Apellatsioonkaebus, mille Luigi Marcuccio esitas 3. märtsil 2011 Avaliku Teenistuse Kohtu 14. detsembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F-1/10: Marcuccio versus komisjon

(kohtuasi T-126/11 P)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: avvocato G. Cipressa)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

Apellant palub Üldkohtul:

Igal juhul: tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles kohtunik esimeses kohtuastmes: a) tunnistas osa apellandi esimeses kohtuastmes esitatud nõuetest vastuvõetamatuks; b) jättis osa esimeses kohtuastmes esitatud nõuetest rahuldamata, tuues põhjenduseks, et need olid otseselt seotud vastuvõetamatuks tunnistatud nõuetega; c) jättis apellandi esimese kohtuastme kohtukulud tema enda kanda;

tunnistada, et kõik esimeses kohtuastmes esitatud nõuded olid tervikuna ja eranditult vastuvõetavad;

-    Esimese võimalusena: rahuldada tervikuna ja eranditult kõik esimeses kohtuastmes vastuvõetamatuks tunnistatud või rahuldamata jäetud nõuded, nii et kõik esimeses kohtuastmes esitatud nõuded, mis tuleb lugeda siinkohal kõigi õiguslike tagajärgedega uuesti esitatuks, rahuldataks vaidlustatud kohtuotsuse selles osas, mis jääb jõusse, koosmõjus siinse apellatsioonikohtu langetatava otsusega;

-    mõista teiselt menetluspoolelt apellandi kasuks välja kõigis seni läbitud kohtuastmetes (k.a praegune) kantud kohtukulud.

-    Teise võimalusena: saata kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule, et viimane teeks teises koosseisus uue sisulise otsuse nõuete üle, mille kohtunik esimeses kohtuastmes tunnistas õigusvastaselt vastuvõetamatuks ning nõuete üle, mis jäeti õigusvastaselt rahuldamata.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Avaliku Teenistuse Kohtu 14. detsembri 2010. aasta otsuse peale. Selle otsusega jäeti osaliselt rahuldamata hagi, mille ese oli esiteks nõue tühistada otsus, millega keelduti erinevate ravikulude hüvitamisest tavapärase määra alusel ja otsus, millega keelduti täiendava hüvitise maksmisest, st samade ravikulude 100%-lisest hüvitamisest, ning teiseks nõue mõista komisjonilt apellandi kasuks välja teatav summa talle väidetavalt tasumisele kuuluvate ravikulude eest.

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust kolme väitega:

1.    esimene väide, mille järgi vaidlustatud kohtuotsus on õigusvastane, mis puudutab hagi eset ja komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväiteid;

2.    teine väide, mille järgi Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikleid 90 ja 91 on kohaldatud vääralt ja ebamõistlikult ning vastava valdkonna kohtupraktikat on loogikavastaselt eiratud;

3.    kolmas väide, mille sisuks on põhjenduse täielik puudumine muu hulgas uurimisvigade ning faktiliste asjaolude ja apellandi nõuete väära kajastamise ja moonutamise tõttu.

____________