Kohtuasi T‑393/10

(avaldamine väljavõtetena)

Westfälische Drahtindustrie GmbH jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ning tundliku äriteabe vahetamine – Mitmeosaline rikkumine – Üks ja vältav rikkumine – Enda mitteseotusest teatamine – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Võrdne kohtlemine – Karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõte – Maksevõime hindamine – Komisjoni 2002. aasta koostööteatis – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Täielik pädevus

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 15. juuli 2015. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Komisjoni peadirektori kiri, millega jäetakse rahuldamata konkurentsieeskirjade rikkumise eest ettevõtjale määratud trahvi vähendamise taotlus – Kiri, milles antakse ettevõtja maksevõimele esialgsest otsusest erinev hinnang – Puhtalt kinnitava laadi puudumine – Vastuvõetavus

(ELTL artikkel 263)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Komisjoni otsus, millega määratakse konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahv – Liidu kohtu täielik pädevus otsust kontrollida ja muuta, võttes arvesse õiguslikku ja faktilist olukorda, mis esines tema otsuse tegemise ajal – Karistatud ettevõtjate huvi komisjoni õiguslike ja faktiliste hinnangute kohtuliku kontrolli vastu

(ELTL artiklid 101 ja 263)

3.      Keelatud kokkulepped – Keeld – Rikkumised – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Ettevõtjale vastutuse omistamine kogu rikkumise eest – Tingimused – Tervikplaani olemasolu – Hindamine – Ühe rikkumise kahe osateo vaheline üleminekuperiood – Tagajärjed

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 25 lõige 1)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus –Komisjoni esitatud tõenditelt nõutav täpsuse aste – Kaudsete tõendite kogum – Rikkumise olemasolu või kestust vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused – Avalikult mitteseotuks lugemine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)

5.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Menetlus konkurentsiasjades – Kohaldatavus – Ulatus – Tagajärjed

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)

6.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamiskohustuse hindamine konkreetse juhtumi asjaolude alusel – Nõue, et välja oleks toodud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud – Puudumine

(ELTL artikkel 296)

7.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Ettevõtjate ärakuulamine – Komisjoni vastuväiteid puudutaval ärakuulamisel osalenud ettevõtja – Taotlus korraldada uus ärakuulamine ettevõtja maksevõime hindamisel põhineva trahvi vähendamise taotluse teemal – Rahuldamata jätmine – Õiguse olla ära kuulatud rikkumine – Puudumine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni suunistes määratletud arvutamismeetod – Komisjoni kohustus kohaldada suuniseid kooskõlas võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtetega

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Maksevõime – Kohustus võtta arvesse asjaomase ettevõtja rasket rahalist olukorda – Puudumine – Ettevõtja tegelik maksevõime teatavas sotsiaalses ja majanduslikus kontekstis – Arvessevõtmine – Tingimused

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 35)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumine – Puudumine

(ELTL artiklid 101 ja 261; EMP leping, artikkel 53; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 35)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kohandamine – Maksevõime – Liidu kohtu täieulatuslik kohtulik kontroll – Komisjoni hindamisvead – Tühistamine – Liidu kohtu poolt oma täieliku pädevuse kasutamine

(ELTL artiklid 101 ja 261; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2 ja artikkel 31; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 35)

1.      Mis puudutab tühistamishagide vastuvõetavust, siis tühistamishagi ELTL artikli 263 tähenduses saab esitada selliste meetmete peale, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi kolmandate isikute huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse nende õiguslikus seisundis. Selles suhtes tuleb selle kindlakstegemiseks, kas meetme peale saab esitada tühistamishagi, vaadelda selle meetme sisu, mille tühistamist taotletakse, kuna vormil, milles meede on võetud, ei ole põhimõtteliselt tähtsust. Nimelt kujutab ainult niisugune akt, millega mõni liidu organ määrab ühemõtteliselt ja lõplikult kindlaks oma seisukoha vormis, mis võimaldab kindlaks teha selle olemuse, endast otsust, mille peale saab esitada tühistamishagi, kuid seda siiski tingimusel, et selle otsuse puhul ei ole tegemist varasema akti kinnitamisega. Juhul kui vaidlustatud akt on puhtalt kinnitav, on hagi vastuvõetav ainult tingimusel, et kinnitav akt vaidlustati tähtaegselt. Seega kui hageja laseb mööda tähtaja sellise otsuse vaidlustamiseks, mis ühemõtteliselt kehtestas meetme, mis sisaldab õiguslikke tagajärgi tema huve puudutaval viisil ning mis on talle siduv, ei too see, et institutsioonil palutakse oma otsust muuta ning esitatakse hagi rahuldamata jätmise otsuse peale, millega kinnitatakse eelnevalt võetud otsust, kaasa selle tähtaja uuendamist.

Sellise otsuse puhul, millega määrati trahv konkurentsieeskirjade rikkumise eest, ei saa esialgset otsust puhtalt kinnitavaks pidada kirja, milles komisjoni peadirektori esiteks hindab süüdistatava ettevõtja maksevõimet, võttes arvesse teistsugused faktilised ja õiguslikud asjaolud kui need, mida analüüsiti esialgses otsuses, ning teiseks keeldub trahvi vähendamisest muul põhjusel kui see, mis oli selle aluseks esialgses otsuses.

(vt punktid 98–102 ja 107)

2.      Tühistamishagide puhul, mis on esitatud komisjoni otsuse peale, millega määratakse trahv konkurentsieeskirjade rikkumise eest, ei välista liidu kohtu täieliku pädevuse kasutamine, vaid eeldab, et ta kontrollib komisjoni antud õiguslikke ja faktilisi hinnanguid ulatuses, milles süüdistatavad ettevõtjad on tal palunud seda teha ja arvestades avalikul huvil põhinevaid väiteid, mida ta peab käsitlema omal algatusel, järgides võistlevuse põhimõtet. Ent kuigi täieliku pädevusega kohus peab põhimõtteliselt arvesse võtma õiguslikku ja faktilist olukorda, mis esines tema otsuse tegemise ajal, kui ta leiab, et tema muutmispädevuse teostamine on põhjendatud, ei jää selle kohustuse tagajärjel ettevõtjad, kellele komisjon määras ELTL artikli 101 rikkumise eest karistuse, ilma igasugusest huvist selle vastu, et kohtulikult kontrollitaks ka komisjoni õiguslike ja faktiliste hinnangute põhjendatust, arvestades nende hinnangute andmise ajal esinenud õiguslikku ja faktilist olukorda.

Seega üksnes võimalus, et liidu kohus otsustab karistatud ettevõtjate maksevõime küsimuses oma täielikku pädevust kasutada, ei muuda esemetuks niisuguses kirjas sisalduvate hinnangute kontrolli, milles komisjoni peadirektor hindas nende ettevõtjate maksevõimet, võttes arvesse teistsugused faktilised ja õiguslikud asjaolud kui need, mida analüüsiti esialgses otsuses.

(vt punkt 109)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 141–147, 152–155, 158, 161, 163 ja 189–191)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 166–171, 188 ja 194)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 172)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 272)

7.      Konkurentsivaldkonna haldusmenetlustes ei pea komisjon juhul, kui enne trahve määrava otsuse vastuvõtmist on korraldatud ärakuulamine, korraldama uut ärakuulamist seoses süüdistatava ettevõtja esitatud trahvi vähendamise taotlusega, mis põhineb tema maksevõime hindamisel.

Nimelt ei ole niisuguse ärakuulamise korraldamist määruse nr 1/2003 artikli 27 lõikes 1 ette nähtud, sest selles sättes on tunnustatud ainult ettevõtjate õigust olla ära kuulatud vastuväidete osas, millele komisjon kavatseb oma otsused rajada. Ettevõtjate maksevõime hindamine ei kujuta aga endast vastuväidet, mis võiks olla ELTL artikli 101 rikkumise eest karistamise otsuse aluseks, vaid võimaldab komisjonil arvesse võtta teatud arvu asjaolusid, mis on esitatud rikkumise koostisosadest sõltumatutele põhjustele tugineva trahvi vähendamise taotluse põhjendamiseks.

Lisaks ei tulene ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktist a ettevõtjate õigust olla ära kuulatud enne otsuse tegemist nende vähendamise taotluse kohta, mis põhineb nende maksevõime hindamisel nende esitatud teabe alusel. Niisugune otsus on mõistagi kahjustav üksikmeede selle sätte tähenduses. Siiski tuleb selles ette nähtud õigust olla ära kuulatud pidada järgituks olukordades, kus tehtud otsus põhineb üksnes taotleja esitatud asjaoludel ja arvestades talle teadaolevat õiguslikku ja faktilist konteksti.

On tõsi, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti a kohaselt peab komisjon ettevõtjal, kes esitas trahvi vähendamise taotluse tingituna oma maksevõimest, võimaldama esitada oma seisukoht faktiliste või õiguslike asjaolude kohta, millele ta kavatseb taotluse rahuldamata jätmisel tugineda, juhul kui neid asjaolusid ei esitanud kõnealune ettevõtja. Seevastu ei kohusta ainuüksi asjaolu, et komisjoni arvates ei ole talle esitatud asjaolud veenvad, teda esitama seda hinnangut enne taotluse läbivaatamist.

(vt punktid 279–283)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 287)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 288–296)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 297–302)

11.    Kuna konkurentsivaldkonnas on suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 35 kohaldamine viimane asjaolu, mida võetakse arvesse trahvide kindlaksmääramisel, kuulub ELTL artikli 101 rikkumise eest karistatud ettevõtjate maksevõime hindamine täieliku pädevuse alla, mis on ette nähtud ELTL artiklis 261 ja määruse nr 1/2003 artiklis 31. Nimelt võivad süüdistavate ettevõtjate maksevõime hindamisel komisjon tehtud vead kaasa tuua tema otsuse tühistamise nendele ettevõtjatele trahvi määramise osas ja põhjendada seda, et liidu kohus kasutab oma täielikku pädevust.

Selles suhtes ei ole mingit põhjust vähendada trahvi olukorras, kus asjaomased ettevõtjad on rahalised vahendid pärast vastuväiteteatise saamist üle kandnud samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele, trahvi vähendamise taotluse rahuldamata jätmist ei saa olla põhjendatav ainuüksi asjaoluga, et maksevõimetus on tekkinud kaalutlusõiguse alusel tehtud juhtimisotsuste tõttu. Maksevõime hindamisel peab komisjon arvesse võtma niisuguste tehingute tegemise põhjuseid. Nimelt võib kontserni teistele äriühingutele antud finantseeringute eesmärk vastata muu hulgas vajadusele rahastada enne vastuväiteteatise saatmist toimunud omandamisi. Komisjon peab olenevalt olukorrast asuma seisukohale, et sellised finantstehingud ei avalda mingit mõju ettevõtjate kontserni kui terviku maksevõime hindamisele.

Trahvi vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ei saa komisjon jätta tähelepanuta seda, et asjassepuutuv ettevõtja on piisavalt tõendanud, et ta ei ole võimeline tema kanda jäetud trahvide kogusummat ühe maksega tasuma ega saama selle summa ulatuses finantseeringut või isegi pangagarantiid.

Kui liidu kohus selles kontekstis tühistab komisjoni otsuse selles sisalduvate hindamisvigade tõttu asjassepuutuvale ettevõtjale trahvi määramise osas, ei takista miski sellel kohtul täieliku pädevuse raames järeldamast, et ettevõtja maksevõime alusel ei tule tema trahvi vähendada ning mõistmast ettevõtjalt välja tühistatud otsuses määratud trahviga sama suure trahvi.

(vt punktid 297, 311, 319, 321, 328, 332, 357 ja 358)