AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)
18. oktoober 2007
Kohtuasi F-112/06
Erika Krcova
versus
Euroopa Ühenduste Kohus
Avalik teenistus – Katseajal olev ametnik – Personalieeskirjade artikkel 34 – Katseajal oleva ametniku teenistusest vabastamine – Kaalutlusõigus – Põhjendamiskohustus – Hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles E. Krcova palub tühistada Euroopa Kohtu 17. oktoobri 2005. aasta otsus, millega ta vabastati katseaja lõppedes teenistusest, ja vajalikus ulatuses Euroopa Kohtu 16. septembri 2005. aasta otsus, millega pikendati teist korda tema katseaega kahe kuu võrra alates 1. augustist 2005, ning 12. septembril 2005 tema kohta koostatud kolmas katseaja aruanne, milles leitakse, et teda ei ole võimalik esitada ametisse nimetavale asutusele ametisse nimetamiseks.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Katseaja lõpparuanne – Hilinenud koostamine
(Personalieeskirjad, artikkel 34)
2. Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Ese – Läbimise tingimused
(Personalieeskirjad, artikkel 34)
3. Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Tulemuste hindamine
(Personalieeskirjad, artikkel 34)
4. Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Negatiivne hinnang huvitatud isiku võimetele – Katseaja pikendamine ja teisele ametikohale määramine
(Personalieeskirjad, artikkel 34)
1. Kui katseajal olevale ametnikule on antud võimalus esitada katseaja aruandes sisalduvate hinnangute kohta oma seisukoht, siis selle aruande koostamisega või hindamiskomiteega konsulteerimisega hilinemine ei muuda iseenesest aruande või sõltuvalt asjaoludest teenistusest vabastamise otsuse kehtivust kaheldavaks, olenemata sellest, kui kahetsusväärne on asetleidnud rikkumine personalieeskirjade artiklis 34 kehtestatud nõudeid arvestades.
(vt punkt 35)
Viited:
Euroopa Kohus: 8. oktoober 1981, kohtuasi 175/80: Tither vs. komisjon (EKL 1981, lk 2345, punkt 13); 25. märts 1982, kohtuasi 98/81: Munk vs. komisjon (EKL 1982, lk 1155, punkt 8).
Esimese Astme Kohus: 1. aprill 1992, kohtuasi T‑26/91: Kupka-Floridi vs. MSK (EKL 1992, lk II‑1615, punkt 20); 5. märts 1997, kohtuasi T‑96/95: Rozand‑Lambiotte vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑35 ja II‑97, punkt 68); 21. september 1999, kohtuasi T‑98/98: Trigari‑Venturin vs. tõlkekeskus (EKL AT 1999, lk I‑A‑159 ja II‑821, punkt 74).
2. Ehkki personalieeskirjade artiklis 34 sätestatud katseaega ei saa samastada väljaõppeperioodiga, on siiski oluline, et huvitatud isikul oleks võimalik sellel perioodil oma vastavust tõestada. See tingimus vastab hea halduse ja võrdse kohtlemise nõuetele ning hoolitsemiskohustusele, mis peegeldab vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu, mille personalieeskirjad on ametiasutuse ja avalike teenistujate vahelistes suhetes kehtestanud. See tähendab praktikas seda, et katseajal olevale ametnikule peavad olema tagatud mitte ainult piisavad materiaalsed tingimused, vaid talle tuleb anda ka asjakohaseid juhised ja nõuandeid täidetavate töökohustuste laadi arvestades, et ta saaks oma töökohaga seotud erivajadustega kohanduda.
(vt punkt 48)
Viited:
Euroopa Kohus: 12. detsember 1956, kohtuasi 10/55: Mirossevich vs. Ülemamet (EKL 1956, lk 365, 387 jj); 15. mai 1985, kohtuasi 3/84: Patrinos vs. MSK (EKL 1985, lk 1421, punktid 20 ja 21).
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Kupka-Floridi vs. MSK (punkt 44); 30. november 1994, kohtuasi T‑568/93: Correia vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑271 ja II‑857, punkt 34); eespool viidatud kohtuasi Rozand‑Lambiotte vs. komisjon (punkt 95); 27. juuni 2002, liidetud kohtuasjad T‑373/00, T‑27/01, T‑56/01 ja T‑69/01: Tralli vs. EKP (EKL AT 2002, lk I‑A‑97 ja II‑453, punkt 69).
3. Administratsioonil on katseajal oleva ametniku võimete ja soorituste teenistuse huvides hindamisel ulatuslik otsustusruum. Seega ei saa Avaliku Teenistuse Kohus asendada oma hinnangut institutsioonide hinnanguga osas, mis puudutab katseaja tulemust ja ühenduse avalikku teenistusse alaliselt ametisse nimetatava kandidaadi võimeid, vaid tema kontroll piirdub sellega, ega ei ole tehtud ilmset hindamisviga või võimu kuritarvitatud.
(vt punkt 62)
Viited:
Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Munk vs. komisjon (punkt 16); 17. november 1983, kohtuasi 290/82: Tréfois vs. Euroopa Kohus (EKL 1983, lk 3751, punkt 29); 5. aprill 1984, kohtuasi 347/82: Alvarez vs. parlament (EKL 1984, lk 1847, punkt 16); eespool viidatud kohtuasi Patrinos vs. MSK (punkt 25); 13. detsember 1989, kohtuasi C‑17/88: Patrinos vs. MSK (EKL 1989, lk 4249, punkt 33).
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Kupka-Floridi vs. MSK (punkt 52); eespool viidatud kohtuasi Rozand‑Lambiotte vs. komisjon (punkt 112); eespool viidatud kohtuasi Tralli vs. EKP (punkt 76).
4. Personalieeskirjade artiklis 34 sätestatud menetluse eesmärk ei ole anda katseajal olevale ametnikule võimalust avaldada oma arvamust otsuse suhtes, mis tema kohta koostatud negatiivse katseaja aruande tõttu tehakse. Pealegi ei nähtu personalieeskirjade artikli 34 lõike 3 kolmandast lõigust mingil viisil, et kui katseajal olev ametnik ei osutu oma ametikohale vastavaks, on ametisse nimetav asutus kohustatud tema katseaja pikendamist kaaluma ja määrama ta tööle muusse talitusse. Vastupidi, kõnealuses sättes kasutatud väljend „erandlike asjaolude korral” näitab selgelt, et asjaomasel asutusel on lai kaalutlusõigus, et vastavalt juhtumi asjaoludele ja erandlikele tingimustele otsustada, millisel juhul on soovitav katseaega pikendada. Seda enam peab see katseaja pikendamise korral paika just teisele ametikohale määramise tõttu, mis on välja toodud vaid ühe võimalusena, kui võtta arvesse, et sama artikli lõike 4 kohaselt ei tohi katseaja kogukestus olla mingil juhul pikem kui 15 kuud.
(vt punktid 75 ja 77)
Viited:
Euroopa Kohus: 12. juuli 1973, liidetud kohtuasjad 10/72 ja 47/72: Di Pillo vs. komisjon (EKL 1973, lk 763, punkt 16).