ÜLDKOHTU OTSUS (viies koda)

20. september 2019(*)

REACH – Autoriseeringut vajavad ained – 1‑bromopropaani (nPB) lisamine määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse – Kogus – Registreerimistoimik – Andmed – Ainete rühmitamine – Hea halduse põhimõte – Õigus tegelda ettevõtlusega ja tegutseda vabalt valitud tegevusalal – Põhjendamiskohustus – Õiguspärane ootus – Proportsionaalsus – Võrdne kohtlemine

Kohtuasjas T‑610/17,

ICL‑IP Terneuzen, BV, asukoht Terneuzen (Madalmaad),

ICL Europe Coöperatief UA, asukoht Amsterdam (Madalmaad),

esindajad: advokaadid R. Cana, E. Mullier ja H. Widemann,

hagejad,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Huttunen, R. Lindenthal ja K. Mifsud-Bonnici,

kostja,

keda toetab

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), esindajad: M. Heikkilä, W. Broere, T. Zbihlej ja N. Herbatschek,

menetlusse astuja,

mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada osaliselt 13. juuni 2017. aasta komisjoni määrus (EL) 2017/999, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XIV lisa (ELT 2017, L 150, lk 7), osas, milles 1‑bromopropaan (nPB) kanti nimetatud lisasse,

ÜLDKOHUS (viies koda),

koosseisus: koja president D. Gratsias, kohtunikud I. Labucka ja A. Dittrich (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik S. Bukšek Tomac,

arvestades menetluse kirjalikku osa ja 14. veebruari 2019. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

I.      Vaidluse taust ja vaidlustatud määrus

1        1‑bromopropaan (n-propüülbromiid, nPB) on broomitud vedel aine. Seda kasutatakse lahustina auru abil rasvatustamisel. Seda kasutatakse ka vaheainena muude ainete tootmisel. 1‑bromopropaan on liigitatud reproduktiivtoksiliseks aineks (1 B kategooria) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT 2008, L 353, lk 1).

2        Üks hagejatest, ICL‑IP Terneuzen BV, on nPB juhtregistreerija. ICL‑IP Terneuzen BV toodab ja kasutab nPB-d Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1), tähenduses.

3        Teine hageja, ICL Europe Coöperatief UA viib nPB-d turule kasutamiseks lahustina auru abil rasvatustamisel ja pindade puhastamiseks ning kasutab seda määruse nr 1907/2006 tähenduses.

4        ICL‑IP Terneuzen esitas 11. oktoobril 2002 registreerimistoimiku nPB kogusele 1000–10 000 tonni aastas. Pärast seda palus ta aineteabe vahetuse foorumi liikmetel osaleda aine registreerimise ühise taotluse esitamises.

5        Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) avaldas 3. septembril 2012 oma veebisaidil toimiku, milles tegi ettepaneku määratleda nPB väga ohtliku ainena määruse nr 1907/2006 artikli 57 punkti c alusel.

6        Hagejad esitasid 18. oktoobril 2012 märkused nPB väga ohtliku ainena määratlemise ettepaneku kohta. Hagejad rõhutasid oma märkustes eelkõige seda, et nPB-d kasutati peamiselt autoriseerimisest vabastatud vaheainena ja et selle kasutamine mittevaheainena on kas hoolika kontrolli all või vastab rangele töökeskkonnas kokkupuute tasemele.

7        ECHA tegevdirektori 18. detsembri 2012. aasta otsusega ED/169/2012 lisati nPB määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõike 8 kohasesse kandidaatainete loetellu.

8        ECHA avaldas 1. septembril 2014 kuuenda prioriseerimise raames soovituse eelnõu ainete, sealhulgas nPB, määruse nr 1907/2006 XIV lisasse (edaspidi „XIV lisa“) kandmiseks ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi 1. detsembriks 2014. Selle eelnõuga hõlmatud 22 ainet, sealhulgas nPB, valiti välja selle prioriseerimise esialgsete tulemuste põhjal, mis avaldati samal päeval ECHA veebisaidil.

9        Hagejad esitasid teiste registreerijate nimel kõnealuse soovituse eelnõu kohta oma märkused 1. detsembril 2014. Oma märkustes juhtisid hagejad tähelepanu muu hulgas sellele, et umbes 70% nPB-st kasutati vaheainena ja oli seetõttu vabastatud määruse nr 1907/2006 VII jaotise kohaldamisest.

10      ECHA võttis 1. juulil 2015 vastu soovituse ainete XIV lisasse kandmise kohta, soovitades lisada nPB XIV lisasse, tegemata erandit mis tahes kasutusalast või kasutuskategooriast (edaspidi „ECHA soovitus“). Samal päeval avaldas ECHA oma lõplikud ajakohastatud tulemused ja neid põhjendavad dokumendid, sealhulgas nPB-d käsitleva alusdokumendi. Dokumendist nähtub, et nPB on määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c osutatud kriteeriumide osas saanud üldise prioriteetsushinde 20/45. See hinne koosneb olemuslikele omadustele antud hindest 1/15, kogustele antud hindest 12/15 ja laialdase kasutuse eest antud hindest 7/15. Oma lõplikus otsuses nPB kohta väitis ECHA, et kuigi käesoleva soovituse raames hinnatud kandidaatainete loetellu kantud muudele ainetele anti määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c nimetatud kriteeriumide alusel kõrgem prioriteetsushinne, sest nPB kandmiseks XIV lisasse anti soovitus seoses selle aine ja juba sellesse lisasse kantud trikloroetüleeni rühmitamisega.

11      Hagejad saatsid 10. augustil 2015 Euroopa Komisjonile esimese kirja. Selles kirjas väitsid nad, et ECHA soovituse puhul oli tegemist nii menetluslike puuduste kui ka õigusnormi rikkumisega.

12      Komisjon vastas hagejatele 18. septembril 2015.

13      Hagejad saatsid 4. veebruaril 2016 komisjonile teise kirja. Selles kirjas esitasid nad täiendavaid üksikasju, tõendamaks, et nPB XIV lisasse kandmisel ECHA soovituse alusel rikutaks õigusnormi ja palusid kohtumist komisjoni esindajatega.

14      Hagejad saatsid 3. oktoobril 2016 komisjonile kolmanda kirja. Viimati mainitud kirjas selgitasid nad, et auru abil rasvatustamiseks ja pindade puhastamiseks kasutatud nPB kogused vähenesid veelgi seetõttu, et ainus muu mittevaheainena kasutamise registreerija peatas oma registreeringu, jättes ICL‑IP Terneuzeni ainsaks autoriseeringu kohaldamisalasse kuuluva mittevaheainena kasutatava nPB tarnijaks ja et kõnealuse aine kohta on kogutud uusi andmeid ning see on võimaldanud tagada nPB ohutu kasutamise taseme. Hagejad palusid komisjonil seda lisateavet kiiresti analüüsida ja korraldada koosolek igal juhul enne järgmist regulatiivkomitee koosolekut.

15      Komisjon teatas 15. novembril 2016 hagejatele kirja teel, et nende 4. veebruari 2016. aasta kiri on tähelepanematuse tõttu jäänud vastamata. Komisjon lisas, et ta palus, et ECHA analüüsiks hagejate esitatud andmeid, ja rahuldas nende taotluse korraldada koosolek, paludes neil võtta ühendus sekretariaadiga, et leida sobiv kuupäev novembris toimuvaks koosolekuks.

16      Regulatiivkomitee 7. ja 8. detsembri 2016. aasta koosolekul arutati komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse XIV lisa, et lisada sellesse soovitatud ained, sealhulgas ka nPB.

17      Hagejad võtsid 7. detsembril 2016 komisjoniga ühendust punktis 15 nimetatud koosoleku korraldamiseks. Hagejad uurisid, kas 7.–8. detsembril 2016 toimub siiski regulatiivkomitee koosolek, mis käsitleb nPB XIV lisasse lisamist.

18      Regulatiivkomitee esitas 8. detsembril 2016 ECHA soovituse kohta heakskiitva arvamuse.

19      Komisjon vastas 23. detsembril 2016 hagejate 7. detsembri 2016. aasta e-kirjale. Oma vastuses selgitas komisjon eelkõige, et e-kiri saabus liiga hilja hagejatega kohtumise korraldamiseks, kuna regulatiivkomitee koosolek toimus samal päeval.

20      Komisjon võttis 13. juunil 2017 regulatiivkomitee heakskiitva arvamuse ja ECHA soovituse põhjal vastu 13. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/999, millega muudetakse XIV lisa (ELT 2017, L 150, lk 7; edaspidi „vaidlustatud määrus”). Vaidlustatud määrusega lisati nPB XIV lisasse kande 32 alla ilma kasutusalade või kasutuskategooriate kohta mis tahes erandeid tegemata ning selle aine heakskiidu lõppkuupäevaks määrati 4. juuli 2020. Nagu nimetatud määruse põhjendusest 1 nähtub, leidis komisjon, et vastavalt määrusele nr 1272/2008 vastab nPB reproduktiivtoksiliseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja seega ka XIV lisasse kandmise kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse nr 1907/2006 artikli 57 punktis c. Vaidlustatud määruse põhjenduses 13 väitis komisjon, et nPB on määratletud ja kantud kandidaatainete loetellu vastavalt määruse nr 1907/2006 artiklile 59, et ECHA on oma soovituses selle nimetanud XIV lisasse kandmise jaoks prioriteetseks aineks, ning et vaatamata huvitatud isikute esitatud teabele tuli nPB kõnealusesse lisasse kanda.

II.    Menetlus Üldkohtus ja poolte nõuded

21      Hagejad esitasid käesoleva hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 6. septembril 2017.

22      Komisjon esitas 23. novembril 2017 kostja vastuse.

23      Hagejad esitasid 15. jaanuaril 2018 repliigi.

24      Komisjon esitas vasturepliigi 5. märtsil 2018.

25      ECHA esitas 4. detsembril 2017 Üldkohtu kantseleisse käesolevas asjas komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astumise avalduse. 1. märtsi 2018. aasta kohtumäärusega ICL‑IP Terneuzen ja ICL Europe Coöperatief vs. komisjon (T‑610/17, ei avaldata, EU:T:2018:139), anti ECHA‑le luba astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks. ECHA esitas menetlusse astuja seisukohad 17. aprillil 2018. Komisjon ja hagejad esitasid oma märkused menetlusse astuja seisukohtade kohta 15. ja 30. mail 2018.

26      Ettekandja-kohtuniku ettepanekul otsustas Üldkohus (viies koda) avada menetluse suulise osa ning esitada kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldava meetmena komisjonile ja ECHA‑le kirjaliku küsimuse. Pooled vastasid küsimusele määratud tähtajal.

27      Hagejad esitasid kohtuistungi ettekande kohta kirjalikke märkusi, mis lisati toimikusse viienda koja esimehe otsusega.

28      Hagejate, komisjoni ja ECHA suulised seisukohad ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 14. veebruari 2019. aasta kohtuistungil. Komisjon esitas kohtuistungi ettekande kohta suulised seisukohad. Kohtuistungil suuliste seisukohtade ärakuulamiseks väitsid hagejad, et komisjoni 10. augusti 2018. aasta otsuses C(2018) 5057 final, milles käsitletakse trikloroetüleeni lubamist teatud kasutusvaldkondades, on sõnaselgelt märgitud, et selle aine kasutamisele detailide tööstuslikuks puhastamiseks puuduvad tehniliselt ja majanduslikult sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad. Komisjon ja ECHA kommenteerisid omalt poolt selle väite vastuvõetavust ja asjakohasust.

29      Hagejad paluvad Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud määrus nPB XIV lisasse kandmist puudutavas osas;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt, ja

–        „võtta muud meetmed, mida kohus peab vajalikuks.“

30      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

31      ECHA palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

III. Õiguslik käsitlus

32      Hagejad esitavad hagi toetuseks kuus väidet. Esimese väite kohaselt ei ole vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud, tegemist on ilmse hindamisveaga ja hea halduse põhimõtte rikkumisega. Teise väite kohaselt on rikutud määruse nr 1907/2006 artiklit 55, eiratud sama määrusega taotletavat konkurentsivõime eesmärki ja rikutud hagejate õigust tegelda ettevõtlusega ja tegutseda vabalt valitud tegevusalal. Kolmanda väite kohaselt on muu hulgas rikutud põhjendamiskohustust. Neljanda väite kohaselt on eiratud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. See väide jaguneb kolmeks osaks. Esimene väiteosa on seotud nPB koguse kriteeriumiga. Teine väiteosa käsitleb nPB ja trikloroetüleeni rühmitamist. Kolmanda väiteosa kohaselt võisid hagejad silmas pidades nPB-le omistatud prioriteetsushinnet eeldada, et ainet ei kanta XIV lisasse. Viienda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Kuuenda väite kohaselt ei ole järgitud võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid.

33      Kõigepealt tuleb märkida, et 3. septembri 2012. aasta otsusega määratles ECHA nPB kandidaatainena määruse nr 1907/2006 artikli 57 punkti c tähenduses. Määruse artiklist 58 tulenevalt peab kindlaks määrama ained, mis tuleks XIV lisasse kanda prioriteetsena. Selleks soovitas ECHA 1. juulil 2015 vastavalt määruse artikli 58 lõikele 3 lisasse kandmiseks need kandidaatained, mida ta pidas prioriteetseks. nPB kohta märkis ECHA, et arvestades kõnealuse aine hindamist, lähtudes määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 punktides a–c sõnaselgelt osutatud kriteeriumidest, nimelt tulenevalt selle aine olemuslikest omadustest, selle laialdasest kasutamisest ja selle kogustest, ning arvestades kõnealuse aine ja trikloroetüleeni rühmitamise kaalutlusi, tuleks see nPB lugeda prioriteetsena XIV lisasse kantavaks aineks (vt punkt 10 eespool). Seejärel võttis komisjon määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 1 alusel ja vastavalt artikli 133 lõikes 4 osutatud menetlusele vastu vaidlustatud määruse, millega nPB kanti XIV lisasse.

34      Käesoleva hagi eesmärk ei ole vaidlustada nPB määratlemist määruse nr 1907/2006 artikli 57 punkti c tähenduses kandidaatainena, mis võidakse kanda XIV lisasse. Hagejad piirduvad hagis väitega, et nPB lisamine kõnealusesse lisasse on enneaegne.

35      Lisaks tuleb märkida, et hagi eesmärk on vaidlustatud määruse tühistamine ja seetõttu ei ole see otseselt suunatud ECHA soovituse vastu. Sellegipoolest on komisjon vaidlustatud määruses järginud ECHA soovitust ning tuginenud ECHA hinnangule nPB kohta, lähtudes määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 punktides a–c sätestatud kriteeriumidest, milleks on aine olemuslikud omadused, selle laialdane kasutamine ja kogused, ning võttes arvesse nPB ja trikloroetüleeni rühmitamise kriteeriume. Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et hagejate väidetega ECHA hindamise kohta püütakse seada kahtluse alla vaidlustatud määruse aluseks olevate kaalutluste põhjendatus.

36      Esmajärjekorras on vaja vaadata läbi hagejate argumendid, millega vaidlustatakse komisjoni kaalutlused, mis põhinevad nPB kogustel ja mida käsitletakse esimeses väites ja neljanda väite esimeses väiteosas.

37      Teisena analüüsitakse hagejate argumente, millega pannakse kahtluse alla komisjoni kaalutlused, mis põhinevad nPB ja trikloroetüleeni rühmitamisel ehk kolmandas väites ja neljanda väite teises väiteosas esitatud argumente.

38      Kolmandana analüüsitakse kuuendat väidet, mille kohaselt ei ole järgitud võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet.

39      Neljandana analüüsitakse neljanda väite kolmandat osa, mille kohaselt arvesse võttes nPB-le omistatud üldist prioriteetsushinnet, ei pidanud hagejad eeldama, et see aine kantakse vaidlustatud määrusega XIV lisasse.

40      Viiendana analüüsitakse teist väidet, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1907/2006 artiklit 55, eiratud määrusega taotletavat konkurentsivõime eesmärki ja hagejate õigust tegelda ettevõtlusega ja tegutseda vabalt valitud tegevusalal, ning viiendat väidet, mille kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

A.      Komisjoni kaalutlused, mis põhinevad nPB kogustel

41      Esimeses väites ja neljanda väite esimeses väiteosas esitasid hagejad argumendid nPB kogustel põhinevate komisjoni kaalutluste vaidlustamiseks.

1.      Esimene väide, et vaidlusalune määrus ei ole piisavalt põhjendatud, on vastuolus usaldusväärse halduse põhimõttega ja selles on ilmselged hindamisvead

42      Esimene väide jaguneb kaheks osaks. Esimeses väiteosas väidavad hagejad, et vaidlustatud määrus ei ole piisavalt põhjendatud. Komisjon ei ole piisavalt selgitanud, kuidas arvutati välja nPB kogused, mida selle aine hindamisel kasutati. Teises väiteosas tuginetakse sellele, et komisjon rikkus hea halduse põhimõtet ja tegi ilmseid hindamisvigu, kui ta lähtus üksnes registreerimistoimikus esitatud kogustest, mitte avalikul konsultatsioonil ning seejärel vaidlustatud määruse vastuvõtmise menetluses esitatud andmetest.

a)      Esimene väiteosa, mille kohaselt vaidlustatud määrus ei ole piisavalt põhjendatud

43      Hagejad väidavad, et komisjoni kaalutlused, mis põhinesid nPB kogusel, ei olnud piisavalt läbi töötatud. Täpsemalt väidavad nad, et komisjoni kohaldatud nPB koguste arvutusviisi ei olnud piisavalt selgitatud. Samuti väidavad nad, et ei saanud oma huve tõhusalt kaitsta.

44      Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

45      Esmalt tuleb märkida, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 296 peavad õigusaktid olema põhjendatud. Eelkõige on huve kahjustava akti põhjendamise kohustuse, mis on üks osa kaitseõiguste tagamise põhimõttest, eesmärk esiteks anda huvitatud isikule piisavalt teavet, mille alusel ta saab veenduda, kas otsus on piisavalt põhjendatud või esineb selles vigu, mille alusel saaks akti liidu kohtus vaidlustada, ja teiseks võimaldada kohtul teostada kontrolli akti õiguspärasuse üle. (15. aprilli 2011. aasta kohtuotsus, Tšehhi Vabariik vs. komisjon, T‑465/08, EU:T:2011:186, punkt 162).

46      Põhjendused peavad siiski olema kohandatud asjaomase akti laadi ja selle vastuvõtmise kontekstiga. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ning seda huvi arvestades, mis võib olla selgituste saamiseks akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab. Ei ole nõutud, et põhjendustes oleks täpsustatud kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna põhjenduste piisavust ei tule hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades. Eeskätt on huve kahjustav akt piisavalt põhjendatud, kui see on tehtud puudutatud isikule teadaolevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust (18. septembri 2015. aasta kohtuotsus Petro Suisse Intertrade vs. nõukogu, T‑156/13 ja T‑373/14, ei avaldata, EU:T:2015:646, punkt 67)

47      Samuti tuleb märkida, et põhjendamiskohustus on oluline vorminõue, mida tuleb eristada põhjenduste sisulise õigsuse küsimusest, mis on vaidlusaluse akti sisulise õiguspärasuse küsimus (22. märtsi 2001. aasta kohtuotsus, Prantsusmaa vs. komisjon, C‑17/99 EU:C:2001:178, punkt 35).

48      Teisena, mis puudutab vaidlustatud määruse põhjendusi, tuleks kõigepealt märkida, et vaidlustatud määruse põhjendustest 1, 13 ja 20 järeldub, et komisjon leidis, et nPB on kandidaataine, et ECHA soovitas selle aine kandmist XIV lisasse prioriteetsena ning hoolimata huvitatud isikute märkustest leidis komisjon, et kõnealune aine tuleks lisada kõnealusesse lisasse vaidlustatud määrusega.

49      Pidades silmas asjaolu, et komisjon osutas vaidlustatud määruses ECHA soovitusele ja otsustas seda järgida, tuleb võtta arvesse selle soovituse ja selles osutatud dokumentide sisu.

50      Nagu nähtub ECHA soovituse I lisast ja nPB 1. juuli 2015. aasta alusdokumendist, millele selles lisas on viidatud, on põhjused, mille alusel ECHA soovitas nPB esmajärjekorras XIV lisasse kanda, ECHA poolt sellele ainele määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c selgelt väljendatud kriteeriumide põhjal antud prioriteetsushinne 20/45 (vt eespool punkt 10) ning nPB ja juba sellesse lisasse kantud aine trikloroetüleeni rühmitamisega seotud kaalutlused. Kõnealuses lisas viitas ECHA ka muudele avalikele dokumentidele, millel tema soovitus põhines, eelkõige:

–        10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhend;

–        1. septembri 2014. aasta kuuenda prioriseerimise tulemused;

–        1. juuli 2015. aasta dokument huvitatud isikute kommentaaride ja viidetega vastustele kuuenda soovituse eelnõule nPB XIV lisasse kandmise kohta;

–        1. juuli 2015. aasta dokument ECHA vastustega nendele kommentaaridele.

51      Nagu 1. juuli 2015. aasta nPB alusdokumendi leheküljel 2 on märgitud, võttis ECHA arvesse registreerimistoimikus sisalduva teabe selle aine erinevatele kasutusaladele vastavate koguste kohta, ehk selle aine registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud kogused. Sealt nähtub samuti, et nende andmete kohaselt tuli autoriseerimisele kuuluvaks koguseks lugeda 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendi punktis 5.2 sätestatud kogusevahemik 1000–10 000 tonni ning et selle vahemiku puhul tuli määrata hinne 12/15 punkti.

52      ECHA esitas 1. juuli 2015. aasta dokumendis, mis sisaldas ECHA vastuseid huvitatud isikute kommentaaridele, oma lähenemisviisi. Sellega seoses märkis ECHA eelkõige, et koguste hindamisel võeti arvesse registreerimistoimikute punktides 3.2 ja 3.5 esitatud andmeid, kemikaaliohutuse aruannete andmeid ja nPB väga ohtliku ainena määratlemiseni viinud menetluses saadud teavet, ehk just selles kontekstis koostatud aruandeid ja avaliku konsultatsiooni käigus esitatud teavet. Kuna teave autoriseeringu erandite kohaldamisalasse kuuluvate kasutusalade ja vastava tonnaaži kohta oli kättesaadav, siis hinnati ECHA märkuste kohaselt ka seda, millised kogused on prioriteetide määramisel asjakohased. Sellega seoses selgitas ECHA, et autoriseeringu kohaldamisalasse kuuluvate koguste hindamine põhines peamiselt registreerimistoimikute ja kemikaaliohutuse aruannete andmetel. ECHA arvates oleks saanud täiendavat teavet, eelkõige kasutatud koguste kohta, mis on saadud väga ohtlike ainete identifitseerimise aruannetest ja avalike konsultatsioonide tulemusel, arvesse võtta, kui teabe representatiivsust ja usaldusväärsust oleks olnud võimalik hinnata. Samuti märkis ECHA, et prioriseerimisel järgiti üldiselt ettevaatlikku lähenemisviisi juhtudel, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik teha selget järeldust aine vaheainena kasutamise staatuse või muude erandite kohaldamise kohta.

53      ECHA märkis täpsemalt nPB kohta, et registreerimistoimikute andmete põhjal hindas ta selle aine autoriseeringu kohaldamisalasse jäävaks koguseks 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendi punktis 5.2 ette nähtud koguste vahemikku 1000–10 000 tonni, millega on ECHA arvates põhjendatud kogusele hinde 12/15 andmine. See hinnang ei muutu, isegi kui ka võtta arvesse avaliku konsultatsiooni raames mainitud Euroopa Liidu üldkoguse hinnangut 30%. Seoses sellega märkis ECHA, et autoriseeringu kohaldamisalasse kuuluva nPB koguste puhul esines erinevusi registreerimistoimikutes esitatud teabe ja avaliku konsultatsiooni raames esitatud teabe vahel. ECHA lisab, et avaliku konsultatsiooni raames esitatud tööstusharu avalduste kohaselt jäi see kogus alla 1000 tonni. ECHA andmetel ei olnud märkustes esitatud teave piisav, et jätta registriandmed kõrvale, ning et registreerijad pidid tagama, et registreerimistoimikutes oleks märgitud täpsed kogused.

54      Arvesse tuleks võtta ka 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendis esitatud teave, millele viidati Euroopa ECHA soovituses. Kõigepealt, nagu nähtub juhendi punktist 3, peab prioriseerimise jaoks vajalik teave põhimõtteliselt sisalduma registreerimistoimikus. Selle punkti joonealuses märkuses 2 tuletatakse meelde, et toimikute registreerimine on õiguslik kohustus, et registreerijad peavad esitama õige teabe ja vajaduse korral ajakohastama toimikuid õigeajal ning seetõttu vastutab registreerija registreerimisandmete täpsuse eest. Märgitud on ka, et registreerimiskohustuse täitmiseks esitatud teavet kasutatakse määruse nr 1907/2006 kohastes muudes menetlustes. Nagu nähtub kõnealuse juhendi punkti 4 esimesest lõigust, on registreerimistoimikus sisalduvad andmed prioriseerimisel peamiseks teabeallikaks ning ettevõtjatel soovitatakse esitada kõik asjakohased andmed otse registreerimistoimikus. Peale selle on kõnealuse lõike kolmandas lõigus märgitud, et kui prioriseerimiseks vajalikud andmed on registreerimistoimikutes kättesaadavad (ja piisava kvaliteediga), põhineb aine hindamine nendel andmetel. Lisaks märgitakse kõnealuses lõigus, et kui selliseid andmeid ei ole, need on vastuolulised või halva kvaliteediga, tuleb eeldada halvimat võimalust. Lõpetuseks on selle punkti neljandas lõigus juhitud tähelepanu asjaolule, et kasutatavate andmete kvaliteet mõjutab alati prioriseerimistulemusi.

55      Kolmandaks tuleb, pidades silmas eespool punktis 46 osutatud kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb arvesse võtta ka huvitatud isikule teadaolevat konteksti, lähtuda komisjoni ja hagejate kirjavahetusest haldusmenetluse ajal. 18. septembri 2015. aasta kirjas märkis komisjon eelkõige seda, et registreerimistoimikus sisalduvad andmed ja avaliku konsultatsiooni raames esitatud andmed ei olnud kooskõlas, ning silmas pidades registreerijate kohustust registreerimistoimikus sisalduvaid andmeid ajakohastada, oli registreerimistoimikus sisalduv teave prioriseerimisel peamiseks teabeallikaks.

56      Võttes arvesse eespool esitatut, tuleb kolmandaks märkida, et vaidlustatud määruse põhjendusi tuleb pidada piisavaks. Esiteks ilmneb 1. juuli 2015. aasta nPB alusdokumendist, et ECHA võttis arvesse selle aine registreerimistoimikus sisalduva teabe koguste kohta, mis vastavad selle aine eri kasutusaladele, ehk selle aine registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud kogustele. Teiseks nähtub nendest tõenditest samuti, miks ECHA neid andmeid kasutas. Ühelt poolt nähtub nendest piisavalt selgelt, et registreerimistoimikutes sisalduvate andmete ja avaliku konsultatsiooni käigus või hiljem esitatud teabe vahelise vastuolu korral eelistatakse põhimõtteliselt registreerimistoimikutes sisalduvaid andmeid. Teiselt poolt nähtub nendest piisavalt selgelt, et kui andmed on vastuolulised, võetakse arvesse halvimat võimalust. Kaalutlused, millel selline lähenemisviis põhines, selguvad samuti piisavalt eespool nimetatud dokumentidest.

57      Seetõttu tuleb tagasi lükata väited vaidlustatud määruse ebapiisava põhjendatuse kohta seoses komisjoni arvesse võetud nPB koguste arvutustega.

58      Lõpuks väidavad hagejad, et neil ei olnud piisavalt teavet, et kasutada määruses nr 1907/2006 ette nähtud osalemisõigust vaidlustatud määruse vastuvõtmise menetluses ega kaitsta tõhusalt oma huve. Sel puhul piisab, kui märkida, et 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendis, ECHA ja komisjoni vastustes hagejatele ja muudes punktides 49–55 osutatud dokumentides sisalduv teave võimaldas hagejatel oma õigusi selle menetluse ajal tõhusalt kasutada.

b)      Teine väiteosa, mille kohaselt on rikutud usaldusväärse halduse põhimõtet ja tegemist on ilmsete hindamisvigadega

59      Hagejad väidavad, et komisjon rikkus hea halduse põhimõtet ja tegi oma kaalutlusõiguse kasutamisel ilmse vea. Hagejate arvates ei andnud komisjon oma hinnangut. Pealegi kasutas ta andmeid, mis hõlmavad nPB kõiki kasutusviise, sealhulgas vaheainena kasutamist, samas kui selline kasutus ei kuulu autoriseeringu kohaldamisalasse ning seetõttu ei oleks seda tohtinud arvesse võtta. Ka oleks komisjon pidanud hagejate arvates arvesse võtma teabe, mille nad esitasid avaliku konsultatsiooni käigus ning oma 10. augusti 2015. aasta ja 4. veebruari ning 3. oktoobri 2016. aasta kirjades. Selline lähenemisviis, mille puhul võetakse arvesse ainult registreerimistoimikus sisalduvat teavet, muudaks määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõikes 4 sätestatud avaliku konsultatsiooni sisutuks. Registreerijatel ei ole kohustust märkida aine erinevate kasutusalade koguseid või koguste vahemikke. Igal juhul ei ole nõutav registreerimistoimikute viivitamatu ajakohastamine, vaid ainult ajakohastamine ilma ülemäärase viivituseta. Hagejate sõnul võis komisjoni järgitav lähenemisviis põhjustada ka seda, et XIV lisasse on kantud ained, mis tegelikult ei ole prioriteetsed.

60      Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

61      Sissejuhatuseks tuleb märkida, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 kohaselt on igaühel õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul. Kohtupraktikas on täpsustatud, et selle põhimõtte kohaselt peab ametiasutus hoolikalt ja erapooletult uurima kõiki asjakohaseid fakte ja õiguslikke asjaolusid ning õigusakte, mis on vajalikud tema kaalutlusõiguse rakendamiseks ning selle poolt rakendatud menetluste sujuva toimimise ja tõhususe tagamiseks (30. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus Przedsiębiorstwo Energetyki Ciefplj vs. ECHA, T‑625/16, ei avaldata, EU:T:2018:44, punkt 89).

62      Esimesena on vaja vaadata läbi hagejate väide, mille kohaselt komisjon kasutas andmeid nPB üldkoguse kohta. Teisena analüüsitakse argumente, mille kohaselt komisjon ei võtnud piisavalt arvesse avaliku konsultatisooni käigus esitatud teavet ja 10. augusti 2015. aasta ning 4. veebruari ja 3. oktoobri 2016. aasta kirjades esitatud teavet.

1)      Väide, et komisjon kasutas andmeid nPB üldkoguse kohta

63      Hagejad väidavad, et komisjon tugines registreerimistoimiku punktis 3.2 esitatud andmetele, samas kui kõnealuses punktis osutatud kogused hõlmavad ka nPB vaheainena kasutamist, mida nende arvates ei oleks pidanud arvesse võtma.

64      Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 1907/2006 artikli 10 punkti a alapunkti iii kohaselt peab registreerija esitama teabe aine tootmise ja kasutusala(de) kohta vastavalt määruse nr 1907/2006 VI lisa punktile 3. Nimetatud lisa punkti 3.1 kohaselt peab registreerija muu hulgas esitama toodetavad üldkogused, registreeritava toote valmistamiseks kasutatavad üldkogused ja/või imporditavad üldkogused tonnides registreerija kohta aastas. See teave on asjakohane määruse nr 1907/2006 artikli 7 lõike 4 punktis f osutatud koguste vahemike kohaldamisel, mis määravad kindlaks teabele esitatavad nõuded (vt määruse nr 1907/2006 VI–XI lisa). Need on registreerimistoimiku punktis 3.2. esitatud andmed.

65      Kui aga selle määruse vastuvõtmisel, millega lisatakse aine XIV lisasse, võetakse arvesse aine kogust, võib määruse nr 1907/2006 artikli 2 lõike 8 põhjal järeldada, et kasutada tuleb üksnes autoriseeringu kohaldamisalasse jäävat osa kogusest. Seetõttu ei ole asjakohane võtta arvesse vaheainena kasutud osa kogusest.

66      Vastupidi hagejate väitele, ja nagu selgub eespool punktist 51, ei tuginenud komisjon käesoleval juhul autoriseeringu kohaldamisalasse kuuluva osa arvutamisel siiski registreerimistoimiku punktis 3.2 esitatud nPB üldkogusele, vaid kasutas registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmeid nPB eri kasutusalade kohta.

67      Seetõttu tuleb tagasi lükata väide, et komisjon tugines registreerimistoimiku punktis 3.2 osutatud andmetele nPB üldkoguse kohta.

2)      Argumendid, et komisjon ei võtnud piisavalt arvesse avaliku konsultatsiooni käigus ja hilisema kahepoolse teabevahetuse raames saadud teavet.

68      Samuti väidavad hagejad, et komisjon ei võtnud piisavalt arvesse teavet, mille nad olid esitanud avaliku konsultatsiooni käigus ning oma 10. augusti 2015. aasta ja 4. veebruari ning 3. oktoobri 2016. aasta kirjades.

i)      Avaliku konsultatsiooni käigus esitatud andmed

69      Hagejad väidavad, et avaliku konsultatsiooni käigus esitasid nad täiendavat teavet nPB koguse kohta autoriseerimisele kuuluvas valdkonnas. Esiteks väitsid nad, et 70% nPB kogusest kasutati vaheainena ja seega ei kuulunud see autoriseeritavasse valdkonda ning et autoriseeritav valdkond hõlmas seega ainult 30% sellest kogusest. Teiseks esitasid nad hinnangu nPB lahustina kasutamise turu mahu kohta.

70      Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et 1. juuli 2015. aasta dokumendist, mis sisaldab ECHA vastuseid huvitatud isikute kommentaaridele, nähtub, et ECHA võttis arvesse hagejate poolt avaliku konsultatsiooni käigus esitatud teabe.

71      Esiteks vastas ECHA nimetatud dokumendis hagejate märkusele, et kõnealuse konsultatsiooni käigus olid nad välja toonud, et 70% nPB kogusest kasutati vaheainena ega kuulunud seega autoriseeritavasse valdkonda ning et seetõttu kuulus nimetatud valdkonda vaid 30% nPB kogusest.  Sellega seoses selgitas ECHA, et selline teave ei oleks tõenäoliselt tema hinnangut muutnud. Selles dokumendis esitatud andmete põhjal, isegi juhul, kui hagejate esitatud teave oli õige ja ainult 30% nPB kogusest kuulus autoriseeringu valdkonda, ei oleks see hindamistoimikus esitatud andmete põhjal seadnud kahtluse alla autoriseeringu valdkonda kuuluva nPB kogusele antud hinnet.

72      Teiseks hinnati 1. juuli 2015. aasta dokumendis, mis sisaldas ECHA vastuseid huvitatud isikute märkustele, ka turu mahtu. Sellest dokumendist selgub, et neid andmeid ei võetud arvesse, sest need ei seadnud kahtluse alla registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmeid.

73      Teisena ja vastupidi hagejate väidetule ei tõenda pelk asjaolu, et komisjon otsustas järgida ECHA soovitust, milles viidati muu hulgas 1. juuli 2015. aasta dokumendile, mis sisaldas ECHA vastust huvitatud poolte kommentaaridele (vt eespool punkt 50), et komisjon ei ole andnud omapoolset hinnangut. Seevastu on määruses nr 1907/2006 sõnaselgelt sätestatud, et ECHA esitab soovituse ainete kohta, mida ta peab XIV lisasse kandmisel prioriteetseteks, ning et komisjon teeb oma otsuse seda soovitust silmas pidades. Seetõttu ei anna ainuüksi asjaolu, et komisjon otsustas järgida ECHA soovitust ja viitas sellele vaidlustatud määruses, alust kahtluseks, et komisjon ei ole omapoolset hinnangut andnud.

74      Kolmandana ja vastupidi hagejate väidetule ei saa asjaolust, et komisjon ei jaganud nende seisukohta ning järgis ECHA soovitust, teha järeldust, et komisjon eiras avaliku konsultatsiooni käigus esitatud teavet.

75      Neljandana, ja kuna hagejad väidavad, et komisjon tegi hindamisvigu, jättes tähelepanuta avaliku konsultatsiooni raames esitatud andmed, tuleb märkida, et XIV lisasse kantavate kandidaatainete valik hõlmab väga keerukate teaduslike ja tehniliste asjaolude hindamist, mille puhul on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus. See lai kaalutlusruum puudutab ka kasutatavate andmete valikut. Selles osas on Üldkohtu kontroll piiratud (vt selle kohta 27. märtsi 2014. aasta kohtumäärus Polyelectrolyte Producers Group jt vs komisjon, C‑199/13 P, ei avaldata, EU:C:2014:205, punkt 28). Seepärast on vaja uurida, kas hagejate argumentidega on võimalik tõendada, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta ei arvutanud autoriseeritavale valdkonnale vastavat nPB kogust avaliku konsultatsiooni käigus esitatud teabe alusel.

76      Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et määrusega nr 1907/2006 rakendatud keemiliste ainete ja nendele kohaldatavate piirangute registreerimis-, hindamis- ja autoriseerimissüsteemi üks eesmärke on see, et kõnealune määrus annaks teavet ainete ja nende kasutusviiside kohta ning et see teave oleks märgitud registreerimistoimikutes.

77      Siinjuures tuleb kõigepealt märkida, et määruse nr 1907/2006 põhjendusest 14 ilmneb, et selle määruse eesmärk on anda teavet ainete ja nende kasutusalade kohta. Sellest põhjendusest selgub ka, et asjaomased sidusrühmad peaksid seda teavet kasutama asjakohaste õigusaktide kohaldamisel ja rakendamisel. Nagu määruse nr 1907/2006 põhjendusest 17 nähtub, tuleks kogu kättesaadav ja asjakohane teave ainete kohta ohtlike omaduste kindlakstegemise hõlbustamiseks kokku koguda.

78      Teiseks, nagu nähtub määruse nr 1907/2006 põhjendusest 19, on kõnealuse määruse II jaotise „Ainete registreerimine“ sätete eesmärk kohustada tootjaid ja importijaid esitama andmed nende toodetavate või imporditavate ainete kohta, kasutama neid andmeid nende ainete riskide hindamiseks ning töötama välja asjakohased riskijuhtimismeetmed ja neid soovitama. Nende kohustuste tegeliku täitmise ja ühtlasi läbipaistvuse tagamiseks tuleks nõuda, et registreerimist taotlevad ettevõtjad esitaksid ECHA‑le kogu nimetatud teavet sisaldava toimiku.

79      Kolmandaks võib määruse nr 1907/2006 põhjenduse 21 kohaselt ainete kohta esitatud teavet kasutada autoriseeringu andmise menetluse algatamiseks ja seetõttu on asjakohane tagada, et see teave oleks pädevatele asutustele kättesaadav ja et need asutused saaksid seda kasutada kõnealuste menetluste läbiviimiseks.

80      Neljandaks tuleneb määruse nr 1907/2006 põhjendusest 27, et jõustamise ja hindamise eesmärgil ning läbipaistvuse tagamiseks tuleks teave nende ainete kohta, samuti muu asjakohane teave, kaasa arvatud riskijuhtimismeetmeid käsitlev teave esitada üldjuhul ametiasutustele.

81      Viiendaks ja nagu nähtub määruse nr 1907/2006 põhjendusest 46, on registreerimise tulemusel kogutud teabe ajakohasuse tagamiseks registreerijatele kehtestatud kohustus teavitada ECHAt teabe osas toimunud teatud muudatustest.

82      Eespool esitatud asjaolusid arvesse võttes ei saa komisjonile ette heita, et ta tugines peamiselt registreerimistoimikute andmetele.

83      Teisena olgu märgitud, et komisjonile ei saa ette heita, et ta lähtus registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmetest nPB iga kasutusala koguste kohta, hoolimata asjaolust, et need andmed ja registreerimistoimiku punktis 3.2 esitatud andmed nPB üldkoguse kohta ei olnud kooskõlas. Määruse nr 1907/2006 artikli 1 lõike 3 teises lauses osutatud ettevaatuspõhimõtet silmas pidades ei saa komisjonile ette heita, et ta kasutas vastukäivate andmete puhul kõnealuse kandidaataine koguse kohta registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmeid, mis puudutasid nPB eri kasutusalasid ja osutasid, et autoriseeringu kohaldamisalasse kuuluva aine kogus on suurem.

84      Kolmandana on vaja analüüsida, kas komisjon tegi avaliku konsultatsiooni käigus hagejate esitatud teabe olemasolul ilmse hindamisvea, arvutades autoriseeringu kohaldamisalasse kuuluva nPB koguse välja registreerimistoimiku punktis 3.5 sisalduvate andmete alusel.

85      Esiteks tuleb tõdeda, et hagejate esitatud argumentidest ei nähtu, et ilmselgelt ekslik oleks komisjoni järeldus, et olgugi et registreerimistoimiku punktis 3.2 osutatud üldkogusest 70% ei kuulunud autoriseeritavasse valdkonda ja vaid 30% nPB kogusest kuulus seega sellesse valdkonda, ei oleks hindamistoimikus esitatud andmetest lähtudes olnud võimalik seada kahtluse alla autoriseeritavasse valdkonda kuuluvale nPB kogusele antud hinnet.

86      Teiseks tuleb analüüsida, kas komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta leidis, et hagejate hinnang nPB lahustina kasutamise turu mahule ei sea kahtluse alla registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmeid.

87      Seoses sellega tuleb märkida, nagu selgitatud ka punktides 76–82, et määruses nr 1907/2006 on omistatud aine registreerimistoimikus esitatud andmetele oluline roll.

88      Lisaks on määruse nr 1907/2006 ülesehituse põhjal selge, et registreerijad vastutavad registreerimistoimikus esitatud andmete eest.

89      On tõsi, et mis puutub aine koguseid käsitlevasse teabesse, piirdutakse määruse nr 1907/2006 artikli 22 lõike 1 punktis c märkimisega, et registreerijad peavad oma registreeringut ülemäärase viivituseta vabatahtlikult ajakohastama, lisades asjakohase uue teabe ja esitama selle ECHA‑le juhul, kui registreerija toodetud või imporditud aastane või üldkogus või tootes sisalduvate ainete kogused on muutunud ja kui see toob kaasa muutuse kogusevahemikus. See säte käsitleb seega üldkoguse vahemikku, mis on ette nähtud määruses nr 1907/2006 ja mis tuleb märkida aine registreerimisel (vt eespool punkt 64), ja mitte seda osa kogusest, mis kuulub autoriseeringu kohaldamisalasse (vt eespool punkt 65).

90      Kui registreerija esitab andmed koguste kohta, isegi kui need andmed ei ole määruse nr 1907/2006 artikli 22 lõike 1 punktis c osutatud andmed, vaid on seotud aine erinevate kasutusaladega, siis pidades silmas määrusega nr 1907/2006 selles toimikus sisalduvatele andmetele omistatud tähtsust ja registreerija vastutust nende andmete eest, on registreerija kohustus õigel ajal ajakohastada esitatud andmed või vähemalt need andmed, mis on määruses nr 1907/2006 ette nähtud menetluste seisukohast olulised.

91      Mis puudutab andmeid, mis näitavad nPB koguseid eri kasutusviiside puhul, siis tuleb märkida, et nagu nähtub 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendi punkti 4 esimesest lõigust, on registreerimistoimikus sisalduvad andmed peamine ECHA teabeallikas prioriseerimisel ning selles juhendis antakse tööstusele nõu esitada kõik asjakohased andmed otse registreerimistoimikus.

92      Eespool esitatut silmas pidades tuleb järeldada, et hagejad olid kohustatud registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmed õigel ajal ajakohastama, kui 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendi punktis 5.2 sätestatud vahemikke kohaldades märgitud koguse muutumisel oleks võinud olla mõju kogusele omistatud prioriteetsushindele määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 punkti c tähenduses.

93      Sellega seoses tuleb ka märkida, et registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmeid ei muudetud enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist ja hagejad ei esitanud ühtegi argumenti, mis näitaks, et selline muutmine ei oleks olnud võimalik.

94      Lisaks tuleb märkida, et avaliku konsultatsiooni raames ei esitanud hagejad mingit teavet, mis võimaldaks selgitada konsultatsiooni käigus esitatud andmete ja registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmete vahelist vastuolu. Vastupidi, ECHA väidete kohaselt, mida hagejad üksikasjalikult ei vaidlustanud, ei olnud hagejate esitatud andmed kooskõlas hagejate esitatud märkustele lisatud kemikaaliohutuse aruandes esitatud andmetega, milles olid näidatud palju suuremad kogused.

95      Neil asjaoludel ei saa komisjonile ette heita, et ta ei pidanud hagejate poolt avaliku konsultatsiooni käigus esitatud hinnangut nPB lahustina kasutamise turu mahu kohta registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmeid kahtluse alla seadvaks.

96      Seda järeldust ei sea kahtluse alla hagejate argument, et on vaja säilitada määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõikes 4 ette nähtud avaliku konsultatsiooni tõhusat mõju.

97      See säte nõuab, et ECHA kutsuks kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi kolme kuu jooksul alates soovituse avaldamisest, eelkõige seoses kasutusaladega, mis tuleks vabastada autoriseerimise nõudest.

98      Määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõikes 4 sätestatud avalik konsultatsioon võimaldab kõigil huvitatud isikutel esitada asjakohased andmed. Seega on registreerijatel lubatud esitada täiendavat teavet kasutusalade kohta, mis tuleb autoriseerimisnõudest vabastada. Selle sätte eesmärk ei ole siiski võimaldada registreerijatel avaliku konsultatsiooni raames tagasi pöörduda registreerimistoimikutes esitatud andmete juurde, selgitamata, miks nad ei saanud neid õigel ajal ajakohastada või miks on nende andmete ja avaliku konsultatsiooni raames esitatud teabe vahel erinevusi.

99      Käesoleval juhul aga jätsid hagejad mitte ainult esitamata põhjused, miks nad ei olnud suutelised andmeid registreerimistoimikus õigel ajal ajakohastama, vaid ka selgitamata ebakõlad esiteks avaliku konsultatsiooni käigus esitatud andmete ja registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmete vahel ning teiseks hagejate märkustes esitatud hinnangu ja märkustele lisatud kemikaaliohutuse aruandes esitatud andmete vahel (vt eespool punkt 94).

100    Sellega seoses tuleb tagasi lükata hagejate argument, et kuna registreerimistoimikus sisalduvad andmed olid vastuolulised, oleks komisjon pidanud panema suurema rõhu teabele, mille hagejad esitasid avaliku konsultatsiooni käigus. Selline lähenemisviis soosiks registreerijaid, kes ei kõrvalda vastukäivaid andmeid oma registreerimistoimikutes õigel ajal.

101    Eespool esitatut silmas pidades tuleks avaliku konsultatsiooni käigus esitatud teabele tuginevad hagejate argumendid tagasi lükata.

ii)    10. augusti 2015. aasta kirjas esitatud teave

102    Hagejad väidavad, et komisjon ei võtnud piisavalt arvesse 10. augusti 2015. aasta kirjas esitatud teavet. Selles kirjas kordasid nad avaliku konsultatsiooni käigus juba esitatud argumente. Samuti väitsid nad, et ECHA kasutas registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmeid, hoolimata sellest, et tal oli kahtlusi nende usaldusväärsuse suhtes.

103    Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et komisjoni 18. septembri 2015. aasta kirjast järeldub, et ta selgitas miks ta pidas hagejate 10. augusti 2015. aasta kirjas esitatud andmete kasutamist vääraks. Sellega seoses selgitas komisjon muu hulgas, et registreerimistoimik oli prioriseerimisel peamine allikas, et ühelt poolt registreerimistoimikus sisalduvate andmete ja teiselt poolt avaliku konsultatsiooni käigus esitatud andmete vahel esines vastuolusid ning et registreerimistoimiku ajakohastamine oli registreerijate kohustus. Neid asjaolusid arvestades ei saa järeldada, et komisjon jättis tähelepanuta 10. augusti 2015. aasta kirjas sisalduva teabe.

104    Teiseks, vastupidi hagejate väidetele ei saa asjaolu põhjal, et pärast hagejate 10. augusti 2015. aasta kirja saamist konsulteeris komisjon ECHAga selles sisalduva teabe suhtes, ning otsustas järgida ECHA arvamust, et komisjon ei andnud omapoolset hinnangut. Seda enam, et selline lähenemisviis on kooskõlas määrusega nr 1907/2006, mille põhjenduses 78 on märgitud, et ECHA annab nõu nende ainete prioriteetsuse määramise osas, mille suhtes kohaldatakse autoriseerimismenetlust, tagamaks, et otsustes võetaks arvesse nii ühiskonna vajadusi kui ka teaduslikke andmeid ja arengut. Kui komisjon otsustab ECHA arvamust järgida, ei takista miski teda huvitatud isikutele vastates selle sisu kordamast. Vastupidi hagejate väidetele, ei saa selline kordamine iseenesest tekitada kahtlusi küsimuses, kas komisjon on ise oma hinnangud andnud.

105    Kolmandaks ei saa järeldada sellest, et komisjon ei jaganud hagejate seisukohta ning järgis ECHA arvamust, et komisjon eiras 10. augusti 2015. aasta kirjas esitatud teavet.

106    Neljandaks olgu märgitud, et võttes arvesse punktides 75–101 esitatud kaalutlusi, ei teinud komisjon ilmset hindamisviga, kui ta pidas asjakohaseks kasutada registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmeid.

107    Seepärast tuleb 10. augusti 2015. aasta kirjal tuginevad argumendid tagasi lükata.

iii) 4. veebruari 2016. aasta kirjas esitatud teave

108    Hagejad väidavad, et komisjon ei võtnud piisavalt arvesse nende 4. veebruari 2016. aasta kirjas esitatud teavet. Selles kirjas mainisid nad, et nad on kogunud andmed nPB koguse kohta autoriseeritavas valdkonnas, mis näitasid, et kogus oli alla 1000 tonni, ning tegid ettepaneku, et nad esitavad uurimistulemused konfidentsiaalselt.

109    Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et kuigi on kahetsusväärne, et komisjon ei vastanud hageja 4. veebruari 2016. aasta kirjale, ei saa sellest järeldada, et komisjon ei võtnud arvesse selles esitatud teavet. Nagu selgub komisjoni koostatud dokumentidest, konsulteeris komisjon pärast kõnealuse kirja saamist ECHAga selles sisalduva teabe suhtes.

110    Teisena olgu märgitud, et eespool punktides 104 ja 105 esitatud põhjustel ei saa asjaolust, et komisjon konsulteeris ECHAga ja otsustas järgida ECHA arvamust, järeldada, et ta ei andnud oma hinnanguid, ning veel vähem saab järeldada asjaolust, et komisjon ei jaganud hagejate seisukohta, vaid järgis ECHA arvamust, et ta eiras 4. veebruari 2016. aasta kirjas esitatud teavet.

111    Kolmandana on vaja uurida, kas komisjon tegi ilmse hindamisvea, kasutades registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmeid vaatamata 4. veebruari 2016. aasta kirjas esitatud teabele.

112    Esiteks tuleks eespool punktides 75–100 esitatud kaalutlustele viidates märkida, et registreerimistoimikus sisalduvate andmete õigeaegne ajakohastamine on registreerija kohustus.

113    Teiseks ei ole määruses nr 1907/2006 sõnaselgelt ette nähtud võimalust, et registreerija võib esitada andmeid pärast määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõikes 4 ette nähtud avalikku konsultatsiooni. Seepärast on ainult erandlikel asjaoludel võimalik ette kujutada, et pärast avalikku konsultatsiooni esitatud teabe tulemusel on komisjon kohustatud registreerimistoimikus märgitud andmed kõrvale jätma.

114    Kolmandaks tuleb märkida, et hagejad ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis tõendaks, et neil ei olnud võimalik registreerimistoimikus andmeid õigel ajal ajakohastada.

115    Neljandaks tuleb tõdeda, et hagejate märkused 4. veebruari 2016. aasta kirjas olid üsna abstraktsed ega sisaldanud midagi, mis selgitaks vastuolu registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmete ja selles kirjas esitatud andmete vahel.

116    Sellisel asjaoludel ei saa komisjonile ette heita, et ta lähtus registreerimistoimiku punktist 3.5 ja mitte hagejate 4. veebruari 2016. aasta kirjas esitatud andmetest.

117    Seetõttu tuleb 4. veebruari 2016. aasta kirjal põhinevad väited tagasi lükata.

iv)    3. oktoobri 2016. aasta kirjas esitatud teave

118    Hagejad väidavad, et komisjon ei võtnud piisavalt arvesse 3. oktoobri 2016. aasta kirjas esitatud teavet. Selles kirjas märkisid nad, et ainus muu mittevaheainetena kasutamisega seotud kaasregistreerija oli oma registreeringu deaktiveerinud, et teiste kaasregistreerijate andmed puudutasid üksnes vaheainena kasutamist, et ainult hagejad jäid registreerijateks, kes esitasid teavet nPB koguste kohta, mis olid asjakohased kogusekriteeriumi hindamisel autoriseeritavas valdkonnas, ning seetõttu oli neil teave, mis lubas sedastada, et autoriseeritavale valdkonnale vastav nPB kogus oli alla 1000 tonni aastas.

119    Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi komisjoni esitatud tõendid näitavad, et pärast hagejate 3. oktoobri 2016. aasta kirja saamist konsulteeris komisjon sellega seoses ECHAga, lubavad tema märkused arvata, et ta ei uurinud enne ECHA‑lt vastuse saamist põhjalikult, kas selles kirjas sisalduv teave võiks seada kahtluse alla autoriseeringu kohaldamisalasse kuuluva nPB koguse hinnangu, mille oli andnud ECHA. Komisjon sai selle vastuse 22. detsembril 2016 ehk pärast regulatiivkomitee soovitust (vt eespool punktid 16, 18 ja 19).

120    Sellega seoses tuleb samuti märkida, et esiteks ei ole määruses nr 1907/2006 sõnaselgelt ette nähtud võimalust, et registreerija võib esitada andmeid pärast määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõikes 4 ette nähtud avalikku konsultatsiooni (vt eespool punkt 113), et registreerijad peavad õigel ajal ajakohastama registreerimistoimikus olevaid andmed (vt eespool punktid 75–100) ja et hagejad ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis tõendaks, et neil ei olnud võimalik registreerimistoimiku andmeid õigel ajal ajakohastada.

121    Teiseks tuleb märkida, et hagejate märkused 4. veebruari 2016. aasta kirjas olid üsna abstraktsed ega sisaldanud teavet, mis oleks võimaldanud selgitada vastuolu registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmete ja selles kirjas esitatud andmete vahel.

122    Kolmandaks tuleb märkida, et komisjon palus 15. novembri 2016. aasta kirjas hagejail võtta temaga ühendust, et määrata kindlaks kohtumine novembrikuu jooksul hagejate kogutud andmete põhjalikumaks arutamiseks. Toimikus esitatud dokumentidest ei nähtu, et hagejad oleksid komisjoniga ühendust võtnud, et määrata kindlaks kohtumise kuupäev novembris. Alles 7. detsembril 2016, päeval, mil regulatiivkomitee kohtus, võtsid hagejad komisjoniga selles küsimuses ühendust.

123    Sellises olukorras ei saa komisjonile ette heita registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud andmete kasutamist autoriseeritavasse valdkonda kuuluva nPB koguse hindamisel.

124    Seega, isegi kui eeldada, et eespool punktis 119 kirjeldatud asjaolud tuleks kvalifitseerida hea halduse põhimõtte rikkumisena komisjoni poolt, ei avalda selline rikkumine mingit mõju vaidlustatud määruse õiguspärasusele.

125    Sellest järeldub, et tagasi tuleb lükata 3. oktoobri 2016. aasta kirjas esitatud argumendid ja seega kõik hagejate argumendid, milles väidetakse, et komisjon ei võtnud piisavalt arvesse teavet, mille hagejad olid esitanud avaliku konsultatsiooni käigus ning 10. augusti 2015. aasta, 4. veebruari ja 3. oktoobri 2016. aasta kirjades.

126    Eeltoodud arutlusest lähtuvalt tuleb esimene väide tagasi lükata.

2.      Neljanda väite esimene väiteosa, mille kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet

127    Neljanda väite esimese väiteosa raames väidavad hagejad sisuliselt, et komisjon rikkus õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, jättes arvesse võtmata ECHA haldussuunised kogusekriteeriumi hinde kindlaksmääramise kohta määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 punkti c tähenduses.

128    Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

129    Esiteks tuleb tagasi lükata argumendid, mis on esitatud seoses õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisega. Siinkohal piisab, kui märkida, et komisjoni jaoks ei ole siduvad ECHA koostatud suunised määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 kohase ECHA soovituse andmiseks. Tegemist oli üksnes nõuandva iseloomuga soovitusega, mis ei ole komisjoni jaoks siduv. Seetõttu võis komisjon õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet rikkumata ECHA soovitust käsitlevatest haldussuunistest kõrvale kalduda.

130    Teiseks tuleb märkida osas, milles hagejad väidavad, et komisjon ise viitas ECHA haldussuunistele, siis juhul kui komisjon otsustab järgida ECHA soovitust ja kui ECHA selles soovituses tugines haldussuunistel põhinevale metoodikale, tuleb kõiki argumente, mis lähtuvad sellest, et komisjoni arutluskäik ei olnud kooskõlas ECHA haldussuunistega, vaadelda kui püüet näidata, et komisjoni põhjendustes on viga.

131    Teiseks tuleb tõdeda, et vaidlustatud määruse põhjal ei saa järeldada, et komisjon ei järginud 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimissuuniste punktis 5.2 ette nähtud eeskirja, mille kohaselt vaheainena kasutatavaid nPB koguseid ei tuleks arvesse võtta.

132    Kolmandaks tuleb komisjoni kasutatud andmete valikuga seotud hagejate väidete kohta märkida, et 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendi punkti 4 esimeses lõigus on sätestatud, et prioriseerimisel on peamiseks teabeallikaks registreerimistoimikus sisalduvad andmed. Nagu ilmneb 2. joonealusest märkusest kõnealuse juhendi punktis 3, vastutavad pealegi registreerijad registreerimisandmete õigsuse eest.

133    Seega, isegi kui punkti 4 esimeses lõigus on sätestatud, et muud teavet kui registreerimistoimikus sisalduvaid andmed saab kasutada ka täiendavate andmeallikatena, ei takista see eespool punktides 59–125 kirjeldatud asjaoludel kuidagi komisjoni kasutamast andmeid registreerimistoimiku punktis 3.5 esitatud nPB eri kasutusalade kohta, et hinnata kõnealusele autoriseeritavale valdkonnale vastava aine kogust.

134    Neid asjaolusid arvesse võttes ei saa järeldada, et komisjoni lähenemisviis oli vastuolus 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendis esitatuga.

135    Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb neljanda väite esimene väiteosa tagasi lükata.

B.      Komisjoni kaalutlused, mis põhinevad nPB ja trikloroetüleeni rühmitamisel

136    Hagejad esitasid ka argumendid, millega seatakse kahtluse alla komisjoni kaalutlused seoses nPB ja XIV lisasse juba kantud aine trikloroetüleeni rühmitamisega. Ühelt poolt väidavad nad kolmanda väite raames, et komisjon rikkus sellega seoses põhjendamiskohustust ja hagejate kaitseõigust. Teiselt poolt väidavad nad neljanda väite teises osas, et komisjoni kaalutlused rühmitamise kohta ei ole kooskõlas õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega, sest komisjon ei järginud ECHA haldussuunistes sisalduvaid viiteid.

1.      Kolmas väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

137    Esiteks väidavad hagejad, et komisjon rikkus talle pandud põhjendamiskohustust. Hagejad väidavad, et ECHA märkis oma 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendis, et kui arvesse võetakse selliseid tegureid nagu ainete rühmitamine, mis ei kuulu määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c sõnaselgelt nimetatud kriteeriumide hulka, tuleb selgelt esitada põhjused, miks kõnealust ainet tuleb pidada prioriteetseks aineks. Komisjoni kaalutlused nPB ja trikloroetüleeni rühmitamisel ei ole väidetavalt piisavalt põhjendatud. Need kaalutlused ei võimalda hagejate väitel mõista põhjusi, miks nPB-d võidakse kasutada trikloroetüleeni asendajana. Komisjon ei esitanud hinnangut nPB ja trikloroetüleeni omavahelise asendatavuse tegeliku potentsiaali kohta.

138    Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

139    Mis puutub vaidlustatud määruse põhistusse, nagu esitatud eespool punktides 45–55, siis pole asjakohane arvesse võtta mitte ainult vaidlustatud määruses esitatud põhjendusi, vaid ka neid, mis sisalduvad ECHA soovituses, millele komisjon tugineb, ja dokumentides, millele see soovitus viitab, ning komisjoni ja hagejate vahelises kirjavahetuses esitatud põhjustele.

140    Seoses sellega tuleb esiteks võtta arvesse vaidlustatud määruse põhjendusi 1, 13 ja 20 (vt eespool punkt 48) ning ECHA soovitust, selle lisa ja avalikke dokumente, millele see lisa viitab (vt eespool punktid 49–51).

141    Teiseks ja seoses konkreetsemalt 1. juuli 2015. aasta nPB alusdokumendiga, tuleb märkida, et sellest järeldub, et ECHA leidis, et isegi kui kandidaatainete loetellu kantud muudele ainetele anti määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c nimetatud kriteeriumide osas kõrgemad prioriteetsushinded kui nPB-le, oli kõnealune kandidaataine prioriteetne üldhinde 20/45 tõttu ja rühmitamise kaalutlustel. Seoses rühmitamise kriteeriumiga märkis ECHA, et arvestades teavet, mille tööstusharu esitas esiteks nPB kandidaatainete loetellu kandmise menetluse raames toimunud avaliku konsultatsiooni käigus ja teiseks kuuenda prioriseerimismenetluse raames toimunud määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 4 kohase avaliku konsultatsiooni käigus, saab nPB-d kasutada trikloroetüleeni asendajana.

142    Kolmandaks, 1. juuli 2015. aasta dokumendis, mis sisaldab huvitatud isikute märkusi ja viiteid vastustele, mis esitati kuuenda soovituse eelnõule seoses nPB XIV lisasse kandmisega, millele ECHA soovituse I lisas ja 1. juuli 2015. aasta alusdokumendis viidatakse, olid ära toodud huvitatud isikute esitatud kommentaarid, millest nähtub, et tootjad ja turustajad olid positsioneerinud nPB turul trikloroetüleeni asendajana.

143    Neljandaks, lõplikes tulemustes (vt eespool punkt 10), mida ajakohastati, võttes arvesse soovituse eelnõu kohta saadud märkusi, oli ECHA kinnitanud, et tööstusharu esitatud teabe kohaselt võib nPB-d kasutada trikloroetüleeni asendajana auru abil rasvatustamisel ja pindade puhastamisel ning et trikloroetüleen oli juba kantud XIV lisasse.

144    Viiendaks, oma 18. septembri 2015. aasta kirjas hagejatele ei viidanud komisjon mitte ainult asjaolule, et auru abil rasvatustamiseks ja pindade puhastamiseks võidakse kasutada trikloroetüleeni asemel nPB-d, kuid ta märkis ka, et trikloroetüleeni autoriseerimistaotlused olid juba esitatud kasutusalade jaoks, mis on sarnased nende kasutusaladega, mille puhul võib kasutada nPB-d. Selles kirjas märkis komisjon ka seda, et rühmitamise kaalutlus võis õigustada aine prioriteetsena käsitlemist, isegi kui määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c sõnaselgelt nimetatud kriteeriumide alusel antud üldhinne oli väga madal. Selle kirja lisas on komisjon muu hulgas märkinud, et „isegi kui nPB-l oli oluliselt madalam üldine prioriteetsushinne, oleks ECHA võinud soovitada ainet rühmitamisega seotud kaalutlustel.“

145    Vastupidi hagejate väidetele olid punktides 139–144 nimetatud dokumendid piisavad selleks, et võimaldada hagejatel vaidlustada nPB XIV lisasse kandmine liidu kohtutes, kui nad leidsid, et see oli väär. Eelkõige juhul, kui hagejad olid seisukohal, et nPB ei saanud käsitada trikloroetüleeni asenduslahendusena auru abil rasvatustamisel ja pindade puhastamisel, olid nendes punktides esitatud põhjendused piisavad, et neid vaidlustada.

146    Seetõttu tuleb argumendid põhjendamiskohustuse rikkumise kohta tagasi lükata.

147    Teiseks väidavad hagejad, et neile ei antud piisavalt teavet, et nad oleksid saanud kasutada oma määruses nr 1907/2006 sätestatud osalemisõigusi menetluse käigus, mille tulemusena võeti vastu vaidlustatud määrus, ja tõhusalt oma huve kaitsta.

148    Komisjon, keda toetab ECHA, vaidlustab hagejate argumendi.

149    Sellega seoses tuleb tõdeda, et 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendi punkti 2 seitsmendast lõigust ja punktist 6 tuleneb, et teine aspekt mida võib arvesse võtta on ka võimalik vastastikune asendatavus asjaomase aine ja muude ainete vahel, mis on juba kantud XIV lisasse või juba soovitatud sinna lisamiseks. See teave ja punktides 141–144 osutatud dokumentides sisalduvad märkused võimaldavad hagejatel oma õigusi tulemuslikult kasutada.

150    Seega tuleb see argument samuti tagasi lükata.

151    Kolmandaks väidavad hagejad, et komisjonil ei olnud õigust tugineda nPB-i ja trikloroetüleeni rühmitamisega seotud kaalutlustele. Komisjoni sedastused nende ainete alternatiivse olemuse kohta olevat puhtalt spekulatiivsed ja hüpoteetilised. Nendest ei nähtuvat, et komisjon seda aspekti kontrollis või selle tõesust kinnitas. Lisaks leiavad hagejad, et kui nPB loeti tõepoolest trikloroetüleeni sobivaks asenduslahenduseks, oleks selle müük pidanud suurenema 2016. aastal, kui trikloroetüleeni suhtes kehtestati autoriseeringunõue. Nõudlus nPB järele hoopis vähenes. Peale selle väitsid hagejad oma suulistes seisukohtades, et komisjoni 10. augusti 2018. aasta otsuses C(2018) 5057 final, milles käsitletakse trikloroetüleeni lubamist teatud kasutusvaldkondades, on sõnaselgelt märgitud, et selle aine kasutamisele esemete tööstuslikuks puhastamiseks puuduvad tehniliselt ja majanduslikult sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad.

152    Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

153    Kõigepealt tuleb märkida, et hagejate argumendid ei ole esitatud põhjendamiskohustuse kui olulise vorminõude rikkumise kohta (vt punkt 47 eespool), vaid komisjoni põhjenduste sisulise õigsuse kohta.

154    Esiteks väidavad hagejad, et komisjoni põhjendused seoses võimalusega asendada trikloroetüleen nPB-ga olid spekulatiivsed ja hüpoteetilised.

155    See argument tuleb tagasi lükata.

156    Sellega seoses tuleb meenutada, et nagu ilmneb määruse nr 1907/2006 põhjendusest 77, on XIV lisasse korraga kantavate ainete arv piiratud teostatavuse ja praktiliste kaalutluste tõttu, pidades silmas nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid, kes peavad koostama taotlusdokumendid ja võtma asjakohased riskijuhtimismeetmed, samuti nende ametiasutuste osas, kes peavad autoriseeringutaotlustega tegelema.

157    Selles etapis, kus komisjon otsustab, et kandidaataine tuleb XIV lisasse kanda põhjusel, et ta rühmitatakse selles lisas juba sisalduva ainega, ei ole komisjonil kohustust tõendada õiguslikult piisavalt, et selline asendamine on juba toimunud või kindlasti toimub. On piisav, kui komisjon teeb kindlaks võimaliku asendamise riski olemasolu.

158    Teiseks, seoses küsimusega, kas komisjonil oli õigus järeldada, et selline võimalik asendamise risk on olemas, tuleb märkida, et see küsimus hõlmab väga keerukate teaduslike ja tehniliste faktide hindamist, mille puhul on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus. Kohtupraktika kohaselt on selles suhtes Üldkohtu kontroll piiratud. Seepärast on vaja analüüsida, kas hagejate argumendid suudavad näidata, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea, kuritarvitanud võimu või ilmselgelt ületanud oma kaalutlusõiguse piire (vt selle kohta 21. juuli 2011. aasta kohtuotsus, Etimine, C‑15/10, EU:C:2011:504, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).

159    Nagu ilmneb nPB 1. juuli 2015. aasta alusdokumendist, põhinesid kõnealuse aine ja trikloroetüleeni rühmitamisega seotud kaalutlused tööstusharu esitatud teabel, mille kohaselt võis nPB-d kasutada auru abil rasvatustamisel ja pindade puhastamisel trikloroetüleeni asendajana. Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et ühelt poolt ilmneb 1. juuli 2015. aasta dokumendist, mis sisaldab huvitatud isikute märkusi ja viiteid vastustele, mis esitati kuuenda soovituse eelnõule seoses nPB XIV lisasse kandmisega, et teatud turuosalised nägid nPB-d trikloroetüleeni asendajana. Teisest küljest nähtub 19. novembri 2011. aasta dokumendist, mis sisaldas märkusi ettepaneku kohta tunnistada nPB väga ohtlikuks aineks ja vastuseid neile kommentaaridele, et mõnede turuosaliste arvates on nPB-d kasutatud aastaid auru abil rasvatustamisel ja pindade puhastamisel trikloroetüleeni otsese asendajana.

160    Neid asjaolusid arvesse võttes ei saa võtta seisukohta, et komisjoni järeldus, mille kohaselt esineb trikloroetüleeni nPB-ga asendamise risk auru abil rasvatustamisel ja pindade puhastamisel ei ole usutav.

161    Hagejate muud argumendid ei sea seda järeldust kahtluse alla.

162    Esiteks, ainuüksi asjaolu, et nPB müük ei suurenenud alates ajast, mil trikloroetüleenile hakkas kehtima autoriseerimissüsteem, st alates 21. aprillist 2016 ei näita, et komisjon tegi rühmitamiskriteeriumiga seoses ilmse hindamisvea. Eelkõige ei saa välistada, et sellise suurenemise puudumise põhjuseks on asjaolu, et ECHA 19. detsembri 2012. aasta otsusega tunnistati nPB kandidaataineks, mis võidakse kanda XIV lisasse.

163    Teiseks, vastupidi hagejate väidetule ei ole asjaolu, et komisjoni 10. augusti 2018. aasta otsuses, mis käsitleb trikloroetüleeni autoriseerimist teatavateks kasutusviisideks, on mainitud, et selle aine kasutamisele esemete tööstuslikuks puhastamiseks auru abil rasvatustamise teel ei ole nende tehnilise ja majandusliku teostatavuse osas sobivaid asendusaineid ega tehnoloogiaid, (vt eespool punkt 28), seda laadi, et see tõendaks, et vaidlustatud määruse aluseks olnud komisjoni kaalutlustes esines ilmne hindamisviga.

164    Kuna hagejad piirduvad komisjoni 10. augusti 2018. aasta otsuse (mis käsitleb trikloroetüleeni autoriseerimist teatavateks kasutusviisideks) olemasolule tuginemisega, piisab sellest kui märkida, et vaidlustatud määrus võeti vastu enne seda otsust ning et komisjoni õigusakti seaduslikkust tuleb hinnata selle vastuvõtmise ajal kättesaadava teabe põhjal (vt selle kohta 10. juuli 1986. aasta kohtuotsus, Belgia vs. komisjon, 234/84, EU:C:1986:302, punkt 16).

165    Igal juhul tuleb märkida, et kuna hagejate väited põhinevad vastuolul ühelt poolt vaidlustatud määruse aluseks olevate kaalutluste ja teiselt poolt komisjoni 10. augusti 2018. aasta otsuse (mis käsitleb trikloroetüleeni autoriseerimist teatavateks kasutusviisideks) aluseks olevate kaalutluste vahel, tuleb märkida, et see otsus võeti vastu määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 4 alusel. Üks selle sätte nõuetest on, et puuduvad „sobivad“ alternatiivsed ained või tehnoloogiad. Seega ei saa sellest otsusest järeldada, et kui nPB-d ei oleks kantud XIV lisasse kas tehniliselt või majanduslikult, ei oleks esinenud võimalikku riski, et nPB-ga oleks võimalik trikloroetüleeni asendada. Põhjus, miks komisjon ei tuvastanud, et trikloroetüleen on sobiv alternatiiv, võib olla ka asjaolu, et ta leidis, et see ei ole sobiv alternatiiv, sest tegemist oli ainega, mis oli kõnealuse otsuse vastuvõtmise ajal kantud XIV lisasse.

166    Lisaks tuleb märkida, et komisjoni otsus teatud kasutusviisi puhul trikloroetüleeni autoriseerimise kohta on vastu võetud rohkem kui aasta pärast vaidlustatud määruse vastuvõtmist, järgides määruse nr 1907/2006 VII jaotise 2. peatükis sätestatud autoriseeringu andmise menetlust. Nagu on selgelt sätestatud kõnealuse määruse artikli 62 lõike 4 punktis e, peab autoriseerimistaotlus sisaldama muu hulgas alternatiive käsitlevat analüüsi, milles kaalutakse nendega seotud riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust, sealhulgas vajaduse korral teavet taotleja asjakohase uurimis- ja arendustegevuse kohta. Kui autoriseering antakse vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikele 4, peab komisjon uurima muu hulgas, kas on olemas sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad. Nagu kõnealuse määruse artikli 60 lõikest 5 ilmneb, peab komisjon selle küsimuse uurimisel arvesse võtma kõiki asjakohaseid aspekte.

167    Kuigi määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikel 4 põhineva autoriseeringu andmise otsuse vastuvõtmise menetluse raames on nõutav, et komisjon hindaks kõiki asjakohaseid aspekte arvesse võttes sobivate asendusainete või -tehnoloogiate kättesaadavust, ei ole see vajalik menetluses, mille tulemusena aine kantakse XIV lisasse (vt eespool punktid 156 ja 157) Selle kõrval on komisjonil autoriseeringu andmise menetluse raames olemas konkreetne teave, eelkõige teave, mille hagejad on esitanud, kuid see ei pruugi olla nii menetluse raames, mis viib aine kõnealusesse lisasse kandmiseni.

168    Neid kaalutlusi silmas pidades ei tõenda pelk asjaolu, et komisjoni 10. augusti 2018. aasta otsuses on märgitud, et seoses selle aine kasutamisega esemete tööstuslikuks puhastamiseks auru abil rasvatustamise teel ei ole nende tehnilise ja majandusliku teostatavuse osas sobivaid alternatiivseid aineid ega tehnoloogiaid, et vaidlustatud määruse aluseks olnud komisjoni kaalutlustes esines ilmne hindamisviga.

169    Neid asjaolusid arvesse võttes tuleb tagasi lükata ka argumendid, millega seatakse kahtluse alla komisjoni kaalutlused seoses nPB ja trikloroetüleeni rühmitamisega, ning seega tuleb kõik kolmanda väite raames esitatud argumendid tagasi lükata.

170    Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb kolmas väide tagasi lükata.

2.      Neljanda väite teine osaväide, mille kohaselt komisjoni kaalutlused rühmitamisel ei vasta õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele

171    Neljanda väite teises osaväites väidavad hagejad, et komisjon rikkus õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kaldudes kõrvale ECHA haldussuunistest prioriteetsete kandidaatainete kindlaksmääramise kohta. Hagejate arvates oli komisjon kohustatud neid suuniseid ECHA soovituste analüüsimisel arvesse võtma. Hagejad said täpsed tagatised selle kohta, et ECHA kohaldab oma soovituse raames aine rühmitamise kaalutlusi, mida on kirjeldatud 28. mai 2010. aasta üldjuhendis. Nende suuniste kohaselt käsitleti ainete rühmitamisega seotud kaalutlustes, mida võeti arvesse aine üldise prioriteetsuse määratlemisel, vaatlusalust ainet teistsuguses vormis. Esiteks väidavad hagejad, et ei olnud võimalik tuvastada, et nPB on trikloroetüleeni erinev vorm. Hagejad väidavad, et tegemist on väga erinevate ainetega, millel ei ole mingit keemilist sarnasust. Teiseks ei ole ei ECHA ega ka komisjon viinud läbi tegelikku analüüsi vastastikuse asendatavuse kohta. Lõpuks märgivad hagejad, et nPB kogused tegelikult ei suurenenud pärast trikloroetüleeni lisamist XIV lisasse.

172    Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

173    Esiteks tuleks märkida, et väited õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise kohta on alusetud, sest komisjon ei ole kohustatud järgima ECHA koostatud suuniseid (vt eespool punkt 129).

174    Teiseks, osas milles hagejate argumendid käsitlevad viga komisjoni põhjendustes, kes otsustas järgida ECHA soovitust (vt eespool punkt 130), tuleb märkida, et hagejad piirdusid väitega, et komisjoni põhjendused ei olnud kooskõlas ECHA suunistega, mis tulenesid 28. mai 2010. aasta üldjuhendist, kuna komisjon oli oma 18. septembri 2015. aasta kirjas nendele suunistele viidanud. Tuleb märkida, et selles kirjas ei viidanud komisjon 28. mai 2010. aasta üldjuhendile, vaid 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendile. Lisaks tuleb tagasi lükata hagejate argument selle kohta, et selle kirja lisa leheküljel 3 esitatud allmärkuses ja nPB 1. juuli 2015. aasta alusdokumendis on viidatud 28. mai 2010. aasta üldjuhendile. Sellega seoses on piisav märkida, et praegu ei viita nendes dokumentides sisalduvad hüperlingid, millele hagejad viitavad, 28. mai 2010. aasta üldjuhendile, vaid 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendile ning et hagejad ei esita ühtegi argumenti, mis näitaks, et nende hüperlingi sihtpunkti on muudetud. Seega põhineb hagejate väide valel eeldusel, et komisjon ja ECHA tuginesid 28. mai 2010. aasta üldjuhendile. Sellega seoses tuleks samuti märkida, et vastavalt 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendile ei piirdu rühmitamist puudutavad kaalutlused sama aine eri vormidega, vaid arvesse võib võtta ka võimalikku vastastikust asendatavust.

175    Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleb tagasi lükata väited, et komisjon ei järginud ECHA haldussuuniseid.

176    Kolmandaks tuleb eespool punktides 137–169 esitatud kaalutlustel tagasi lükata hagejate väited osas, milles nad eespool punktis 171 kokku võetud argumentidega püüavad tõendada, et komisjon on rikkunud oma põhjendamiskohustust või et tema kaalutlused nPB ja trikloroetüleeni rühmitamisel olid ilmselgelt ekslikud.

177    Neljandaks, 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendis esitatud suuniseid silmas pidades ei saa vastupidi hagejate väidetele võtta seisukohta, et hagejaid ei olnud piisavalt teavitatud, et kasutada määruses nr 1907/2006 ette nähtud osalemisõigust menetluses, mille tulemusena võeti vastu vaidlustatud määrus, ning kaitsta tõhusalt oma huve.

178    Eeltoodud põhjendustest lähtudes tuleb neljanda väite teine väiteosa tagasi lükata.

C.      Kuues väide, mille kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet

179    Hagejad väidavad, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

180    Kõigepealt tuleb märkida, et diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaselt on keelatud kohelda sarnaseid olukordi erinevalt või erinevaid olukordi samamoodi, välja arvatud juhul, kui niisugune erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatud. (28. juuni 1990. aasta kohtuotsus Hoche, C‑174/89, EU:C:1990:270, punkt 25).

181    Eri olukordi iseloomustavad asjaolud ning nende olukordade sarnasus tuleb kindlaks teha ja anda neile hinnang, arvestades eeskätt selle liidu akti eset ja eesmärki, mis kõnealuse vahetegemise sätestab. Lisaks tuleb arvestada selle valdkonna põhimõtteid ja eesmärke, kuhu vastav akt kuulub (16. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Arcelor Atlantique et Lorraine jt, C‑127/07, EU:C:2008:728, punkt 26).

182    Erinev kohtlemine on õigustatud, kui see põhineb objektiivsel ja mõistlikul kriteeriumil, st kui see on kooskõlas asjasse puutuvate õigusnormide legitiimse eesmärgiga ning kui selline erinevus on proportsionaalne kõnesoleva kohtlemisega taotletud eesmärgi seisukohast (16. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Arcelor Atlantique et Lorraine jt, C‑127/07, EU:C:2008:728, punkt 47).

183    Esiteks olgu märgitud, et hagejad väidavad, et vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimeses lõigu punktides a–c osutatud kriteeriumidele said pliitetraoksiid, pliimonooksiid, pentapliitetraoksiidsulfaat ja tetrapliitrioksiidsulfaat kuuenda prioriseerimise käigus kõrgemad üldised prioriteetsushinded. Erinevalt nPB-st ei kantud neid aineid XIV lisasse, mis kujutaks endast võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumist.

184    Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

185    Sellega seoses tuleks esiteks meelde tuletada, et komisjon tugines vaidlustatud määruses ECHA soovitusele ja seega ka järeldustele, milleni ECHA jõudis kuuenda prioriseerimise tulemusel.

186    Teiseks tuleb märkida, et määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu kohaselt tuleb ECHA poolt kandidaatainete prioriteetsuse kindlaksmääramisel arvesse võtta kolme kriteeriumi, milleks on esiteks kõnealuste ainete püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline iseloom ning nende ainete väga püsiv ja väga bioakumuleeruv iseloom (punkt a), teiseks nende laialdane kasutamine (punkt b) ja kolmandaks suured kogused (punkt c).

187    Samas ilmneb määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõikest 3, et eespool punktis 186 nimetatud kriteeriumid ei ole ainsad, mida võib selles kontekstis arvesse võtta. Esiteks, nagu ilmneb sõna „tavaliselt“ kasutamisest kõnealuse lõike esimeses lõigus, ei ole kolme sõnaselgelt nimetatud kriteeriumi puhul tegemist kõikide arvessevõetavate kriteeriumide ammendava loeteluga. Teiselt poolt, nagu ilmneb kõnealuse lõike teise lõigu esimesest lausest, tuleks sellega seoses arvesse võtta ECHA suutlikkust menetleda taotlusi ettenähtud tähtaja jooksul.

188    Kolmandaks tuleb meenutada, et komisjonil on erinevate kandidaatainete prioriseerimise raames arvesse võetavate kriteeriumide osas lai kaalutlusruum (eespool punkt 158). Samas ei saa väita, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, võttes arvesse nPB ja trikloroetüleeni rühmitamise kriteeriumi. Seevastu peab tõdema, et selle kriteeriumi, mille alusel võetakse arvesse aine võimalikku vastastikust asendatavust teiste kandidaatainete või ainetega, mis on juba kantud XIV lisasse, eesmärk on määruses nr 1907/2006 sätestatud põhimõtete järgmine ja eesmärkide saavutamine. Selle eesmärk on vältida, et lisasse kandmiseks mõeldud kandidaataineid või juba kõnealusesse lisasse kantud aineid võiks asendada kas või ajutiselt muude väga ohtlikuks tunnistatud ainetega. Seega on see üks autoriseerimisnõude eesmärke, nimelt eesmärk asendada järk-järgult väga ohtlikud ained muude asjakohaste ainete või tehnoloogiatega (määruse nr 1907/2006 artikkel 55).

189    Seetõttu ei ole hagejad argumendiga, et pliitetraoksiid, pliimonooksiid, pentapliitetraoksiidsulfaat ja tetrapliitrioksiidsulfaat on saanud kõrgemad üldised prioriteetsushinded kui nPB määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c sõnaselgelt osutatud kriteeriumide eest, suutnud tõendada, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

190    Neljandaks tuleb eespool punktides 136–169 esitatud kaalutlusi arvesse võttes tagasi lükata hagejate poolt kuuenda väite raames esitatud argumendid, millega nad seavad kahtluse alla kaalutlused, millele komisjon tugines oma järelduses, et on olemas risk, et trikloroetüleen asendatakse nPB-ga.

191    Viiendaks tuleb analüüsida hagejate väidet, et komisjon andis rühmitamise kriteeriumile ebaproportsionaalselt suure kaalu võrreldes määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimeses lõigu punktides a–c sõnaselgelt nimetatud kriteeriumidega.

192    Kõigepealt tuleb märkida, et komisjon osutas oma 18. septembri 2015. aasta kirjas, et rühmitamiskriteerium andis põhjuse käsitada nPB-d prioriteetse kandidaatainena XIV lisasse kandmiseks, isegi kui kõnealuse määruse artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c nimetatud kriteeriumide alusel on üldine prioriteetsushinne väga madal. See komisjoni põhjendus ei käi mitte üksnes juhtumi kohta, mil üldhinne on 20/45, vaid ka juhtumi kohta, kui ainult nPB-le oleks antud prioriteetsushinne 17/45. Esiteks tuleb märkida, et selles kirjas võttis komisjon kõigepealt seisukoha hagejate argumentide kohta, millega hagejad püüdsid näidata, et nPB oleks pidanud saama hindeks 17/45 ja mitte 20/45 ning et komisjon esitas rühmitamisega seotud kaalutlused, kasutades sõnaühendit „peale selle“ (furthermore), millest saab järeldada, et see põhjendus kehtib, sõltumata sellest kas nPB oleks saanud hindeks 17/45 või 20/45. Teiseks tuleb nentida, et komisjoni viide „väga madalale hindele“ hõlmab hinnet 17/45 ja samuti sellest madalamaid hindeid. Selles kontekstis tuleb märkida, et kuuenda prioriseerimise raames kanti rühmitamisega seotud põhjustel XIV lisasse kandidaatained, mis said hindeks kõigest 1/45, nagu ECHA lõpptulemuses mainitud ftalaadid (vt eespool punkt 10).

193    Hagejate argumentide kohta tuleb tõdeda, et hagejad piirduvad väitega, et muude ainete, nagu pliitetraoksiid pliimonooksiid, pentapliitetraoksiidsulfaat ja tetrapliitrioksiidsulfaat puhul oli samuti tegemist rühmitamise kaalutlustega.

194    Esiteks nähtub ECHA lõpptulemusest (vt eespool punkt 10), mida on ajakohastatud soovituse eelnõu kohta saadud märkusi arvesse võttes, et pliitetraoksiidi, pliimonooksiidi, pentapliitetraoksiidsulfaadi ja tetrapliitrioksiidsulfaadi puhul näis riski tekkimine, et neid aineid võib kasutada teiste kandidaatainete või juba XIV lisasse kantud ainete asendamiseks, olevat vähem ilmne.

195    Teiseks, nagu komisjon teatas, ilma et hagejad seda oleksid vaidlustanud, oli nPB kasutamine piiratud ja seetõttu oli autoriseerimistaotluste hinnangulisest mahust tulenev prognoositav töökoormus nPB puhul väiksem kui võrreldavate ainete puhul, mida ei ole kantud XIV lisasse ja millel olid mitmekesisemad kasutusalad.

196    Lisaks ei saa komisjoni lähenemisviisi pidada järjekindlusetuks, kuna selles võeti arvesse XIV lisas esitatud kandidaataineid, mis olid määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimeses lõigus nimetatud kriteeriumide puhul saavutanud üldise prioriteetsushinde, mis oli tunduvalt madalam kui 17/45.

197    Sellistel asjaoludel ei saa jõuda järeldusele, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, otsustades lisada XIV lisasse nPB, kuid mitte pliitetraoksiidi pliimonooksiidi, pentapliitetraoksiidsulfaadi ja tetrapliitrioksiidsulfaadi, mis olid saanud kõrgemad prioriteetsushinded kui nPB. Nii on see olenemata sellest, kas nPB oleks pidanud saama määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c nimetatud kriteeriumide osas prioriteetsushinde 20/45 või 17/45.

198    Teiseks väidavad hagejad, et kui nPB oleks saanud määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c nimetatud kriteeriumide eest üldise prioriteetsushinde 17/45, oleks selle üldhinne olnud sama kui antimonpliikollasel. Seepärast olevat nPB-d, mis kanti XIV lisasse, ning antimonpliikollast, mida kõnealusesse lisasse ei kantud, koheldud erinevalt, kuigi need olid võrreldavas olukorras.

199    Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

200    Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et rühmitamise kriteeriumi puudutavad kaalutlused kajastuvad kindlasti nii 1. juuli 2015. aasta alusdokumendis kui ka 1. juuli 2015. aasta antimonpliikollase alusdokumendis.

201    Siiski tuleb märkida, et nagu on selgitatud eespool punktides 153–160, oli komisjonil teave selle kohta, et nPB-d võib kasutada trikloroetüleeni asendajana auru abil rasvatustamiseks ja pindade puhastamiseks. Nii on nPB-d puudutavas 1. juuli 2015. aasta alusdokumendis märgitud, et avaliku arutelu käigus esitatud märkuste kohaselt võib seda ainet kasutada trikloroetüleeni asendajana mõnede kasutusviiside puhul. Seevastu 1. juuli 2015. aasta antimonpliikollast käsitlevas alusdokumendis väideti, et kättesaadava teabe põhjal on antimonpliikollase ning mõne muu kandidaataine vastastikune asendatavus nende füüsikalis-keemiliste omaduste tõttu vähetõenäoline.

202    Lisaks tuleb eespool punktides 136–178 esitatud kaalutlusi arvesse võttes tagasi lükata hagejate argumendid osas, milles nad püüavad kuuenda väite raames kahtluse alla seada kaalutlused, mille põhjal komisjon jõudis järeldusele, et on olemas potentsiaalne risk, et trikloroetüleen asendatakse nPB-ga.

203    Seega isegi juhul, kui nPB ning antimonpliikollane oleksid pidanud saama määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimeses lõigus osutatud kriteeriumide alusel sama prioriteetsushinde, nimelt 17/45, ei ole hagejad esitatud argumentide abil suutnud näidata, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, lisades XIV lisasse nPB, ning mitte antimonpliikollase.

204    Teiseks tuleb igal juhul märkida, et ECHA soovituse kohaselt, millele komisjon tugines, tuli määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktis a–c nimetatud kriteeriumide eest omistada nPB-le üldine prioriteetsushinne 20/45. Nagu on märgitud punktides 41–135, ei ole hagejate esitatud argumendid sellised, mis seaksid selle järelduse kahtluse alla. Seetõttu on nPB ja antimonpliikollase erinev kohtlemine samuti põhjendatud nende üldiste prioriteetsushinnetega.

205    Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb kuues väide tagasi lükata.

D.      Neljanda väite kolmas väiteosa, mille kohaselt ei olnud hagejatel nPB-le pandud prioriteetsuhinnet silmas pidades alust eeldada, et seda ainet käsitatakse prioriteetsena.

206    Neljanda väite kolmandas väiteosas toovad hagejad esile, et arvestades määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c osutatud kriteeriumide eest nPB‑le pandud üldist prioriteetsushinnet 20/45, või hinnet 17/45, mille ta oleks pidanud saama ECHA haldussuuniseid silmas pidades, ei võinud hagejad ette näha, et nPB kantakse XIV lisasse. Seda vaatamata sellele, et tulemus 20/45 oli väiksem kui määrati enamiku kuuenda prioriseerimise käigus uuritud ainete puhul. Aineid, mis saavutasid hinded 23/45 või 28/45, ei soovitatud lisada põhjusel, et teised ained olid kõrgema prioriteetsusega. Pealegi ei oleks hagejate arvates aine, mis on saavutanud hinde 17/45 ehk hinde, mille oleks pidanud saama nPB, kui komisjon ei oleks koguse kriteeriumi hindamisel eksinud, olema ECHA poolt soovitatud või komisjoni poolt sellesse lisasse kantud.

207    Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

208    Esiteks osas, milles hagejad esitavad argumendid õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumise toetuseks, tuleb punktis 129 esitatud kaalutlustele tuginedes märkida, et komisjoni suhtes ei kehti ECHA haldussuunised ega tema soovitused ning et sel põhjusel tuleb õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte mis tahes rikkumine antud juhul välistada.

209    Teiseks tuleb hagejate väite kohta, et komisjon on ise viidanud ECHA haldussuunistele, märkida, et kui komisjon otsustab ECHA soovitust järgida, ja selles soovituses tugines see amet oma haldussuunistest lähtuvale metoodikale, siis tuleb argumente, mille kohaselt komisjoni kaalutlused ei ole kooskõlas ECHA haldussuunistega, käsitada püüdena näidata, et komisjoni arutluskäigus oli viga (vt eespool punkt 130).

210    Teiseks tuleb vastupidi hagejate väidetule järeldada, et 10. veebruari 2014. aasta prioriseerimisjuhendist ei saa järeldada, et määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c nimetatud kriteeriumide eest antud prioriteetsushinne on kandidaataine XIV lisasse kandmise puhul määrav, või et sellega seoses ei saa arvesse võtta muid kriteeriume nagu rühmitamiskriteerium. Vastupidi, kõnealuse juhendi punktis 6 on selgelt sätestatud, et kandidaatainete prioriteetsuse kindlaksmääramisel võib arvesse võtta ka kriteeriumi, mille alusel rühmitatakse aine koos teiste kandidaatainetega või ainetega, mis on juba kantud XIV lisasse.

211    Eespool öeldut arvesse võttes tuleb tagasi lükata neljanda väite kolmas väiteosa ja seetõttu neljas väide tervikuna, olenemata sellest, kas nPB üldine prioriteetsushinne määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktis a–c nimetatud kriteeriumide eest on tasemel 20/45, nagu on sedastanud komisjon, või 17/45 nagu väidavad hagejad.

E.      Teine väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1907/2006 artiklit 55, eiratud konkurentsivõime eesmärki ja hagejate õigust tegelda ettevõtlusega ja tegutseda vabalt valitud tegevusalal, ning viies väide, mille kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet

212    Teises väites toovad hagejad esile, et vaidlustatud määrus ei ole kooskõlas määruse nr 1907/2006 artikliga 55, et see läheb vastuollu kõnealuse määrusega taotletava konkurentsivõime eesmärgiga ning mõjutab hagejate õigust tegutseda vabalt valitud tegevusalal. Viiendas väites kinnitavad nad, et vaidlustatud määrus ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

213    Esiteks analüüsitakse hagejate argumenti, mille kohaselt vaidlustatud määrus ei ole kooskõlas määruse nr 1907/2006 artikliga 55 ega vasta kõnealuse määruse konkurentsivõime eesmärgile. Teiseks analüüsitakse hagejate argumente, mille kohaselt on rikutud hagejate õigust tegutseda vabalt valitud tegevusalal ja proportsionaalsuse põhimõtet.

1.      Määruse nr 1907/2006 artikli 55 rikkumine ja sama määrusega taotletava konkurentsivõime eesmärgi eiramine

214    Teises väites märgivad hagejad, et vaidlustatud määrus ei ole kooskõlas määruse nr 1907/2006 artikliga 55, sest see ei taga siseturu nõuetekohast toimimist.

215    Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

216    Eeskätt tuleb märkida, et määruse nr 1907/2006 artikli 1 lõike 1 kohaselt on selle määruse eesmärk tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase, kaasa arvatud ohtlike ainete hindamise alternatiivsete meetodite edendamine, ning samuti ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni.

217    Määruse nr 1907/2006 artiklis 55 „Alternatiivide lubamine ja läbivaatamine“ on sätestatud:

„Käesoleva jaotise eesmärk on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohjamise ja nende ainete järkjärgulise asendamise sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad. Selleks peavad kõik autoriseeringut taotlevad tootjad, importijad ja allkasutajad analüüsima alternatiivide kättesaadavust ja kaaluma nendega kaasnevaid riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust.“

218    Nendest sätetest ei saa järeldada, et prioriteetsena käsitatavate ainete lisamine XIV lisasse oleks vastuolus määruse nr 1907/2006 sätetega või selle määrusega taotletava eesmärgiga.

219    Teiseks tuleb märkida, et hagejad väidavad sõnaselgelt oma menetlusdokumentides, et põhjus, mille alusel nad leiavad, et nPB kandmine XIV lisasse ei olnud kooskõlas määruse nr 1907/2006 artikliga 55 ja kõnealuse määrusega taotletava konkurentsivõime eesmärgiga, on see, et nende arvates ei oleks nPB-d pidanud käsitama prioriteetse kandidaatainena.

220    Sellega seoses viitavad hagejad esiteks oma argumentidele komisjoni kaalutluste kohta, mis on seotud nPB ja trikloroetüleeni rühmitamisega. Seda argumenti on juba analüüsitud ja see on eespool punktides 136–178 tagasi lükatud.

221    Teiseks väidavad hagejad, et nPB ei oleks pidanud saama määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 3 esimese lõigu punktides a–c nimetatud kriteeriumide eest üldist prioriteetsushinnet 20/45, vaid ainult 17/45. Esiteks tuleb sellega seoses märkida, et nagu juba näidatud eespool punktides 41–135, ei sea hagejate esitatud argumendid kahtluse alla komisjoni järeldust, et vastavalt ECHA kasutatud metoodikale pidi nPB üldhinne olema 20/45. Teiseks ja igal juhul, nagu on näidatud eespool punktides 179–211, kui nPB oleks ka ainsana pidanud saama hindeks 17/45, ei suuda hagejad esitatud argumentidega tõendada, et komisjoni põhjendused, millele ta tugines oma otsuses kanda nPB XIV lisasse, olid ilmselgelt ekslikud.

222    Neist kaalutlustest lähtudes tuleb tagasi lükata argumendid määruse nr 1907/2006 artikli 55 rikkumise ja määruses oleva konkurentsivõime eesmärgi eiramise kohta.

2.      Hagejate õigus tegelda ettevõtlusega ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

223    Teise väite raames toovad hagejad esile, et kandes nPB XIV lisasse, kui see ei vastanud prioriteetsuskriteeriumidele, sekkus komisjon ettevõtlus- ja majandustegevuse vabadusse, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 16 ja mida tunnustatakse liidu õiguse üldpõhimõttena. Viienda väite raames väidavad nad, et komisjon rikkus proportsionaalsuse põhimõtet. Esiteks ületati hagejate arvates vaidlustatud määruses prioriteetsete ainete XIV lisasse kandmiseks ette nähtud eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik piir. Kandidaatainete prioriteetsuse määratlemise eesmärk on nende väga ohtlike ainete väljavalimine, mis tuleks XIV lisasse kanda prioriteetsete ainetena. Kuuenda prioriseerimise raames ei olnud nPB kõrge prioriteediga. Teiseks ei olnud vaidlustatud määrus kõige vähem koormav meede, mida komisjon oleks võinud kasutada. Hagejate sõnul oleks komisjon esiteks võinud paluda ECHA-l oma soovitus läbi vaadata, võttes arvesse hagejate esitatud teabe, ja teiseks otsustada, et ta ei lülita nPB-d XIV lisasse – vaatamata ECHA soovitusele – ja nPB lisasse kandmise edasi lükata.

224    Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb hagejate argumentidele vastu.

225    Sellega seoses tuleb kõigepealt meenutada, et vastavalt põhiõiguste harta artiklile 16 tunnustatakse ettevõtlusvabadust ja õigust tegutseda vabalt valitud tegevusalal liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt. Siiski ei ole tegu absoluutse eelisõigusega, vaid sellega tuleb arvestada vastavalt selle ülesandele ühiskonnas. Nagu nähtub põhiõiguste harta artikli 52 lõikest 1, võib põhiõigusi piirata, kui see on vajalik ning vastab tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi ning järgides proportsionaalsuse põhimõtet (vt selle kohta 17. märtsi 2016. aasta kohtuotsus Zoofachhandel Züpke jt vs. komisjon, T‑817/14, EU:T:2016:157, punkt 126).

226    Teiseks tuleb märkida, et hagejate argumendid ei sea kahtluse alla võimalust lisada prioriteetsed kandidaatained XIV lisasse määruse nr 1907/2006 artikli 58 alusel. Nad väidavad vaid, et ühelt poolt on nPB kandmine XIV lisasse ennatlik, kuna see aine ei ole prioriteetne, ja teisest küljest piirab selle ennatlik lisasse kandmine ebaproportsionaalselt nende ettevõtlusvabadust ja õigust tegutseda vabalt valitud tegevusalal.

227    Kolmandaks piisab seoses hagejate argumentidega, mille eesmärk oli näidata, et nPB XIV lisasse kandmine oli enneaegne, kui märkida, et need argumendid on eespool punktides 219–221 juba läbi vaadatud ja tagasi lükatud.

228    Eespool öeldut arvesse võttes tuleb tagasi lükata ka hagejate argumendid, mis on esitatud nende ettevõtlusvabaduse ja õiguse tegutseda vabalt valitud tegevusalal rikkumise ning proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta, ning seega tuleb teine ja viies väide tervikuna tagasi lükata.

229    Seega ei ole ükski hagejate väidetest põhjendatud. Sellega seoses tuleb märkida, et isegi kui nPB üldhinne oleks pidanud olema ainult 17/45, siis piisas vaidlustatud määruse põhjendamiseks komisjoni kaalutlustest, mis põhinesid nPB ja trikloroetüleeni rühmitamisel.

230    Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata.

 Kohtukulud

231    Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Üldkohus võib kodukorra artikli 138 lõike 3 alusel otsustada, et menetlusse astuja, keda ei ole selle artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud, kannab ise oma kohtukulud. Kuna kohtuotsus on tehtud hagejate kahjuks, tuleb komisjoni kohtukulud vastavalt tema nõudele välja mõista hagejatelt. Jätta ECHA kohtukulud tema enda kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (viies koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Jätta ICL‑IP Terneuzen, BV ja ICL Europe Coöperatief UA kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud

3.      Jätta Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud tema enda kanda.

Gratsias Labucka Dittrich

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 20. septembril 2019 Luxembourgis.

Allkirjad

*      Kohtumenetluse keel: inglise.