ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda)
9. september 2014(*)
Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Murtud küpsist kujutav registreeritud ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise põhjus – Eristatavuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklid 4 ja 6 ning artikli 25 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T‑494/12,
Biscuits Poult SAS, asukoht Montauban (Prantsusmaa), esindaja: advokaat C. Chapoullié,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Folliard-Monguiral,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus oli
Banketbakkerij Merba BV, asukoht Oosterhout (Madalmaad), esindaja: advokaat M. Abello,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja 2. augusti 2012. aasta otsuse (asi R 914/2011-3) peale, mis käsitleb Banketbakkerij Merba BV ja Biscuits Poult SAS vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust,
ÜLDKOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees S. Papasavvas, kohtunikud N. J. Forwood (ettekandja), ja E. Bieliūnas,
kohtusekretär: ametnik C. Kristensen,
arvestades 14. novembril 2012 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 14. veebruaril 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 12. veebruaril 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 2. aprillil 2014 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Biscuits Poult SAS esitas 25. märtsil 2009 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (ELT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142) alusel ühenduse disainilahenduse registreerimise taotluse.
2 Asjaomane „küpsiste” puhul kasutamiseks taotletud disainilahendus on kujutatud järgmiselt:
3 Vaidlusalune disainilahendus registreeriti numbri 1114292‑0001 all ja avaldati 22. aprilli 2009. aasta väljaandes Bulletin des dessins ou modèles communautaires nr 75/2009.
4 Menetlusse astuja Banketbakkerij Merba BV esitas 15. veebruaril 2010 ühtlustamisametile määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti b alusel vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse. Kehtetuks tunnistamise taotluses väitis menetlusse astuja, et vaidlusalusel disainilahendusel puudub uudsus ja eristatavus ning selle välimus on tingitud selle tehnilisest otstarbest määruse nr 6/2002 artiklite 5, 6 ja 8 tähenduses.
5 Vaidlusaluse disainilahenduse uudsuse ja eristatavuse puudumise osas põhjendas menetlusse astuja kehtetuks tunnistamise taotlust järgmiste varasemate disainilahendustega:
6 Ühtlustamisameti tühistamisosakond jättis 28. veebruari 2011. aasta otsusega vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata.
7 Menetlusse astuja esitas 22. aprillil 2011 ühtlustamisametile tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.
8 Ühtlustamisameti kolmas apellatsioonikoda tunnistas 2. augusti 2012. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) vaidlusaluse disainilahenduse määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti b alusel kehtetuks, kuna asjaomasel disainilahendusel puudub nimetatud määruse artikli 6 tähenduses eristatavus.
9 Eelkõige märkis apellatsioonikoda kõigepealt, et küpsise kogu sisemust täies ulatuses katvat täidisekihti ei saa vaidlusaluse disainilahenduse eristatavuse hindamisel arvesse võtta, kuna see ei ole toote tavakasutuse käigus nähtav. Seejärel leidis apellatsioonikoda, et vaidlusaluse disainilahenduse välimus on sama, mis eespool punktis 5 esitatud kolmel esimesel varasemal disainilahendusel. Lõpuks ei erine apellatsioonikoja sõnul seda küpsiseliiki sagedasti pakkuvale või tarbivale asjatundlikule kasutajale vaidlusalusest disainilahendusest jääv üldmulje nendest kolmest varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest, kui arvestada, kuivõrd vabad saavad sellise küpsiseliigi loojad oma loomingus olla.
Poolte nõuded
10 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada või „vähemalt muuta” vaidlustatud otsus;
– jätta tühistamisosakonna otsus jõusse;
– jätta kehtetuks tunnistamise taotlus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja menetlusse astujalt.
11 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
12 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– jätta vaidlustatud otsus jõusse;
– teise võimalusena saata asi apellatsioonikojale vaidlusaluse disainilahenduse eristatavuse kindlaks tegemiseks seoses kõigi varasemate disainilahendusega tagasi;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
13 Hageja esitab oma hagi toetuseks sisuliselt ühe väite, et on rikutud määruse nr 6/2002 artiklit 6.
14 Hageja märgib selle väite põhjenduseks, et apellatsioonikoda eksis, kui välistas uurimise alt vaidlusaluse disainilahenduse sisu väljanägemise elemendi, ning seetõttu jättis ta tuvastamata erinevused võrreldes varasemate disainilahendustega, mis muudavad asjaomase disainilahenduse eristatavaks.
15 Hageja väidab, et küpsist ei saa pidada „mitmeosaliseks tooteks” määruse nr 6/2002 artikli 3 punkti c tähenduses ning seetõttu ei ole küpsise kogu sisemust täies ulatuses kattev täidis vastava toote osa. Seetõttu ei ole määruse artikli 4 lõige 2 käesoleval juhul kohaldatav.
16 Teise võimalusena väidab hageja, et küpsise kogu sisemust täies ulatuses kattev täidis on toote tavakasutamise käigus nähtav, kuna tarbimise hetkel, mis on selle toote tavapärane kasutamine, murtakse see väiksemaks tükiks. Peale selle peegeldab küpsise selline kujutis asjaomases tööstusharus levinud reklaamitava. Nimetatud täidisekihi väljanägemist oleks seega pidanud ka määruse nr 6/2002 artikli 4 lõike 2 alusel arvesse võtma.
17 Nii väidab hageja, et arvestades vaidlusaluse disainilahenduse kõiki omadusi, mille hulka kuuluvad selle välimus, jooned, piirjooned, värvid, kontrastid välimise ja sisemise osa vahel, pealispinna kuldne toon, šokolaaditükikeste arv ja nende struktuur pealispinnal, oleks apellatsioonikoda pidanud tunnistama, et vaidlusalune disainilahendus on eespool punktis 5 esitatud kolme esimese disainilahendusega võrreldes eristatav.
18 Sellega seoses tuleb märkida, et nagu määruse nr 6/2002 artikli 3 punktis a sätestatud, on disainilahendus määratletav kui „toote või selle osa välimus, mis tuleneb eelkõige toote enese ja/või selle kaunistuste joonte, piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omadustest”.
19 Sellest tuleneb, et määruse nr 6/2002 artikli 4 lõike 1 tähenduses seisneb „disainilahenduse kaitse” toote, see tähendab määruse artikli 3 punkti b alusel mis tahes tööstuslikult või käsitsi valmistatud eseme, kaasa arvatud sellise eseme osa, välimuse kaitsmises.
20 Lisaks nähtub määruse nr 6/2002 põhjendustest 7, 12 ja 14, milles on viidatud tööstusesteetika kaitsele, kaitse laienemisele üksnes nähtavatele koostisosadele ja toote välimust vaatlevale asjatundlikule kasutajale tootest jäävale üldmuljele, et selle määrusega antakse kaitse üksnes toote nähtavatele osadele või koostisosadele, mida sellest tulenevalt saab disainilahendusena registreerida.
21 Seda arvestades on määruse nr 6/2002 artikli 4 lõikes 2 sätestatu erinorm, mis reguleerib konkreetselt disainilahendusi, mida on kasutatud või mis sisalduvad määruse nr 6/2002 artikli 3 punkti c tähenduses mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes. Nimetatud normi kohaselt kaitstakse neid disainilahendusi üksnes siis, kui esiteks on koostisosa pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist selle tavakasutuse käigus nähtav ning teiseks vastavad koostisosa nähtavad omadused ise uudsuse ja eristatavuse tingimustele.
22 Arvestades määruse nr 6/2002 artikli 3 punkti c tähenduses mitmeosalise toote koostisosade erilist laadi, kusjuures neid koostisosi võidakse toota ja turustada mitmeosalise toote tootmisest ja turustamisest eraldi, on mõistlik, et seadusandja on näinud ette võimaluse neid disainilahendusena registreerida, kuid üksnes tingimusel, et koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist nähtav ja koostisosa vastav osa on nähtav mitmeosalise toote tavakasutuse käigus ning koostisosa vastab uudsuse ja eristatavuse tingimustele.
23 Seega ei ole määruse nr 6/2002 artikli 4 lõigete 2 ja 3 eesmärk ega toime suurendada koostisosade selliseid elemente, mis võivad vastata disainilahendusele määruse artikli 3 punkti a tähenduses, vaid näha ette erandjuhul kohaldatav erinorm.
24 Nagu vaidlustatud otsuse punktis 14 märgitud, on hageja käesoleval juhul apellatsioonikojas tunnistanud, et küpsise kogu sisemust täies ulatuses kattev täidisekiht muutub nähtavaks üksnes selle katki murdmisel. Seetõttu ei ole nimetatud omadus seotud asjaomase toote välimusega.
25 Seetõttu tuleb nentida, et apellatsioonikoda kohaldas määruse nr 6/2002 artikleid 3 ja 6 õigesti, kui järeldas vaidlustatud otsuse punktides 15 ja 16, et küpsise kogu sisemust täies ulatuses kattev täidisekiht ei ole nähtav, kuna toote sisemuse nähtavaks muutmiseks peab selle katki murdma ning seetõttu ei saa kõnealust omadust vaidlusaluse disainilahenduse eristatavuse hindamisel arvesse võtta.
26 Nagu ühtlustamisamet ja menetlusse astuja väidavad, on asjakohatu väide, et kõnealune toode võib sarnaneda vaidlusaluse disainilahendusega, kui see on tarbimise eesmärgil katki murtud.
27 Siinkohal tuleb aga märkida, et hageja argument, mille kohaselt küpsise kogu sisemust täies ulatuses kattev täidisekiht muutub nähtavaks küpsise „tavakasutuse” käigus, st selle tarbimisel, põhineb määruse nr 6/2002 artikli 4 lõigete 2 ja 3 vääral tõlgendamisel ning on seetõttu ainetu. Nendest sätetest tuleneb, et mõiste „tavakasutus” on asjakohane üksnes juhul, kui tuleb hinnata määruse nr 6/2002 artikli 3 punkti c tähenduses mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes kasutatud või selles sisalduva disainilahenduse kaitstavust. Kõnealuse määruse artikli 4 lõige 3 täpsustab ka seda, et mõiste „tavakasutus” on määratletud sama artikli „[l]õike 2 punkti a” kohaselt.
28 Pooled leiavad üksmeelselt ja õigesti, et küpsis, nagu on kujutatud vaidlusaluse disainilahendusega, ei ole mitmeosaline toode määruse nr 6/2002 artikli 3 punkti c tähenduses, kuna see ei koosne mitmest osast, mida on võimalik asendamiseks lahti võtta ja uuesti kokku panna. Sellest tulenevalt tuleb vaidlusaluse disainilahenduse kaitstavad omadused määrata kindlaks eespool punktides 18–20 käsitletud normide alusel, milles neid tooteid puudutavas osas, mis ei kujuta endast määruse nr 6/2002 artikli 3 punkti c tähenduses mitmeosalise toote koostisosi, ei ole kasutatud mõistet „tavakasutus”, vaid milles viidatakse toote välimusele selle määruse artikli 3 punktis a nimetatud tähenduses.
29 Apellatsioonikoda ei teinud seega viga, kui täpsustas vaidlustatud otsuse punktides 13 ja 16, et toote nähtamatuid omadusi, mis ei puuduta toote välimust, ei saa vaidlusaluse disainilahenduse kaitstavuse hindamisel arvesse võtta, ning kui järeldas vaidlustatud otsuse punktis 17 selle põhjal, et „küpsise sisemuses vastavalt disainilahenduse kujutisele olemasolevat täidist ei saa disainilahenduse eristatavuse hindamisel arvesse võtta”.
30 Kuna määruse nr 6/2002 artikli 4 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud norm, mis reguleerib konkreetselt mitmeosalise toote koostisosi (vt eespool punktid 21–23), kujutab endast eespool punktides 18–20 nimetatud põhimõtte kohandust vastavale eriolukorrale, millega käesoleval juhul tegemist ei ole, ning selle eesmärk ning toime ei ole muuta disainilahendusega kujutatava toote elementide nähtavusega seotud tingimust, siis ei lükka asjaolu, et vaidlustatud otsuse punktides 13 ja 16 on sellele sättele viidatud, asjaomase otsuse punktides 13–17 esitatud põhjendust ümber.
31 Seetõttu ei sea ükski eespool punktides 15 ja 16 esitatud hageja argument vaidlustatud otsuse põhjendatust kahtluse alla. Kuivõrd vaidlusaluse disainilahendusega kujutatava toote üksnes nähtavaid elemente võib eristatavuse hindamisel arvesse võtta (vt eespool punktid 25–30), siis tuleb selle hinnangu kohta esitatud hageja argumendid (vt eespool punkt 17) tagasi lükata.
32 Arvestades vaidlustatud otsuse punktis 30 nenditud loominguvabadust asjaomases valdkonnas, mida hageja ei ole pealegi vaidlustanud, tuleb apellatsioonikoja vastava hinnanguga nõustuda.
33 Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 21–24 nentis, on küpsise ebaühtlane ja krobeline pind, selle kollakas värv, ümar kuju ja šokolaaditükikeste olemasolu vastandatud disainilahenduste ühised omadused, mis määravad kindlaks asjatundlikule kasutajale jääva üldmulje, ning seetõttu ei saa vaidlusalust disainilahendust eristatavaks pidada.
34 Vaidlusalust disainilahendust ei muuda eristatavaks asjaolu, et vaidlusaluse disainilahenduse pealispind on siledam, kui eespool punktis 5 esitatud esimene ja kolmas disainilahendus, ning iga vastava disainilahenduse peale kantud šokolaaditükikese arvu, täpse suuruse ja väiksema või suurema eenduvuse erinevus võrreldes vaidlusaluse disainilahendusega. Arvestades loominguvabadust asjaomases valdkonnas, ei jäta need erinevused asjatundlikule kasutajale, nagu teda on määratletud vaidlustatud otsuse punktis 28, vaidlusalusest disainilahendusest erisugust üldmuljet.
35 Seetõttu leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 31 õigesti, et vaidlusalune disainilahendus tuleb tunnistada määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti b alusel sama määruse artiklis 6 sätestatud eristatavuse puudumise tõttu kehtetuks.
36 Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata, ilma et oleks vaja teha otsust hageja teise nõude ning hagiavalduse teatava lisa ühtlustamisameti vaidlustatud vastuvõetavuse kohta.
Kohtukulud
37 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Biscuits Poult SAS kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Banketbakkerij Merba BV kohtukulud.
Papasavvas | Forwood | Bieliūnas |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 9. septembril 2014 Luxembourgis.
Allkirjad