EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(esimene koda)
17. märts 2015
Kohtuasi F‑73/13
AX
versus
Euroopa Keskpank (EKP)
Avalik teenistus – Euroopa Keskpanga töötajad – Distsiplinaarmenetlus – Distsiplinaarkaristus – Teenistusest vabastamine – Kaitseõigused – Õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse toimikuga – Õigus tutvuda teiste talitustega seotud teabe ja dokumentidega – Mõistlik aeg – Distsiplinaarkomitee koosseisu õiguspärasus – Distsiplinaarkomitee nõuandev roll – Karistuse raskendamine võrreldes väljapakutud karistusega – Põhjendamiskohustus – Talituse juhtimine – Ilmne hindamisviga – Sanktsiooni proportsionaalsus – Kergendavad asjaolud – Raskendavad asjaolud – Õigusvastasuse väide
Ese: Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 36.2 alusel esitatud hagi, millega AX palub eelkõige esiteks tühistada Euroopa Keskpanga (EKP või edaspidi „pank”) juhatuse 28. mai 2013. aasta otsuse, millega talle määrati distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine etteteatamisega, ning teiseks mõista tema kasuks välja 20 000 euro suurune summa talle tekitatud mittevaralise kahju eest.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta AX‑i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Keskpanga kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Ametnike personalieeskirjade raames välja kujunenud kohtupraktika kohaldamine analoogia alusel
(Personalieeskirjad; Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikli 9 punkt c)
2. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Võistlev menetlus – Kaitseõiguste tagamine – Toimiku edastamine asjaomasele isikule – Ulatus – Piirid
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt b; Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 45; Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artiklid 8.3.2 ja 8.3.11)
3. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed –Distsiplinaarkaristus – Õiguspärasus – Analoogilistel asjaoludel distsiplinaarmenetluse algatamata jätmine teise teenistuja suhtes – Mõju puudumine
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 45; Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artikkel 8.3.17)
4. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Kohustus edastada asjaomasele isikule enne distsiplinaarmenetluse algatamist uurimisrühma aruanne, mis ei ole distsiplinaarmenetluse toimikus – Puudumine
(Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artiklid 8.3.2 ja 8.3.11; Euroopa Keskpanga ringkiri nr 1/2006, artikli 6 § 14)
5. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Distsiplinaarkomitee – Koosseis – Personali peadirektoraadi peadirektor või asepeadirektor – Lubatavus
(Personalieeskirjad, IX lisa 2. jagu; protokoll Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, artikkel 36.2; Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artiklid 8.3.5 ja 8.3.7)
6. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Süütuse presumptsiooni põhimõte – Ulatus
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 45; Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artikkel 8.3.15)
7. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Tähtaeg – Administratsiooni kohustus tegutseda mõistliku aja jooksul – Hindamine
(Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artikkel 8.3.2)
8. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarkaristus – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 45; Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artikkel 8.3.17)
9. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarkaristus – Juhatuse kaalutlusõigus – Piirid – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine – Kohtulik kontroll – Piirid
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 45; Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artikkel 8.3.17)
10. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Õigused ja kohustused – Lojaalsuskohustus – Ulatus – Sellise teenistuja teenistusest vabastamine, kes pöördumatult kahjustas usaldussuhet pangaga – Lubatavus
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikli 4 punkt a ja artikkel 44; Euroopa Keskpanga tegevusjuhend, artiklid 2, 2.2, 4.1, 4.2 ja 5.1)
11. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarkaristus – Kergendav asjaolu – Hindamine juhtimisülesandeid täitva teenistuja puhul
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 45)
12. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Ühinemisvabadus – Ulatus – Kollektiivläbirääkimiste kohustus – Puudumine
(ELL artikkel 13; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 28; protokoll Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, artikkel 36.1)
1. Kuna Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimuste artikli 9 punkti c kohaselt võetakse nendes teenistustingimustes ette nähtud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel nõuetekohaselt arvesse määrustes sisalduvaid põhimõtteid ning norme ja kohtupraktikat, mida kohaldatakse liidu institutsioonide töötajatele, siis liidu kohus võib osas, milles panga teenistujatele kohaldatavate normide kogumis ette nähtud distsiplinaarmenetlus on teatud määral analoogiline liidu ametnike personalieeskirjades ette nähtud distsiplinaarmenetlusega, kohaldada analoogia alusel vajaduse korral kohtupraktikat, mis on välja kujunenud seoses distsiplinaarmenetlusega personalieeskirjade alusel.
(vt punktid 102 ja 103)
2. Kuigi Euroopa Keskpanga teenistujatele kohaldatavad sätted näevad teenistujale, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud, ette põhimõtteliselt piiranguteta võimaluse tutvuda distsiplinaarmenetluse toimiku dokumentidega, sealhulgas nendega, mis on tema kasuks, siis need sätted ei näe siiski ette selle teenistuja poolt piiranguteta tutvumist kogu teabe või iga dokumendiga, mis on panga ruumides või mida on panga ruumides olemasolevate dokumentide või teabe põhjal võimalik taastada. Nimelt mis puudutab viimati nimetatud tüüpi teavet või taastatud dokumente, mida põhimõtteliselt ei loeta distsiplinaarmenetluse toimiku lahutamatuks osaks, siis töötajatele kohaldatavad normid ei näe ette nende omal algatusel edastamist asjaomasele isikule.
Õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse toimikuga, mis on ette nähtud panga töötajatele kohaldatavas normide kogumis, vastab liidu õigusega, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktiga b ja distsiplinaarvaldkonda puudutava liidu kohtupraktikaga sätestatud nõuetele. Nimelt sellise distsiplinaarmenetluse võistlevus, mis toimub panga distsiplinaarkomitees, ja kaitseõigused sellises menetluses nõuavad kindlasti, et asjaomane isik ja vajaduse korral tema advokaat saaks tutvuda kõikide faktiliste asjaoludega, millel distsiplinaarotsus põhineb, ning seda õigeaegselt oma seisukohtade esitamiseks. Seega kaitseõiguste järgimine nõuab mitte ainult seda, et asjaomasel isikul oleks võimalik tõhusalt esitada oma seisukoht faktiliste asjaolude asjakohasuse kohta, vaid samuti seda, et ta saaks vähemalt võtta seisukoha liidu institutsiooni poolt arvesse võetud dokumentide kohta, millest ilmnevad olulised asjaolud tema kaitseõiguste teostamiseks. Siiski kohaldatakse nõuet, et asjaomane isik saaks tutvuda teda puudutavate dokumentidega, üksnes dokumentidele, mida on kasutatud distsiplinaarmenetluses ja/või administratsiooni lõppotsuses. Järelikult ei ole administratsioon kaitseõiguste järgmise põhimõtte jaoks kohustatud tingimata esitama muid dokumente.
Sellega seoses tuleb märkida, et ei pangal ega distsiplinaarkomiteel ei ole õigust otsustada selle üle, kas teatud dokumendid on personali liikme kaitseks asjakohased või väärtuslikud, kuna ei saa välistada, et dokumendid, mida pank või distsiplinaarkomitee peab asjakohatuteks, on teenistuja jaoks väärtuslikud. Järelikult ei saa ei pank ega distsiplinaarkomitee ühepoolselt välistada haldusmenetlusest dokumente, mida võidakse kasutada asjaomase isiku kaitseks.
(vt punktid 114, 115 ja 120)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, ICI vs. komisjon, T‑36/91, EU:T:1995:118, punkt 93; N vs. komisjon, T‑273/94, EU:T:1997:71, punkt 89; Eyckeler & Malt vs. komisjon, T‑42/96, EU:T:1998:40, punkt 81, ja Kaufring jt vs. komisjon, T‑186/97, T‑187/97, T‑190/97–T‑192/97, T‑210/97, T‑211/97, T‑216/97–T‑218/97, T‑279/97, T‑280/97, T‑293/97 ja T‑147/99, EU:T:2001:133, punktid 179 ja 185.
3. Euroopa Keskpanga personali sellise liikme vastutust, kelle suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, pean analüüsima individuaalselt ja autonoomselt, st sõltumata teiste personali liikmete suhtes tehtud otsuste võimalikust õiguspärasusest või õigusvastasusest või otsuse puudumisest. Järelikult ei saa teenistuja selleks, et vaidlustada temale määratud karistust, tulemuslikult tuua välja asjaolu, et analoogilistel asjaoludel nendega, milles teda süüdistatakse, ei ole distsiplinaarmenetlusest ühe või mitme teise teenistuja suhtes algatatud.
(vt punktid 123 ja 228)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsused, Williams vs. kontrollikoda, 134/84, EU:C:1985:297, punkt 14, ja de Compte vs. parlament, C‑326/91 P, EU:C:1994:218, punkt 52.
Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, de Compte vs. parlament, T‑26/89, EU:T:1991:54, punkt 170.
4. Tegevusaruannet, mille on koostanud uurimisrühm, mille on kokku kutsunud Euroopa Keskpanga juhatus väidete alusel, mida on esitanud rikkumisest teataja, kes esialgu andis märku teatud probleemidest institutsiooni üksuses, ei saa pidada panga poolt toetatud aruandeks, erinevalt ametieeskirjade artikli 8.3.2 kohasest distsiplinaararuandest, ega põhjendatud aruandeks panga haldusjuurdlusi reguleerivate eeskirjade kehtestamist käsitleva ringkirja nr 1/2006 artikli 6 lõike 4 tähenduses.
Arvestades nimelt selle rühma tegevusaruandes sisalduda võivate sedastuste ja järelduste esialgsust ning põhjendatud huvi rikkumisest teataja isiku anonüümsuse säilitamiseks, on see aruanne olemuselt ettevalmistav teatis, mis on koostatud enne distsiplinaarmenetluse algatamist. Järelikult ei ole see ettevalmistav teatis sisedokumendina osa distsiplinaarmenetluse toimikust ning panga ametieeskirjade kohaselt ei ole selle avaldamine personali liikmele, kelle suhtes on distsiplinaarmenetlus algatatud, tema kaitseõiguste järgimiseks vajalik.
Järelikult ei ole distsiplinaarkomitee kasutanud valesti oma kaalutlusõigust, kui ta leiab, et osas, milles distsiplinaarmenetluse toimik sisaldab piisavalt elemente nii asjaomasele isikule etteheidetud faktiliste asjaolude kohta kui ka argumente tema kaitseks, ei anna rühma esialgseid hinnanguid sisaldava dokumendi lisamine lisaväärtust ning pikendaks põhjendamatult menetlust. Pealegi ei saa asuda seisukohale, et kuna distsiplinaarkomitee oli nõus seda aruannet pangalt küsima ja seda uurima, et ta saaks vastata asjaomase isiku taotlusele sellega tutvuda, et see aruanne muutus seega distsiplinaarmenetluse toimiku osaks ning et distsiplinaarkomitee tugines oma arvamuse andmisel tingimata sellele aruandele.
Kuigi administratsioonil on igal juhul kohustus edastada distsiplinaarmenetlusega seotud isikule dokumendid, millele ta sõnaselgelt tugines huve kahjustava otsuse tegemiseks, ning pank on ametieeskirjade artikli 8.3.11 kohaselt kohustatud võimaldama temal teha koopia kõikidest menetlusdokumentidest, sealhulgas nendest, mis võivad teda süüst vabastada, viib teatud dokumentide avaldamata jätmine distsiplinaarotsuse tühistamiseni üksnes siis, kui esitatud etteheiteid sai tõendada üksnes viimati nimetatud dokumentidele tuginedes ehk teisisõnu, kui asjaomase isiku viidatud dokumentide avalikustamata jätmine võis mõjutada tema kahjuks distsiplinaarmenetluse kulgu ja distsiplinaarotsuse sisu.
(vt punktid 135–139)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsused, R. vs. komisjon, 255/83 ja 256/83, EU:C:1985:324, punkt 24, ja Tzoanos vs. komisjon, C‑191/98 P, EU:C:1999:565, punktid 34 ja 35.
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, Y vs. Euroopa Kohus, T‑500/93, EU:T:1996:94, punkt 45; N vs. komisjon, EU:T:1997:71, punkt 92, ning E vs. komisjon, T‑24/98 ja T‑241/99, EU:T:2001:175, punktid 92 ja 93.
5. Euroopa Keskpank võib oma institutsionaalse autonoomia raames näha ette distsiplinaarkorra, mille osa on distsiplinaarkomitee, mille moodustamise eeskirjad erinevalt isegi oluliselt nendest eeskirjadest, mis on ette nähtud ametnike personalieeskirjade IX lisa 2. jaos liidu ametnikele ja muudele teenistujatele ette nähtud distsiplinaarnõukogu kohta. Sellega seoses tuleb märkida, et isegi kui panga ametieeskirjade artiklis 8.3.5 ei ole ette nähtud sama tasakaal administratsiooni määratud ja töötajate esindajate määratud liikmete vahel kui see, mis on ette nähtud ametnike personalieeskirjades, siis panga kontekstis, mis ei ole hõlmatud personalieeskirjadega, on olemas sellise arvamuse jaoks, mida distsiplinaarkomitee peab juhatuse jaoks koostamata ja vastu võtma, olemas piisavad erapooletuse ja objektiivsuse tagatised: esiteks distsiplinaarkomitee koosseis, eelkõige see, et tema liikmed on erinevatest talitustest; teiseks asjaolu, et ametieeskirjade artiklis 8.3.7 on ette nähtud, et distsiplinaarkomitee arutelud ja töö on personaalne ja konfidentsiaalne ning et selle komitee liikmed tegutsevad isiklikult ja täidavad oma ülesandeid täiesti sõltumatult; kolmandaks arutelude kollegiaalsus ning lõpuks neljandaks asjaomase isiku võimalus nõuda ühe liikme tagandamist.
Seoses sellega ei tähenda personali peadirektoraadi peadirektori või asepeadirektori distsiplinaarkomitee täieõiguslikuks liikmeks olemine seda, et ta kasutab või saaks kasutada otsustavat võimu iga personali liikme ja järelikult distsiplinaarkomitee arutelude üle. Pealegi on kontekstis, mis ei ole personalieeskirjadega hõlmatud – nagu see on panga ja tema teenistujate vahelistele töösuhetele omane – lubatud, et panga huve esindab distsiplinaarkomitees selline personali liige, seda enam, et personali peadirektoraadi peadirektor ei ole juhatuses, mis on distsiplinaarvaldkonnas otsuseid tegev organ.
Neil asjaoludel ei saa ette heita, et üks administratsiooni määratud komitee liige kuulas distsiplinaarkomitees asjaomase isiku, kelle suhtes oli distsiplinaarmenetlus algatatud, ära viisil, mida asjaomane isik pidas süüdistavaks. Nimelt ei näita selline käitumine, kui see oleks tuvastatud, tingimata erapoolikust, vaid seda võiks selgitada tahtega tuua arutellu võistlevust, tuues asjaomasele isikule välja neid etteheiteid, mida talle tehtud on. Isegi kui see isik võis subjektiivselt tunda, et personali peadirektoraadi asepeadirektori sekkumine tema ärakuulamisel toimus süüdistavalt toonil, ei tähenda see iseenesest kaitseõiguste või süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumist.
Samuti ei saa kategooriliselt kinnitada, et oma ametiülesannete tõttu on personali peadirektoraadi peadirektoril või asepeadirektoril tingimata huvide konflikt ehk olukord, kus teenistuja peab oma ametiülesannete täitmisel tegema otsuse asja kohta, mille menetlemise või lahendamise suhtes on tal isiklik huvi, mis ohustab tema sõltumatust. Lisaks on panga ametieeskirjade artikli 8.3.5 kohaselt komitee esimees mitte nimetatud peadirektor või asepeadirektor, vaid isik väljastpoolt panka, isegi kui sel isikul ei ole hääleõigust. Igal juhul võimaldab liidu kohtu kontroll hagi raames, mille alus on protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikkel 36.2, piisavat ja tõhusat õiguskaitset sõltumatus ja erapooletus kohtus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tähenduses, võimaldades vajaduse korral heastada rikkumisi ja ebasobivusi distsiplinaarkomitee koosseisus.
(vt punktid 148 ja 150–157)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, X vs. EKP, T‑333/99, EU:T:2001:251; Onidi vs. komisjon, T‑197/00, EU:T:2002:135, punkt 13 ; Zavvos vs. komisjon, T‑21/01, EU:T:2002:177, punkt 336, ja Giannini vs. komisjon, T‑100/04, EU:T:2008:68, punkt 223.
Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, Andreasen vs. komisjon, T‑17/08 P, EU:T:2010:374, punkt 145.
6. Mis puudutab distsiplinaarmenetlust, mida kohaldatakse Euroopa Keskpanga teenistujatele, siis saab süütuse presumptsiooni rikkumise tuvastada ainult siis, kui on olemas tõendid, mis näidavad, et administratsioon otsustas menetluse algusest peale määrata asjaomasele isikule igal juhul karistuse, sõltumata selle isiku esitatud selgitustest. Sellega seoses ei näita asjaolu, et kaks distsiplinaarkomitee liiget avaldasid, et etteheidetud rikkumiste alus olid asjaomase isiku poolt isiklikes huvides tegutsemine, kuidagi seda, et on rikutud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Selline seisukoht väljendab nimelt arutelu kollegiaalsuse põhimõtet ning võimalust esitada erinev arvamus sellest, mille lõppkokkuvõttes andis distsiplinaarkomitee enamus. Samamoodi ei näita asjaolu, et juhatus otsustas määrata ühe kõige raskema distsiplinaarkaristuse, mis on ametieeskirjades ette nähtud, iseenesest seda, et distsiplinaarmenetluse jooksul rikuti süütuse presumptsiooni.
(vt punktid 162, 166 ja 167)
Viide:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, Pessoa e Costa vs. komisjon, T‑166/02, EU:T:2003:73, punkt 56.
7. Distsiplinaarvaldkonnas on Euroopa Keskpank või vastaval juhul Euroopa Pettustevastane Amet kohustatud hoolsalt tegutsema alates hetkest, mil nad on saanud teada asjaoludest ja käitumisest, mis võivad osutuda panga teenistujatel lasuvate kohustuste rikkumiseks, et hinnata, kas tuleb algatada juurdlus, ning vajaduse korral seda juurdlust läbi viies ning ametisse nimetava asutuse puhul distsiplinaarmenetlust läbi viies. Järelikult peab pank distsiplinaarmenetluse kohaldamisel järgima seda, et iga akt võetakse vastu mõistliku aja jooksul pärast sellele eelnenud akti. Sellega seoses ei ole saa olla tegemist mõistliku aja põhimõtte rikkumisega seoses distsiplinaarmenetlusega, mille raames iga menetlusetapi ja järgmise etapi vahele jääv aeg oli täiesti mõistlik, ning kui seal saigi olla tegemist hilinemisega, siis oli selle põhjustanud vajadus järgida asjaomase isiku kaitseõigusi ning vastata arvukatele kommentaaridele ja seisukohtadele, mida tema nõustaja esitas.
Pealegi kuigi on tõsi, et distsiplinaarmenetluse algatamisele eelnenud uurimise ja distsiplinaarmenetluse jooksul on asjaomane isik ootuse ja kindlusetuse olukorras, eelkõige oma karjääri tuleviku suhtes, siis see aspekt ei saa mõjutada distsiplinaarotsuse kehtivust, kuna selline olukord on omane kõikidele distsiplinaarmenetlustele ning selle algatamist põhjendab huvi liidu poolt, kes nõuab pangalt – kui viimane saab teada süüdistustest, mis seavad tema teenistujate usaldusväärsuse kahtluse alla – vajalike meetmete võtmist, sealhulgas asjaomase isiku ametist kõrvaldamist, et tagada isiku ametialase käitumise laitmatus.
(vt punktid 173, 175, 182 ja 184)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, Teixeira Neves vs. Euroopa Kohus, T‑259/97, EU:T:2000:208, punkt 125, ja Pessoa e Costa vs. komisjon, EU:T:2003:73, punkt 66.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, Kerstens vs. komisjon, F‑12/10, EU:F:2012:29, punktid 124 ja 125, ja Goetz vs. Regioonide Komitee, F‑89/11, EU:F:2013:83, punkt 126.
8. Kui distsiplinaarvaldkonnas on Euroopa Keskpanga teenistujale määratud karistus rangem distsiplinaarkomitee väljapakutud karistusest, peavad kõikidele distsiplinaarmenetlustele kehtivate nõuete kohaselt panga otsuses olema täpsustatud põhjused, mille tõttu pank distsiplinaarkomitee arvamusest kõrvale kaldus, isegi kui on tegemist üksnes lepingulise töösuhtega. See kohustus on täidetud, kui panga juhatus selgitab põhjuseid, miks ta määras raskema karistuse kui karistus, milles jõudsid konsensuse alusel kokkuleppele distsiplinaarkomitee liikmed. Sellega seoses ei tähenda asjaolu, et juhatuse määratud karistus vastab sellele karistusele, mida toetasid distsiplinaarkomitee hääleõigusega neljast liikmest kaks, distsiplinaarotsuse puhul põhjendamiskohustuse rikkumist.
Pealegi ei ole juhatusele distsiplinaarkomitee arvamus siduv, nagu on sõnaselgelt märgitud panga töötajate teenistustingimuste artiklis 8.3.17. Järelikult isegi siis, kui distsiplinaarkomitee enamus on nõus, et tema arvates võib juhatus tuvastada usaldussuhte katkemise ainult siis, kui juhatus leiab, et asjaomane isik tegutses isiklikes huvides, võib juhatus ulatusliku kaalutlusõiguse raames, mis on talle antud oma töötajate usaldusväärsuse suhtes esitatavate nõuete määratlemisel, leida, et usaldussuhte katkemine on olnud täielik, isegi kui tegemist ei ole distsiplinaarkomitee poolt välja pakutud olukorraga, see tähendab isegi siis, kui puudub tõend selle kohta, et asjaomane isik tegutses isiklikes huvides.
(vt punktid 190, 196 ja 197)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsus, F. vs. komisjon, 228/83, EU:C:1985:28, punkt 35.
Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, N vs. komisjon, T‑198/02, EU:T:2004:101, punkt 95.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, EH vs. komisjon, F‑42/14, EU:F:2014:250, punkt 132.
9. Seoses Euroopa Keskpanga distsiplinaarkomitee poolt panga teenistuja puhul tuvastatud rikkumiste raskusega ja neid rikkumisi arvestades kõige sobivamana tundunud karistuse valikuga tuleb märkida, et põhimõtteliselt on need hõlmatud panga ulatusliku kaalutlusõigusega, välja arvatud juhul, kui määratud karistus on tuvastatud faktiliste asjaoludega võrreldes ebaproportsionaalne. Seega on institutsioonil pädevus oma teenistuja vastutust hinnata ja seda erinevalt oma distsiplinaarkomitee hinnangust, ning ka seejärel valida distsiplinaarkaristus, mida ta peab sobivaks tuvastatud distsiplinaarrikkumiste eest karistamiseks. Kui faktide asetleidmine on tuvastatud, peab kohtulik kontroll piirduma ilmsete hindamisvigade või võimu kuritarvitamise puudumise kontrolliga, arvestades seda, et pangal on distsiplinaarvaldkonnas ulatuslik kaalutlusõigus.
Selleks et hinnata distsiplinaarkaristuse proportsionaalsust võrreldes etteheidetavate tegude raskusega, peab liidu kohus võtma arvesse asjaolu, et karistus määratakse kindlaks üldise hinnangu põhjal, mille pank annab iga üksikjuhtumi kõikidele konkreetsetele faktilistele ja muudele asjaoludele, kusjuures sarnaselt personalieeskirjadele ei ole panga töötajatele kohaldatav normide kogum, eelkõige teenistustingimuste artiklis 45 nähtud ette kindlat suhet selles toodud karistuste ja toime pandavate erinevat liiki rikkumiste vahel ega ole täpsustatud, missugust osa peab karistuse valikul etendama raskendavate või kergendavate asjaolude esinemine. Selles suhtes on administratsioon pädev andma oma teenistuja vastutusele hinnangu, mis on erinev distsiplinaarkomitee hinnangust, ning seejärel valima distsiplinaarkaristuse, mida ta peab sobivaks tuvastatud distsiplinaarrikkumiste eest karistamiseks. Esimese astme kohtu analüüs peab seetõttu piirduma küsimusega, kas panga poolt raskendavate ja kergendavate asjaolude kaalumine toimus proportsionaalselt, kusjuures tuleb täpsustada, et seda analüüsi tehes ei saa kohus asendada panka osas, mis puudutab viimase sellekohaseid väärtusotsustusi ja tema valikut distsiplinaarkaristuse määramisel.
(vt punktid 205–207 ja 245)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, Y vs. Euroopa Kohus, EU:T:1996:94, punkt 56; Tzikis vs. komisjon, EU:T:2000:130, punkt 48; E vs. komisjon, EU:T:2001:175, punktid 85 ja 86; X vs. EKP, EU:T:2001:251, punktid 221 ja 222, ja Afari vs. EKP, T‑11/03, EU:T:2004:77, punkt 203.
Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, BG vs. ombudsman, T‑406/12 P, EU:T:2014:273, punkt 64.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, Nijs vs. kontrollikoda, F‑77/09, EU:F:2011:2, punkt 132, ja EH vs. komisjon, EU:F:2014:250, punktid 92 ja 93.
10. Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimuste artikli 4 punkti a ja panga tegevusjuhendi artiklite 2, 2.2, 4.1, 4.2 ja 5.1 eesmärk on tagada, et panga teenistujad käituvad väärikalt viisil, mis vastab eriti heale ja lugupeetavale käitumistavale, mida õigustatult eeldatakse rahvusvahelise avaliku institutsiooni teenistuses olevatelt isikutelt, isegi kui nad on võetud tööle lepinguga. Eriti tuleb artikli 4 punktis a toodud kohustust käituda viisil, mis on kohane nende ametiülesannetele ja panga olemusele liidu asutusena, tõlgendada nii, et see paneb panga teenistujatele eelkõige lojaalsuse ja väärikuse kohustuse, mis on sarnased neile, mida kohaldatakse liidu ametnikele.
Sellega seoses võib panga teenistujatele kohaldatavate normide kogumist tuletada panga teenistuja lojaalsuskohustuse tema tööandjast institutsiooni suhtes, mistõttu peab tema käitumine, eriti kui ta on kõrgemal palgaastmel, olema väljaspool igasugust kahtlust, et panga ja tema vaheline usaldussuhe alati säiliks. Võttes aga arvesse sellise usaldussuhte tähtsust, mis on liidu ja tema teenistujate vahel nii seoses liidu sisemise toimimisega kui ka liidu imagoga väljapool, ning arvestades panga töötajate teenistustingimuste artikli 4 punkti a ja tegevusjuhendi sätete üldise sõnastusega, hõlmavad need kõiki asjaolusid ja käitumist, mille kohta panga teenistuja peab tema palgaastet, tema täidetavaid ülesandeid ja juhtumi eriomaseid asjaolusid arvesse võttes mõistlikult aru saama, et need võivad kolmandate isikute jaoks näida sellised, mis võivad tõenäoliselt tekitada segadust liidu taotletud huvide suhtes, mida teenistuja peab teenima.
Võttes lisaks arvesse panga vastutust liidu rahapoliitika elluviimisel, seab pank tegelikult oma välise reputatsiooni aluseks eeskujuliku, tõhusa ja vastutustundliku halduse, mis eeldab, et tema teenistuses on laitmatult usaldusväärsed teenistujad. Seda on pealegi meelde tuletatud tegevusjuhendi punktis 2.2, mille kohaselt panga teenistujad peavad olema teadlikud oma kohustuste ja ülesannete olulisusest, võtma arvesse avalikkuse ootusi seoses nende eetilise käitumisega, käituma viisil, mis säilitab ja tugevdab avalikkuse usaldust panga vastu ning aitab kaasa panga tõhusale haldamisele. Sellised kohustused on üliolulised pangandusinstitutsioonile antud eesmärkide täitmiseks ja on põhiline aspekt seoses käitumisega, mida selle institutsiooni teenistujad peavad järgima institutsiooni sõltumatuse ja väärikuse säilitamiseks.
Seega juhul, kui panga teenistuja, kel on juhtimisülesanded ja suurem vastutus institutsiooni reputatsiooni ja finantshuvide säilitamisel, andis käsu osta kaupu panga eelarvet kasutades ja isiklikes huvides tegutsedes, võib pank asuda seisukohale, et teenistuja on pöördumatult kahjustanud tema ja panga vahelist usaldussuhet. Nimelt võib pank sellises olukorras ulatusliku kaalutlusõiguse raames, mis on talle antud oma töötajate usaldusväärsuse suhtes esitatavate nõuete määratlemisel, leida, et hoolimata asjaomase isiku soovist töösuhet jätkata, on välistatud, et seda usaldussuhet on võimalik taastada, mis muudab raskeks ja isegi võimatuks selle teenistujaga koostöös liidu poolt pangale antud ülesannete täitmise. Sellega seoses võib pank oma ulatusliku kaalutlusõiguse raames ning tema ja teenistuja vahelise töösuhte lepingulist olemust arvestades leida, et leebem karistus ei ole piisav, kui arvestada neid tegusid, mida pani toime isik, kelle vastutasalasse kuulus märkimisväärne tsentraliseeritud eelarve ning et võttes arvesse ametialaste kohustuste tahtlikke ja tõsiseid rikkumisi ühe juhi poolt, kusjuures juhtidelt oodatakse eeskujulikku käitumist, on usaldussuhe katkenud lõplikult.
(vt punktid 209, 210, 231–234, 236 ja 237)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, Williams vs. kontrollikoda, T‑146/94, EU:T:1996:34, punkt 65; N vs. komisjon, EU:T:1997:71, punktid 127 ja 129; Yasse vs EIP, T‑141/97, EU:T:1999:177, punktid 108 ja 110; Afari vs EKP, EU:T:2004:77, punkt 193.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, Gomes Moreira vs. ECDC, F‑80/11, EU:F:2013:159, punktid 63 ja 67.
11. Distsiplinaarvaldkonnas ei saa seoses juhtimisülesandeid täitva Euroopa Keskpanga teenistujale ette heidetud ametialaste kohustuste rikkumisega pidada kergendavaks asjaoluks seda, et asjaomase isiku üksuse eelarve- ja finantsjärelevalves on tegemist võimaliku tegevusetusega järelevaataja rollis olevate ülemuste ja panga muude talituste poolt, kuna isik on oma tegude eest ise vastutav. Samamoodi on pank vastavalt panga teenistustingimuste artiklile 45 kohustatud võtma arvesse töötajate käitumist kogu teenistuskäigu jooksul, kusjuures selle arvessevõtmine ei võrdu tingimata kergendava asjaolu tunnistamisena. Pank võib aga õiguspäraselt leida, et kuna asjaolud on nii tõsised, siis isegi kui asjaomase isiku saavutused on olnud erakordsed, ei oleks see asjaolu mõju omanud. Eriti ei saa lubada, et varjudes institutsiooni tegevuseelarve kulude olulise kokkuhoidmise saavutamise taha, võib teenistuja asuda seisukohale, et ta ei pea täitma eelarve ja finantside tõhusa haldamise elementaarseid eeskirju põhjendusel, et tema loata tegevus puudutab üksnes väikseid summasid võrreldes eelarvega, mida ta haldab. Nimelt tuleb ükskõik millise asjaomase summa puhul kõiki avalikke kulutusi teha vastavalt rangetele eelarve- ja raamatupidamiskirjadele.
Pealegi on argument, et asjaomane isik ei ole saanud eelarve haldamisele ja hankeeeskirjadele suunatud koolitust, tulemusetu osas, milles see võimalik puudus ei luba asjaomasel isikul Euroopa Keskpanga poolt oma asutusesisestes tekstides sõnaselgelt kehtestatud eeskirju rikkudes tegutseda.
(vt punktid 222, 225 ja 226)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsus, R. vs. komisjon, EU:C:1985:324, punkt 44.
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, Z vs. parlament, T‑242/97, EU:T:1999:92, punkt 115; Yasse vs. EIP, EU:T:1999:177, punkt 114, ja X vs. EKP, EU:T:2001:251, punkt 233.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, EH vs. komisjon, EU:F:2014:250, punkt 119.
12. Ei Euroopa sotsiaalharta artikli 6 lõike 2, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 28 ega inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 11 sätted ei näe ette kohustust kehtestada kollektiivläbirääkimiste menetlust ega anda ametiühingutele majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitseks kaasotsustamispädevust töötajate töötingimuste väljatöötamiseks. Seega võib Euroopa Keskpanga ühepoolselt panga töötajate teenistustingimused ja nendele töötajatele kohaldatavad normid vastu võtta ja neid muuta pärast personalikomiteega konsulteerimist, arvestades et selles valdkonnas ei ole kohustust tegutseda panga ja töötajaid esindavate ametiühingute vahel sõlmitud kollektiivlepingute kaudu. Nimelt on pangal EL artiklis 13 viidatud liidu institutsioonina ja vastavalt protokollile Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta õigus määrusega kehtestada teenistujatele kohaldatavad sätted.
(vt punktid 252 ja 253)
Viited:
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, Cerafogli vs. EKP, F‑84/08, EU:F:2010:134, punkt 47, ja Heath vs. EKP, F‑121/10, EU:F:2011:174, punkt 121.