Kohtuasi T‑126/13
Direct Way
ja
Directway Worldwide
versus
Euroopa Parlament
Teenuste hanked – Hankemenetlus – Euroopa Parlamendi liikmete transport – Otsus hankemenetluse tulemusetuks kuulutamise ja lõpetamise ning läbirääkimistega hankemenetluse alustamise kohta – Hankelepingu sõlmimine teise pakkujaga – Võrdne kohtlemine – Hankelepingu algtingimuste oluline muutmine
Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 29. oktoobri 2015. aasta otsus
1. Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Avaldamata ja hagejale teatamata akt – Täpne teadlikkus sisust ja põhjendustest – Kohustus nõuda akti olemasolust teadasaamise korral selle täielikku teksti mõistliku aja jooksul
(ELTL artikli 263 lõige 6)
2. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Otsus hankemenetluse korraldamise kohta – Väljajätmine – Otsus hankelepingu sõlmimise kohta – Hõlmamine
(ELTL artikkel 263; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikkel 91; komisjoni määrus nr 2342/2002, artikli 127 lõike 1 punkt a)
3. Kohtumenetlus – Asja läbivaatamist takistavad avalikul huvil põhinevad asjaolud – Uurimine kohtu algatusel
(Üldkohtu kodukord (1991), artikkel 113)
4. Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Avaldamise kuupäev – Kuupäev, mil meetmest teada saadi – Lisatingimus – Kokkuvõtlikku teavet sisaldava hankelepingu sõlmimise teatise avaldamine, mis ei võimaldanud edutul pakkujal tõhusalt kaitsta oma õigusi –Selle teadaande tõttu tühistamishagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise puudumine
(ELTL artikli 263 kuues lõik)
5. Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Kuupäev, mil otsus teatavaks tehti – Kuupäev, mil meetmest teada saadi –
(ELTL artikli 263 kuues lõik)
6. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Täidetud otsuse vastu suunatud hagi – Pakkuja kaebus hankemenetluses otsuse peale sõlmida leping teise pakkujaga – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik ja ELTL artikkel 266)
7. Tühistamishagi – Väited – Väide, mis tugineb rikkumistel, mis tulenevad varasemast aktist, mida ei ole ettenähtud tähtajaks vaidlustatud – Vastuvõetamatus
(ELTL artikli 263 kuues lõik)
8. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Kohustus järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet – Vajadus tagada võrdsed võimalused ja järgida läbipaistvuse põhimõtet – Ulatus
(nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 89 lõige 1)
9. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Lepingute sõlmimine – Läbirääkimistega hankemenetluse alustamine pärast avatud hankemenetluse lõpetamist – Hankelepingu sõlmimine pakkujaga, kes pakkus kõrgemat hinda kui edutu pakkuja avatud hankemenetluses – Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 89 lõige 1; komisjoni määrus nr 2342/2002, artikkel 127 lõike 1 punkt a)
10. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Lepingute sõlmimine – Läbirääkimistega hankemenetluse alustamine pärast avatud hankemenetluse lõpetamist – Hankija võimalus hanketingimusi muuta – Piirid – Hinnaga seotud tingimuse muutmine – Lubatavus
(nõukogu määrus nr 1605/2002; komisjoni määrus nr 2342/2002 artikkel 127 lõike 1 punkt a ja artikkel 130)
11. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankedirektiivid raames kehtestatud eeskirjadele või neis väljendatud põhimõtete kohaldatavus – Tingimus –Nimetatud eeskirjade või põhimõtete võrreldavus liidu hangetele kohaldatavate sätetega
(nõukogu määrus nr 1605/2002; komisjoni määrus nr 2342/2002, artikli 127 lõike 1 punkt a; nõukogu direktiiv 92/50)
12. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Kumuleeruvad tingimused – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata jätmine
(ELTL artikkel 340 teine lõik)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 22–24)
2. Akte või otsuseid, mille peale saab esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 tähenduses, kujutavad endast ainult need meetmed, millel on sellised siduvad õiguslikud tagajärjed, mis mõjutavad hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus olukorras. Üldreeglina ei saa institutsiooni otsus hankemenetluse korraldamise kohta kedagi kahjustada, kuna see annab vaid huvitatud isikutele võimaluse osaleda menetluses ja esitada oma pakkumus. Seega juhul, kui hagejad osalesid läbirääkimistega hankemenetluses, ei saanud selle menetluse alustamise otsus neid kahjustada.
Lisaks, kuigi läbirääkimistega hankemenetlust saab algatada vaid konkreetsetes olukordades, mis on ette nähtud määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 127 lõike 1 punktis a, nt kui lõppenud avatud hankemenetluses esitatakse õigusvastaseid või vastuvõetamatuid pakkumusi, on selle puhul siiski tegemist autonoomse menetlusega, mis erineb kõigist teistest hankemenetlustest ja eeskätt avatud hankemenetlusest määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 91 tähenduses.
(vt punktid 26–28)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 30)
4. ELTL artikli 263 kuuenda lõigu sõnastusest tuleneb, et akti teatavakstegemise kuupäeva kui hagi esitamise tähtaja alguse kriteerium on üksnes teisejärguline tegur võrreldes akti avaldamise või teatavakstegemise kriteeriumiga.
Mis puudutab edukaks tunnistamise otsust, mida Euroopa Liidu Teatajas või internetis ei avaldatud, millisel juhul asjaomane institutsioon avaldab vaid kokkuvõtlikku teavet sisaldava hankelepingu sõlmimise teatise, mis ei võimalda hagejatel tõhusalt kaitsta oma õigusi Euroopa Liidu Kohtus, siis ei saa selle teatise avaldamise kuupäev olla tühistamishagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise alguseks. Neil tingimustel tuleb aluseks võtta kuupäev, mil hageja vaidlustatud aktist teada sai, st hetk, kui viimane sai teadlikuks kõnealuse akti täpsest sisust ja põhjendustest, mis võimaldab tal tõhusalt kaitsta oma õigusi kohtus.
(vt punktid 31, 34 ja 35)
5. Otsusest on ELTL artikli 263 kuuenda lõigu tähenduses nõuetekohaselt teatatud, kui see on adressaadile teatavaks tehtud ja viimasel on võimalus selle sisuga tutvuda, mis võimaldab nõuetekohast teatavakstegemist e‑kirja teel. Sama põhjendust võib kohaldada ka institutsiooni teatise suhtes, mis on saadetud e‑kirjaga ja tähitud kirjaga.
Siiski ei taga e‑kirja saatmine tingimata, et adressaat selle tegelikult kätte saab. E‑kiri ei pruugi temani jõuda tehnilistel põhjustel. Lisaks, isegi kui e‑kiri tegelikult adressaadini jõuab, on võimalik, et seda ei saada kätte samal päeval kui see saadeti.
(vt punktid 37 ja 38)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 42 ja 44)
7. ELTL artikli 263 kuuendas lõigus kehtestatud hagi esitamise tähtajast kinnipidamine avaliku huvi küsimus ning menetlustähtaegu reguleerivate liidu õigusnormide range kohaldamine vastab õiguskindluse nõudele ja vajadusele hoida ära diskrimineerimine või meelevaldne kohtlemine õigusemõistmise käigus.
Kui hageja saaks otsuse tühistamise hagis esitada õigusvastasuse väidet varasema akti vastu, mille tühistamist ta oleks võinud nõuda, muutuks võimalikuks kaudselt vaidlustada selliseid varasemaid otsuseid, mida ei ole ELTL artiklis 263 ette nähtud hagi esitamise tähtaja jooksul vaidlustatud ning seega sellest hagi esitamise tähtajast mööda minna.
(vt punktid 57 ja 58)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 62–65)
9. Hankemenetluses pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena ei saa käsitada asjaolu, et hankija tunnistab läbirääkimistega hankemenetluses edukaks pakkumuse, mille hind on veidi kõrgem võrreldes edutu pakkuja poolt varem avatud hankemenetluses esitatud pakkumusega. Nimelt, esiteks, isegi kui hankija võib läbirääkimistega hankemenetluse algatada vaid konkreetsetel juhtudel – nt kui lõppenud avatud hankemenetluses on esitatud õigusvastaseid või vastuvõetamatuid pakkumusi –, mis on ette nähtud määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 127 lõike 1 punktis a, on selle puhul siiski tegemist autonoomse menetlusega, mis erineb kõigist teistest hankemenetlustest ja eeskätt avatud hankemenetlusest. Selles osas ei ole võimalik võrrelda edutu pakkuja poolt avatud hankemenetluses esitatud hinnapakkumist eduka pakkuja hinnapakkumisega läbirääkimistega hankemenetluses, kuna tegemist on erinevate menetlustega.
Teiseks, kui edutu pakkuja olukorda avatud hankemenetluses võiks pidada võrreldavaks eduka pakkuja olukorraga läbirääkimistega hankemenetluses, mida see ei ole, siis majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel hankelepingu sõlmimisel on hind vaid üks neljast pakkumuste hindamise kriteeriumist. Järelikult on hankijal vabadus sõlmida hankeleping pakkujaga, kes pakub kõrgemat hinda, kuid kelle pakkumus on kõrgeima kvaliteediga, võttes arvesse teisi ette nähtud pakkumuste hindamise kriteeriume.
(vt punktid 67, 69 ja 72)
10. Ei määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 127 lõike 1 punkt a ega nimetatud määruse artikkel 130 ei eelda seda, et avatud menetluses pakkujate pakutud hinda tuleb vaadelda kui hankelepingu algtingimust, mida oluliselt muuta ei tohi. Vastupidi, nimetatud artikkel 130 võimaldab järeldada, et hankelepingu algtingimused hõlmavad eeskätt kõrvalejätmise ja valikukriteeriume, hindamiskriteeriume ja nende osakaalu ning ka tehnilist kirjeldust. Lisaks oleks ebaloogiline järeldada, et avatud hankemenetluses hagejate poolt esitatud hinda tuleks erinevas hankemenetluses vaadelda kui absoluutset ülempiiri, eeskätt siis, kui hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, st tulenevalt hindamisest, mis puudutab ka kvaliteedikriteeriume, mitte ainult pakutud hinda.
(vt punktid 88 ja 89)
11. Isegi kui teenuste riigihankeid puudutavaid direktiive ei kohaldata liidu haldusasutuste sõlmitud hankelepingutele, võib nendes direktiivides kehtestatud või sätestatud normidele ja põhimõtetele tugineda nimetatud haldusasutuste vastu juhul, kui ilmneb, et need põhimõtted on liidu haldusasutustele otseselt siduvate aluslepingu põhinormide ja üldpõhimõtete konkreetne väljendus.
Siiski ei ole see nii direktiivi 92/50, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, sätete puhul, mis käsitlevad liikmesriigi ametiasutuste poolt hankelepingu muutmist selle kehtivuse ajal, kuna need sätted ei ole võrreldavad määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 127 lõike 1 punktiga a. Seetõttu ei ole direktiivi 92/50 tõlgendav Euroopa Kohtu kohtuotsus asjakohane.
(vt punktid 91 ja 92)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 103 ja 104)