Language of document : ECLI:EU:C:2013:291

Kohtuasi C‑87/12

Kreshnik Ymeraga jt

versus

Ministre du Travail, de l’Emploi et de l’Immigration

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour administrative)

Liidu kodakondsus – ELTL artikkel 20 – Liidu kodaniku, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda, pereliikmetest kolmandate riikide kodanike õigus riigis elada – Põhiõigused

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 8. mai 2013

1.        Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38 – Subjektid – Liidu kodaniku pereliikmetest kolmandate riikide kodanikud – Tingimus – Liidu kodanik, kes on kasutanud oma õigust vabalt liikuda – Direktiivi 2003/86 kohaldamine liidu kodaniku pereliikmetele – Välistamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikli 2 punkt 2 ja artikli 3 lõige 1; nõukogu direktiiv 2003/86, artikli 3 lõige 3)

2.        Liidu kodakondsus – Asutamislepingu sätted – Kohaldamisala – Liidu kodanik, kes ei ole kunagi kasutanud oma õigust vabalt liikuda – Hõlmamise tingimus – Meetmete kohaldamine, mille tagajärjel jääb liidu kodanik ilma reaalsest võimalusest kasutada põhilisi õigusi, mida kodaniku staatus talle annab – Hindamiskriteerium – Meetmed, mille tagajärjena on see kodanik kohustatud lahkuma liidu territooriumilt – Tema pereliikmetest kolmandate riikide kodanikele riigis elamise õiguse andmisest keeldumine – Asjaolu, millest ei piisa sellise keeldumise põhjendamiseks

(ELTL artiklid 20 ja21)

3.        Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Era- ja perekonnaelu austamine – Liidu kodaniku pereliikmetest kolmandate riikide kodanikele riigis elamise õiguse andmisest keeldumine – Olukord, mis ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse – hindamine Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel – Siseriikliku kohtu teostatav hindamine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 51 lõige 1)

1.        Direktiiv 2003/86 perekonna taasühinemise õiguse kohta ja direktiiv 2004/38, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, ei ole kohaldatavad kolmandate riikide selliste kodanike suhtes, kes taotlevad elamisluba, et asuda elama koos oma liidu kodanikust pereliikmega, kes ei ole liidu kodanikuna kunagi kasutanud enda õigust vabalt liikuda ning kes on liidu kodanikuna alati elanud liikmesriigis, mille kodanik ta on.

(vt punkt 33)

2.        ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui liikmesriik ei anna kolmanda riigi kodanikule õigust elada oma territooriumil, kui see kodanik soovib elada koos oma pereliikmega, kes on Euroopa Liidu kodanik ja elab selles liikmesriigis, mille kodanik ta on, ning kes ei ole liidu kodanikuna kunagi kasutanud oma õigust vabalt liikuda, ja seda tingimusel, et niisugune keeldumine ei jäta asjaomast liidu kodanikku ilma reaalsest võimalusest kasutada põhilisi õigusi, mida liidu kodaniku staatus talle annab.

Selles osas ei piisa iseenesest asjaolust, et mõnele liikmesriigi kodanikule näib majanduslikust seisukohast või liidu territooriumil perekonnasidemete säilitamise eesmärgil soovitav, et tema pereliikmed, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, saaksid elada koos temaga liidu territooriumil, selleks et asuda seisukohale, et liidu kodanik on sunnitud sellise õiguse andmisest keeldumise korral liidu territooriumilt lahkuma.

(vt punktid 38 ja 45 ning resolutsioon)

3.        Kui liidu kodaniku pereliikmetest kolmandate riikide kodanike olukorda ei reguleeri direktiiv 2003/86 perekonna taasühinemise õiguse kohta ja direktiiv 2004/38, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, ja kui liikmesriigi keeldumine anda selle liidu kodaniku pereliikmetele õigus riigis elada, ei jäta liidu kodanikku ilma reaalsest võimalusest kasutada põhilisi õigusi, mida liidu kodaniku staatus talle annab, ei kuulu selline keeldumine liidu õiguse kohaldamisalasse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tähenduses, sest selle keeldumise kooskõla põhiõigustega ei kontrollita selle sättega ettenähtud õiguste alusel.

See järeldus ei mõjuta aga küsimust, kas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, millega on liitunud kõik liikmesriigid, sätetest lähtuva hindamise puhul saab keelduda sellistele kolmanda riigi kodanikele elamisloa andmisest, kellega on tegemist põhikohtuasjas.

(vt punktid 42–44)