Language of document :

6. jaanuaril 2014 esitatud hagi – Islamic Republic of Iran Shipping Lines jt versus nõukogu

(kohtuasi T-14/14)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Islamic Republic of Iran Shipping Lines (Teheran, Iraan), Hafize Darya Shipping Lines (HDSL) (Teheran), Khazar Shipping Lines (Anzali Free Zone, Iraan), IRISL Europe GmbH (Hamburg, Saksamaa), IRISL Marine Services and Engineering Co. (Qeshm Island, Iraan), Irano – Misr Shipping Co. (Teheran), Safiran Payam Darya Shipping Lines (SAPID) (Teheran), Shipping Computer Services Co. (Teheran), Soroush Sarzamin Asatir Ship Management (Teheran), South Way Shipping Agency Co. Ltd (Teheran) ja Valfajr 8th Shipping Line Co. (Teheran) (esindajad: F. Randolph, QC, barrister M. Lester ja solicitor M. Taher)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta otsus 2013/497/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013 L 272, lk 46) ja nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 971/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013 L 272, lk 1);

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et vaidlusaluste meedete võtmiseks puuduvad kohased õiguslikud alused, sealhulgas loetellu kandmise kriteeriumina seos esimese hagejaga (IRISL) vahetult pärast seda, kui viimase tühistamisnõue rahuldati.

Teine väide, et nõukogu rikkus hagejate õiguspäraseid ootusi ning kriminaalmenetluse lõplikkuse, õiguskindluse, non bis in idem’i, res judicata ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

Kolmas väide, et nõukogu riivas hagejate kaitseõigusi, jättes IRISL-ile või teistele hagejatele teatamata, et ta kavatseb võtta vaidlusaluseid meetmeid ja mitte anda hagejatele võimalust esitada märkusi.

Neljas väide, et vaidlusalused meetmed rikuvad hagejate põhiõigusi, sealhulgas nende õigust heale mainele ja omandiõigust.

Viies väide, et nõukogu kuritarvitas vaidlusaluste meedete võtmisel oma pädevust; sundides IRISL-i ja seotud äriühinguid pöörduma kohtusse ei ole pädevuse nõuetekohane teostamine.