Euroopa Kohtu (viies koda) 26. jaanuari 2023. aasta otsus (Spetsializiran nakazatelen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: V. S.

(kohtuasi C-205/21¹ , Ministerstvo na vatreshnite raboti (biomeetriliste ja geneetiliste andmete registreerimine politsei poolt))

(Eelotsusetaotlus – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Direktiiv (EL) 2016/680 – Artikli 4 lõike 1 punktid a–c – Isikuandmete töötlemise põhimõtted – Eesmärgi piirang – Võimalikult väheste andmete kogumine – Artikli 6 punkt a – Eri kategooriasse kuuluvate isikute isikuandmete selge eristamine – Artikkel 8 – Isikuandmete töötlemise seaduslikkus – Artikkel 10 – Ülevõtmine – Biomeetriliste andmete ja geneetiliste andmete töötlemine – Mõiste „liikmesriigi õigusega lubatud töötlemine“ – Mõiste „rangelt vajalik“ – Kaalutlusõigus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artiklid 7, 8, 47, 48 ja 52 – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Süütuse presumptsioon – Piirang – Tahtlik kuritegu, mille suhtes alustab prokurör kriminaalmenetlust omal algatusel – Isikud, kellele on esitatud kahtlustus – Fotografeerimine ja daktüloskopeerimine andmete registreerimiseks ning bioloogilise proovi võtmine DNA-profiili koostamiseks – Andmete sunniviisiline kogumine – Kogumise süstemaatilisus)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Spetsializiran nakazatelen sad

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

V. S.

Menetluses osales: Ministerstvo na vatreshnite raboti, Glavna direktsia za borba s organiziranata prestapnost

Resolutsioon

1.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK, artikli 10 punkti a tõlgendatuna lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 52

tuleb tõlgendada nii, et

biomeetriliste ja geneetiliste andmete töötlemine politsei poolt uurimistegevuse tarbeks kuritegevuse vastu võitlemise ja avaliku korra tagamise eesmärgil on direktiivi artikli 10 punkti a tähenduses liikmesriigi õigusega lubatud, kui selle liikmesriigi õigus sisaldab andmete töötlemise jaoks loa andmiseks piisavalt selget ja täpset õiguslikku alust. Asjaolu, et niisugust õiguslikku alust sisaldav riigisisene õigusakt viitab muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), mitte direktiivile 2016/680, ei sea iseenesest kahtluse alla sellise loa olemasolu, tingimusel, et kõikide kohaldatavate riigisiseste õigusnormide tõlgendusest nähtub piisavalt selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt, et kõnealune biomeetriliste ja geneetiliste andmete töötlemine kuulub direktiivi, mitte määruse kohaldamisalasse.

2.    Direktiivi 2016/680 artikli 6 punkti a ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 47 ja 48

tuleb tõlgendada nii, et

nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud, et juhul, kui isik, kellele on esitatud kahtlustus sellise tahtliku kuriteo toimepanemises, mille suhtes alustab prokurör kriminaalmenetlust omal algatusel, keeldub tegemast vabatahtlikult koostööd oma biomeetriliste ja geneetiliste andmete kogumisel nende registreerimise eesmärgil, on pädeval kriminaalasju lahendaval kohtul kohustus anda luba nende andmete sunniviisiliseks kogumiseks, ilma et tal oleks pädevust hinnata, kas esineb tõsine alus arvata, et andmesubjekt on pannud toime kuriteo, mille toimepanemises on talle kahtlustus esitatud, tingimusel, et riigisisene õigus tagab hiljem tõhusa kohtuliku kontrolli kahtlustuse esitamise – millel põhineb luba andmeid koguda – tingimuste üle.

3.    Direktiivi 2016/680 artiklit 10 koostoimes direktiivi artikli 4 lõike 1 punktidega a–c ning artikli 8 lõigetega 1 ja 2

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud biomeetriliste ja geneetiliste andmete süstemaatiline kogumine nende registreerimise eesmärgil iga isiku puhul, kellele on esitatud kahtlustus sellise tahtliku kuriteo toimepanemises, mille suhtes alustab prokurör kriminaalmenetlust omal algatusel, ilma et pädevale asutusele oleks ette nähtud kohustus kontrollida ja tõendada, kas esiteks on andmete kogumine rangelt vajalik konkreetsete taotletavate eesmärkide saavutamiseks ja kas teiseks ei saa neid eesmärke saavutada meetmetega, mis riivaksid andmesubjektide õigusi ja vabadusi vähem.

____________

¹ ELT C 252, 28.6.2021.