German Khani 8. veebruaril 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 29. novembri 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-333/22: Khan versus nõukogu

(kohtuasi C-111/24 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: German Khan (esindajad: avocats T. Marembert ja A. Bass)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu 29. novembri 2023. aasta otsus kohtuasjas T-333/22: Khan vs. nõukogu;

sellest tulenevalt lahendada kaebus sisuliselt ja:

tühistada apellanti puudutavas osas nõukogu 15. märtsi 2022. aasta otsus 2022/429, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega;

tühistada apellanti puudutavas osas nõukogu 15. märtsi 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/427, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega;

tühistada apellanti puudutavas osas nõukogu 14. septembri 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1530, millega muudetakse otsust 2014/145, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega;

tühistada apellanti puudutavas osas nõukogu 14. septembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1529, millega rakendatakse määrust (EL) 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega.

teise võimalusena tühistada Üldkohtu 29. novembri 2023. aasta otsus kohtuasjas T-333/22: Khan vs. nõukogu ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse uueks arutamiseks;

mõista kohtukulud igal juhul välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust kaheksa väitega:

Esimese väite kohaselt on rikutud põhiõiguste harta artikleid 7 ja 47 ning olulisi menetlusnorme ja Euroopa Kohtu põhikirja artiklit 36, kuna põhjendused ei ole piisavad. Vaidlustatud kohtuotsus rikub apellandi õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õigust heale mainele, jättes analüüsimata kõik argumendid, mille kohaselt on valed nõukogu väited muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 ja muudetud määruse 269/2014 artikli 3 lõike 1 kriteeriumi d kohta.

Teises väites heidetakse Üldkohtule ette, et viimane rikkus muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punkti g ja muudetud määruse 269/2014 artikli 3 lõike 1 punkti g, kuna vaidlustatud kohtuotsuses on mõistele „juhtivad“ ettevõtjad antud väär tõlgendus.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud ELL artiklit 29 ja ELTL artikli 215 lõiget 2. Vaidlustatud kohtuotsuses on tehtud viga järelduse tõttu, et viidatud sätted võimaldavad karistada isikute kategooriaid, kellel puudub piisav seos režiimiga, millele liit kavatseb survet avaldada.

Neljanda väite kohaselt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Vaidlustatud kohtuotsuses muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punktile g ja muudetud määruse 269/2014 artikli 3 lõike 1 punktile g antud tõlgendus ei ole nimetatud põhimõtetega kooskõlas.

Viiendas väites heidetakse Üldkohtule ette, et ta moonutas nõukogu tõendi nr 2 ja apellandi lisa C5 tähendust ja ulatust, jättes apellandi argumentidele vastamata. Lisaks on vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused ebapiisavad ja vastuolulised, rikkudes ELTL artiklit 296 ja Euroopa Kohtu põhikirja artiklit 36.

Kuuenda ja seitsmenda väite kohaselt on rikutud muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punkti g ja muudetud määruse 269/2014 artikli 3 lõike 1 punkti g. Üldkohtule heidetakse ette tõendite moonutamist ning ELTL artiklis 296 ja Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 36 sätestatud oluliste menetlusnormide ja põhjendamiskohustuse rikkumist puuduliku põhjenduse tõttu. Esiteks tehakse vaidlustatud kohtuotsuses ainuüksi panga Alfa koha alusel oluliste maksumaksjate loetelus – millele vastu vaieldakse – ekslikult järeldus, et pangandussektor on Venemaa juhtkonnale oluline tuluallikas.

Teiseks on väär vaidlustatud kohtuotsuses mõistele „majandussektor, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse oluline tuluallikas“ antud tõlgendus.

Lõpuks tugineb kaheksas väide õiglase kohtumenetluse ja poolte võrdsuse põhimõtete väidetavale rikkumisele, võistlevuse põhimõtte rikkumisele ning sellele, et Üldkohus ületas kohtuliku kontrolli lubatud piire. Vaidlustatud kohtuotsuses on rikutud viidatud põhimõtteid, kuna punktis 104 on leitud, et „Interfax’i 15. märtsi 2022. aasta ametlik teade – millega Alfa Bank teatas muutusest oma aktsionäride struktuuris ja märkis, et hageja ei ole enam „kaasomanik“ –, mis esitati ilma täiendava ametliku dokumendita ja täpsustamata eelkõige selle muutuse täpset kuupäeva või hageja osaluse omandaja isikut, ei ole piisav, et tõendada hageja osaluse võõrandamist“, asetades apellandi oluliselt ebasoodsamasse olukorda.

____________