Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV 16. aprillil 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 7. veebruari 2024. aasta otsuse peale kohtuasjas T-146/22: Ryanair versus komisjon (KLM II; COVID-19)

(kohtuasi C-269/24 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV (esindajad: advocaten C.E. Schillemans, P.J.F. Huizing, J. de Kok ja E. de Krom)

Teised menetlusosalised: Ryanair DAC, Euroopa Komisjon, Prantsuse Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Société Air France, Air France-KLM

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

kasutada Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61esimese lõigu teises lauses ette nähtud pädevust teha ise asjas lõplik otsus ja jätta kohtuasjas T-146/22 esitatud tühistamishagi rahuldamata;

teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse nende väidete kohta otsuse tegemiseks, mida ei ole veel hinnatud, ning

mõista käesoleva menetluse ja esimese astme menetlusega seotud kohtukulud välja Ryanairilt, kui ta teeb ise asjas lõpliku otsuse, või otsustada kohtukulude kandmine edaspidi, kui ta saadab asja Üldkohtusse tagasi.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitab apellant kolm väidet.

Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi, kuna ta kohaldas väära õiguslikku kriteeriumi abisaaja kindlakstegemisel äriühingute kontsernis ning seega järeldas vääralt, et Air France-KLM Holding SA ja tema tütarettevõtjad, sh Société Air France SA ja tema tütarettevõtjad ei saanud kõnealusest abimeetmest kasusaajate hulgast välja jääda.

Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi, kuna ta asendas komisjoni hinnangu abisaaja kindlaksmääramise kohta enda hinnanguga, tõendamata piisavalt, et Euroopa Komisjon tegi vaidlustatud otsuses ilmse hindamisvea.

Kolmandaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kuna ta tõlgendas vääralt riigiabi kaudse eelise mõistet puudutavat õiguslikku raamistikku.

____________