EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
24. oktoober 2018(*)
Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Kohtualluvus tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Artikkel 23 – Kohtualluvusklausel edasimüügilepingus – Edasimüüja esitatud kahju hüvitamise hagi, mille kohaselt on tarnija rikkunud ELTL artiklit 102
Kohtuasjas C‑595/17,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Cour de cassation’i (kassatsioonikohus, Prantsusmaa) 11. oktoobri 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 16. oktoobril 2017, menetluses
Apple Sales International,
Apple Inc.,
Apple retail France EURL
versus
MJA, eBizcuss.com‑i pankrotihaldur,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: neljanda koja president M. Vilaras kolmanda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud J. Malenovský, L. Bay Larsen, M. Safjan (ettekandja) ja D. Šváby,
kohtujurist: N. Wahl,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Apple Sales International, Apple Inc. ja Apple retail France EURL, esindajad: avocat F. Molinié, avocat J.-C. Jaïs ja avocat C. Cavicchioli,
– MJA, Bizcuss.com‑i pankrotihaldur, esindajad: avocat J.-M. Thouvenin ja avocat L. Vidal,
– Prantsuse valitsus, esindajad: E. Armoët, E. de Moustier ja D. Colas,
– Euroopa Komisjon, esindajad: M. Wilderspin, G. Meeßen ja M. Heller,
olles 5. juuli 2018. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 23 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud vaidluses, mille pooled on ühelt poolt Apple Sales International, Apple Inc. ja Apple retail France EURL ja teiselt poolt äriühingu eBizcuss.com‑i (edaspidi „eBizcuss“) pankrotihaldur MJA ning mille ese on viimati nimetatud äriühingu kahju hüvitamise hagi ELTL artikli 102 rikkumise tõttu.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Määruse nr 44/2001 põhjendustes 2, 11 ja 14 on märgitud:
„(2) Teatavad erinevused kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevates siseriiklikes eeskirjades takistavad siseturu häireteta toimimist. Olulised on sätted, millega ühtlustataks eeskirjad kohtualluvuse konflikti kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning lihtsustataks vorminõudeid, et käesoleva määrusega seotud liikmesriikide kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne.
[…]
(11) Kohtualluvuse eeskirjad peavad olema hästi etteaimatavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga ning seepärast peab kohtualluvus alati olemas olema, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui kohtuvaidluse sisu või osapoolte autonoomia eeldab teistsugust seotust. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida kohtualluvuse konflikte, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt määratletud.
[…]
(14) Kui tegemist ei ole kindlustus-, tarbija- või töölepinguga, mille puhul on pädeva kohtu kindlaksmääramisel lubatud vaid piiratud autonoomia, tuleb austada lepingupoolte autonoomiat, võttes arvesse käesoleva määrusega ette nähtud ainupädevuse aluseid.“
4 Määruse nr 44/2001 artikkel 23, mis asetseb selle määruse II peatüki 7. jaos „Kokkulepe kohtualluvuse kohta“, näeb lõikes 1 ette:
„Kui lepinguosalised, kellest ühe või mitme alaline elukoht on liikmesriigis, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Selline kokkulepe kohtualluvuse kohta sõlmitakse kas:
a) kirjalikult, või kui see on sõlmitud suuliselt, kinnitatakse kirjalikult või
b) vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või
c) rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad.“
Prantsuse õigus
5 Põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal oli tsiviilseadustiku (code civil) artiklis 1382 sätestatud:
„Isik, kes tekitab teisele isikule süüliselt kahju, on kohustatud selle hüvitama.“
6 Kaubanduskoodeksi (code de commerce) artikkel L 420-1 näeb ette:
„Keelatud on kooskõlastatud tegevus, leping, sõnaselge või vaikimisi sõlmitud kokkulepe või ühendus, isegi kui see toimub või on sõlmitud väljaspool Prantsusmaad asuva kontserni äriühingu otsesel või kaudsel vahendusel, kui selle eesmärk on või tagajärg võib olla turul konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine, eelkõige juhul, kui nendega soovitakse:
1° piirata juurdepääsu turule või teiste ettevõtjate vaba konkurentsi;
2° takistada hindade väljakujunemist turujõudude vaba toimimise käigus, soodustades kunstlikult hindade tõusu või langust;
3° piirata või kontrollida tootmist, turge, investeeringuid või tehnilist arengut;
4° jagada turge või tarneallikaid.“
7 Kaubanduskoodeksi artikkel L 420-2 on sõnastatud järgmiselt:
„Siseturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine artiklis L 420-1 sätestatud viisil ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt on keelatud. Kuritarvitamine võib seisneda iseäranis keeldumises kauba müümisest, kaupade sidumises või ebasoodsamate müügitingimuste kehtestamises, ärisuhete lõpetamises ainult põhjusel, et teine pool keeldub nõustumast ebaõiglaste äritingimustega.
Samuti on keelatud ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt tema kliendi või tarnija majandusliku sõltuvusseisundi kuritarvitamine, kui sellega kahjustatakse konkurentsi struktuuri või toimimist. Kuritarvitamine võib seisneda iseäranis keeldumises kauba müümisest, kaupade sidumises, ebasoodsamates müügitingimustes, millele viidatakse artikli L 442-6 I alajaos, või hinnaalanduse eest lisakohustuste võtmise kokkuleppes.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
8 Iiri õiguse alusel asutatud äriühing Apple Sales International sõlmis 10. oktoobril 2002 eBizcussiga lepingu, milles anti viimasele kaubamärgi Apple toodete volitatud edasimüüja staatus. See leping, millega eBizcuss võttis endale kohustuse turustada peaaegu ainuõiguslikult lepingu teise poole tooteid, sisaldas kohtualluvusklauslit, mis määras vaidluste lahendamise kohtuks Iirimaa kohtud.
9 Inglise keeles sõnastatud kohtualluvusklausel edasimüügilepingu viimases, 20. detsembri 2005. aasta versioonis nägi ette:
„This Agreement and the corresponding relationship between the parties shall be governed by and construed in accordance with the laws of the Republic of Ireland and the parties shall submit to the jurisdiction of the courts of the Republic of Ireland. Apple [Sales International] reserves the right to institute proceedings against Reseller in the courts having jurisdiction in the place where Reseller has its seat or in any jurisdiction where a harm to Apple [Sales International] is occurring.“
10 Põhikohtuasja pooled ei ole üksmeelel küsimuses, kuidas täpselt tõlkida väljend „and the corresponding relationship“ prantsuse keelde, tõlkides seda kui „et la relation correspondante“ [„ja sellele vastavale õigussuhtele“] (Bizcussi tõlge), või „et les relations en découlant“ [„ja sellest tulenevatele õigussuhetele“] (Apple Sales Internationali tõlge).
11 Olenemata sellest erinevusest, võib klausli tõlkida järgnevalt:
„Le présent contrat et la relation correspondante[Apple Sales Internationali tõlge]/et les relations en découlant [põhikohtuasja kostja tõlge] entre les parties seront régis par et interprétés conformément au droit de l’Irlande et les parties se soumettent à la compétence des tribunaux de l’Irlande. Apple [Sales International] se réserve le droit d’engager des poursuites à l’encontre du revendeur devant les tribunaux dans le ressort duquel est situé le siège du revendeur ou dans tout pays dans lequel Apple [Sales International] subit un préjudice.“ [„Käesolevale lepingule ja sellele vastavale õigussuhtele [Apple Sales Internationali tõlge]/sellest tulenevatele õigussuhetele [põhikohtuasja kostja tõlge] kohaldatakse Iiri Vabariigi õigust ja neid tõlgendatakse selle õiguse alusel ning pooled nõustuvad Iiri kohtute kohtualluvusega. Apple [Sales International]ile jääb õigus esitada hagi edasimüüja vastu edasimüüja asukoha kohtus või Apple [Sales International]ile kahju tekkimise koha kohtus.]
12 2012. aasta aprillis esitas eBizcuss Apple Sales Internationali, Ameerika Ühendriikide õiguse alusel asutatud äriühingu Apple Inc. ja Prantsuse õiguse alusel asutatud äriühingu Apple Retail France’i vastu tribunal de commerce de Paris’le (Pariisi kaubanduskohus, Prantsusmaa) tsiviilseadustiku artikli 1382, kaubanduskoodeksi artikli L 420-2 ja ELTL artikli 102 alusel hagi, milles paluti tuvastada ebaausast konkurentsist ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest tulenev vastutus.
13 26. septembri 2013. aasta kohtuotsusega rahuldas see kohus Apple Sales Internationali esitatud pädevuse puudumise vastuväite põhjusel, et selle äriühingu ja eBizcussi vahel sõlmitud leping sisaldas kohtualluvusklauslit, mis määratles pädevate kohtutena Iirimaa kohtud.
14 8. aprilli 2014. aasta otsusega jättis cour d’appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus, Prantsusmaa) selle otsuse peale esitatud eBizcussi apellatsioonkaebuse rahuldamata.
15 7. oktoobri 2015. aasta otsusega tühistas Cour de cassation (kassatsioonikohus, Prantsusmaa) selle otsuse, leides, et cour d’appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus) on rikkunud määruse nr 44/2001 artiklit 23, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus 21. mai 2015. aasta kohtuotsuses CDC Hydrogen Peroxide (C‑352/13, EU:C:2015:335), võttes arvesse kohtualluvusklauslit Apple Sales Internationali ja eBizcussi vahel sõlmitud lepingus, kuigi selles klauslis ei viidatud konkurentsiõiguse rikkumisest tulenevat vastutust käsitlevatele vaidlustele.
16 25. oktoobri 2016. aasta kohtuotsusega, mis tehti pärast Cour de cassationi (Prantsusmaa kassatsioonikohus) kohtuasja uueks arutamiseks saatmist, rahuldas cour d’appel de Versailles (Versailles apellatsioonikohus, Prantsusmaa) eBizcussi apellatsioonkaebuse ja saatis kohtuasja tagasi tribunal de commerce de Paris’le (Pariisi kaubanduskohus).
17 Apple Sales International, Apple Inc. ja Apple Retail France esitasid selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, väites sisuliselt, et kui konkurentsiõiguse alusel esitatud sõltumatu hagi tuleneb lepingulisest suhtest, tuleb kohtualluvusklauslit arvesse võtta isegi siis, kui see sõnaselgelt niisugusele hagile ei viita ja kui eelnevalt ei ole liikmesriigi või Euroopa konkurentsiasutus tuvastanud ühtegi konkurentsiõiguse rikkumist.
18 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et talle sai vahepeal teatavaks, et Supremo Tribunal de Justiça (Portugali kõrgeim kohus) on 16. veebruaril 2016 teinud kohtuotsuse Interlog ja Taboada vs. Apple. See puudutab ka Apple Sales Internationali ja sarnast üldsõnalist kohtualluvusklauslit. Supremo Tribunal de Justiça (kõrgeim kohus) otsustas, et see klausel on pooltele kohaldatav vaidluses, milles väideti samuti, et kuritarvitatud on turgu valitsevat seisundit liidu õiguse tähenduses, ning et Portugali kohtud ei ole pädevad vaidlust lahendama.
19 Neil asjaoludel otsustas Cour de cassation (kassatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas määruse nr 44/2001 artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriigi kohtul, kellele on esitatud kahju hüvitamise hagi, mille turustaja on ELTL artikli 102 alusel oma tarnija vastu esitanud, kohaldada poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduvat kohtualluvusklauslit?
2. Kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas määruse nr 44/2001 artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab liikmesriigi kohtul, kellele on esitatud kahju hüvitamise hagi, mille turustaja on ELTL artikli 102 alusel oma tarnija vastu esitanud, kohaldada poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduvat kohtualluvusklauslit ka juhul, kui selles klauslis ei ole sõnaselgelt viidatud vaidlustele konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva vastutuse üle?
3. Kas määruse nr 44/2001 artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriigi kohtul, kellele on esitatud kahju hüvitamise hagi, mille turustaja on ELTL artikli 102 alusel oma tarnija vastu esitanud, jätta kohaldamata poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduv kohtualluvusklausel juhul, kui liikmesriigi või Euroopa konkurentsiasutus ei ole tuvastanud ühtegi konkurentsiõiguse rikkumist?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene ja teine küsimus
20 Esimese ja teise küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 44/2001 artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et kui turustaja on ELTL artikli 102 alusel oma tarnija vastu esitanud kahju hüvitamise hagi, on välistatud nende poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduva niisuguse kohtualluvusklausli kohaldamine, milles ei ole sõnaselgelt viidatud vaidlustele konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva vastutuse üle.
21 Selles osas tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt kuulub kohtualluvusklausli tõlgendamine, et määrata kindlaks selle kohaldamisalasse kuuluvad vaidlused, selle liikmesriigi kohtu pädevusse, kus sellele klauslile tuginetakse (21. mai 2015. aasta kohtuotsus CDC Hydrogen Peroxide, C‑352/13, EU:C:2015:335, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).
22 Samas saab kohtualluvusklausel puudutada üksnes konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivaid vaidlusi, millega on kohtualluvusklausli ulatus piiratud nii, et see hõlmab ainuüksi vaidlusi, mis tekivad sellest õigussuhtest, mille puhul see klausel sõlmiti. Selle nõude eesmärk on vältida, et ühe poole jaoks üllatuslikult antaks teatud kohtu alluvusse kõik vaidlused, mis tekivad tema ja tema lepingupartneri suhetes ja mille algpõhjus tuleneb muudest suhetest kui see suhe, mille jaoks kohtualluvuses kokku lepiti (21. mai 2015. aasta kohtuotsus CDC Hydrogen Peroxide, C‑352/13, EU:C:2015:335, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika).
23 Seda eesmärki arvestades leidis Euroopa Kohus, et lepingutingimus, mis viitab abstraktselt lepingulistest suhetest tulenevatele vaidlustele, ei hõlma selliseid vaidlusi, mille aluseks on lepingu poole vastutus lepinguvälise kahju tekitamise eest seoses õigusvastases kartellikokkuleppes osalemisega (21. mai 2015. aasta kohtuotsus CDC Hydrogen Peroxide, C‑352/13, EU:C:2015:335, punkt 69).
24 Kuna kannatanule ei olnud nimetatud lepingutingimusega nõustudes selline kohtuvaidlus piisavalt etteaimatav, sest ta ei teadnud sel ajal oma lepingupartneri osalemisest õigusvastases kartellikokkuleppes, ei saa lähtuda sellest, et see vaidlus tuleneb lepingulistest suhetest (21. mai 2015. aasta kohtuotsus CDC Hydrogen Peroxide, C‑352/13, EU:C:2015:335, punkt 70).
25 Neid kaalutlusi arvestades leidis Euroopa Kohus, et määruse nr 44/2001 artikli 23 lõige 1 lubab hagi puhul, milles esitatakse kahju hüvitamise nõue tulenevalt ELTL artikli 101 ja 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (EÜT 1994, L 1, lk 3; ELT eriväljaanne 11/52, lk 3) artikli 53 rikkumisest, võtta arvesse tarnelepingutes sisalduvaid kohtualluvusklausleid, tingimusel et need klauslid puudutavad vaidlusi konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva vastutuse üle (21. mai 2015. aasta kohtuotsus CDC Hydrogen Peroxide, C‑352/13, EU:C:2015:335, punkt 72).
26 Seda kohtupraktikat arvestades tuleb hinnata, kas määruse nr 44/2001 artikli 23 see tõlgendus ja seda toetavad põhjendused kehtivad ka kohtualluvusklausli suhtes, millele on tuginetud vaidluses lepingu poole ELTL artikli 102 väidetavast rikkumisest tuleneva lepinguvälise vastutuse üle.
27 See on nii juhul, kui väidetav konkurentsivastane tegevus ei ole seotud lepingulise suhtega, mille raames kohtualluvusklausel sõlmiti.
28 Ent kui ELTL artiklis 101 silmas peetud konkurentsivastane tegevus, see tähendab õigusvastane kokkulepe ei ole üldjuhul otseselt seotud selle kokkuleppe poolte ja kolmanda isiku vahelise lepingulise suhtega, millele kokkulepe mõju avaldab, võib ELTL artiklis 102 silmas peetud konkurentsivastane tegevus, see tähendab turgu valitseva seisundi kuritarvitamine materialiseeruda turgu valitsevas seisundis ettevõtja loodud lepingulistes suhetes lepingutingimuste kaudu.
29 Seega tuleb märkida, et ELTL artikli 102 alusel esitatud hagi raames ei saa seda, et arvesse võetakse kohtualluvusklauslit, mis viitab lepingule ja vastavale suhtele või sellest tulenevatele suhetele poolte vahel, pidada ühe poole jaoks üllatuslikuks käesoleva kohtuotsuse punktis 22 viidatud kohtupraktika tähenduses.
30 Kõike eeltoodut arvestades tuleb esimesele ja teisele küsimusele vastata, et määruse nr 44/2001 artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et kahju hüvitamise hagi suhtes, mille turustaja on ELTL artikli 102 alusel oma tarnija vastu esitanud, ei ole poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduva kohtualluvusklausli kohaldamine välistatud ainult seetõttu, et selles klauslis ei ole sõnaselgelt viidatud vaidlustele konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva vastutuse üle.
Kolmas küsimus
31 Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 44/2001 artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et kahju hüvitamise hagi raames, mille turustaja on ELTL artikli 102 alusel oma tarnija vastu esitanud, sõltub kohtualluvusklausli kohaldamine sellest, kas liikmesriigi või Euroopa konkurentsiasutus on eelnevalt tuvastanud konkurentsiõiguse rikkumise.
32 Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt.
33 Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 83, on nimelt see, kas konkurentsiasutus on eelnevalt tuvastanud konkurentsiõiguse rikkumise või mitte, täiesti asjakohatu kaalutlus võrreldes nendega, mida tuleb arvesse võtta, et välja selgitada, kas kohtualluvusklauslit tuleb kohaldada konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu väidetavalt tekkinud kahju hüvitamise hagile.
34 Määruse nr 44/2001 artikli 23 kontekstis oleks vahetegemine sõltuvalt sellest, kas konkurentsiasutus on eelnevalt konkurentsieeskirjade rikkumise tuvastanud või mitte, vastuolus ka etteaimatavuse eesmärgiga, millest see säte juhindub.
35 Lisaks, vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale (vt selle kohta 13. juuli 2006. aasta kohtuotsus Manfredi jt, C‑295/04–C‑298/04, EU:C:2006:461, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika) ning nagu on mainitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiivi 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (ELT 2014, L 349, lk 1), põhjendustes 3, 12 ja 13, mõjutavad ELTL artiklid 101 ja 102 otseselt isikutevahelisi suhteid ning loovad asjaomastele isikutele õigusi ja kohustusi, mille järgimise liikmesriikide kohtud peavad tagama. Seega võib iga isik, kes leiab, et konkurentsieeskirjade rikkumisega on talle kahju tekitatud, nõuda kahju hüvitamist olenemata sellest, kas konkurentsiasutus on eelnevalt selle rikkumise tuvastanud.
36 Eeltoodut arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 44/2001 artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et kahju hüvitamise hagi puhul, mille turustaja on ELTL artikli 102 alusel oma tarnija vastu esitanud, ei sõltu kohtualluvusklausli kohaldamine sellest, kas liikmesriigi või Euroopa konkurentsiasutus on eelnevalt tuvastanud konkurentsiõiguse rikkumise.
Kohtukulud
37 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
1. Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et kahju hüvitamise hagi suhtes, mille turustaja on ELTL artikli 102 alusel oma tarnija vastu esitanud, ei ole poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduva kohtualluvusklausli kohaldamine välistatud ainult seetõttu, et selles klauslis ei ole sõnaselgelt viidatud vaidlustele konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva vastutuse üle.
2. Määruse nr 44/2001 artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et kahju hüvitamise hagi puhul, mille turustaja on ELTL artikli 102 alusel oma tarnija vastu esitanud, ei sõltu kohtualluvusklausli kohaldamine sellest, kas liikmesriigi või Euroopa konkurentsiasutus on eelnevalt tuvastanud konkurentsiõiguse rikkumise.
Allkirjad