AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

15. detsember 2010

Kohtuasi F‑14/09

Ana Maria Almeida Campos jt

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2008. aasta edutamine – Keelevaldkonna ülesandeid ja üldülesandeid täitvate administraatorite teenete võrdlev hindamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega A.‑M. Almeida Campos ja teised neli nõukogu ametnikku paluvad esiteks tühistada nõukogu otsused jätta nad 2008. aasta edutamise raames palgaastmele AD 12 edutamata ning teiseks otsused, millega palgaastmele AD 12 edutati AD tegevusüksuse ametnikud, kes olid määratud muudele ametikohtadele kui keelevaldkonna ametikohad.

Otsus: Tühistada otsused, millega nõukogu jättis 2008. aasta edutamise raames hagejad palgaastmele AD 12 edutamata. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Mõista kõik kohtukulud välja nõukogult.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Eseme ja aluse samasus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Üksikasjalikud eeskirjad – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 1; nõukogu määrus nr 723/2004)

1.      Kaebuse ja hagiavalduse vastavuse nõuet on rikutud üksnes siis, kui kohtule esitatud hagis muudetakse kaebuse eset või alust, kusjuures aluse mõistet tuleb tõlgendada laialt. Niisuguse tõlgenduse kohaselt tuleb tühistamisnõuete puhul „vaidluse aluse” all mõista vaidlustatud akti sisemise õiguspärasuse vaidlustamist hageja poolt, või teise võimalusena selle välise õiguspärasuse vaidlustamist.

Kuna aga hagejad on oma kaebustes vaidlustanud nende hagi raames vaidlustatud aktide sisemise õiguspärasuse, on nende aktide sisemist õiguspärasust vaidlustav väide samuti vastuvõetav.

(vt punkt 28)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. juuli 2010, kohtuasi F‑45/07: Mandt vs. parlament (punktid 119 ja 120).

2.      Personalieeskirjade artikli 45 lõikest 1 nähtub sõnaselgelt, et edutamismenetluse raames peab ametisse nimetav asutus tegema oma valiku, võrreldes edutamiseks kõlblike ametnike teeneid.

Kuigi ametisse nimetaval asutusel on personalieeskirjadest tulenev pädevus viia võrdlev hindamine läbi tema arvates kõige sobivamat menetlust või meetodit kasutades, piirab sellist pädevust vajadus viia võrdlev hindamine läbi hoolsalt ja erapooletult ning nii, et see oleks teenistuse huvides ja vastavuses võrdse kohtlemise põhimõttega. Praktikas tuleb see hindamine läbi viia võrdsel alusel ning võrreldavatest infoallikatest ja andmetest lähtudes.

Personalieeskirjade artikli 45 lõige 1, mis paneb ametisse nimetavale asutusele kohustuse võrdlevalt hinnata edutamiseks kõlblike ametnike teeneid, eeldab lisaks, et selline hindamine hõlmab kõiki edutatavaid ametnikke sõltumata nende täidetavatest töökohustustest. Selline nõue väljendab nii võrdse kohtlemise põhimõtet kui ka õigust ametikohal edasijõudmisele.

Kui tegemist on edutamismenetlusega, mis hõlmab kahte järjestikku etappi, millest esimene sisaldab keelevaldkonna ülesandeid ja muid ülesandeid täitvate administraatorite teenetele eelneva hinnangu andmist kahe eraldiseisva, edutamise valdkonnas nõuandva komitee poolt, ning seejärel teine etapp tugineb ühte või teise asjaomasesse rühma kuuluvate administraatorite teenete võrdlevale hindamisele ametisse nimetava asutuse poolt, siis edutamismenetluse esimene etapp, st kahe eraldiseisva, edutamise valdkonnas nõuandva komitee poolt nende kahe administraatorite rühma teenetele eelneva hinnangu andmine ei takista kandidaatide võrdlevat hindamist ning vastupidi just aitab kaasa hea halduse põhimõttele, kui võtta arvesse esimesele rühmale antud ülesannete spetsiifilisust võrreldes teisele rühmale antud ülesannetega ning kuna sellise hinnangu andmine on mõeldud ametisse nimetavale asutusele ainult informatsiooni andmiseks edutamisele kuuluvate ametnike nimel.

Seevastu mis puudutab edutamismenetluse teist etappi ehk edutatavate ametnike teenete võrdlevat hindamist ametisse nimetava asutuse poolt, siis määrusega nr 723/2004, millega muudetakse personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, kaotati vahetegemine, mis varem puudutas ühelt poolt A–D kategooriatesse kuuluvaid ametnikke, kes täitsid ülesandeid, mis ei olnud seotud keelevaldkonnaga, ning teiselt poolt keeleüksuste LA ametnikke, ning kehtestati uus karjäärisüsteem, mis hõlmab kahte tegevusüksust, st endisi C‑ ja B‑kategooriaid asendavat abiteenistujate tegevusüksust (AST) ning endist A‑kategooriat ja LA keeleüksust asendavat administraatorite tegevusüksust (AD). Kuna seadusandja kavatses hõlmata ühte tegevusüksusesse kõik administraatorid sõltumata sellest, kas nad täidavad keelevaldkonna või muid ülesandeid, siis peab edutamise üle otsustamisel pädev ametisse nimetav asutus viima läbi ühe teenete võrdleva hindamine, mis puudutab kõiki palgaastmele AD 12 edutatavaid ametnikke.

(vt punktid 29–31 ja 33–35)

Viited:

Euroopa Kohus: 1. juuli 1976, kohtuasi 62/75: de Wind vs. komisjon (EKL 1976, lk 1167, punkt 17).

Esimese Astme Kohus: 30. november 1993, kohtuasi T‑76/92: Tsirimokos vs. parlament (EKL 1993, lk II‑1281, punkt 21); 9. aprill 2003, kohtuasi T‑134/02: Tejada Fernández vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑125 ja II‑609, punkt 41); 13. juuli 1995, kohtuasi T‑557/93: Rasmussen vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑195 ja II‑603, punktid 20 ja 21); 19. märts 2003, liidetud kohtuasjad T‑188/01–T‑190/01: Tsarnavas vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑95 ja II‑495, punktid 98 ja 121).