispaania asutused olevat talle edastanud mõned taotletud dokumentidest. Ta lisas ka, et ta on ainus juriidiline isik, keda asjaomased menetlused puudutavad.
86 Selles osas tuleb meenutada, et määruse nr 1049/2001 eesmärk on avada üldsusele õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega üldiselt ja mitte sätestada ühel või teisel isikul teatava dokumendiga tutvumise vastu esineda võivat erilist huvi kaitsvaid eeskirju (kohtuotsus, 1.2.2007, Sison vs. nõukogu, C‑266/05 P, EKL, EU:C:2007:75, punkt 43).
87 See tuleneb eelkõige määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõikest 1, artikli 6 lõikest 1 ja artikli 12 lõikest 1, määruse pealkirjast ning selle põhjendustest 4 ja 11. Esimene nendest sätetest tagab nimelt kõikidele liidu kodanikele ning kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, vahet tegemata õiguse dokumentidega tutvuda; teine nimetatud sätetest täpsustab, et taotleja ei ole kohustatud taotlust põhjendama. Selle määruse artikli 12 lõikes 1 on ette nähtud, et institutsioonid teevad võimaluste piires dokumendid üldsusele „vahetult” juurdepääsetavaks elektroonilises vormis või registri kaudu. Määruse nr 1049/2001 pealkiri ning selle põhjendused 4 ja 11 rõhutavad samuti, et määruse eesmärk on teha institutsioonide dokumendid „üldsusele” kättesaadavaks (kohtuotsus Sison vs. nõukogu, punkt 86 eespool, EU:C:2007:75, punkt 44).
88 Määruse nr 1049/2001 vastuvõtmist ette valmistanud materjalidest nähtub lisaks, et uuriti võimalust laiendada selle määruse eset, nähes ette selliste erihuvidega arvestamise, millele teatav isik võiks tugineda konkreetse dokumendiga tutvumiseks. Eestkätt seetõttu soovitas Euroopa Parlamendi kodanike vabaduste ja õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon oma aruandes sisalduva seadusandliku ettepaneku kolmekümne esimeses muudatuses lisada 27. juuni 2000. aasta ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT C 177 E, lk 70) artikli 4 uus lõige 1a järgmises sõnastuses: „[k]ui institutsioon analüüsib üldist huvi dokumendi avalikustamiseks, võtab ta arvesse ka niisuguse petitsiooni esitaja, kaebaja või muu huvitatud isiku nimetatud huvi, kellel on mõni asjaga seonduv õigus, huvi või kohustus” [mitteametlik tõlge]. Samas aruandes sisaldunud Euroopa Parlamendi petitsioonikomitee arvamuses soovitatud seitsmes muudatus pakkus samuti välja nimetatud komisjoni ettepaneku artiklile 1 ühe lõike lisamisele, eesmärgiga täpsustada, et „[p]etitsiooni esitajal, kaebajal või muul füüsilisel või juriidilisel isikul, kelle õigused, huvid või kohustused on puudutatud (asjaomane isik), on samuti õigus juurdepääsuks dokumendile, mis ei ole üldsusele kättesaadav, kuid mis võib mõjutada asja uurimist, nagu on ette nähtud käesolevas määruses ja institutsioonide poolt vastu võetud õigusnormides” [mitteametlik tõlge]. Selles osas tuleb aga märkida, et ükski nendest ettepanekutest ei kajastu määruse nr 1049/2001 sätetes (kohtuotsus Sison vs. nõukogu, punkt 86 eespool, EU:C:2007:75, punkt 45).
89 Lisaks, ehkki määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud erandite korra aluseks on konkreetses olukorras üksteisele vastanduvate huvide kaalumine, nimelt esiteks huvid, mida kahjustaks asjaomaste dokumentide avalikustamine, ja teiseks huvid, millele avalikustamine mõjub soodsalt, võib viimaste osas arvesse võtta üksnes ülekaalukat üldist huvi.
90 Eespool toodud kaalutlustest nähtub, et institutsioon, kes peab otsustama, kas dokumentide avalikustamine kahjustaks määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 kaitstud huve, ei saa seejuures arvesse võtta taotleja konkreetset huvi nende dokumentidega tutvuda ja tema konkreetset olukorda, välja arvatud juhul, kui need on seotud ülekaaluka üldise huviga (vt selle kohta kohtuotsus, 21.10.2010, Umbach vs. komisjon, T‑474/08, EU:T:2010:443, punkt 70).
91 On tõsi, et Üldkohus on esiteks leidnud, et institutsioon ei saa määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b alusel keelduda andmast võimalust tutvuda dokumentidega põhjendusel, et nende dokumentide väljastamine kahjustaks eraelu ja isikupuutumatust, kui asjaomased dokumendid sisaldavad üksnes nendega tutvumist taotleva isiku isikuandmeid, ja teiseks, et sellisel juhul ei saa viimase õigus need dokumendid institutsioonide dokumentidega tutvumise õiguse alusel välja nõuda tekitada tagajärge, et üldsusel tekib üldine õigus nende dokumentidega tutvuda (kohtuotsus, 22.5.2012, Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, T‑300/10, EKL, EU:T:2012:247, punktid 107–109).
92 Siiski ei ole komisjon käesolevas asjas vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel tuginenud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktile b.
93 Järelikult tõdes komisjon vaidlustatud otsuses õigesti, et tegureid, millele tugineb hageja ja mis tulenevad tema konkreetsest olukorrast ega ole seotud ühegi ülekaaluka üldise huviga, ei pea võtma arvesse otsustades, kas vaidlusaluste dokumentide avalikustamine kahjustaks määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 kaitstud huve.
94 Mis puudutab asjaolu, et hageja on ainus juriidiline isik, keda asjaomased menetlused puudutavad, siis on hageja igatahes ise möönnud, et üks nendest kahest CNC algatatud riigisisesest menetlusest puudutab ka ühte teist juriidilist isikut. Lisaks ei ole välistatud, et vaidlusalustes dokumentides sisaldub teave, mis puudutab isikuid, keda need menetlused ei puuduta. Selles osas selgitas komisjon – ilma et sellele oleks vastu vaieldud –, et need dokumendid sisaldavad teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid puudutavat konfidentsiaalset teavet. Hageja väidet ei saa järelikult pidada tõendatuks.
95 Teiseks täpsustab hageja, et tema puhul on tegemist mittetulundusliku üksusega ja ta ei tegele majandustegevusega. Seega, kuivõrd ta olevat ainus juriidiline isik, keda asjaomased riigisisesed menetlused puudutavad, ei saa olla kahjustatud ükski ärihuvi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses.
96 Selle argumendiga ei saa nõustuda. Nimelt ei tõenda see ülekaaluka üldise huvi olemasolu määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 tähenduses.
97 Nagu juba eespool mainitud, ei ole igal juhul tõendatud, et hageja on ainus isik, keda need riigisisesed menetlused puudutavad. Ka on komisjon õigusega vastu väitnud, et esiteks kujutab hageja endast ettevõtjate ühendust, ja teiseks, et hagejat karistati ELTL artikli 101 alusel, see tähendab tegevuse eest, mida peeti liikmesriikidevahelist kaubandust kahjustada võivaks.
98 Eespool toodud selgitustest nähtub, et hageja teine väide tuleb tagasi lükata osas, milles see puudutab vaidlustatud otsuse põhjendusi seoses määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese ja kolmanda taandega.
99 Juba nendest põhjendustest piisab aga selle otsuse õiguslikuks põhjendamiseks. Sellises olukorras ei mõjuta igal juhul selle otsuse õiguspärasust puudused, mis võivad sisalduda otsuse teises põhjenduses, mis puudutab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teist lõiku. Hageja etteheide, millega on konkreetselt vaidlustatud see teine põhjendus, on järelikult tulemusetu ja see tuleb tagasi lükata (kohtuotsus, 6.11.1990, Itaalia vs. komisjon, C‑86/89, EKL, EU:C:1990:373, punkt 20).
100 Ühtlasi tuleb märkida, et käesolevas asjas hageja poolt esitatud dokumentidele juurdepääsu taotluse eesmärk on saada võimalus tutvuda määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 4 raames toimunud komisjoni ja CNC kogu kirjavahetusega, mis puudutab viimase poolt ELTL artikli 101 alusel algatatud kahte riigisisest menetlust (vt punkt 10 eespool). Tegemist on seega kõiki dokumente hõlmava taotlusega. Sellises olukorras võimaldab niisuguse üldise eelduse tunnustamine, mille kohaselt teatavat laadi dokumentide avalikustamine kahjustab üldjuhul mõnd määruse nr 1049/2001 artiklis 4 nimetatud huvi, asjaomasel institutsioonil menetleda kõiki dokumente hõlmavat taotlust ja vastata sellele samal moel, ilma et ta uuriks konkreetselt ja individuaalselt iga dokumenti, mille suhtes on dokumentidele juurdepääsu taotlus esitatud (vt kohtuotsus komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool, EU:C:2014:112, punktid 67 ja 68 ning seal viidatud kohtupraktika, ning kohtuotsus, 19.11.2014, Ntouvas vs. ECDC, T‑223/12, EU:T:2014:975, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).
101 Järelikult tuleb teine väide tervikuna tagasi lükata.
102 Seetõttu, ja võttes arvesse asjaolu, et käesolevas asjas kehtib eespool punktis 64 nimetatud üldine eeldus ning hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste dokumentide avalikustamine teeniks ülekaalukaid üldisi huve, tuleb tagasi lükata esimene väide, mille aluseks on see, et nende dokumentide suhtes esitatud taotlust ei uuritud konkreetselt ja individuaalselt.
103 Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb tühistamisnõuded täies ulatuses rahuldamata jätta.
2. Menetlust korraldavate meetmete kohaldamise taotlus
104 Hageja palub Üldkohtul kohustada komisjoni esitama dokumendid, mille väljastamisest keelduti, et Üldkohus saaks neid uurida ja kontrollida hagiavalduses esitatud argumentide põhjendatust.
105 Siinkohal tuleb meenutada, et otsuse, millega keeldutakse andmast võimalust dokumentidega tutvuda, kohtulik kontroll peab käsitlema selle otsuse aluseks olevaid põhjendusi. Kui see põhjendus rajaneb nende tagajärgede kaalumisel, mille toob kindlatele hüvedele, väärtustele või huvidele kaasa dokumendi avalikustamine, siis on selle üle võimalik kontrolli teostada ainult seeläbi, kui Üldkohus saab ise anda hinnangu dokumendi sisule (kohtujuristi ettepanek, Cruz Villalón, kohtuasi IFAW Internationaler Tierschutz-Fonds vs. komisjon, C‑135/11 P, EKL, EU:C:2012:118, punkt 73). Sellisel juhul peab Üldkohus tutvuma dokumendiga nõupidamistoas (kohtuotsus, 21.6.2012, IFAW Internationaler Tierschutz-Fonds vs. komisjon, C‑135/11 P, EKL, EU:C:2012:376, punkt 73).
106 Siiski saab institutsioon üldist eeldust kohaldades vastata kõiki dokumente hõlmavale taotlusele ilma, et ta uuriks konkreetselt ja individuaalselt iga dokumenti, mille suhtes on taotlus esitatud (kohtuotsus, komisjon vs. EnBW, punkt 48 eespool, EU:C:2014:112, punktid 67, 68, 127 ja 128).
107 Selline eeldus aga kehtib käesolevas asjas. Lisaks ei ole hageja suutnud tõendada ei seda, et mõni nendest dokumentidest, mille avalikustamist on taotletud, ei kuulu selle eelduse kohaldamisalasse, kui ka seda, et selle dokumendi avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.
108 Järelikult ei pea Üldkohus ise hindama konkreetselt iga taotletud dokumenti, et veenduda, et nende dokumentidega tutvumine kahjustaks nimetatud huve.
109 Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlust korraldavate meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata jätta.
110 Järelikult tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
111 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, kannab ta ise enda kohtukulud ja temalt tuleb välja mõista komisjoni kohtukulud.
112 Vastavalt kodukorra artikli 87 lõike 4 esimesele lõigule kannavad menetlusse astunud liikmesriigid oma kohtukulud ise. Seda sätet tuleb kohaldada Saksamaa Liitvabariigi suhtes.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Unión de Almacenistas de Hierros de España kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
3. Jätta Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud tema enda kanda.
Martins Ribeiro | Gervasoni | Madise |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. mail 2015 Luxembourgis.
Allkirjad