Kohtuasi T‑624/13
The Tea Board
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Kujutismärk Darjeeling – Varasem ühenduse kollektiiv‑, sõna‑ ja kujutismärk DARJEELING – Suhtelised keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5
Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 2. oktoobri 2015. aasta otsus
1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Segiajamise tõenäosuse hindamine – Avalikkuse tähelepanu aste
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Kujutismärk Darjeeling – Kollektiivne sõna‑ ja kujutismärk DARJEELING
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 66 lõiked 2 ja 3)
4. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
5. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
6. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
7. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele – Tingimused – Kaubamärkide vaheline seos – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)
8. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele – Tingimused – Avalikkuse tähelepanu aste
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)
9. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele – Tingimused – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamine – Kujutismärk Darjeeling – Kollektiivne sõna‑ ja kujutismärk DARJEELING
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)
10. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele – Tingimused – Kaubamärgi maine asjaomases liikmesriigis või liidus – Mõiste – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)
11. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele – Eesmärk – Kaubamärgi omaniku poolt esitamisele kuuluvad tõendid – Varasema kaubamärgi tulevase kahjustamise oht
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)
12. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele – Tingimused – Varasema kaubamärgi eristusvõime kahjustamine – Tõend
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)
13. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele – Tingimused – Varasema kaubamärgi maine kahjustamine
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)
14. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele – Tingimused – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamine
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 24 ja 25)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 30, 50, 53 ja 54)
3. Vastavalt määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b ja sama määruse artikli 66 lõike 3 sätete koostoimele on ühenduse kollektiivkaubamärk nagu ühenduse iga kaubamärk kaitstud igasuguse kahju vastu, mis tuleneb tõenäoliselt segiaetava ühenduse kaubamärgi registreerimisest.
Kuigi geograafilise tähise põhiülesanne on küll tagada tarbijatele kauba geograafiline päritolu ning nende olemusest tulenevad eriomadused ei kehti see ühenduse kollektiivkaubamärgi põhiülesande kohta. Asjaolu, et viimatinimetatu koosneb tähisest, mis võib osutada sellega kaitstud kauba geograafilisele päritolule, ei sea kahtluse alla kõigi kollektiivkaubamärkide põhiülesannet, mis on sätestatud määruse nr 207/2009 artikli 66 lõikes 1 ja milleks on eristada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupa või teenuseid teiste ühenduste või ettevõtjate omadest. Seega ei muutu kollektiivkaubamärgi põhiülesanne seetõttu, et see registreeritakse määruse nr 207/2009 artikli 66 lõike 2 alusel. Täpsemalt on tegemist tähisega, mis võimaldab eristada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupa või teenuseid ja mitte tähistada selle geograafilist päritolu.
Kuigi määruse nr 207/2009 artikli 66 lõikega 2 tehakse erand sama määruse artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatust, leevendades registreerimistingimusi ja võimaldades selle sätte kohaldamisalasse kuluva kauba jaoks kasutada kirjeldavaid kaubamärke, kohaldatakse kõnealust määrust, juhul kui ei ole sätestatud teisti, selle artikli 66 lõike 3 alusel kõigile kollektiivkaubamärkidele, sealhulgas ka artikli 66 lõike 2 alusel registreeritud kaubamärkidele.
Seega ei saa kollektiivkaubamärke käsitleva määruse nr 207/2009 peatüki ühestki sättest järeldada, et kollektiivkaubamärkide, sealhulgas sellega kaitstud kauba geograafilisele päritolule viidata võivast tähisest koosnevate kaubamärkide põhiülesanne on erinev ühenduse individuaalsete kaubamärkide põhiülesandest ,ja seega tuleb asuda seisukohale, et see on samamoodi, nagu ühenduse individuaalsete kaubamärkide puhul, eristada kaupa või teenuseid selle põhjal, et need on pärit konkreetsest üksusest ja mitte nende geograafilise päritolu alusel.
Niisiis kui vastulausemenetluses on vastandatud tähisteks ühelt poolt kollektiivkaubamärk ja teiselt poolt individuaalne kaubamärk, siis tuleb kauba ja teenuste võrdlus läbi viia samade kriteeriumide alusel, mida kohaldatakse kahe individuaalse kaubamärgiga hõlmatud kauba ja teenuste sarnasuse või identsuse hindamisel.
(vt punktid 35, 41–43 ja 49)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 36, 57, 58 ja 62)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 37)
6. Kollektiivkaubamärgil ei saa olla määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b alusel tõhusamat kaitset, kui segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise käigus on tuvastatud, et kauba ja teenuste sarnasusest ei piisa sellise tõenäosuse tekitamiseks. Niisiis, isegi kui tegemist on ühenduse kollektiivkaubamärgi ja individuaalsete ühenduse kaubamärkide segiajamise tõenäosuse hindamisega, ei saa tähiste sarnasus tegurite omavahelise seose põhimõttest lähtudes korvata varasemate kaubamärkide ja taotletud kaubamärgiga tähistatud kauba ja teenuste sarnasuse puudumist.
(vt punkt 59)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 66–68, 87 ja 88)
8. Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 5 kohaldamiseks on eelnevalt vaja määratleda asjaomane avalikkus, samamoodi nagu sama artikli lõike 1 kohaldamisel. Täpsemalt tuleb kõnealusest avalikkusest lähtudes hinnata, kas vastandatud tähised on sarnased, kas varasem kaubamärk on mainekas ja lõpuks, kas vastandatud tähiste puhul esineb segiajamise tõenäosus.
Lisaks erineb avalikkus, millest lähtudes hinnatakse, kas esineb üks kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 5 nimetatud rikkumistest, sõltuvalt rikkumise liigist, millele varasema kaubamärgi omanik viitab. Niisiis, kui tegemist on varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ebaõiglase ärakasutamisega, siis on asjaomane avalikkus, kellega tuleb arvestada asjaomasel hindamisel, nende kaupade või teenuste keskmine tarbija, mille jaoks taotletakse kaubamärgi registreerimist. Kui tegemist on seevastu kahjuga, mis seisneb varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ebaõiglases kahjustamises, siis avalikkus, kellest lähtudes tuleb hindamine läbi viia, on nende kaupade või teenuste keskmine piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija, mille jaoks see kaubamärk registreeriti.
(vt punktid 70 ja 71)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 72, 73, 85, 92, 93 ja 142–145)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 75, 81 ja 82)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 97 ja 134)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 99–102)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 114)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 123–125)