Kohtuasi T‑226/10

Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej

versus

Euroopa Komisjon

Tühistamishagi – Esindamine advokaatide poolt, kes ei ole kolmanda isiku staatuses – Vastuvõetamatus

Kohtumääruse kokkuvõte

Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Tingimused, mis puudutavad allakirjutanut – Kolmanda isiku seisund poolte suhtes

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 esimene, kolmas ja neljas lõik ning artikli 21 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 43 lõike 1 esimene lõik)

Euroopa Kohtu põhikorra artikli 19 esimesest, kolmandast ja neljandast lõigust ning artikli 21 esimest lõigust, nagu ka Üldkohtu kodukorra artikli 43 lõike 1 esimesest lõigust ning iseäranis mõiste „esindama” kasutamisest nimetatud artikli 19 kolmandas lõigus ilmneb, et Üldkohtule hagi esitamiseks ei ole selle artikli tähenduses „poolel” lubatud ise hagi esitada, vaid ta peab kasutama niisuguse kolmanda isiku teenuseid, kellel peab olema õigus esineda liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus. See nõue kasutada kolmanda isiku abi vastab advokaadi rolli käsitusele, mille kohaselt advokaati peetakse õigusemõistmise kaastöötajaks, kes peab täiesti sõltumatult ja õigusemõistmise kõrgematest huvidest lähtudes osutama õigusabi, mida klient vajab.

Neil asjaoludel ei tõenda hageja tehtud viide õigusnõustaja kutseala reguleerivatest kutse-eeskirjadest tulenevatele sõltumatuse kohustustele iseenesest, et hagejaga töösuhtes olevatel isikutel on õigus hagejat Üldkohtus esindada. Nimelt on advokaadi sõltumatuse mõiste määratletud mitte ainult positiivselt, st kutsedistsipliini nõuetele viidates, vaid ka negatiivselt, st töösuhte puudumise kaudu. Sellest järeldub, et kui asutuses toimib alluvussuhe, mille ainus ülesanne on hagejat abistada, siis see tähendab väiksemat sõltumatuse määra kui õigusnõustajal või advokaadil, kes tegutseb oma kliendi suhtes välises büroos.

(vt punktid 12, 14–18, 21, 25)