AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

6. märts 2008

Kohtuasi F‑105/07

R bis

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Katseaja tingimused – Katseaja pikendamine – Alaliselt ametisse nimetamine – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega R bis palub Avaliku Teenistuse Kohtule tühistada komisjoni 27. juuni 2007. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata 13. märtsi 2007. aasta kaebus, mis oli esitatud 8. novembril 2006 esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise peale; vajalikus osas tühistada komisjoni 13. veebruari 2007. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata 8. novembril 2006 esitatud kaebus ja kahju hüvitamise nõue, ning tühistada komisjoni 19. detsembri 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata 17. augusti 2005. aasta kaebus ja kahju hüvitamise nõue; mõista komisjonilt välja 2 500 000 euro suurune hüvitis institutsiooni tõttu tekitatud kahju eest.

Otsus: Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagi vastuvõetavus – Hindamine vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud normidele

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Menetlus – Kohtukulud – Avaliku Teenistuse Kohtusse esitatud hagi

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 122)

1.      Kuigi Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 76 sätestatud norm, mille kohaselt võib Avaliku Teenistuse Kohus määrusega otsustada jätta läbi vaatamata hagi, mis näib ilmselgelt vastuvõetamatu, on menetlusõiguslik norm, mida sellisena kohaldatakse selle jõustumisest alates kõigi Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olevate kohtuasjade suhtes, ei kehti sama nende normide puhul, mille põhjal Avaliku Teenistuse Kohus võib nimetatud artikli kohaselt pidada hagi ilmselgelt vastuvõetamatuks ja milleks võivad olla vaid normid, mis olid kohaldatavad hagi esitamise ajal.

(vt punkt 35)

2.      Kuna personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 sätestatud tähtajad on kehtestatud õiguskindluse tagamiseks, on tegemist kohustuslike õigusnormidega, mis on siduvad nii pooltele kui kohtule. Seega ei saa ametnik, kes pöördub personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 kohase taotlusega ametisse nimetava asutuse poole, kasutada uuesti õigust esitada hagi otsuse peale, mis on hagi esitamise tähtaja möödumisega lõplikuks muutunud. Seega uue kahju hüvitamise nõudega ei hakka uuesti kulgema hagi esitamise tähtaeg, mis hakkab kulgema sellest hetkest, mil hageja sai kätte otsuse, millega jäeti rahuldamata tema kaebus, mis esitati selle peale, et jäeti rahuldamata mittevaralise, ametialase ning varalise kahju hüvitamiseks esitatud esimene nõue.

(vt punktid 43 ja 44)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 22. september 1994, kohtuasi T‑495/93: Carrer jt vs. Euroopa Kohus (EKL AT 1994, lk I‑A‑201 ja II‑651, punkt 20); 14. juuli 1998, kohtuasi T‑42/97: Lebedef vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑371 ja II‑1071, punkt 25).

3.      Vastavalt Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklile 122 ei kohaldata nimetatud kodukorras sisalduvaid sätteid kohtukulude ja asja läbivaatamise kulude kohta kohtuasjale, mis esitati enne nimetatud kodukorra jõustumist. Selles osas ei oma tähtsust see, et enne nimetatud kodukorra jõustumist esitatud hagiavalduse kättetoimetamine kostjale on toimunud hilisemal kuupäeval selleks, et kõrvaldada hageja esitatud dokumentide vormilised puudused, kuna see asjaolu ei mõjuta Avaliku Teenistuse Kohtu kohtusekretäri ametijuhendi artikli 8 lõike 1 kohaselt hagi esitamise kuupäeva.

(vt punktid 49 ja 50)