Kohtuasjad T‑233/11 ja T‑262/11
Kreeka Vabariik ja Ellinikos Chrysos
versus
Euroopa Komisjon
Riigiabi – Kaevandussektor – Kreeka ametivõimude poolt kaevandusettevõtjale Ellinikos Chrysos antud toetus – Leping kaevanduse võõrandamiseks turuväärtusest madalama hinnaga ning selle tehingu maksudest vabastamine – Otsus, millega abimeetmed tunnistatakse õigusvastasteks ning kohustatakse vastavad summad tagasi nõudma – Mõiste „eelis“ – Eraõigusliku investori kriteerium
Kokkuvõte – Üldkohtu (neljas koda) 9. detsembri 2015. aasta otsus
1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagile lisatud dokumendid – Vastuvõetavus – Tingimused
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
2. Riigiabi – Mõiste – Õiguslik tähendus – Tõlgendamine objektiivsete asjaolude alusel – Kohtulik kontroll – Ulatus
(ELTL artikli 107 lõige 1)
3. Riigiabi – Mõiste – Avaliku võimu organi poolt eraõiguslikule isikule vara müümine soodustingimustel – Hindamiskriteerium – Turuhind – Kindlaksmääramise meetod
(ELTL artikli 107 lõige 1)
4. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Keeruline majanduslik hinnang – Kaebuste hoolikas ja erapooletu läbivaatamine – Kohtulik kontroll – Piirid
(ELTL artikli 107 lõige 1)
5. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Võimalus võtta vastu suuniseid – Komisjoni enda kaalutlusõiguse piiramine – Suunistes sisalduvate normide rikkumine – Mõju
(ELTL artikli 107 lõige 1; komisjoni teatis 97/C 209/3)
6. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Komisjoni võimalus kasutada väliseksperte – Komisjoni kohustus lähtuda ekspertiisitulemustest – Puudumine
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja ELTL artikli 108 lõige 2)
7. Riigiabi – Mõiste – Erainvestori kriteeriumi rakendamine – Abi andva avaliku võimu või avalik-õigusliku ettevõtja jaoks mõistlik tehing – Kohustus kontrollida, kas abi saanud ettevõtjale anti majanduslik eelis, mida ta tavalistel turutingimustel ei oleks saanud
(ELTL artikli 107 lõige 1)
8. Riigiabi – Ametiasutuse korraldatav maamüük soodustingimustel – Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt – Turuhind – Kindlaksmääramise meetod – Omahind müüja jaoks – Asjassepuutumatus – Müügi hetkel maa väärtuse arvesse võtmine – Lubatavus – Tingimused
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja ELTL artikli 108 lõige 2)
9. Riigiabi – Komisjoni otsus – Seaduslikkuse hindamine otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel – Ametlikus uurimismenetluses osalenud hagejal ei ole õigust tugineda oma hagi põhjendamisel faktilistele asjaoludele, mida selles menetluses ei esitatud
(ELTL artikli 108 lõige 2)
10. Riigiabi – Mõiste – Riigi poolt eelise andmine riigi ressurssidest – Eelised, mis toovad kaasa riigieelarve vähenemise või vähenemise ohu – Leping kaevanduse võõrandamiseks turuväärtusest madalama hinnaga ning selle tehingu maksudest vabastamine – Hõlmamine
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja ELTL artikkel 108)
11. Riigiabi – Mõiste – Riigi poolt eelise andmine riigi ressurssidest – Tagatud lepingud kaevanduse omandamiseks eraõigusliku poole ja riigi vahel ning kaevanduse võõrandamiseks selle riigi ja teise eraõigusliku poole vahel – Hõlmamine
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja ELTL artikkel 108)
12. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmise kohustuse rikkumine – Täitmise täielik võimatus – Hindamiskriteeriumid – Vajadus võtta ebaseadusliku abi tagasinõudmiseks vastu spetsiifilised õigusnormid – Põhjenduste puudumine
(ELL artikli 4 lõige 3; ELTL artikli 108 lõige 2)
13. Riigiabi – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Abimeetme konkurentsisoodustav laad – Võimalus tasakaalustada konkurentsi kahjustamise ohtu – Puudumine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
14. Riigiabi – Mõiste – Ametiasutuste poolt maksuvabastuse andmine teatavatele ettevõtjatele – Hõlmamine – Riigi ressursside ülekandmise puudumine – Mõju puudumine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
15. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine – Komisjoni kaalutlusõigus
(ELTL artikli 108 lõige 2)
16. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Abisaajatel tekkida võiv õiguspärane ootus – Kaitse – Tingimused ja piirid
(ELTL artikkel 108; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 14)
17. Riigiabi – Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ning kohustatakse see tagasi nõudma – Riigi tuginemine komisjoni ja liikmesriigi vahel lojaalse koostöö põhimõttele – Võimalus vabaneda abi tagasinõudmise kohustusest – Puudumine
(ELL artikli 4 lõige 3; ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 14)
18. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta – Otsuse põhjendatusest eraldiseisev oluline menetlusnõue – Kaevanduse müügi leping – Komisjoni kohustus üksikasjalikult analüüsida metalle, mida tegelikult toodeti või eksporditi müügi ajal– Puudumine
(ELTL artikkel 296; ELTL artikli 108 lõige 2)
19. Riigiabi – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Hoolikas ja erapooletu uurimine – Abisaaja õigus tugineda nii ulatuslikele õigustele nagu kaitseõigused kui sellised ning saada teavet kaebaja isiku kohta – Puudumine
(ELTL artikli 108 lõige 2)
20. Tühistamishagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste
(ELTL artikkel 263)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 52–57)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 77)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 78 ja 79)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 79–84)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 88)
6. Kui komisjon analüüsib eksperdiarvamusi, mis on koostatud pärast müügitehingu sooritamist, soovides nende alusel kindlaks teha, kas tavalistel turutingimustel ei oleks ostjal olnud võimalik vara omandada sellise hinnaga, peab komisjon võrdlema tegelikult tasutud müügihinda erinevates aruannetes toodud hinnaga ning tuvastama, kas nende erinevus on piisav, et järeldada eelise olemasolu. Vastav meetod võimaldab arvesse võtta selliste turuhindade olemuslikult retrospektiivse kindlaksmääramise ebakindlust.
Lisaks, ehkki komisjon võib tellida arvamuse välisekspertidelt, ilma et ta selleks kohustatud oleks, ei vabasta see teda nende töö hindamisest. Tegelikult kuulub liidu kohtu poolt kontrollitav ELTL artikli 107 järgimise tagamise ja ELTL artikli 108 rakendamise keskne ülesanne eranditult komisjonile, mitte aga nendele ekspertidele. Komisjonil puudub seega kohustus pimesi lähtuda eksperdiarvamuses toodud tulemustest, vaid ta peab vastupidi kontrollima ja hindama nende ekspertide tööd.
(vt punktid 90, 91 ja 105)
7. Riigiabi valdkonnas ei vabasta asjaolu, et tehing on mõistlik avaliku võimu või avalik-õigusliku ettevõtja jaoks, kes annab abi, kohustusest kontrollida, kas kõnealused meetmed annavad abisaajast ettevõtjale majandusliku eelise, mida ta tavalistel turutingimustel ei oleks saanud, ning seega ei ole piisav, et muuta kõnealune meede eraõigusliku investori kriteeriumiga kokkusobivaks.
(vt punkt 118)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 130 ja 131)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 137)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 146–156)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 154, 155 ja 158)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 160)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 166–170)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 176)
15. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 190–193)
16. Riigiabi kontrollimise valdkonnas juhul, kui komisjon ei ole talle teatatud meetme osas sõnaselgelt seisukohta avaldanud, ei tähenda institutsiooni vaikimine seda, et riigiabi ei saa tagasi nõuda põhjusel, et see läheks vastuollu põhimõttega, et riigiabi saanud ettevõtjal tekkinud õiguspärane ootus vajab kaitset. Muidugi ei saa välistada võimalust, et ebaseadusliku abi saaja tugineb erandlikele asjaoludele, mille põhjal võis tal põhjendatult tekkida õiguspärane ootus, et abi on seaduslik, ja vaidlustab sellest tulenevalt abi tagastamise.
Seevastu liikmesriik, kelle ametiasutused on abi andmisel rikkunud ELTL artiklis 108 ette nähtud menetlusnorme, ei saa tugineda abisaajate õiguspärase ootuse kaitsele, et vabaneda kohustusest võtta meetmed, mis on vajalikud, et täita komisjoni otsust, millega teda kohustati abi tagasi nõudma.
(vt punktid 196–198)
17. Liikmesriik ei saa tugineda lojaalse koostöö põhimõttele, selleks et vabaneda kohustusest võtta meetmed, mis on vajalikud komisjoni niisuguse otsuse täitmiseks, millega kohustatakse teda abi tagasi nõudma. Ebaseadusliku abi kõrvaldamine selle tagasinõudmise teel on abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg, sest ebaseaduslikult antud abi tagasinõudmise eesmärk on taastada endine olukord. Peale selle on lojaalse koostöö kohustuse alusel, mis aluslepingu riigiabi käsitlevate sätete rakendamisel seob vastastikku komisjoni ja liikmesriike, asjaomasel liikmesriigil isegi kohustus arvutada täpne tagasinõutava abi summa.
(vt punktid 190 ja 201–203)
18. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 213, 214 ja 223–225)
19. Mitte ükski riigiabi kontrollimist reguleeriv menetlusnorm ei anna abisaajale erilist rolli võrreldes teiste huvitatud isikutega. Lisaks ei ole riigiabi kontrollimise menetlus niisugune, mis oleks algatatud abi saanud isiku „vastu”, mis annaks viimasele õiguse tugineda nii ulatuslikele õigustele nagu kaitseõigused kui sellised. Kuigi abisaajal ei ole menetlusosalise seisundit, on tal siiski teatud menetlusõigused, mis võimaldavad tal esitada komisjonile teavet ja teha teatavaks oma argumendid. Pealegi ei ole ühtki õigusnormi, mis paneks komisjonile kohustuse huvitatud pooltele avalikustada kaebaja isik või muu teabeallikas.
(vt punktid 231 ja 234)
20. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 237)