15. mail 2023 esitatud hagi – Acampora jt versus komisjon
(kohtuasi T-261/23)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hagejad: Roberto Acampora ja veel 172 hagejat (Napoli, Itaalia) (esindaja: advokaat E. Iorio)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada Euroopa Komisjoni 27. jaanuari 2023. aasta sõnaselge otsus (EMPL.C.1/BPM/kt (2023) 633265), millega jäetakse rahuldamata taotlus (GestDem nr 2023/0263) tutvuda Euroopa Komisjoni 15. juuli 2022. aasta täiendava ametliku kirjaga, mis saadeti Itaalia Vabariigile, ja viimase vastusega sellele kirjale rikkumismenetluses 2016/4081, mis puudutas küsimust, kas aukohtunike osutatud teenuseid reguleerivad riigisisesed normid on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, ning Itaalia vastusega;
tühistada Euroopa Komisjoni 15. märtsi 2023. aasta vaikimisi tehtud otsus, millega jäetakse rahuldamata sõnaselget otsust puudutav kordustaotlus, kuna selles on sedastatud, et halduslikel põhjustel ei ole võimalik vastata kordustaotlusele, ega ole märgitud, kas ja millal on võimalik saada sõnaselge vastus;
mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt, juhul kui viimane vaidleb vastu.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
Esimene väide puudutab hagi vastuvõetavust. Hagejad tegutsevad vastavalt liidu kodanike üldisele õigusele, et institutsioonide tegevus on läbipaistev, et saada vajalikku teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.1 Täiendeva ametliku kirjaga ja Itaalia vastusega tutvumine annaks hagejatele muu hulgas konkreetse eelise teostada oma õigust saada teavet, tutvudes pärast ligi seitset aastat põhjustega, miks komisjon ei ole endiselt koostanud põhjendatud arvamust. Komisjon tegi kõigepealt 27. jaanuaril 2023 sõnaselge otsuse, milles jättis rahuldamata taotluse nende dokumentidega tutvuda, ja seejärel 15. märtsil 2023 vaikimisi rahuldamata jätmise otsuse, milles ta märkis, et halduslikel põhjustel ei ole tal võimalik vastata kordustaotlusele 27. jaanuari 2023. aasta otsuse kohta ja et ta ei oska öelda, kas ja millal ta vastab. Vaikimisi tehtud otsuse peale, mis sisaldab vaikivat eitavat vastust määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 lõike 3 tähenduses, on võimalik esitada Üldkohtule hagi.
Teise väite kohaselt on rikutud põhimõtteid, mis käsitlevad Euroopa Liidu institutsioonide aktidega tutvumist ja mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 1 lõikes 2, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42 ning määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 1 ja artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes; nad viitavad üldisele huvile tutvuda 15. juuli 2022. aasta täiendava ametliku kirjaga.
Kolmanda väite kohaselt on rikutud liidu institutsioonide aktide põhistamise kohustust. Põhistamist käsitlevaid põhimõtteid on rikutud, kuna komisjon esitas vaid üldisi ja stereotüüpilisi viiteid põhjustele, miks 15. juuli 2022. aasta täiendava ametliku kirja ja Itaalia vastuse avalikustamine kahjustaks nn „usalduslikku kliimat“, vastates stereotüüpilise vormeliga, milles on vähesed ja puudulikud andmed, mis annaks hagejatele ja Üldkohtule tegeliku kontrolli ebapiisavalt põhistatud eitava vastuse põhjuste õiguspärasuse üle, eriti osas, mis puudutab põhjuseid, mis takistasid kasvõi osalist aktide avalikustamist, kuna täiendav ametlik kiri avalikustati juba osaliselt koos 15. juuli 2022. aasta rikkumiste paketiga, ehkki ainult viisil, mis ei lase mõista Itaalia vastu esitatud täiendavate vastuväidete sisu ja põhjendusi.
27. jaanuari 2023. aasta sõnaselge otsus, mis sisaldab vaidlustatud keeldumist (võimaldada dokumentidega tutvuda), ei näita selgelt põhjusi, millele see tugineb, nende õiguslikku alust, faktilisi asjaolusid ja seda, kuidas on võetud arvesse erinevaid asjassepuutuvaid huve, sest eitav vastus kahjustab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 17 ja 47 sätestatud õiguste teostamist, mis tähendab, et kuna vastu võetud akt piirab aluslepinguga hagejatele antud õigust, kitsendades neid õigusi, siis peab põhistus olema eriti range, täpne ja üksikasjalik, et sellest nähtuks selgelt vastu võetud valikud. 15. märtsi 2023. aasta vaikimisi otsuses ei ole põhistust ja see lükkab komisjoni otsuse tähtajatult edasi.
Viidatud dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamata jätmine on seda põhjendamatum, kui arvestada, et 15. juuli 2022. aasta täiendav ametlik kiri on mitteametlikult avaldatud ühel Facebook’i lehel, mille liikmed on tuhanded aukohtunikud.
____________
1 ELT 2001, L 145, lk 43.