ÜLDKOHTU MÄÄRUS (neljas koda)
12. oktoober 2011
Tühistamishagi – Võlateade – Vastuvõetamatuse vastuväide – Vaidluse lepinguline laad – Hagiavalduse laad – Vaidlustatav akt
Kohtuasjas T‑353/10,
Lito Maieftiko Gynaikologiko kai Cheirourgiko Kentro AE, asukoht Ateena (Kreeka), esindaja: advokaat E. Tzannini,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: D. Triantafyllou ja A. Sauka,
kostja,
mille ese on nõue osaliselt tühistada 22. juulil 2010 komisjoni väljastatud võlateade, millega nõuti hagejale meditsiiniliste uuringute projekti toetuseks ette nähtud rahalise abi raames makstud 109 415,20 euro suuruse summa tagastamist,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees I. Pelikánová (ettekandja), kohtunikud K. Jürimäe ja M. van der Woude,
kohtusekretär: E. Coulon,
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse taust
1 Hageja Lito Maieftiko Gynaikologiko kai Cheirourgiko Kentro AE on sünnitusmaja, mis on spetsialiseerunud sünnitusabi, günekoloogia ja kirurgia valdkonnale. Hageja kuulub konsortsiumisse, mis detsembris 2003 sõlmis Euroopa Ühenduste Komisjoniga lepingu, mis puudutab meditsiiniliste uuringute projekti Dicoems ning mille kohaselt komisjon kohustus andma oma rahalise panuse mitme osamaksena (edaspidi „leping”). Kõnealune projekt algas 1. jaanuaril 2004 ning lõppes 30. juunil 2006, kuid leping, mille ese see projekt oli, on seni kehtiv, kuna komisjon ei ole veel teinud kolmandat ja viimast osamakset.
2 Lepingu artikli 12 kohaselt on lepingule kohaldatav Belgia õigus. Lisaks tuleneb lepingu artiklist 13, et Üldkohus või sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest Euroopa Kohus on ainsana pädev lahendama mis tahes vaidlust Euroopa Liidu ja konsortsiumi liikmete vahel seoses lepingu kehtivuse, kohaldamise või mis tahes tõlgendamisega.
3 Komisjon teavitas 29. aprilli 2009. aasta kirjaga hagejat, et tema suhtes teostatakse finantsauditi vormis kontrolli, kuna ta osales projektis Dicoems. Sellest kirjast ilmneb, et hageja pidi kontrolli käigus nimelt esitama projektiga hõivatud olnud töötajate tööaja arvestuse lehed. Ärakuulamisel, mis leidis aset 3.–6. augustini 2009, tõdes komisjon, et hageja ei esitanud tööaja arvestuse lehtesid, mis kajastaksid tema töötajate töötunde, mille eest makstud summade hüvitamist hageja taotles.
4 Komisjon edastas oktoobris 2009 hagejale auditiaruande eelnõu, milles oli välja toodud tööaja arvestuse lehtede puudumine, ning palus hagejal esitada oma märkused. Kuna hageja poolt 5. novembri 2009. aasta kirjaga edastatud märkused komisjoni ei veennud, jäi viimane 23. detsembri 2009. aasta kirjas nende järelduste juurde, mis olid sõnastatud auditiaruandes.
5 Komisjon saatis 27. aprillil 2010 hagejale tagasinõudmise menetlusele eelneva teabekirja, milles palus tal tagastada summa 109 415,20 eurot. Hageja palus 26. mail 2010 komisjoni, et viimane vaataks tema varem edastatud märkused uuesti läbi ja kiidaks need heaks.
6 Tõdedes siiski, et hageja vastus ei sisaldanud ühtegi uut asjaolu, saatis komisjon talle 22. juulil 2010 võlateate, milles ta palus hagejal tasuda summa 109 415,20 eurot 6. septembriks 2010 (edaspidi „võlateade”).
7 Lisaks sisaldus võlateates pealkirja „Maksetingimused” all järgnev teave:
„1. Kõik pangakulud on teie kanda.
2. Komisjon jätab endale õiguse tasaarvestada olemasolevad vastastikused, kindlad, rahalised ja sissenõutavad nõuded pärast sellest teadaandmist.
3. Kui komisjoni vastu puudub tähtpäeval nõue, kaasneb ühenduse tuvastatud nõudega intress Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavas intressimääras, mis on avaldatud [Euroopa Liidu] Teataja C-seerias ning mis kehtib tähtpäevale vastava kuu, 09‑2010, esimesel kalendripäeval, + 3,5 protsendipunkti.
4. Kui komisjoni vastu puudub tähtpäeval nõue, jätab komisjon endale õiguse:
– realiseerida mis tahes varem antud finantstagatis,
– pöörata nõue sundtäitmisele vastavalt ELTL artiklile 299,
– teha maksmata jätmise kohta kanne andmebaasi, millele on juurdepääs liidu eelarvevahendite käsutajatel, kusjuures see kanne kehtib kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.”
Menetlus ja poolte nõuded
8 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 31. augustil 2010.
9 Komisjon esitas 8. oktoobril 2010 eraldi dokumendina vastuvõetamatuse vastuväite.
10 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
11 Hageja palub sisuliselt Üldkohtul:
– lükata komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi;
– tühistada võlateade osas, milles komisjon palub hagejal tasuda summa, mis ületab summat, mille võlgnemist hageja ise oma 5. novembri 2009. aasta kirjas tunnistas ning mida hageja keeldub talle tasumast või tasaarvestamast summaga, mille komisjon võlgneb talle lepingu kolmanda osa alusel;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Õiguslik käsitlus
12 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 114 lõikele 1 võib Üldkohus poole taotlusel lahendada vastuvõetamatuse vastuväite asja sisuliselt lahendamata. Vastavalt sama artikli lõikele 3 on edasine menetlus suuline, kui Üldkohus ei otsusta teisiti. Käesolevas asjas leiab Üldkohus, et ta on toimiku materjale uurides saanud piisavalt teavet, et teha komisjoni nõude suhtes otsus suulist menetlust alustamata.
13 Komisjon esitab vastuvõetamatuse vastuväite, mis puudutab esiteks komisjoni ja hageja vahelise vaidluse lepingulist laadi, mistõttu komisjon leiab, et Üldkohus ei ole selles vaidluses pädev tegema otsust ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi raames, ning teiseks hagejale saadetud võlateate puhtalt informatiivset laadi, sest võlateade ei ole vaidlustatav õigusakt ELTL artikli 263 tähenduses.
Poolte argumendid
14 Komisjon väidab esiteks, et võlateade väljastati lepingu alusel, kuna hageja lepinguliste kohustuste alusel kantud kulud ei olnud piisavalt põhjendatud. Lepingu mittenõuetekohane täitmine kujutab endast küsimust lepingulisest vastutusest ning kirjade ja nõudekirjade vahetamisele ja sellega seotud summade ülekandmisele ei kohaldata ELTL artiklis 263 sätestatud õiguspärasuse kontrolli. Vastupidisel juhul laiendaks Üldkohus oma pädevust väljapoole piire, mis on määratletud EL-i toimimise lepingus, mille kohaselt on Üldkohtul võimalik lahendada lepingulisi vaidlusi vaid konkreetse vahekohtuklausli alusel lähtuvalt ELTL artiklist 272, mis siiski välistab teiste õiguskaitsevahendite paralleelse kasutamise.
15 Komisjon väidab teiseks, et võlateade on üksnes informatiivne ettevalmistav akt, mis ei muuda hageja õiguslikku olukorda. Sellega seoses viitab ta finantsmääruse ning selle üksikasjalike rakenduseeskirjade sätetele, samuti Üldkohtu 17. aprilli 2008. aasta otsusele kohtuasjas T‑260/04: Cestas vs. komisjon (EKL 2008, lk II‑701, punkt 76). Komisjoni hinnangul saab hageja õiguslikku olukorda muuta vaid kohtuotsusega, millega temalt mõistetakse välja võlgnetav summa, või teise võimalusena komisjoni lõpliku täidetava otsusega, mis on tehtud ELTL artikli 299 alusel.
16 Hageja väidab esiteks, et vahekohtuklausli abil õigusvaidluse Üldkohtu pädevusse andmise võimalus ei välista hagi esitamist Üldkohtule ELTL artikli 263 alusel. Ka ei tulene vahekohtuklauslist, et üks õiguskaitsevahenditest oleks teise suhtes teisejärguline. Lisaks ei tulene käesolev vaidlus lepingutingimuste tõlgendamisest ega täitmisest, vaid puudutab eranditult võlateate põhjenduste täielikku puudumist. Hageja leiab ka, et pelk asjaolu, et komisjoni vastu võetud akt kuulub lepingulist laadi menetlusse, ei ole piisav, et järeldada, et tühistamishagi – mille on komisjoni vastu esitanud isik, keda see akt puudutab ja kellele see on formaalselt adresseeritud – on vastuvõetamatu, kui komisjon on selle akti vastu võtnud oma vastava pädevuse teostamisel.
17 Hageja väidab teiseks, et komisjon on rikkunud oma kohustust selgelt eristada täitedokumenti pelgast informatiivsest dokumendist. Järelikult tuleb võlateadet analüüsida selle sisu alusel. Hageja leiab, et selle kriteeriumi alusel kujutab võlateade endast lõplikku akti, mille saab pöörata täitmisele vastavalt ELTL artiklis 299 sätestatule. See ilmneb selle teate tekstist endast, mis sisaldab ähvardust, et maksmata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist, samuti kõiki sundtäitmiseks vajalikke elemente, nagu täpne summa, maksetähtaeg, kuupäev, mil intressid hakkavad jooksma, ning sanktsioonidega ähvardamine. Lisaks on hageja seisukohal, et haldusauditi ja sisemise raamatupidamisauditi raames on komisjoni lõplikku seisukohta sisaldavad aktid niisugused, mille peale saab hagi esitada. Võlateate koostamisega see menetlus lõppes ning pärast selle teate väljastamist ei jäänud ühtegi õigustoimingut sooritada.
Üldkohtu hinnang
Käesoleva hagiavalduse laad, nagu hageja selle hagi esitas
18 Kõigepealt tuleb meenutada, et mitte ühenduste kohus ei peaks valima asjakohaseimat õiguslikku alust, vaid hoopis hageja valib oma hagi õigusliku aluse (Euroopa Kohtu 15. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑160/03: Hispaania vs. Eurojust, EKL 2005, lk I‑2077, punkt 35; Üldkohtu 26. veebruari 2007. aasta määrus kohtuasjas T‑205/05: Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 38, ning 10. aprilli 2008. aasta määrus kohtuasjas T‑97/07: Imelios vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 19).
19 Kuigi käesoleval juhul ei tugine hagiavaldus sõnaselgelt tühistamishagi reguleerivatele sätetele, ilmneb hageja kirjalikest dokumentidest Üldkohtus, et võlateate tühistamiseks esitatud hagi põhineb ELTL artiklil 263.
20 Nii määratleb ta oma hagiavalduse esimesel leheküljel, et tema hagi on esitatud „võlateate tühistamiseks”. Samuti palub ta hagiavalduse leheküljel 22 toodud nõuetes eeskätt, et Üldkohus „tühistaks vaidlustatud võlateate” ning „tühistaks vaidlustatud otsuse samuti teda puudutavas osas, mille eest [komisjoni maksete] kolmandat osa ei ole üle kantud”. Pärast seda, kui hageja meenutas vastuvõetamatuse vastuväitele esitatud märkuste punktis 18, et „tühistamishagi lahendamisel kontrollib kohus nende aktide õiguspärasust […], mille eesmärk on tuua kolmandatele isikutele kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi, muutes oluliselt nende õiguslikku olukorda”, rõhutab ta lisaks, et „[v]õlateadet tuleb käsitada sellise aktina”. Lisaks märgib hageja samas punktis 18, et „igal juhul ei tulene [käesolev] vaidlus lepingutingimuste tõlgendamisest ega täitmisest, vaid puudutab eranditult võlateate põhjenduste täielikku puudumist”.
21 Seega tuleb käesolev hagi läbi vaadata tühistamishagina.
Käesoleva hagi kui ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi vastuvõetavus
22 Meenutagem, et ELTL artikli 263 alusel kontrollivad liidu kohtud institutsioonide vastu võetud selliste aktide õiguspärasust, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, muutes selgelt nende õiguslikku olukorda (Euroopa Kohtu 11. novembri 1981. aasta otsus kohtuasjas 60/81: IBM vs. komisjon, EKL 1981, lk 2639, punkt 9, ning Üldkohtu 15. jaanuari 2003. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑377/00, T‑379/00, T‑380/00, T‑260/01 ja T‑272/01: Philip Morris International jt vs. komisjon, EKL 2003, lk II‑1, punkt 81).
23 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudutab see pädevus üksnes ELTL artiklis 288 ette nähtud õigusakte, mida need institutsioonid peavad vastu võtma EL‑i toimimise lepingus ette nähtud tingimustel, kasutades avalikust võimust tulenevaid õigusi (vt selle kohta Üldkohtu 10. mai 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑314/03: Musée Grévin vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑1421, punktid 62, 63 ja 81, ning eespool punktis 18 viidatud kohtumäärus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 39).
24 Seevastu ei kuulu institutsioonide vastu võetud aktid, mis on seotud üksnes lepinguga, millest need on lahutamatud, oma olemuselt ELTL artiklis 288 silmas peetud aktide hulka, mille tühistamist saab Üldkohtult ELTL artikli 263 alusel nõuda (eespool punktis 23 viidatud Üldkohtu määrus Musée Grévin vs. komisjon, punkt 64; eespool punktis 18 viidatud kohtumäärus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 40; eespool punktis 18 viidatud kohtumäärus Imelios vs. komisjon, punkt 22; 6. oktoobri 2008. aasta määrus kohtuasjas T‑235/06: Austrian Relief Program vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 35, ning Üldkohtu 17. juuni 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑428/07 ja T‑455/07: CEVA vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 52).
25 Üldkohus saab seega käesoleva hagiavalduse ELTL artikli 263 alusel läbi vaadata vaid siis, kui võlateade toob kaasa siduvad õiguslikud tagajärjed, mis väljuvad lepingust tulenevatest piiridest ning mis eeldavad selliste avalikust võimust tulenevate õiguste teostamist, mis on komisjonile antud tulenevalt tema kui haldusasutuse staatusest.
26 Selles osas ilmneb toimikumaterjalidest, et võlateade kuulub komisjoni hagejaga siduva lepingu konteksti, kuna selle teate eesmärk on sisse nõuda võlgnevus, mille aluseks on lepingutingimused.
27 Nimelt, esiteks kandis komisjon 117 306,85 euro suuruse summa hagejale üle lepingu alusel. Teiseks on komisjonil selle lepingu II lisas asuvate üldtingimuste artikli II.31 lõike 1 kohaselt õigus nõuda konsortsiumi liikmelt kõigi selliste summade tagasimaksmist, mis on alusetult saadud või mille tagasisaamine on põhjendatud lepingu alusel, ning seda komisjon 27. aprilli 2010. aasta kirjaga tegigi, paludes hagejal tagasi maksta 109 415,20 euro suurune summa (eespool punkt 5). Kolmandaks palus komisjon võlateate kohaselt, milles on viidatud ka komisjoni 27. aprilli ja 13. juuli 2010. aasta kirjadele, hagejal „tagasi maksta 109 415,20 euro suurune summa seoses [hageja] osalemisega projektis 507760 [Dicoems] ning rakendada [hageja suhtes läbi viidud] auditi tulemus”.
28 Vaatamata vaidluse esemeks oleva õigussuhte lepingulisele kontekstile, leiab hageja, et vaidlustatud võlateade on haldusõiguslik. Selles osas meenutas ta õigesti, et institutsiooni poolt lepingulises kontekstis vastu võetud akti tuleb pidada lepingust lahutatavaks, kui institutsioon võttis selle vastu avalikust võimust tulenevate õiguste teostamisel (vt selle kohta eespool punktis 18 viidatud kohtumäärus Imelios vs. komisjon, punkt 28).
29 Käesoleval juhul ei saa aga ühestki asjaolust järeldada, et komisjon tegutses avalikust võimust tulenevaid õigusi kasutades. Nagu ilmneb eespool punktidest 26 ja 27, on võlateate eesmärk teostada õigusi, mis komisjonil on tulenevalt teda hagejaga siduva lepingu tingimustest. Seevastu ei too võlateade endaga hageja suhtes kaasa õiguslikke tagajärgi, mis lähtuksid sellest, et komisjon teostab avalikust võimust tulenevaid õigusi, mis tal on liidu õiguse alusel. Seega tuleb võlateadet käesoleval juhul pidada komisjoni ja hageja vahelistest lepingulistest suhetest lahutamatuks.
30 Nagu on märgitud eespool punktis 7, sisaldub võlateates pealkirja „Maksetingimused” all teave, mis puudutab intresse, mis kaasnevad tuvastatud nõudega selle tähtajaks tasumata jätmisel, võlgnevuse võimalikku sissenõudmist tasaarvestamise või varem antud võimaliku tagatise realiseerimise teel, samuti võimalusi pöörata nõue sundtäitmisele ning teha maksmata jätmise kohta kanne andmebaasi, millele on juurdepääs liidu eelarvevahendite käsutajatel. Kuigi see teave on sõnastatud nii, et võib jääda mulje, et tegemist on komisjoni lõpliku aktiga, saab see teave siiski igal juhul oma laadilt olla vaid selline, mille abil komisjon valmistab ette oma akti kõnealuse nõude sissenõudmiseks, kuna võlateates ei võta komisjon seisukohta meetmete suhtes, mida ta kavatseb kasutada selle nõude sissenõudmisel, millele lisandub viivis alates võlateates kindlaks määratud tasumise tähtpäevast (vt selle kohta eespool punktis 15 viidatud kohtuotsus Cestas vs. komisjon, punktid 71–74).
31 Eelnevast tuleneb, et vastavalt eespool punktis 25 esitatud kaalutlustele ei kuulu nimetatud võlateade oma laadi tõttu aktide hulka, mille tühistamist võib ELTL artikli 263 alusel liidu kohtutelt nõuda.
32 Sellest järeldub, et käesolev hagiavaldus tuleb igal juhul jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Võimalus käesolev hagiavaldus ümber kvalifitseerida vahekohtuklausli alusel esitatud, ELTL artiklil 272 põhinevaks hagiavalduseks
33 Lepingu artiklis 13 ette nähtud vaheklausli tõttu, mis annab liidu kohtutele pädevuse lahendada mis tahes õigusvaidlusi seoses lepingu kehtivuse, kohaldamise või mis tahes tõlgendamisega, tuleb analüüsida, kas käesoleva hagiavalduse võib ümber kvalifitseerida ELTL artiklil 272 põhinevaks hagiavalduseks.
34 Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et kui Üldkohtule on esitatud tühistamishagi või kahju hüvitamise nõue, ehkki vaidlus puudutab tegelikult lepingut, kvalifitseerib kohus hagi ümber, kui on täidetud ümberkvalifitseerimise tingimused (Üldkohtu 19. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑26/00: Lecureur vs. komisjon, EKL 2001, lk II‑2623, punkt 38; eespool punktis 23 viidatud Üldkohtu määrus Musée Grévin, punkt 88; 9. juuni 2005. aasta määrus kohtuasjas T‑265/03: Helm Düngemittel vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑2009, punkt 54, ning eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus CEVA vs. komisjon, punkt 57).
35 Kohtupraktika analüüsimisel ilmneb, et menetledes lepingut puudutavat vaidlust, ei saa Üldkohus tühistamishagi ümber kvalifitseerida, kui selline ümberkvalifitseerimine on vastuolus hageja üheselt väljendatud tahtega, et tema hagi ei põhine ELTL artiklil 272 (vt selle kohta eespool punktis 23 viidatud Üldkohtu määrus Musée Grévin vs. komisjon, punkt 88; 2. aprilli 2008. aasta määrus kohtuasjas T‑100/03: Maison de l’Europe Avignon Méditerranée vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 54, ning eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus CEVA vs. komisjon, punkt 59), või kui hagi ei tugine ühelegi väitele, mis puudutaks kõnealust lepingulist suhet reguleerivate sätete rikkumist, olgu siis tegu lepingutingimuste või lepingus viidatud siseriikliku õiguse sätetega (vt selle kohta eespool punktis 18 viidatud kohtumäärus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 57; eespool punktis 18 viidatud kohtumäärus Imelios vs. komisjon, punkt 33, ning eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus CEVA vs. komisjon, punkt 59).
36 Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et võlateate tühistamise nõude põhjendamiseks esitab hageja neli väidet, mis puudutavad võlateate põhjenduste puudumist, hageja poolt tagantjärele koostatud tööaja arvestuse lehtede arvesse võtmata jätmist, hageja esitatud faktiliste argumentide arvesse võtmata jätmist ning õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumist.
37 Need neli väidet, mis tuginevad eranditult haldusõigussuhtega seotud kaalutlustele, on iseloomulikud tühistamishagile. Lisaks ei nõua hageja vastuvõetamatuse vastuväite kohta esitatud märkustes otseselt ega kaudselt oma hagiavalduse ümberkvalifitseerimist. Viimaseks, hageja ei esita vastupidi kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c sätestatule isegi mitte kokkuvõtlikult ühtegi väidet, argumenti ega etteheidet selle kohta, et on rikutud lepingutingimusi või Belgia õigusnorme, mis on vastavalt lepingu artiklile 12 lepingule kohaldatavad.
38 Järelikult ei ole vastavalt eespool punktis 35 viidatud kohtupraktikale võimalik käesolevat hagi ümber kvalifitseerida ELTL artiklil 272 põhinevaks hagiks.
39 Kõigest eespool toodust ilmneb, et komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväitega tuleb nõustuda ning järelikult tuleb käesolev hagiavaldus jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Kohtukulud
40 Kodukorra artikli 87 lõike 3 kohaselt võib Üldkohus määrata kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks või kui tegemist on eriliste põhjustega.
41 Kuigi käesolevas asjas on hageja vaidluse kaotanud, leiab Üldkohus, et komisjon ei ole võlateate koostamisel kasutanud selget ja üheti mõistetavat sõnastust. Võlateate teatud elemendid, eeskätt viide sellise otsuse võimalikule tegemisele, mis on ELTL artikli 299 kohaselt täitedokumendiks, võisid hagejale jätta mulje, et tegemist on lõpliku aktiga, mis on tehtud komisjoni halduspädevuse teostamisel. Selle asjaolu tõttu on käesoleva juhtumi asjaolusid hinnates õiglane jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista komisjonilt välja hageja kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
määrab:
1. Jätta hagiavaldus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Lito Maieftiko Gynaikologiko kai Cheirourgiko Kentro AE kohtukulud.
Luxembourg, 12. oktoobril 2011
Kohtusekretär | | Koja esimees |