Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber) (Ühendkuningriik) 30. detsembril 2020 – Gallaher Limited versus The Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs

(kohtuasi C-707/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Gallaher Limited

Vastustaja: The Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs

Eelotsuse küsimused

1.    Kas seoses niisuguse riigisiseste õigusnormidega nagu kontsernisisese võõrandamise eeskirjad, mida kohaldatakse ainult kontsernide suhtes, saab tugineda ELTL artiklile 63?

2.    Kas ELTL artiklile 63, isegi kui sellele ei saa üldisemalt tugineda seoses kontsernisisese võõrandamise eeskirjadega, saab sellegipoolest tugineda:

a)    seoses kapitali liikumisega emaettevõtjalt, kes on liidu liikmesriigi resident, tütarettevõtjale, kes on Šveitsi resident, kui selle emaettevõtja täielikus omandis on nii see tütarettevõtja, kes on Šveitsi resident, kui ka Ühendkuningriigis residentne tütarettevõtja, kellelt maksu nõutakse?

b)    seoses kapitali liikumisega tütarettevõtjalt, kes on Ühendkuningriigi resident ja kuulub täielikult emaettevõtjale, kes on liidu liikmesriigi resident, täielikult sama emaettevõtja omandis olevale tütarettevõtjale, kes on Šveitsi resident?

3.    Kas niisugused õigusnormid nagu kontsernisisese võõrandamise eeskirjad, millega on ette nähtud kohe maksmisele kuuluv maks tehingult, milles äriühing, kes on Ühendkuningriigi resident, võõrandab vara oma sõsarettevõtjale, kes on Šveitsi resident (ega tegutse Ühendkuningriigis püsiva tegevuskoha kaudu), kui mõlemad äriühingud kuuluvad täielikult ühisele emaettevõtjale, kes on teise liikmesriigi resident, olukorras, kus selline võõrandamistehing oleks maksualaselt neutraalne, kui ka nimetatud sõsarettevõtja oleks Ühendkuningriigi resident (või tegutseks Ühendkuningriigis püsiva tegevuskoha kaudu), kujutavad endast ELTL artikli 49 kohaselt emaettevõtja asutamisvabaduse piirangut või asjakohastel puhkudel ELTL artikli 63 kohaselt kapitali liikumisvabaduse piirangut?

4.    Eeldusel, et saab tugineda ELTL artiklile 63:

a)    kas tehing, milles GL võõrandas kaubamärgid ja nendega seotud varad JTISA-le tasu eest, mis oli mõeldud vastama kaubamärkide turuväärtusele, oli kapitali liikumine ELTL artikli 63 tähenduses?

b)    kas kapitali liikumine JTIHst JTISAsse, kes on tema tütarettevõtja ja Šveitsi resident, kujutas endast otseinvesteeringuid ELTL artikli 64 tähenduses?

c)    kas arvestades, et ELTL artikkel 64 on kohaldatav ainult teatavat liiki kapitali liikumisele, saab seda artiklit kohaldada olukordades, kus kapitali liikumist saab kirjeldada kui otseinvesteeringuid (millele on viidatud ELTL artiklis 64) ja ühtlasi ka kui muud liiki kapitali liikumist, millele ei ole ELTL artiklis 64 viidatud?

5.    Kas juhul, kui tegu oli piiranguga – kusjuures pooled ei vaidle selle üle, et see piirang oli põhimõtteliselt põhjendatud ülekaalukate üldiste huvidega (nimelt vajadusega säilitada maksustamisõiguste tasakaalustatud jaotus) –, oli see piirang Euroopa Kohtu praktika kohaselt vajalik ja proportsionaalne, iseäranis olukorras, kus asjaomane maksukohustuslane on saanud vara võõrandamise eest tasu, mis võrdus selle vara täieliku turuväärtusega?

6.    Kui asutamisvabadust ja/või õigust kapitali vabale liikumisele on rikutud:

a)    kas liidu õiguse kohaselt tuleb riigisiseseid õigusnorme tõlgendada või kohaldamata jätta nii, et GL-il on võimalus maksu maksmist ajatada;

b)    kas sel juhul tuleb liidu õiguse kohaselt tõlgendada riigisiseseid õigusnorme või jätta neid kohaldamata nii, et GL-il on võimalus ajatada maksu maksmist, kuni need varad on võõrandatud väljaspool seda kontserni osa, mille emaettevõtja on äriühing, kes on teise liikmesriigi resident, (s.o „realiseerimise alusel“) või saab võimalus maksta maks osamaksete kaupa (s.o „osamaksetena“) kujutada endast proportsionaalset õiguskaitsevahendit;

c)    kui võimalus maksta maks osamaksetena saab olla proportsionaalne õiguskaitsevahend:

i)    kas see on nii vaid juhul, kui riigisiseses õiguses oli see võimalus varade võõrandamise ajal ette nähtud, või on liidu õigusega kooskõlas see, kui niisugune võimalus antakse õiguskaitsevahendina pärast sündmuse toimumist (nimelt nii, et riigisisene kohus näeb selle võimaluse ette pärast sündmuse toimumist, kohaldades kooskõlalist tõlgendust või jättes seadusandliku normi kohaldamata);

ii)    kas liidu õigus kohustab riigisiseseid kohtuid kohaldama õiguskaitsevahendit, mis riivab asjasse puutuvat liidu õigusest tulenevat vabadust kõige vähem, või piisab sellest, kui riigisisesed kohtud kohaldavad õiguskaitsevahendit, mis on küll proportsionaalne, kuid kaldub riigisisesest õigusest kõrvale nii vähe kui võimalik;

iii)    millist osamaksete tähtaega on vaja; ja

iv)    kas õiguskaitsevahend, millega kaasneb osamaksete kava, mille kohaselt tuleb maksed teha enne kuupäeva, mil pooltevahelised vaidlusküsimused lõplikult lahendatakse, rikub liidu õigust, st kas osamaksete tähtpäevad peavad olema tulevikus?

____________