ÜLDKOHTU MÄÄRUS (viies koda)
7. detsember 2021(*)
Tühistamishagi – Euroopa Liidu kaubamärk – Olukord, kus esindaja ei ole advokaat, kellel on õigus esindada liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus – Ilmselge vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑422/21,
Daimler AG, asukoht Stuttgart (Saksamaa),
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO),
kostja,
teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses oli
Volkswagen AG, asukoht Wolfsburg (Saksamaa),
mille ese on hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 7. mai 2021. aasta otsuse (asi R 734/2020‑1) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Daimleri ja Volkswageni vahel,
ÜLDKOHUS (viies koda),
koosseisus: koja president D. Spielmann (ettekandja), kohtunikud R. Mastroianni ja M. Brkan,
kohtusekretär: E. Coulon,
on teinud järgmise
määruse
Õiguslik raamistik
1 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (ELT 2020, L 29, lk 7; edaspidi „väljaastumisleping“) jõustus selle lepingu artikli 185 kohaselt 1. veebruaril 2020. Lepingu artiklis 126 on ette nähtud üleminekuperiood, mis lõppes 31. detsembril 2020 ja mille vältel oli Euroopa Liidu õigus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav osas, milles lepingus ei ole sätestatud teisiti. Järelikult ei ole Ühendkuningriik alates 1. veebruarist 2020 enam liidu liige.
2 Väljaastumislepingu artikli 91 „Esindamine kohtus“ lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:
„1. Kui enne üleminekuperioodi lõppu esindas või abistas üht poolt Euroopa Liidu Kohtu menetluses või seoses enne üleminekuperioodi lõppu esitatud eelotsusetaotlusega jurist, kellel on õigus esineda Ühendkuningriigi kohtus, võib see jurist jätkata kõnealuse poole esindamist või abistamist neis menetlustes või seoses nende taotlustega, ilma et see piiraks artikli 88 kohaldamist. See õigus kehtib kõigi menetluse etappide suhtes, sealhulgas apellatsioonimenetlused Euroopa Kohtus ja menetlused Üldkohtus pärast seda, kui asi on sinna tagasi suunatud.
2. Ilma et see piiraks artikli 88 kohaldamist, võib jurist, kellel on õigus esineda Ühendkuningriigi kohtus, esindada või abistada üht poolt Euroopa Liidu Kohtus artiklis 87 ja artikli 95 lõikes 3 osutatud kohtuasjades. Samuti võib jurist, kellel on õigus esineda Ühendkuningriigi kohtus, esindada või abistada Ühendkuningriiki artikliga 90 hõlmatud menetlustes, millesse Ühendkuningriik on otsustanud astuda või milles osaleda.“
3 Väljaastumislepingu artikli 87 „Uued kohtuasjad Euroopa Kohtus“ lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:
„1. Kui Euroopa Komisjon leiab, et Ühendkuningriik on jätnud enne üleminekuperioodi lõppu täitmata mõne aluslepingutest või käesoleva lepingu neljandast osast tuleneva kohustuse, võib Euroopa Komisjon nelja aasta jooksul pärast üleminekuperioodi lõppu anda asja Euroopa Liidu Kohtusse vastavalt nõuetele, mis on sätestatud olenevalt asjaoludest kas [ELTL] artiklis 258 või [ELTL] artikli 108 lõike 2 teises lõigus. Sellised kohtuasjad kuuluvad Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.
2. Kui Ühendkuningriik jätab täitmata käesoleva lepingu artikli 95 lõikes 1 osutatud otsuse või ei anna oma õiguskorras õiguslikku mõju nimetatud sättes osutatud otsusele, mis oli adresseeritud Ühendkuningriigis elavale füüsilisele isikule või seal asutatud juriidilisele isikule, võib Euroopa Komisjon nelja aasta jooksul alates asjaomase otsuse tegemise kuupäevast anda asja Euroopa Liidu Kohtusse olenevalt asjaoludest kas [ELTL] artiklis 258 või [ELTL] artikli 108 lõike 2 teises lõigus sätestatud nõuete kohaselt. Sellised kohtuasjad kuuluvad Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.“
4 Väljaastumislepingu artikli 95 „Otsuste siduv jõud ja täidetavus“ lõigetes 1 ja 3 on ette nähtud:
„1. Otsused, mille liidu institutsioonid, organid ja asutused on vastu võtnud enne üleminekuperioodi lõppu või mis on pärast üleminekuperioodi lõppu vastu võetud artiklites 92 ja 93 osutatud menetluste tulemusena ning mis on adresseeritud Ühendkuningriigile või Ühendkuningriigis elavatele füüsilistele isikutele või seal asutatud juriidilistele isikutele, on Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis siduvad.
[…]
3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse seaduslikkuse kontrollimise ainuõigus on Euroopa Liidu Kohtul vastavalt [ELTL] artiklile 263.“
5 Väljaastumislepingu artikli 92 „Pooleliolevad haldusmenetlused“ lõikes 1 on ette nähtud:
„1. Liidu institutsioonid, organid ja asutused on ka edaspidi pädevad haldusmenetlustes, mis algatati enne üleminekuperioodi lõppu seoses järgmisega:
a) liidu õiguse järgimine Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigis elavate füüsiliste isikute või seal asutatud juriidiliste isikute poolt või
b) konkurentsi Ühendkuningriigis käsitleva liidu õiguse järgimine.“
6 Väljaastumislepingu artiklis 93 „Uued riigiabimenetlused ja Euroopa Pettustevastase Ameti uued menetlused“ on ette nähtud:
„1. Enne üleminekuperioodi lõppu antud abi suhtes on Euroopa Komisjon nelja aasta jooksul pärast üleminekuperioodi lõppu pädev algatama uusi nõukogu määruse (EL) 2015/1589 kohaldamisalasse kuuluva riigiabi haldusmenetlusi, mis puudutavad Ühendkuningriiki.
Euroopa Komisjoni pädevus enne nimetatud nelja-aastase ajavahemiku lõppu algatatud menetluste suhtes säilib ka pärast selle ajavahemiku lõppu.
Käesoleva lepingu artikli 92 lõiget 5 kohaldatakse mutatis mutandis.
Euroopa Komisjon teavitab Ühendkuningriiki kõigist käesoleva lõike esimese lõigu alusel algatatud uutest riigiabi haldusmenetlustest kolme kuu jooksul pärast vastava menetluse algatamist.
2. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 136 ja 138 kohaldamist, on Euroopa Pettustevastane Amet nelja aasta jooksul pärast üleminekuperioodi lõppu pädev algatama uusi juurdlusi, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, seoses järgmisega:
a) asjaolud, mis on leidnud aset enne üleminekuperioodi lõppu, või
b) tollivõlg, mis tekib pärast üleminekuperioodi lõppu seoses käesoleva lepingu artikli 49 lõikes 1 osutatud tolliprotseduuri lõpetamisega.
OLAFi pädevus enne nimetatud nelja-aastase ajavahemiku lõppu algatatud menetluste suhtes säilib ka pärast selle ajavahemiku lõppu.
OLAF teavitab Ühendkuningriiki kõigist käesoleva lõike esimese lõigu alusel algatatud uutest juurdlustest kolme kuu jooksul pärast vastava juurdluse algatamist.“
7 Väljaastumislepingu artiklis 97 „Esindamine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis pooleliolevates menetlustes“ on ette nähtud:
„Kui isik, kellel on enne üleminekuperioodi lõppu õigus esindada füüsilisi ja juriidilisi isikuid Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis vastavalt liidu õigusele, esindas nimetatud ametis läbiviidavas menetluses üht poolt, võib see esindaja jätkata selle poole esindamist selles menetluses. See õigus kehtib nimetatud ametis läbiviidavate menetluste kõigi etappide suhtes.
Kui selline esindaja esindab poolt esimeses lõigus osutatud menetluses Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis, käsitatakse teda igas mõttes kutselise esindajana, kellel on õigus esindada füüsilisi ja juriidilisi isikuid Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis vastavalt liidu õigusele.“
Asjaolud ja menetlus
8 Hageja Daimler AG esitas 12. juulil 2021 Üldkohtu kantseleisse hagiavalduse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 7. mai 2021. aasta otsuse (asi R 734/2020‑1) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust tema ja Volkswagen AG vahel.
9 Hageja märkis hagiavalduses, et teda esindavad patent attorney litigator D. Moore ning barrister’id D. Ivison ja K. Nezami.
10 Üldkohus palus 19. juulil 2021 hagejal hagiavalduse puudused kõrvaldada, eelkõige esitada tõendid selle kohta, et D. Ivisonil ja K. Nezamil on kodukorra artikli 51 lõike 2 kohaselt õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) osalisriigi kohtus.
11 Hageja esitas 31. augustil 2021 kaks advokaaditunnistust, mille on väljastanud General Council of the Bar of England and Wales (Inglismaa ja Walesi advokatuuri juhatus, Ühendkuningriik) ning mille kohaselt on D. Ivisonil ja K. Nezamil barrister’i kutsetunnistus ja õigus esineda mis tahes kohtus mis tahes menetluses.
Õiguslik käsitlus
12 Kodukorra artiklis 126 on ette nähtud, et kui Üldkohtule esitatud hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, võib Üldkohus ettekandja-kohtuniku ettepanekul igal ajal ja ilma menetlust jätkamata lõpetada kohtuasja põhistatud määrusega.
13 Kuna Üldkohus leiab käesolevas asjas, et tal on toimikus olevate dokumentide põhjal piisavalt teavet, otsustab ta selle sätte alusel lahendada kohtuasja menetlust jätkamata.
14 Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 neljandale lõigule, mida kohaldatakse põhikirja artikli 53 kohaselt Üldkohtu menetlusele, võib menetluse poolt Euroopa Liidu kohtutes esindada või abistada üksnes advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu EMP lepingu osalisriigi kohtus.
15 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nähtub sellest artiklist, et selleks et isik võiks teisi pooli peale liikmesriikide ja institutsioonide liidu kohtutes esindada, peavad olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust, nimelt esiteks peab ta olema advokaat ja teiseks peab tal olema õigus esineda liikmesriigi või muu EMP lepingu osalisriigi kohtus (vt selle kohta 11. mai 2017. aasta kohtumäärus Neonart svetlobni in reklamni napisi Krevh vs. EUIPO, C‑22/17 P, ei avaldata, EU:C:2017:369, punktid 6 ja 7, ning 12. juuni 2019. aasta kohtumäärus Saga Furs vs. EUIPO, C‑805/18 P, ei avaldata, EU:C:2019:488, punktid 5 ja 6).
16 Kõigepealt väärib meeldetuletamist, et patent attorney litigator, nagu seda on D. Moore, ei ole advokaat Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 tähenduses ja seetõttu ei ole tal õigust poolt Üldkohtus esindada (20. oktoobri 2008. aasta kohtumäärus Imperial Chemical Industries vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (FACTORY FINISH), T‑487/07, ei avaldata, EU:T:2008:453, punkt 22).
17 On selge, et hageja on tõendanud, et D. Ivisonil ja K. Nezamil on õigus esineda Ühendkuningriigi kohtutes. Ta ei ole siiski tõendanud, et neil on ka õigus esineda liikmesriigi või muu EMP lepingu osalisriigi kohtus.
18 Alates väljaastumislepingu jõustumisest on erinevad juhud, mil advokaat, kellel on õigus esineda Ühendkuningriigi kohtus, võib poolt esindada või abistada liidu kohtutes, sätestatud selle lepingu artikli 91 lõigetes 1 ja 2.
19 Esiteks esitati hagiavaldus käesolevas asjas 12. juulil 2021 ehk pärast üleminekuperioodi lõppu. Seega ei ole hagi seotud olukordadega, millele on viidatud väljaastumislepingu artikli 91 lõikes 1, mis käsitleb liidu kohtutes enne üleminekuperioodi lõppu pooleli olnud menetlusi.
20 Teiseks on käesolev hagi esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1) artikli 72 alusel. Järelikult ei ole see seotud ühegagi olukordadest, mis on ette nähtud väljaastumislepingu artiklis 87, millele selle lepingu artikli 91 lõige 2 viitab ja milles on konkreetselt silmas peetud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlusi, mille Euroopa Komisjon on ELTL artikli 108 lõike 2 ja artikli 258 alusel Ühendkuningriigi suhtes algatanud.
21 Kolmandaks, kuna vaidlustatud otsus võeti vastu 7. mail 2021 ehk pärast üleminekuperioodi lõppu, ei ole hagi seotud olukorraga, mida on nimetatud väljaastumislepingu artikli 95 lõike 1 esimeses lauseosas, millele lepingu artikli 91 lõige 2 kaudselt viitab ja mis käsitleb otsuseid, mille liidu institutsioonid, organid ja asutused on vastu võtnud enne selle perioodi lõppu.
22 Neljandaks, kuna käesolev hagi on esitatud EUIPO apellatsioonikoja otsuse tühistamise nõudes, ei ole see seotud olukordadega, mida on nimetatud väljaastumislepingu artikli 92 lõikes 1, millele viitab selle lepingu artikli 91 lõige 2 ja mis käsitleb haldusmenetlusi, mis puudutavad esiteks liidu õiguse järgimist Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigis elavate füüsiliste isikute või asuvate juriidiliste isikute poolt ning teiseks liidu õiguse järgimist seoses konkurentsiga Ühendkuningriigis, ega olukordadega, mis on ette nähtud lepingu artiklis 93, millele artikli 91 lõige 2 samuti viitab ning mis käsitleb riigiabimenetlusi ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) menetlusi.
23 Viiendaks ei ole hagi hõlmatud väljaastumislepingu artikliga 97, millele hageja hagis viitab, kuna see säte puudutab üksnes esindamist EUIPOs pooleliolevates menetlustes, mitte Üldkohtus.
24 Eeltoodust tuleneb, et käesoleva hagi puhul ei ole tegemist ühegagi väljaastumise lepingus ette nähtud olukordadest, milles advokaat, kellel on õigus esineda Ühendkuningriigi kohtutes ja kes ei ole tõendanud, et tal on õigus esineda ka liikmesriigi või muu EMP lepingu osalisriigi kohtus, võib poolt esindada või abistada liidu kohtutes.
25 Järelikult ei vasta hagiavaldus Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 neljandas lõigus ette nähtud tingimustele, mistõttu tuleb hagi jätta ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et oleks vaja seda EUIPO‑le ja selle ameti menetluse teisele poolele kätte toimetada.
Kohtukulud
26 Kuna käesolev määrus on tehtud enne hagiavalduse kättetoimetamist EUIPO‑le ja selle ameti menetluse teisele poolele ning enne seda, kui neil on saanud tekkida kohtukulusid, piisab sellest, kui kodukorra artikli 133 kohaselt otsustada, et hageja kannab ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (viies koda)
määrab:
1. Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Jätta Daimler AG kohtukulud tema enda kanda.
Luxembourg, 7. detsember 2021.
Kohtusekretär | | Koja president |