ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)

3. aprill 2003

Konkurents – Koondumised – Määrus (EMÜ) nr 4064/89 – Kolmanda isiku esitatud hagi – Vastuvõetavus – Uurimise esimeses faasis võetud kohustused – Kaubamärgi litsents – Kohustuste muudatused – Tähtaeg – Riigi antud rahaline abi – Ülemäära madal ülevõtmishind – Tõsised kahtlused koondumise ühisturuga kokkusobivuse suhtes – Kohustuste puudumine turgudel, kus esineb tõsiseid konkurentsiprobleeme

Kohtuasjas T‑114/02,

BaByliss SA, asukoht Montrouge (Prantsusmaa), esindaja: advokaat J.‑P. Gunther,

hageja,

keda toetab

De’Longhi SpA, asukoht Treviso (Itaalia), esindajad: advokaadid M. Merola, D. Domenicucci ja I. van Schendel,

menetlusse astuja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: V. Superti, K. Wiedner ja F. Lelièvre, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

kostja,

keda toetab

SEB SA, asukoht Écully (Prantsusmaa), esindajad: advokaadid D. Voillemot ja S. Hautbourg,

menetlusse astuja,

mille ese on nõue tühistada komisjoni 8. jaanuari 2002. aasta otsus SG (2002) D/228078 loobuda vastuväidete esitamisest SEB ja Moulinexi koondumise kohta ning tunnistada koondumine ühisturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks tingimusel, et järgitakse väljapakutud kohustusi (juhtum COMP/M.2621 – SEB/Moulinex),

EUROOPA ÜHENDUSTE

ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud J. Azizi ja M. Jaeger,

kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,

arvestades kirjalikus menetluses ja 9. oktoobri 2002. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Õiguslik raamistik

1        Vastavalt nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜT L 395, lk 1; parandus EÜT 1990, L 257, lk 13; ELT eriväljaanne 08/01, lk 31; mida on muudetud nõukogu 30. juuni 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1310/97 (EÜT L 180, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 164); edaspidi „määrus nr 4064/89”) artiklile 1 kohaldatakse seda määrust selliste ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes, mis on määratletud selle artikli lõigetes 2 ja 3.

2        Määruse nr 4064/89 artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleb ühenduse seisukohalt olulistest koondumistest komisjonile ette teatada.

3        Lisaks on määruse nr 4064/89 artikli 7 lõikes 1 sätestatud, et ühenduse seisukohalt oluline koondumine jõustub alles pärast sellest teatamist või selle ühisturuga kokkusobivaks tunnistamist. Artikli 7 lõike 4 kohaselt võib komisjon taotluse korral siiski teha erandi kohustusest peatada koondumine.

4        Määruse nr 4064/89 artikli 6 lõike 1 alapunktis b on sätestatud, et kui komisjon leiab, et teatatud koondumine kuulub määruse reguleerimisalasse ega tekita tõsiseid kahtlusi kokkusobivuses ühisturuga, teeb ta otsuse loobuda vastuväidete esitamisest ning tunnistab koondumise ühisturuga kokkusobivaks (edaspidi „I faas”).

5        Määruse nr 4064/89 artikli 6 lõike 1 alapunktist c tuleneb seevastu, et kui komisjon leiab, et teatatud koondumine kuulub määruse reguleerimisalasse ja tekitab tõsiseid kahtlusi kokkusobivuses ühisturuga, teeb ta otsuse menetluse alustamise kohta (edaspidi „II faas”).

6        Määruse nr 4064/89 artikli 6 lõikes 2 on sätestatud:

„Kui komisjon leiab, et pärast asjaomaste ettevõtjate ümberkujundamist ei tekita teatatud koondumine enam tõsiseid kahtlusi lõike 1 [ala]punkti c tähenduses, võib ta otsustada kuulutada koondumise ühisturuga kokkusobivaks vastavalt lõike 1 [ala]punktile b.

Komisjon võib lisada oma otsusele vastavalt lõike 1 [ala]punktile b tingimusi ja kohustusi, mis on kavandatud tagama, et asjaomased ettevõtjad täidavad komisjoni ees võetud kohustusi, pidades silmas koondumise muutmist ühisturuga kokkusobivaks.”

7        Komisjoni 1. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 447/98 nõukogu määruses nr 4064/89 ettenähtud teatiste, tähtaegade ja ärakuulamiste kohta (EÜT L 61, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 284) artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et „[k]ohustustest, mille võtmiseks komisjoni ees teevad ettevõtjad komisjonile ettepaneku määruse […] nr 4064/89 artikli 6 lõike 2 kohaselt ning mis osaliste kavatsuste kohaselt loovad aluse otsusele, mis tehakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 [ala]punktile b, tuleb komisjonile teatada hiljemalt teatise kättesaamise kuupäevale järgneva kolme nädala jooksul”.

8        Määruse nr 4064/89 ja määruse nr 447/98 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete teatises (EÜT 2001, C 68, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 89; edaspidi „parandusmeetmete teatis”) toob komisjon esile suunised, mida ta kavatseb kohustuste osas järgida.

9        Määruse nr 4064/89 artikli 21 lõike 1 kohaselt on komisjonil ainupädevus teha kõnealuses määruses sätestatud otsused. Artikli 21 lõige 2 täpsustab lisaks, et liikmesriigid ei tohi kohaldada ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes siseriiklikke konkurentsi käsitlevaid õigusakte.

10      Määruse nr 4064/89 artikli 9 teise lõigu punktis a on sätestatud, et komisjon võib siiski suunata ühenduse seisukohalt olulise koondumise kontrollimise liikmesriikidele, kui koondumine ähvardab tekitada või tugevdada turgu valitsevat seisundit, mille tagajärjel on oluliselt takistatud tõhus konkurents selle liikmesriigi turul, millel on kõik konkreetse turu omadused.

 Vaidluse aluseks olevad asjaolud

I –  Kõnealused ettevõtjad

11      BaByliss SA (edaspidi ka „hageja”) esitatud hagis palutakse tühistada otsus, millega komisjon kiitis teatud tingimustel heaks SEB ja Moulinexi koondumise.

12      Hageja on Prantsuse ettevõtja, keda kontrollib Ühendriikide kontsern Conair ja kes on spetsialiseerunud väikekodumasinate hulka kuuluvate nn iluhooldusmasinate (näiteks föönid, juuksetangid ja ‑koolutajad, juukselõikurid, epilaatorid ja muud kehahooldusseadmed) tootmisele ja turustamisele kaubamärgi BaByliss all. Kontsern Conair tegutseb kõigis väikekodumasinate segmentides (köök, ilu, puhastus) Ühendriikides ja mujal maailmas peamiselt kaubamärkide Conair, BaByliss, Interplak, Forfex, Cuisinart, Revlon ja Vidal Sassoon all.

13      SEB on Prantsuse ettevõtja, kes ülemaailmsel tasandil tegutseb väikekodumasinate väljatöötamise, tootmise ja turustamise sektoris. SEB turustab oma tooteid rohkem kui 120 riigis kahe ülemaailmse mõõtmega kaubamärgi (Tefal ja Rowenta) ning nelja kohaliku kaubamärgi (Calor ja SEB Prantsusmaal ning Belgias, Arno Brasiilias ja Mercosur’i riikides, Samurai Cartagena lepingu riikides) all. SEB turustatavad tooterühmad nende erinevate kaubamärkide all on toiduainete kuumtöötlusseadmed (miniahjud, fritüürid, leivarösterid, masinad mitteametlike einete tarvis), kuumade jookide valmistamise aparaadid (elektrilised kohvimasinad, espressomasinad, keedukannud), köögikombainid, triikrauad ja aurutriikrauad, hügieenimasinad (epileerimis-, soengutegemis- ja raseerimisaparaadid jms), tolmuimejad, ventilatsiooni- ja kütteseadmed koduseks kasutamiseks ning köögiriistad.

14      Moulinex on samuti Prantsuse ettevõtja, kes ülemaailmsel tasandil tegutseb väikekodumasinate väljatöötamise, tootmise ja turustamise sektoris. Moulinex turustab samu tooterühmasid kui SEB kahe rahvusvahelise kaubamärgi (Moulinex ja Krups) ja ühe kohaliku kaubamärgi (Swan Ühendkuningriigis) all. Moulinex turustab ka mikrolaineahjusid.

II –  Siseriiklik menetlus

15      7. septembril 2001 algatas Tribunal de commerce de Nanterre (kaubandusasju lahendav kohus Nanterre’is) Moulinexi kontserni saneerimismenetluse. Prantsuse õiguse kohaselt pidid kaubandusasju lahendava kohtu nimetatud saneerimisnõustajad tuvastama, kas saneeritav ettevõtja suudab jätkata oma tegevust, tuleb võõrandada kolmandatele isikutele või likvideerida. Kuna käesoleval juhul osutus Moulinexi tegevuse jätkamine võimatuks, püüdsid saneerimisnõustajad leida isiku, kes võtaks üle Moulinexi kogu tegevuse või osa sellest.

16      Selles menetluses avaldas SEB kontsern soovi võtta üle Moulinexi teatav vara, mis puudutab väikekodumasinaid, nimelt:

–        kõik kaubamärkide Moulinex, Krups ja Swan kasutamisega seotud õigused, sõltumata asjaomastest toodetest;

–        osa tootmisvahenditest (kokku 18 tööstuskompleksist kaheksa ning teatavad tootmisseadmed neis kompleksides, mida üle ei võeta), mis võimaldavad toota vähemalt teatud mudeleid Moulinexi kogu tootevalikust, välja arvatud tolmuimejad ja mikrolaineahjud;

–        teatavad turustusettevõtjad, Euroopa osas nimelt üksnes Saksa ja Hispaania äriühing.

17      Soovides laiendada oma tegevust väikekodumasinate valdkonnas Prantsusmaal ja kogu maailmas, saatis BaByliss 25. septembri 2001. aasta kirjaga Moulinexi saneerimisnõustajatele pakkumise Krupsi kogu ülemaailmse tegevuse omandamiseks, sealhulgas Krupsi materjalid, tootmisseadmed, laovarud, tööstusomandi õigused ja turustusvõrk kaasa arvatud.

18      22. oktoobri 2001. aasta otsusega nõustus Tribunal de commerce de Nanterre SEB väljapakutud ülevõtmiskavaga.

III –  Menetlus komisjonis

19      SEB taotlusel tegi komisjon 27. septembril 2001 peatava toimega erandi vastavalt määruse nr 4064/89 artikli 7 lõikele 4. Komisjoni otsus oli peamiselt põhjendatud asjaoluga, et saneerimisnõustajad nõudsid, et kõik ülevõtmispakkumised oleksid tingimusteta. Komisjoni tehtud erand piirdus ülevõetud vara haldamisega.

20      Komisjon sai 13. novembril 2001 määruse nr 4064/89 artikli 4 kohase teate, et SEB kavatseb omandada Moulinexi teatavad varad.

21      Komisjon avaldas 21. novembril 2001 Euroopa Ühenduste Teatajas teatise vastavalt määruse nr 4064/89 artikli 4 lõikele 3. Teatise punkti 4 kohaselt palus komisjon „esitada asjaomastel kolmandatel isikutel talle oma võimalikud märkused kavandatava koondumise kohta”.

22      Pärast selle teatise avaldamist väljendas BaByliss 27. ja 29. novembri 2001. aasta kirjadega komisjonile oma muret kõnealuse kavandatava koondumise suhtes, arvestades SEB ja Moulinexi teineteisele lähenemise märkimisväärset konkurentsivastast mõju sektoris, kuhu BaByliss kavatses väga lühikese aja jooksul siseneda. BaByliss rõhutas selles osas, et ta peab ennast SEB-Moulinexi potentsiaalseks konkurendiks väikekodumasinate valdkonnas, täpsemalt väikeste köögimasinate sektoris, kus ta arendab oma tegevust kaubamärgi Cuisinart all. 29. novembri 2001. aasta kirja sama kuupäeva kandvas lisas esitas BaByliss komisjonile kõikehõlmava ülevõtmisettepaneku, mis sisaldas Moulinexi kõiki töötajaid ja kogu vara Prantsusmaal, ning Cuisinarti äriplaani („Stratégie Cuisinart en France”) seisuga november 2001.

23      BaByliss vastas 30. novembri 2001. aasta kirjas komisjoni poolt konkurentidele saadetud küsimustikule, mille BaByliss oli saanud 27. novembril 2001.

24      Koondumise osalised pakkusid 5. detsembril 2001 komisjonile välja kohustused.

25      Samal päeval kohtusid BaBylissi esindajad komisjoniga kavandatava koondumise küsimuses.

26      BaByliss tegi 6. detsembri 2001. aasta kirjaga komisjonile teatavaks oma reservatsioonid seoses võimalusega, kui komisjon peaks vajaduse korral siseriikliku konkurentsiameti taotlusel suunama määruse nr 4064/89 artikli 9 alusel kogu juhtumi või osa sellest kõnealusele konkurentsiametile.

27      Prantsuse konkurentsiamet esitas 7. detsembril 2001 komisjonile määruse nr 4064/89 artikli 9 lõike 2 punkti a alusel taotluse juhtumi osaliselt talle suunamiseks seoses kõnealuse koondumise mõjuga konkurentsile väikekodumasinate teatavatel müügiturgudel Prantsusmaal.

28      Komisjoni kriitika tõttu muutsid koondumise osalised 18. detsembril 2001 oma esialgseid kohustusi.

29      BaByliss esitas 20. detsembril 2001 komisjonile oma märkused turuosade kohta, mis on SEB-Moulinexil komisjoni uuritavates tootegruppides pärast kõnealust koondumist.

30      BaByliss vastas 21. detsembri 2001. aasta kirjaga koondumiste osaliste kohustusi puudutavale küsimustikule, mille komisjon oli talle saatnud 20. detsembril 2001.

31      Huvitatud kolmandate isikute märkuste alusel muutsid koondumise osalised uuesti oma kohustusi.

32      Hageja esitas 28. detsembril 2001 pakkumise Moulinexi osaliseks ülevõtmiseks.

33      3. jaanuaril 2002 täiendas BaByliss vastuseid koondumiste osaliste kohustusi puudutavale küsimustikule, mille komisjon oli talle saatnud 20. detsembril 2001. Hageja kinnitas lisaks uuesti oma huvi omandada Moulinexi kogu vara või osa sellest. Samuti väljendas ta veel kord oma muret seoses oma seisundiga ning SEB-Moulinexi turgu valitseva seisundiga, mille kõnealune koondumine toob endaga kaasa väikekodumasinate teatavates tootegruppides olulisemates Euroopa riikides.

34      Komisjon kiitis 8. jaanuaril 2002 SEB ja Moulinexi koondumise teatavatel tingimustel määruse nr 4064/89 artikli 6 lõike 1 alapunkti b ja artikli 6 lõike 2 ning Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artikli 57 alusel heaks (edaspidi „vaidlustatud otsus”).

35      Vaidlustatud otsus ei puuduta siiski Prantsuse turgu, kuna komisjon rahuldas samal päeval Prantsuse ametivõimude taotluse juhtumi osaliseks suunamiseks.

36      Prantsuse majandusminister kiitis 8. juulil 2002 koondumise heaks, ilma et ta oleks seadnud kohustusi „raskustes oleva ettevõtja” doktriini alusel.

 Vaidlustatud otsus

I –  Kõnealuste toodete turud

37      Vaidlustatud otsuse põhjenduses 16 on märgitud, et kõnealuse koondumisega seotud majandussektor on väikekodumasinate müügisektor, mis hõlmab kolmeteist tootegruppi: fritüürid, miniahjud, leivarösterid, võileiva- ja vahvliküpsetajad, masinad mitteametlike einete tarvis („kivigrill”, „wokipannid”, „raclette-grill”, „fondüünõud” jms), barbecue-elektrigrillid ja grillid sisetingimustes kasutamiseks, riisikeetjad ja aurutajad, elektrilised kohvimasinad, keedukannud, espressomasinad, mikserid ja köögikombainid, triikrauad ja aurutriikrauad ning hügieenimasinad (tervise ja iluhoolduse jaoks mõeldud aparaadid). Ühtteist esimest tootegruppi nimetatakse üldiselt „köögitoodete” valikuks.

38      Komisjon leiab, et väikekodumasinate iga grupp võib kujutada endast eraldiseisvat tooteturgu (vaidlustatud otsuse põhjendus 25). Komisjoni järeldused põhinevad peamiselt nõudluse asendatavuse analüüsil, kuna iga grupp vastab erifunktsioonile ning on mõeldud erinevaks lõppotstarbeks. Lisaks eitab komisjon pakkumise asendatavust. Komisjon rõhutab, et isegi kui eeldada, et kõik tootjad suudaksid toota kõiki väikekodumasinaid, võivad uuele tooteturule tulekuks vajalikud kulud ja aeg olla märkimisväärsed.

II –  Kõnealused geograafilised turud

39      Komisjon leiab, et „kõnealuste geograafiliste turgude määratlemist siseriiklikena tuleb esimese faasi kontrolli tulemusel pidada kõige kohasemaks” (vaidlustatud otsuse põhjendus 30).

III –  Kaubamärgi tähtsus

40      Komisjon leiab, et kaubamärgid on üks peamistest teguritest, mille alusel lõpptarbijad valiku teevad, ning kujutavad seega väikekodumasinate tootjate vahelise konkurentsi üht põhielementi (vaidlustatud otsuse põhjendus 36).

41      Sellega seoses märgib komisjon, et SEB ja Moulinex investeerivad suuri summasid, et säilitada nende kaubamärkide üldtuntust (vaidlustatud otsuse põhjendus 38). Ta tõdeb ka, et Moulinexi müügi käigus saadud pakkumised puudutasid peaaegu eranditult selle kontserni kaubamärke, mitte tootmisüksusi (vaidlustatud otsuse põhjendus 39).

IV –  Konkurentsianalüüs

42      Mis puudutab kõnealuse koondumise mõju konkurentsile, siis lükkab komisjon kõigepealt tagasi seisukoha, et kõnealuse koondumise mõju ei erine konkurentsiolukorrast, mis oleks tekkinud Moulinexi kontserni likvideerimisel. Ta tõdeb sellega seoses järgmist:

„Sellise argumendiga ei saa pärast esimese faasi uurimist nõustuda, kuna teatav hulk ettevõtjaid avaldas juba alates Moulinexi kontserni saneerimismenetluse algatamisest oma huvi võtta üle kontserni kaubamärgid. Lisaks ei saa välistada, et teatavad tootmisvahendid või tööstusomandi oleksid üle võtnud muud kolmandad isikud kui SEB. Arvestades kaubamärkide tähtsust kõnealustel turgudel, oleksid need kolmandatest isikutest ülevõtjad tõenäoliselt suutnud taastada Moulinexi konkurentsivõime täielikult või osaliselt” (vaidlustatud otsuse põhjendus 41).

43      Oma analüüsi lõpus jõuab komisjon järeldusele, et teatatud koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuse suhtes ühisturuga teatud hulga turgude puhul, mis puudutavad köögimasinaid (vaidlustatud otsuse põhjendus 44). Vaidlustatud otsuses uuritud geograafiliste turgude kohta märgib ta sisuliselt, et:

–        Portugalis, Kreekas, Belgias ja Madalmaades, kus SEB‑l ja Moulinexil oli enne koondumist mõnikord oluline turuseisund väikekodumasinate valdkonnas, tugevneb SEB seisund turul Moulinexi ühendamisega ning koondumine toob suure osa asjaomaste tootegruppide puhul endaga kaasa teatud juhtudel suured kombineeritud turuosad. Komisjoni arvates suurendab seda turuvõimu lisaks ka ainulaadne kaubamärkide portfell, samas kui ettevõtjatel nagu Philips, Braun või Taurus on vaid üks kaubamärk (vaidlustatud otsuse põhjendused 43 ja 45–47);

–        Saksamaal, Austrias, Taanis, Rootsis ja Norras muudab koondumine oluliselt konkurentsitingimusi teataval hulgal tooteturgudel (vaidlustatud otsuse põhjendus 43);

–        viimaks muudab koondumine teistes liikmesriikides konkurentsitingimusi üksnes ebaolulisel määral (vaidlustatud otsuse põhjendus 43).

44      Komisjoni arvates tekitab teatatud koondumine seega tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuse osas ühisturuga järgmistel turgudel (vaidlustatud otsuse põhjendus 128):

–        Saksamaa: fritüürid ja barbecue-grillid;

–        Austria: fritüürid ja masinad mitteametlike einete tarvis;

–        Belgia: köögikombainid, espressomasinad, keedukannud, leivarösterid, masinad mitteametlike einete tarvis, barbecue-grillid ning triikrauad ja aurutriikrauad;

–        Taani: fritüürid ja väikeahjud;

–        Kreeka: fritüürid, keedukannud, võileiva- ja vahvliküpsetajad, espressomasinad ja köögikombainid;

–        Norra: fritüürid ja väikeahjud;

–        Madalmaad: fritüürid, espressomasinad, miniahjud, masinad mitteametlike einete tarvis, barbecue-grillid ning triikrauad ja aurutriikrauad;

–        Portugal: fritüürid, rösterid, elektrilised kohvimasinad, espressomasinad, keedukannud, miniahjud, võileiva- ja vahvliküpsetajad, masinad mitteametlike einete tarvis, barbecue-grillid ja köögikombainid;

–        Rootsi: fritüürid.

45      Seevastu järeldab komisjon, et koondumine ei tekita tõsiseid kahtlusi hügieeniga seotud turgude osas, kus sõltumata riigist (v.a Prantsusmaa) või toodete turgude mis tahes määratlusest jääb koondumise osaliste turuosa kokku alla 20% (vaidlustatud otsuse põhjendus 44).

V –  Koondumise osaliste kohustused

46      Komisjon leiab siiski, et koondumiste osaliste pakutud kohustused võivad kõrvaldada tõsised kahtlused koondumise ühisturuga kokkusobivuse osas, kuna need kohustused on otseseks ja koheseks vastuseks otsuses tuvastatud konkurentsiprobleemidele väljaspool Prantsusmaad.

47      Koondumise osaliste poolt algselt 5. detsembril 2001 esitatud kohustused nägid ette, et kaheks aastaks kõrvaldatakse kogu EMP‑st Moulinexi kaubamärki kandvad tooted, mis kuuluvad järgmistesse tootegruppidesse: fritüürid, väikeahjud, masinad mitteametlike einete tarvis, barbecue-grillid ning triikrauad ja aurutriikrauad. Need esialgsed kohustused ei võimaldanud komisjoni hinnangul asendada Moulinexi kontserni mõne teise ettevõtjaga ega puudutanud ka kõiki turge, kus koondumine võis tekitada tõsiseid kahtlusi (vaidlustatud otsuse põhjendus 135).

48      Koondumise osalised „parandasid” seega 18. detsembril 2001 „oma ettepanekut, et muuta see teostatavaks ning tõhusaks” (vaidlustatud otsuse põhjendus 135). Nimetatud ettepanekus oli ette nähtud Moulinexi kaubamärgi ainulitsents kestusega kolm aastat (millega kaasnes kohustus mitte tulla Moulinexi kaubamärgi all turule veel ühe aasta jooksul) kõigile tootegruppidele Belgias, Kreekas, Madalmaades ja Portugalis ning fritüüride grupile Saksamaal, Austrias, Taanis, Norras ja Rootsis. Asjaomased litsentsiaadid kohustusid hankima litsentsiandjalt leivaröstereid, elektrilisi kohvimasinaid, keedukanne ning köögikombaine.

49      Kolmandad isikud, kellelt küsiti seisukohta, kritiseerisid sellegipoolest neid kohustusi eelkõige seoses litsentsi kestuse ja turule tulemata jätmise kestusega, hankimiskohustusega ning sellega, et need ei kõrvalda teatatud koondumise konkurentsimõju teatavatel turgudel, et puudub piisav kriitiline suurus, et majanduslikult põhjendada uue ettevõtja kõnealustele turgudele tulekut ja et puudub ka litsentsiaadi tõhus kontroll Moulinexi kaubamärgi üle eraldi fritüüride jaoks ette nähtud parandusmeetmete puhul, sest SEB jättis endale õiguse kasutada edasi seda kaubamärki teiste toodete puhul (vaidlustatud otsuse põhjendus 136).

50      Vaidlustatud otsuse kohaselt „täiustas” SEB oma kohustusi, laiendades kaubamärgi litsentsi kõigile väikekodumasinatele Saksamaal, Austrias, Taanis, Norras ja Rootsis. Nii viis SEB kohustuse nende viie riigi osas vastavusse kohustusega, mida ta juba pakkus seoses Belgia, Kreeka, Madalmaade ja Portugaliga. SEB pikendas ka litsentsi kestust viiele aastale (ning turule tulemata jätmise kestust kolmele aastale) ning loobus litsentsiaadil lasuvast hankimiskohustusest (vaidlustatud otsuse põhjendus 137).

51      Vaidlustatud otsuses on kohustused, millega komisjon on nõustunud, kokku võetud järgmiselt:

„129      Neist riikidest igas kohustub SEB kontsern andma kolmandale isikule Moulinexi kaubamärgi ainulitsentsi kõikidesse kolmeteistkümnesse gruppi kuuluvate väikekodumasinate müügiks.

130      Kohustuste kohaselt sõlmitakse see litsentsileping ühe või mitme kolmanda isikuga viieks aastaks. Litsentsilepingu kehtivuse ajal ja kolm aastat pärast selle lõppemist on SEB‑l keelatud asjaomastes riikides turustada Moulinexi kaubamärgi all majapidamises kasutatavaid mis tahes masinaid. Lisaks kohustus SEB kontsern asjaomastes riikides mitte turustama mõne teise kaubamärgi all Moulinexi tootevaliku mudeleid, niivõrd kui litsentsiaat on otsustanud hankida SEB‑lt või saada tööstusomandi litsents.

131      Selle litsentsiga antakse luba kasutada Moulinexi kaubamärki eesmärgiga võimaldada litsentsiaadil kõnealustel geograafilistel turgudel kinnistada või tugevdada oma kaubamärki. Selleks on litsentsiaadil litsentsi kehtivuse jooksul lubatud kasutada Moulinexi kaubamärki eraldi või koos oma kaubamärgiga ning minna co-branding’ult oma kaubamärgile igal ajal üle. SEB‑il on õigus tagada, et litsentsiaat või litsentsiaadid kasutaksid Moulinexi logo korrektselt.

132      Litsentsiaadil või litsentsiaatidel on kõikide toodete ja kõikide asjaomaste riikide osas õigus vabalt valida, kellelt ja kuidas nad tooteid hangivad. Samuti võivad nad soovi korral kohustada SEB‑d sõlmima hankelepingu perioodiks, mis kattub täielikult või osaliselt litsentsilepingu kehtivusajaga, ning kõigi viidatud tooterühmade või neist osade suhtes. Selline tarnimine peaks vastama 65%‑le 2000. aasta müügimahust Moulinexi kaubamärgi all. Tuleb märkida, et SEB teeb sellegipoolest ettepaneku seada litsentsiaadile Saksamaal köögikombainide osas tarnekohustus. SEB õigustab seda erandit vajadusega säilitada töökohad vastavalt Tribunal de commerce de Nanterre’i otsusele üle võetud tootmisüksustes.

133      SEB kontsern kohustub lisaks andma igale litsentsiaadile, kes seda nõuab, litsentsi tööstusomandiõigustele (tööstusdisain, kasulikud mudelid, patendid ja oskusteave), mis puudutavad Moulinexi tootevaliku üht või mitut mudelit, selleks et litsentsiaat ise saaks neid toota või lasta neid toota tema valitud kolmandal isikul.

134      SEB kontsern kohustub peale selle nimetama volitatud isiku, kelle ülesanne on kõigepealt tagada, et SEB kontsern täidab nõuetekohaselt oma kohustusi. SEB kohustub sõlmima kohustustes nimetatud kaubamärgi litsentsilepingu või -lepingud […] jooksul alates komisjonilt loa saamise otsuse kättesaamisest. Kui SEB ei ole selleks ajaks sõlminud kohustustes ettenähtud lepinguid või on sõlminud vaid osa neist, peab volitatud isik leidma ühe või mitu litsentsiaati ning sõlmima nimetatud lepingud […] jooksul. Litsentsiaadi või litsentsiaatide valimisel on vajalik komisjoni nõusolek.”

52      Komisjon leiab, et need kohustused vähendavad märkimisväärselt turuosade koondumist, mille toob endaga kaasa teatatud koondumine. Komisjon tõdeb, et kõrvaldamata jääb üksnes kaubamärgi Krups all toimuvast müügist põhjustatud koondumine. Siiski võib kaubamärgiga Krups seotud turuosade kasv tekitada komisjoni arvates konkurentsiprobleeme vaid espressomasinate turgudel ja mitteametlike einete tarvis mõeldud masinate turul Portugalis (vaidlustatud otsuse põhjendus 139).

53      Komisjon on seisukohal, et pakutud kohustused võimaldavad püsivalt taastada tõhusa konkurentsi tingimused. Nimelt annab litsentsi viie aasta pikkune kehtivus litsentsiaadile võimaluse tagada üleminek Moulinexi toodetelt oma vastavale kaubamärgile piiratud kahjuga SEB jaoks, kui viimane suudab Moulinexi kaubamärgi viia uuesti kõnealustele turgudele. Komisjon märgib selles osas, et väikekodumasinate keskmine eluiga on ligikaudu kolm aastat. Üleminekut oma vastavale kaubamärgile hõlbustab komisjoni arvates veelgi see, et kõnealusel geograafilisel alal on litsentsiaat Moulinexi kaubamärgi ainus kasutaja kõigi väikekodumasinate puhul kokku (vaidlustatud otsuse põhjendus 140).

54      Komisjon leiab, et ainulitsentsi kohustuste laiendamine kõigile väikekodumasinatele ja seega toodetele, mille puhul ei ole komisjonil tekkinud tõsiseid kahtlusi, on vajalik, et tagada nende parandusmeetmete tõhusus ja jätkusuutlikkus. Kui litsentsid oleksid puudutanud üksnes piiratud hulka tooteid, oleks litsentsiaadi tegutsemisruum rebranding’uks tõsiselt kitsendatud, kuna Moulinexi kaubamärki oleks kõnealustes riikides kasutanud kaks konkureerivat üksust: SEB ja litsentsiaat, kelle litsents on piiratud teatud toodetega (vaidlustatud otsuse põhjendus 141).

55      Komisjon märgib, et litsentsiaadil on lisaks võimalik soovi korral toota Moulinexi tooteid autonoomselt, samas kui SEB‑d saab kohustada väljastama litsentsiaadile uusi mudeleid, mida SEB arendab Moulinexi tootevaliku jaoks kohustustega hõlmamata riikides (vaidlustatud otsuse põhjendus 142).

56      Viimaks rõhutab komisjon, et tulenevalt kohustustest peab litsentsiaat või litsentsiaadid juba turul tegutsema või potentsiaalselt olema võimelised turule tulema, olema jätkusuutlik(ud) ja sõltumatu(d), mitte olema kuidagi seotud SEB kontserniga ning omama pädevust ja motivatsiooni, mis on vajalik aktiivseks ja tõhusaks konkureerimiseks asjaomastel turgudel. Samuti näevad kohustused ette, et litsentsiaadil või litsentsiaatidel peab olema oma kaubamärk, mida saab kasutada koos Moulinexi kaubamärgiga (vaidlustatud otsuse põhjendus 144).

57      Komisjon on seega seisukohal (vaidlustatud otsuse põhjenduses 146), et koondumise osaliste pakutud kohustused on piisavad selleks, et kõrvaldada kahtlused koondumise ühisturuga kokkusobivuse osas neis üheksas riigis, tingimusel et koondumise osalised järgivad allpool toodud kohustusi:

„a)      kohustus anda Moulinexi kaubamärgi ainulitsents viieks aastaks kodumasinate müügiks selles otsuses toodud kolmeteistkümne tootegrupi osas, nagu see on määratletud kõnealuse otsuse lisas sisalduvate kohustuste punkti 1 [alapunktis] a;

b)      kohustus kõnealustes riikides mitte turustada litsentsilepingu kehtivuse ajal ja kolme aasta jooksul pärast selle lepingu lõppemist Moulinexi kaubamärki kandvaid tooteid, nagu see on ette nähtud punkti 1 [alapunktis] c;

c)      kohustus kõnealustes riikides mitte turustada mõne muu kaubamärgi kui Moulinex all Moulinexi kaubamärgi mudeleid territooriumidel, mille kohta on litsentsiaat või litsentsiaadid sõlminud hankelepingu või saanud litsentsi tööstusomandile, nagu see on ette nähtud punkti 1 [alapunktis] e;

d)      kohustus sõlmida iga litsentsiaadi vastava soovi korral hankeleping (võõrandamishind vastab tööstuslikule omahinnale, millele lisanduvad tootmise ja litsentsiaadile tarnimisega seonduvad üldkulud) ja/või tööstusomandi litsentsi leping kõigi kõnealuste toodete kohta, välja arvatud köögikombainid Saksamaal, nagu see on ette nähtud kohustuste punkti 1 [alapunktis] d;

e)      kohustus kõigis üheksas asjaomases riigis kuni litsentsilepingute sõlmimiseni jätkata uute mudelite arendamise üldist poliitikat ning säilitada Moulinexi kaubamärgi täielik kaubanduslik ja konkurentsialane väärtus, nagu see on ette nähtud kohustuste punkti 1 [alapunktis] h;

f)      kohustus sõlmida kaubamärgi ainulitsentsileping(ud) 9 asjaomases riigis kohustuste punktis 1(h) ja punktis 2(e)(iv) ettenähtud tähtaja jooksul;

g)      kohustus saada komisjoni nõusolek litsentsi(de)le, nagu see on ette nähtud kohustuste punktis 1(i), ja

h)      kohustus järgida volitatud isiku ettepanekuid, mis on vajalikud kohustuste elluviimiseks või tema ülesande täitmiseks, nagu see on ette nähtud kohustuste punktis 2(e)(ii)”.

58      SEB võetud kohustuste üksikasjad on esitatud vaidlustatud otsuse lisas.

59      Lisa punkti 2 alapunktis g on täpsustatud:

„Kui mõne teise konkurentsiameti heakskiidu andmine käesolevale koondumisele seatakse sõltuvusse kohustustest, mis on vastuolus käesolevate kohustustega või mis viivad olukorrani, mis läheb kaugemale sellest, mis on vajalik igal asjaomasel turul konkurentsiolukorra taastamiseks, siis võib SEB kontsern paluda komisjonil üle vaadata käesolevad kohustused, et kõrvaldada need vastuolud või vabastada SEB kontsern kõigist või osadest tingimustest ja nõuetest, mis sisalduvad käesolevates kohustustes ning mis ei ole enam vajalikud.”

VI –  Riigiabi

60      Vastusena teatavate kolmandatest isikutest menetlusosaliste argumentidele, milles heidetakse SEB‑le ette, et ta sai seoses oma ülevõtmiskavaga Prantsuse ametivõimudelt riigiabi, märgib komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 10, et Prantsuse ametivõimude ettenähtud kava esialgse uurimise käigus ei selgunud, et SEB oleks saneerimismenetluses kavandatud riiklikest sekkumismeetmetest kasu saanud. Seega leiab komisjon, et nende meetmete mõju ei saa arvesse võtta väljapakutud koondumise kontrollimisel määruse nr 4064/89 alusel.

 Menetlus ja poolte nõuded

61      Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 15. aprillil 2002. Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 76a alusel esitas hageja samal päeval eraldi dokumendina kiirendatud menetluse taotluse.

62      Komisjon teavitas Esimese Astme Kohut 30. aprilli 2002. aasta kirjas, et ta ei vaidle vastu kiirendatud menetluse taotlusele. Lisaks toonitas komisjon, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlustatud otsus puudutab hagejat isiklikult.

63      Esimese Astme Kohtu kohtusekretär teavitas 8. mai 2002. aasta kirjaga kostjat, et kohus rahuldas tema taotluse pikendada kostja vastuse esitamise tähtaega kuni 24. juunini 2002. Samuti palus kohtusekretär kostjal kiire menetluse huvides käsitleda võimalikke küsimusi hagi vastuvõetavuse kohta koos oma sisuliste vastuargumentidega.

64      Menetlust korraldava meetme raames palus Esimese Astme Kohtu kohtusekretär oma 17. juuni 2002. aasta kirjaga hagejal vastata 28. juuniks 2002 teatavale hulgale kirjalikele küsimustele.

65      Komisjon esitas 24. juunil 2002 kostja vastuse, mis sisaldas peamiselt tema vastuväiteid hagi vastuvõetavusele ning teise võimalusena tema sisulisi vastuargumente.

66      Hageja esitas 28. juunil 2002 oma vastused Esimese Astme Kohtu küsimustele.

67      Esimese Astme Kohus (kolmas koda) rahuldas 2. juuli 2002. aasta otsusega taotluse lahenda asi kodukorra artikli 76a alusel kiirendatud menetluses.

68      Hageja esitas 18. juulil 2002 vastavalt kohtusekretäri palvele oma märkused vastuvõetavuse kohta vastusena komisjoni esitatud kostja vastusele.

69      SEB esitas 19. juulil 2002 Esimese Astme Kohtu kantseleile avalduse menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks. Esimese Astme Kohtu kantseleisse 29. juulil 2002 saabunud avaldusega palus De’Longhi luba hageja nõuete toetuseks menetlusse astuda. Kolmanda koja esimehe 16. septembri 2002. aasta määrusega need avaldused rahuldati. SEB ja De’Longhi taotluste alusel võimaldati esimesel esitada menetlusse astuja seisukohad ja teisel teatavad dokumendid, millele oli viidatud tema avalduses menetlusse astumiseks.

70      Ettekandja‑kohtuniku ettekande põhjal otsustas Esimese Astme Kohus (kolmas koda) alustada suulist menetlust ja palus menetlust korraldavate meetmete raames pooltel esitada teatud dokumente ning vastata kirjalikele küsimustele. Pooled täitsid need korraldused ettenähtud tähtaja jooksul.

71      Poolte kohtukõned ja vastused suulistele küsimustele kuulati ära 9. oktoobril 2002 toimunud kohtuistungil.

72      Hageja, keda toetab De’Longhi, palub Esimese Astme Kohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

73      Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:

–        jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

74      SEB palub Esimese Astme Kohtul:

–        jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Vastuvõetavus

I –  Poolte argumendid

75      Hageja, keda toetab De’Longhi, leiab, et vaidlustatud akt puudutab teda otseselt ja isiklikult EÜ artikli 230 tähenduses. BaByliss on väikeste köögimasinate turul uustulnuk ning ta on seega SEB ja Moulinexi otsene konkurent. Lisaks rõhutab hageja, et ta osales aktiivselt haldusmenetluses, mis eelnes vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele.

76      Komisjon väidab, et vaidlustatud otsus ei puuduta hagejat isiklikult.

77      Komisjon väidab esiteks, et pelgast asjaolust, et BaByliss reageeris Euroopa Ühenduste Teatajas määruse nr 4064/89 artikli 4 lõike 3 kohaselt avaldatud teatisele kavandatud koondumise kohta omal soovil, võttes komisjoniga ühendust, ei piisa selleks, et tõendada, et vaidlustatud otsus puudutab BaBylissi isiklikult. BaByliss ei ole kuidagi tõendanud, et vaidlustatud otsus mõjutab teda mingi talle omase tunnuse või faktilise olukorra tõttu, mis teda individualiseerib sarnaselt SEB‑ga.

78      Komisjon rõhutab, et paljud ettevõtjad osalesid sarnaselt hagejaga aktiivselt menetluses. Ainuüksi asjaolu, et ettevõtja esitas oma märkused, ei näita seda, et otsus puudutaks ettevõtjat isiklikult. Koondumise tehingute põhjalik kontroll nõuab nimelt korrapärast kontakti paljude majanduselus osalejatega.

79      Teiseks märgib komisjon, et BaBylissi põhikirja punkti 2 kohaselt on „äriühingu tegevusalaks kogu tegevus, mis puudutab eelkõige juuksuri-, ilu-, parfümeeriatoodete ning kinkeartiklite tootmist, ümbertöötlemist, esindamist, importi ja eksporti ning hulgikaubandust, väikesemahulist hulgikaubandust ja jaekaubandust”, samas kui vaidlustatud otsusega loa saanud koondumine hõlmab väikekodumasinate sektorit, mis ei ole seotud „juuksuri-, ilu-, parfümeeriatoodete ning muude kinkeartiklitega”.

80      Kolmandaks tõdeb komisjon, et hageja esitleb end „uustulnukana” väikeste köögimasinate turul, kuid hageja enda ütluste kohaselt ei olnud ta vaidlustatud otsuse kuupäevaks ega oma hagi esitamise ajaks turule toonud ühtegi väikekodumasinat. BaByliss määratleb end ka kui „potentsiaalset konkurenti”. Komisjon juhib tähelepanu sellele, et kuigi hageja teatas, et ta paiskab sellised tooted „ametlikult” müüki 15. mail 2002, ei esitanud ta siiski ühtegi tõendit, mis tema väidet kinnitaks.

81      Neljandaks leiab komisjon, et miski ei kinnita seda, et BaBylissi kui Prantsusmaal asuva äriühingu turustatavad tooted konkureeriksid otseselt SEB müüdavate seadmetega neil geograafilistel turgudel, mille suhtes komisjon väljendas tõsiseid kahtlusi, võttes arvesse, et ta ei teinud otsust Prantsuse turuolukorra kohta, mida analüüsib Prantsuse konkurentsiamet.

82      Viiendaks väidab komisjon, et hageja leiab ekslikult, et ta saab tugineda kohtuotsustele Air France. Tema olukord on käesolevas asjas täiesti erinev Air France’i olukorrast. Kohtuasjas T‑2/93: Air France vs. komisjon, milles tehti 19. mail 1994 otsus (EKL 1994, lk II‑323), märkis Esimese Astme Kohus kõigepealt, et komisjon hindas konkurentsiolukorda asjaomastel turgudel eeskätt Air France’i – kes oli koondumisel osalenud ettevõtjate seas ainus tõsine konkurent – olukorrast lähtudes (kohtuotsuse punkt 45), samas kui hageja puudub koondumisega seotud turgudelt täielikult. Komisjon märgib ka, et Esimese Astme Kohus tõdes, et Air France oli tema, Prantsuse valitsuse ja komisjoni vahel sõlmitud lepingu alusel kohustatud täielikult loobuma oma osalusest äriühingus TAT (kohtuotsuse punkt 46), samas kui käesolevas asjas ei saa BaByliss tugineda ühelegi lepingule või võrdväärse kehtivusalaga otsusele, mis võimaldaks tal tõendada, et tema faktiline olukord individualiseerib teda sarnaselt SEB‑ga. Komisjon rõhutab, et Esimese Astme Kohtu 24. märtsi 1994. aasta otsuses kohtuasjas T‑3/93: Air France vs. komisjon (EKL 1994, lk II‑121) oli Air France British Airwaysi peamine konkurent, samas kui käesolevas asjas peab BaByliss kui vaid üks ettevõtja paljude seast end SEB (pealegi vaid potentsiaalseks) konkurendiks.

83      Viimaks soovib komisjon juhtida tähelepanu asjaolule, et EÜ artikli 230 uus tõlgendus, mille andis Esimese Astme Kohus 3. mai 2002. aasta otsuses kohtuasjas T‑177/01: Jégo-Quéré SA vs. komisjon (EKL 2002, lk II‑2365, punkt 51), ei muuda hagi vastuvõetavaks, kuna esiteks on vaidlustatud otsus üksikotsus, mis ei ole üldkohaldatav, ning teiseks ei piira vaidlustatud otsus kuidagi hageja õigusi (kes pealegi ei tegutse koondumisega seotud turgudel) ega kehtesta talle ühtegi kohustust. Hageja õiguslikku olukorda ei kahjustata kindlalt ja tegelikult.

84      SEB väidab, et vaidlustatud otsus ei puuduta hagejat isiklikult. SEB rõhutab selles osas eelkõige, et hageja oleks sarnaselt SEB‑ga võinud ise esitada saneerimismenetluses konkreetse ja tõsiseltvõetava pakkumise ülevõtmiseks, kui ta oleks tegelikult olnud huvitatud Moulinexi vara täielikust või osalisest ülevõtmisest. SEB meenutab aga, et hageja esimene pakkumine Moulinexi ülevõtmiseks ei olnud tõsiseltvõetav ning Tribunal de commerce de Nanterre tunnistas selle vastuvõetamatuks, samas kui järgnevad pakkumised esitati alles pärast koondumist ning nende ainus eesmärk oli püüda seada kahtluse alla SEB väljapakutud ülevõtmiskava. SEB lisab, et hageja ei ole üles näidanud ka mingit huvi saada Moulinexi kaubamärgi litsents, samas kui niisugune litsents, arvestades tema mainitud arengustrateegia perspektiivi, oleks tal võimaldanud tulla ning püsivalt ja tõhusalt jääda asjaomastele turgudele.

85      SEB märgib samuti, et ka tänaseks ei turustata BaBylissi tooteid ühelgi vaidlustatud otsuses toodud geograafilistest turgudest ega ka Prantsusmaal, kus hageja tegevus piirdus esitlusega ühes Lyoni restoranis mais 2002. SEB rõhutab, et komisjon ei ole ka oma konkurentsianalüüsis nimetanud hagejat olemasoleva ega potentsiaalse konkurendina.

86      Viimaks märgib SEB, et hageja ei osalenud Prantsusmaal konkurentsinõukogu ettekandjate läbiviidud põhjalikus uurimismenetluses ega viibinud isiklikult ega esindaja vahendusel isegi mitte konkurentsinõukogu istungil.

II –  Esimese Astme Kohtu hinnang

87      EÜ artikli 230 neljanda lõigu kohaselt võib „[i]ga füüsiline või juriidiline isik […] algatada menetluse temale adresseeritud otsuse vastu ja sellise otsuse vastu, mis teda otseselt ja isiklikult puudutab, kuigi vormiliselt on see teisele isikule adresseeritud määrus või otsus”.

88      Hageja ei ole üks koondumise osalistest ning ta ei ole vaidlustatud otsuse adressaat. Seega tuleb uurida, kas kõnealune otsus puudutab teda otseselt ja isiklikult.

89      Puutumuse otsesele laadile ei saa vastu vaielda. Nimelt, kuna vaidlustatud otsus võimaldab kavandatud koondumise viivitamata läbi viia, võib see viivitamata muuta asjaomaste turgude olukorda, mis sõltub siis üksnes koondumise osaliste tahtest (vt eespool viidatud 24. märtsi 1994. aasta kohtuotsus Air France vs. komisjon, punkt 80).

90      Seega tuleb uurida, kas kõnealune otsus puudutab hagejat ka isiklikult.

91      Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et „[t]eised isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, saavad väita, et see puudutab neid isiklikult, ainult siis, kui see mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga” (Euroopa Kohtu 15. juuli 1963. aasta otsus kohtuasjas 25/62: Plaumann vs. komisjon, EKL 1963, lk 197, 223).

92      Selles osas leiab Esimese Astme Kohus esiteks menetluses osalemise kohta, et vaidlus puudub selles, et hageja esitas määruse nr 4064/89 artikli 4 lõikes 3 sätestatud teatise järel 27., 29. ja 30. novembri 2001. aasta ning 6., 20., 21. ja 28. detsembri 2001. aasta kirjadega komisjonile oma märkused kõnealuse koondumise tagajärgede kohta asjaomaste turgude konkurentsiolukorrale ning enda olukorrale. Muu hulgas kuulas komisjon hageja ära 5. detsembri 2001. aasta koosolekul ning kavandatavat koondumist kontrollivate ametnikega 4. jaanuaril 2002 peetud telefonikonverentsil.

93      Neil puhkudel esitas BaByliss sisuliselt sama kriitika kui see, mis on kirjas tema hagiavalduses Esimese Astme Kohtule. Need märkused puudutasid peamiselt seda, kuidas hinnati koondumise mõju erinevatele geograafilistele turgudele ja asjaomaste toodete turgudele ning iseäranis BaBylissi olukorrale, samuti hinnangut nende kohustuste tõhususele, mis SEB pakkus välja Moulinexi ülevõtmisest tekkivate konkurentsiprobleemide leevendamiseks.

94      Viimaks tuleb märkida, et hagejalt komisjonile saadetud kirjad ei ole üksnes ühepoolne ja spontaanne samm, vaid et komisjon paluski hagejal esitada oma märkused koondumise osaliste väljapakutud kohustuste kohta.

95      Järelikult osales hageja aktiivselt menetluses. Kuigi – nagu komisjon õigesti toonitab – üksnes menetluses osalemisest iseenesest ei piisa küll selleks, et tuvastada, et otsus puudutab hagejat isiklikult, ning seda eelkõige koondumiste valdkonnas, mille põhjalik uurimine nõuab paljude ettevõtjatega korrapärast kontakti, siiski on tõsi, et haldusmenetluses aktiivne osalemine kujutab endast asjaolu, mida võetakse järjekindlalt konkurentsialases, sealhulgas koondumiste kontrolli spetsiifilisema valdkonna kohtupraktikas arvesse, et tuvastada seoses teiste eripäraste asjaoludega nende ettevõtjate hagi vastuvõetavus (vt eelkõige Euroopa Kohtu 28. jaanuari 1986. aasta otsus kohtuasjas 169/84: Cofaz jt vs. komisjon, EKL 1986, lk 391, punktid 24 ja 25, ning 31. märtsi 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑68/94 ja C‑30/95: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1998, lk I‑1375, punkt 54, nn Kali & Salzi kohtuotsus; eespool viidatud 19. mai 1994. aasta kohtuotsus Air France vs. komisjon, punkt 44).

96      Teiseks tuleb hageja kui konkureeriva ettevõtja seisundi osas kõigepealt meenutada, et BaByliss pidas end – ilma, et komisjon või SEB oleks sellele vastu vaielnud – üheks peamistest ettevõtjatest, kes tegutsevad väikeste „ilumasinate” või hügieenimasinate (föönid, juuksetangid ja -koolutajad, juukselõikurid, epilaatorid ja muud kehahooldusmasinad jne) tooteturgudel.

97      Vaidlustatud otsuse põhjenduse 16 kohaselt on koondumisega seotud majandussektor väikekodumasinate müügisektor, mis hõlmab kolmeteist tootegruppi, nimelt ühtteist gruppi köögimasinaid, triikraudu ja aurutriikraudu ning hügieenimasinate gruppi. Seega puudutab kõnealune koondumine hügieenimasinate turgu, nagu on märgitud ka vaidlustatud otsuse põhjenduses 16. Ei komisjon ega SEB vaielnud vastu sellele, et hageja on üks peamistest konkurentidest/ettevõtjatest „ilutoodete” või hügieenitoodete turul.

98      Lisaks tuleb märkida, et kohustused puudutavad samuti kõiki väikekodumasinate kolmeteist gruppi, sealhulgas ka „ilumasinaid” või hügieenimasinaid.

99      Isegi kui hageja ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval ega oma hagi esitamise hetkel otseselt esindatud mitte ühelgi koondumisega seotud kaheteistkümnel ülejäänul turul, on ta enda väitel vähemalt potentsiaalne konkurent, kuna käesoleval ajal siseneb ta väikeste köögimasinate Euroopa turule.

100    Komisjon ja SEB ei ole vaidlustanud potentsiaalse konkurendi esitatud hagi vastuvõetavust, kui nagu käesolevas asjas on tegemist oligopoolsete turgudega, millele on eelkõige iseloomulikud suurest kaubamärgitruudusest tingitud kõrged turule tulemise tõkked ning keeruline juurdepääs jaekaubandusele (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 27. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑290/94: Kaysersberg vs. komisjon, EKL 1997, lk II‑2137).

101    Komisjon ja SEB rõhutasid seevastu, et väide, mille kohaselt on hageja potentsiaalne konkurent, ei ole tõendatud ega selle kohta ei ole esitatud tõendeid. Sellegipoolest väidab hageja oma vastustes Esimese Astme Kohtu kirjalikele küsimustele ning oma märkustes vastuvõetamatuse vastuväite kohta selles osas, et tänu oma kogemusele Ameerika turul hakkas ta 2001. aasta alguses rakendama oma strateegiat kaubamärgi Cuisinart all sisenemiseks väikeste köögimasinate Euroopa turule, täpsemalt miniahjude, leivarösterite, espressomasinate, mikserite ja köögikombainide segmentides, mida kinnitavad järgmised faktid: esimene uurimus väikeste köögimasinate Euroopa turu kohta (veebruar 2001), tehniline uurimus Cuisinarti toodete pinge kohandamise kohta (veebruar – august 2001), kolme aasta pikkune partnerlusleping Paul Bocuse’iga (oktoober 2001) ning kaubandusmessid Paul Bocuse’iga Orlandos ja Chicagos, kus tutvustati Cuisinarti tooteid (september 2001 ja mai 2002), strateegia ja 2002. aasta eelarve lõplik kinnitamine Cuisinarti müükipaiskamiseks Euroopas (november 2001), läbirääkimised peamiste Prantsuse klientidega kaubamärgi Cuisinart müügivalikusse võtmiseks (detsember 2001 – mai 2002), müükipaiskamisest ametlik teatamine Prantsuse ajakirjanduses (planeeritud märtsi 2002, kuid lõpuks edasi lükatud) ning viimaks 16. mail 2002 „ametlik kuupäev Cuisinarti müükipaiskamiseks Prantsusmaal Paul Bocuse’i juures Lyonis koos ligikaudu 50 külalisega”. BaByliss kavatses seejärel siseneda elektriliste kohvimasinate ja espressomasinate ning fritüüride segmenti.

102    Komisjoni ja SEB poolt eraldi välja toodud asjaolu, et BaByliss lükkas varem teada antuga võrreldes oma tegeliku tuleku koondumisega seotud turgudele mitu korda edasi, ei saa olla piisav põhjus, et järeldada, et BaBylissi ei saa käsitada potentsiaalse konkurendina. Pelk asjaolu, et turuletulek võtab kavandatust enam aega, ei tähenda ju, et sisenemist ei toimu, seda enam et – nagu komisjon möönab vaidlustatud otsuse põhjenduses 24 – „uuele tooteturule tulekuks vajalikud kulud ja aeg võivad olla märkimisväärsed, arvestades turu eripära”, et „uuele tooteturule tulemiseks peab konkurent – sõltumata sellest, kas ta on esindatud mõnel naaberturul või kõnealusel tooteturul mõnel muul geograafilisel alal – tagama, et tal on piisavalt müügivõimalusi ja seega müügikäivet, [ning et] selleks peab ta saama lisada oma tooted turustajatest klientide müügivalikusse ning tutvustama oma kaubamärki lõpptarbijatele, mis võtab teatava aja ning toob endaga kaasa suured turustus- ja reklaamikulud”.

103    Samuti nähtub sellest, et isegi enne, kui BaBylissi tooted olid jõudnud tegelikult turgudel müüki, oli BaByliss SEB-Moulinexiga otseses konkurentsisuhtes seoses tema toodete kaubavalikusse võtmisega peamiste turustajatest klientide poolt. Sellega seoses täpsustas hageja, et alates oktoobrist 2002 olid planeeritud demonstratsioontestid „teatavas hulgas” valitud Auchani ja Monoprix’ kauplustes. Sellest küljest näib BaByliss olevat koondumise osaliste tegelik konkurent väikeste köögimasinate kõigil turgudel, kuhu ta lähemal ajal valmistub kaubamärgi Cuisinart all sisenema. Samuti märkis hageja, ilma et talle oleks vastu vaieldud, et hügieenimasinad ning väikesed köögimasinad kuuluvad kõigi klientide juures samasse kaubaosakonda, et samad ostjad lisavad tooteid müügivalikusse ning et ostupoliitikad on omavahel seotud, mille tulemusel võetakse nende gruppide koondkäivet arvesse kogukäibe saavutamisega seotud allahindluste ühistes eesmärkides.

104    Kuigi hageja äriplaan novembrist 2001 näeb ilmselt vähemalt lühiajaliselt ette ainult tuleku Prantsuse turule, nagu rõhutab komisjon ja mida vaidlustatud otsuses täpsemalt ei käsitleta, tuleb märkida, et hageja selgitas, et BaBylissi kontserni strateegia oli esmalt paisata kaubamärk Cuisinart müüki Prantsuse turul, et koguda toodete turustamise kogemusi ning suunata suurte investeeringute keskpunkt sinna, kus kontserni organisatsioon on tervikuna tugev, ning et ta kavatses tugineda sellele Prantsuse turule tuleku edule, et seejärel laieneda ka teistesse liikmesriikidesse.

105    Muu hulgas tuleb meenutada, et BaBylissi 100‑protsendiline osalus kuulub Conairile, kes on Ameerika õiguse alusel asutatud äriühing ja kes tegutseb peamiselt kaubamärkide BaByliss, Conair ja Revlon all kõigis väikekodumasinate segmentides (köök, ilu, puhastus) Ühendriikides ning mujal maailmas.

106    Kuigi hageja ei asunud koondumisest mõjutatud turul määruse nr 4064/89 tähenduses, annab BaBylissi seisund hügieenimasinate turul ning tema emaettevõtja Conairi tegevus ja kogemused talle aluse, millega saab õigustada tema kvalifitseerimist „potentsiaalseks” konkurendiks ning hõlbustada tema tulekut väikeste köögimasinate turule.

107    Viimaks, mis puudutab komisjoni argumenti äriühingu BaByliss tegevusala kohta, siis piisab, kui tõdeda, et see ei ole piiratud tema tegevusega ainult juuksehooldus- ja ilusektoris, nagu nähtub määrsõna „eelkõige” kasutamisest tema tegevusala määratluses.

108    Kolmandaks tuleb märkida, et lähtudes oma kavast siseneda väikekodumasinate Euroopa turule, avaldas BaByliss korduvalt soovi võtta üle Moulinex või vähemalt osa tema varast.

109    Nii esitas hageja 25. septembril 2001 esimese pakkumise osaliseks ülevõtmiseks, mis hõlmas Krupsi kõiki varasid (intellektuaalomandi õigused, materjal ja tootmisseadmed, tehas Mehhikos, laovarud, turustusvõrk) hinnaga 100 miljonit eurot.

110    SEB väidab, et see pakkumine ei saa hagejat individualiseerida, kuna pakkumine oli vastuvõetamatu ning tribunal de commerce de Nanterre ei võtnud seda isegi arvesse.

111    Hageja väitis selles osas, et tal ei olnud kuidagi võimalik esitada Moulinexi kõiki varasid ja töötajaid hõlmavat kogupakkumist, kuna vastavatele kirjalikele taotlustele vaatamata puudus tal igasugune juurdepääs äriühingu finantsandmetele. Üksnes äriühingul SEB oli võimalik täielikult kontrollida Moulinexi tehaste raamatupidamist ning nii esitada saneerimisnõustajatele Moulinexi ülevõtmiseks laiaulatuslikum pakkumine.

112    Ka De’Longhi arvustas komisjonile 3. detsembril 2001 saadetud kirjas läbipaistvuse puudumist, mis iseloomustas Moulinexi võõrandamise menetlust, märkides järgmist:

„SEB koostas oma pakkumise osaliseks omandamiseks, mis piirdus Moulinexi teatavate tehastega ning nendega seotud tegevustega, kuid lisaks õnnestus tal saada ka valuvormid ning muud tootmisvahendid, mis on seotud tegevustega, mida üle ei võetud […], ilma et seeläbi oleks pakutud hind muutunud. Samuti sai SEB praktiliselt õiguse kasutada Moulinexi kaubamärki kõigil oma toodetel, kusjuures vaatamata selle kaubamärgi – mis on kõnealuses sektoris Euroopas juhtkohal – väärtusele, ei nähtud selle eest ette mingit vastusooritust […] See selgitab menetluse käigus valitsenud teadmatust, mis ümbritses võõrandamise korda huvi ülesnäitamise käigus. Sellise olukorra tõttu ei esitanud enamik SEB konkurente ühtegi pakkumist ning sellest selguvad ka põhjused, miks koondumise tingimused ja kord ei olnud avalikustatud või miks need avalikustati alles äsja, kui leping oli juba sõlmitud.”

113    SEB vaidles nendele väidetele vastu. Ta meenutas sellega seoses, et kuna tegemist ei olnud kohtuliku likvideerimismenetlusega, võis esitada üksnes pakkumisi ettevõtja saneerimiseks, ning et saneerimismenetluse tähtajal esitati saneerimisnõustajatele Moulinexi vara täielikuks või osaliseks ülevõtmiseks vaid kolm pakkumist, nimelt Eurolandi, äriühingu Participation industrielle ning SEB kontserni poolt. Tribunal de commerce de Nanterre tunnistas kaks esimest pakkumist vastuvõetamatuks, samas kui ülejäänud huviavaldused, mille saneerimisnõustajad said, puudutasid peamiselt vaid kaubamärki Krups. Need erinevad huviavaldused, iseäranis BaBylissi esitatu, mis ei hõlmanud Krupsi aktsiaid, vaid üksnes tema teatavat vara, olid SEB arvates väga piiratud ega vastanud saneerimiskavale, kuna need ei puudutanud Moulinexi tööstuskomplekside ega töötajate ülevõtmist ega olnud seega vastuvõetavad. Neil asjaoludel otsustas Tribunal de commerce de Nanterre, et „ainsana jä[i] seega tegelikult üle SEB kontserni” pakkumine. SEB rõhutab, et selle kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel lükkas Cour d’appel de Versailles (Versailles’ apellatsioonikohus) tagasi kõik etteheited saneerimisnõustajate läbiviidud menetluse kohta, samas kui iseäranis BaByliss, kes astus sellesse menetlusse vabatahtlikult, oli väitnud, et „ülevõtmise kiirus ja tormakus ei võimalda[nud] huvitatud äriühingutel, nimelt äriühingul Euroland ja SA BaByliss tutvuda toimikuga ning töötada tavapärastel tingimustel ja piisavaid tähtaegu aluseks võttes välja esimese puhul tegevuse jätkamise kava ning teise puhul ülevõtmise kava”.

114    Selles osas tuleb meenutada, et tegevuse laadi hindamisel ühenduse õigusnormi alusel ei ole siseriiklik kvalifikatsioon tulemuslik (Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑128/98: Aéroports de Paris vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑3929, punkt 128). Lisaks ei muuda asjaolu, et BaBylissi pakkumine tunnistati Prantsuse õiguse alusel vastuvõetamatuks, kuna see ei vastanud kavale saneerida võõrandamise teel, kuidagi seda, et oma pakkumisega väljendas hageja juba 25. septembril 2001 oma huvi võtta üle vähemalt osa Moulinexist.

115    Seejärel jätkas hageja oma huvi avaldamist äriühingu Moulinex vastu, esitades kolm täiendavat pakkumist Moulinexi täielikuks või osaliseks ülevõtmiseks:

–        29. novembri 2001. aasta pakkumine Moulinexi täielikuks ülevõtmiseks – selle pakkumise kohaselt võetaks üle kõik töötajad ehk ligikaudu 5500 isikut Prantsusmaal ning Moulinexi vara, sealhulgas laovarud, sümboolse väärtusega 1 euro; nimetatud pakkumine esitati kõnealuse koondumise uurimise käigus komisjonile, samuti konkurentsi, tarbimise ning pettuste vastu võitlemise peadirektoraadile ning Prantsuse majandusministri esindajale;

–        28. detsembri 2001. aasta pakkumine Moulinexi osaliseks ülevõtmiseks – see uus pakkumine puudutas Krupsi kogu tegevuse omandamist terves maailmas, tema tootmisvahendite ning temaga seotud töötajate ülevõtmist summa eest, mis määratakse asjaomase vara väärtuse alusel; see pakkumine esitati komisjonile kõnealuse koondumise uurimise käigus ning edastati Prantsuse ametivõimudele;

–        15. veebruari 2002. aasta pakkumine võtta üle Moulinexi teatavad varad – BaByliss saatis Moulinexi ülevõtmiseks viimase saneerimisnõustajatele uue pakkumise, mis hõlmas Moulinexi varasid, mida SEB üle ei võtnud ning mis koosnesid Alençonis, Bayeux’s ja Falaise’is asuvatest tööstuskompleksidest, ning kogu materjali mikrolaineahjude tootmiseks; BaBylissi pakutud ostuhind oli 150 000 eurot.

116    Kuigi need erinevad pakkumised ei vastanud kindlaksmääratud tingimustele või olid saadetud ametivõimudele, kellel puudus nende läbivaatamiseks pädevus, või olid esitatud pärast koondumist või isegi – mis puudutab 15. veebruari 2002. aasta pakkumist – pärast vaidlustatud otsust, kinnitavad need siiski hageja alates 25. septembrist 2001 ülesnäidatud ja jätkuvat huvi võtta üle Moulinex või tema teatavad varad.

117    Eespool toodud kaalutlustest kogumina tuleneb, et SEB ja Moulinexi koondumine mõjutab hagejat otseselt ja isiklikult ning et tema hagi vaidlustatud otsuse tühistamiseks on vastuvõetav.

 Põhiküsimus

118    Hageja esitab oma tühistamishagi põhjendamiseks neli väidet. Esimene väide puudutab oluliste menetlusnormide rikkumist, kuna komisjon nõustus sellega, et SEB esitas kohustused hilinenult. Teises väites leiab hageja, et komisjon rikkus õigusnormi, kui ta kiitis koondumise heaks I faasi lõpus ja II faasi alustamata. Kolmanda väitega kinnitab hageja, et otsuses on tehtud ilmne hindamisviga, kuna kohustused ei ole konkurentsiprobleemide leevendamiseks piisavad. Neljandas väites on hageja seisukohal, et komisjon rikkus õigusnormi, kuna ta ei kontrollinud, kas Moulinexi ülevõtmise eest SEB makstud ülemäära madal hind ning Prantsuse riigi antud rahaline abi tugevdavad SEB seisundit.

I –  Esimene väide, et rikutud on olulisi menetlusnorme, kuna komisjon nõustus sellega, et SEB esitas kohustused hilinenult

 Poolte argumendid

119    Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses on rikutud vorminõudeid, kuna vaidlusalune koondumine kiideti otsusega heaks kohustuste alusel, mille SEB esitas pärast seda, kui oli möödunud määruses ette nähtud kolme nädala pikkune tähtaeg, mis hakkas kulgema teatise kättesaamise kuupäevast.

120    Hageja meenutab, et määruse nr 447/98 artikli 18 lõike 1 kohaselt tuleb „[k]ohustustest [I faasis] komisjonile teatada hiljemalt teatise kättesaamise kuupäevale järgneva kolme nädala jooksul”. Lisaks tsiteerib ta parandusmeetmete teatise punkti 37:

„Kuna I faasi parandusmeetmed on mõeldud hõlpsalt tuvastatava konkurentsiprobleemi lihtsaks lahendamiseks, võib kavandatud kohustuste puhul teha ainult teatavaid ümberkujundusi. Sellised konsultatsioonide vahetu tulemusena esitatavad ümberkujundused hõlmavad selgitusi, täpsustusi ja/või muid parandusi, mis tagavad kohustuste tulemuslikkuse ja tõhususe.”

121    Hageja väidab, et käesolevas asjas rikkus komisjon määruse nr 447/98 artiklit 18 ning parandusmeetmete teatise punkti 37, kui ta kiitis heaks SEB‑poolsed uued kohustused rohkem kui kümme päeva pärast määruses ette nähtud kolme nädala pikkust tähtaega.

122    SEB pakkus 5. detsembril 2001 ehk kohustuste esitamise tähtaja viimasel päeval komisjonile välja kohustuse, mis seisnes Moulinexi kaubamärki kandvate teatavate tooterühmade müügi lihtsas peatamises kahe aasta jooksul kogu EMP‑s (vaidlustatud otsuse põhjendus 135). Komisjon ise oli seisukohal, et sellist liiki kohustus ei suuda lahendada koondumise tekitatud konkurentsiprobleeme. Sümptomaatiline on see, et komisjon ei pidanud isegi vajalikuks viia läbi turu-uuringut selle kohustuse tõhususe hindamiseks.

123    Hageja märgib, et alles 18. detsembril 2001 ehk viis nädalat pärast kõnealusest koondumisest teatamist esitas SEB uued kohustused, mille kohaselt antakse kolmandale isikule kolmeks aastaks Moulinexi kaubamärgi ainulitsents koondumisega seotud kõigi tooterühmade müügiks. Ta lisab, et sellesse teise ettepanekusse kohustuste võtmiseks tehti vahetult enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist sisulisi muudatusi kolmanda ettepanekuga, mille tulemusel jõuti lahenduseni, millega komisjon lõpuks nõustus (vaidlustatud otsuse põhjendused 129–134).

124    Hageja arvates nähtub sellest, et SEB esitatud teine ja kolmas ettepanek kohustuste võtmiseks kaldusid oluliselt nii oma laadilt kui ka oma ulatuselt ja oma kestuselt kõrvale SEB esialgsest ettepanekust. Seega ei saa neid ettepanekuid kuidagi pidada komisjoni teatise tähenduses algsete kohustuste pelgaks parendamiseks, vaid need on pigem uued kohustused. Komisjon oleks seega pidanud menetluse selles staadiumis otsustama alustada II faasi.

125    Hageja rõhutab võrdlusena, et juhtumi puhul, milles komisjon tegi 14. märtsil 2000 otsuse, millega koondumine tunnistati kokkusobimatuks ühisturuga ja EMP lepinguga (juhtum COMP/M.1672 – Volvo/Scania) (EÜT 2001, L 143, lk 74), esitas Volvo punktide 359 ja 362 kohaselt kohustuste esimese ettepaneku selleks ettenähtud tähtaja jooksul (kõnealuses asjas II faasis), seejärel esitas ta neliteist päeva hiljem uue ettepaneku kohustuste võtmiseks. Komisjon keeldus arvesse võtmast neid teisena esitatud kohustusi põhjusel, et „uus ettepanek ei sisaldanud ühtegi asjaolu, mida Volvo ei oleks saanud lisada kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul esitatud kohustusse”.

126    Komisjon väidab, et väitel, et ta „rikkus olulisi menetlusnorme, kuna ta nõustus sellega, et SEB esitas kohustused hilinenult”, puudub igasugune alus.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

127    Tuleb meenutada, et koondumise osalised pakkusid komisjonile kohustusi I faasis kolm korda, nimelt 5. detsembril 2001, 18. detsembril 2001 ning hiljem, täpsustamata kuupäeval enne vaidlustatud otsuse tegemist 8. jaanuaril 2002.

128    Sisuliselt võib need kohustused kokku võtta järgmiselt:

–        5. detsembri 2001. aasta esialgses versioonis (edaspidi „kohustuste esialgne versioon”) nägid kohustused ette kogu EMP‑st kaheks aastaks kaubamärki Moulinex kandvate asjaomaste toodete viie grupi kõrvaldamise;

–        18. detsembri 2001. aasta muudetud versioonis (edaspidi „kohustuste muudetud versioon”) nägid kohustused kõigile tootegruppidele Belgias, Kreekas, Madalmaades ja Portugalis ning fritüüride grupile Saksamaal, Austrias, Taanis, Norras ja Rootsis ette Moulinexi kaubamärgi ainulitsentsi kestusega kolm aastat koos kohustusega mitte siseneda Moulinexi kaubamärgi all turule täiendava aasta jooksul pärast litsentsi kehtivuse lõppemist ning litsentsiaatidele hankimiskohustuse neljas asjaomaste toodete grupis;

–        viimaks nägid kohustused vaidlustatud otsuses heaks kiidetud lõplikus versioonis (edaspidi „kohustuste lõplik versioon”) kõigile väikekodumasinate tootegruppidele Austrias, Saksamaal, Belgias, Taanis, Kreekas, Norras, Madalmaades, Portugalis ja Rootsis ette Moulinexi kaubamärgi ainulitsentsi kestusega viis aastat koos kohustusega mitte siseneda Moulinexi kaubamärgi all turule täiendava kolme aasta jooksul pärast litsentsi kehtivuse lõppemist ning litsentsiaadile Saksamaal kaheaastase hankimiskohustuse ühes asjaomaste toodete grupis.

129    Tuleb meenutada, et määruse nr 447/98 artikli 18 lõikes 1 on sätestatud:

„Kohustustest, mille võtmiseks komisjoni ees teevad ettevõtjad komisjonile ettepaneku määruse […] nr 4064/89 artikli 6 lõike 2 kohaselt ning mis osaliste kavatsuste kohaselt loovad aluse otsusele, mis tehakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 [ala]punktile b, tuleb komisjonile teatada hiljemalt teatise kättesaamise kuupäevale järgneva kolme nädala jooksul”.

130    Kuna käesolevas asjas teatati koondumisest 13. novembril 2001, lõppes komisjonile kohustuste I faasis pakkumise tähtaeg määruse nr 447/98 artiklites 6–9 ja artikli 18 lõikes 3 sätestatud tähtaegade arvutamise meetodi kohaselt 5. detsembril 2001. Sellest tuleneb, et kohustuste esialgne versioon esitati komisjonile määruse nr 447/98 artikli 18 lõikes 1 nõutud tähtaja jooksul.

131    Siiski puudub vaidlus selles, et kohustuste esialgne versioon ei ole see, mille komisjon lõpuks vaidlustatud otsuses heaks kiitis. Vaidlustatud otsuse põhjenduse 135 kohaselt ei võimaldanud kohustuste esialgne versioon nimelt hajutada kõiki komisjoni tõsiseid kahtlusi koondumise ühisturuga kokkusobivuse suhtes, kuna see ei võimaldanud asendada Moulinexi mõne teise ettevõtjaga ega hõlmanud kõiki turgusid, kus koondumine võis tõstatada tõsiseid kahtlusi.

132    On aga selge, et koondumise osalised esitasid nii kohustuste muudetud versiooni kui ka lõpliku versiooni pärast määruse nr 447/98 artikli 18 lõikes 1 sätestatud kolme nädala pikkuse tähtaja möödumist. Neil asjaoludel tuleb kontrollida, kas komisjonil oli õigus viimati nimetatud sätet rikkumata need kohustused heaks kiita.

133    Selle kontrolli teostamisel tuleb kõigepealt juhinduda määruste nr 4064/89 ja nr 447/98 kohaldatavate sätete sõnastusest.

134    Tuleb märkida, et määruse nr 447/98 artikli 18 lõike 1 sõnastuse kohaselt peavad koondumise osalised teatama komisjonile kolme nädala pikkuse tähtaja jooksul kohustused, mis nende „kavatsuste kohaselt loovad aluse” I faasi lõpus tehtavale otsusele.

135    Samuti on määruse nr 4064/89 artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud, et I faasi pikendatakse kuue nädalani, kui pärast koondumisest teatamist pakuvad asjaomased ettevõtjad sama määruse artikli 6 lõike 2 alusel kohustused, mis „osapoolte kavatsuste kohaselt loovad aluse” I faasi lõpus tehtavale otsusele.

136    Nende sätete sõnastusest tuleneb, et määruse nr 447/98 artikli 18 lõikes 1 sätestatud kolme nädala pikkust tähtaega tuleb koondumise osaliste jaoks mõista siduvana selles tähenduses, et kui nad esitavad kohustused pärast nimetatud tähtaega, ei pea komisjon neid kohustusi I faasis arvesse võtma. Seevastu ei tulene viidatud sätete sõnastusest, et komisjonil on keelatud selliseid hilinenud kohustusi arvesse võtta.

137    Selleks et tuvastada, kas määruse nr 447/98 artikli 18 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, tuleb nimetatud sätte sõnastust siiski analüüsida sättega taotletavaid eesmärke arvestades.

138    Siinkohal tuleb märkida, et see säte viidi sisse määrusega nr 447/98, millega tunnistati kehtetuks komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3384/94 määruses nr 4064/89 ettenähtud teatiste, tähtaegade ja ärakuulamiste kohta (EÜT L 377, lk 1), pärast määruse nr 1310/97 vastuvõtmist. Viimati nimetatud määrusega viidi määrusesse nr 4064/89 sätted kohustuste pakkumiseks I faasis. Määruse nr 447/98 põhjenduses 16 märgib komisjon, et selles määruses sätestatud kohustuste esitamiseks ette nähtud tähtajad on vajalikud, „võimaldamaks komisjonil nõuetekohaselt hinnata kohustusi, mille eesmärk on muuta koondumine ühisturuga kokkusobivaks, ning tagamaks nõuetekohase konsulteerimise teiste ajaomaste osaliste, kolmandate isikute ja liikmesriikide asutustega”.

139    Sellest põhjendusest tuleneb ka, et kehtestades määruse nr 447/98 artikli 18 lõikes 1 ette nähtud tähtaja, soovis komisjon tagada, et tal on piisavalt aega pakutud kohustuste hindamiseks ning kolmandate isikutega konsulteerimiseks. Kuigi selle eesmärgi järgimiseks on tingimata vajalik, et selles sättes ette nähtud tähtaeg oleks koondumise osalistele siduv, et neil ei oleks enam võimalik enne I faasi lõppemist esitada kohustusi sellisel hetkel, mis ei jäta komisjonile vajalikku aega nende kohustuste hindamiseks ja kolmandate isikutega konsulteerimiseks, ei ole seevastu kuidagi nõutav, et see tähtaeg oleks siduv ka komisjoni jaoks, kuna komisjon suudab juhtumi asjaolusid arvestades suurepäraselt tuvastada, et lühem tähtaeg on piisav hinnangu andmiseks ja konsulteerimiseks.

140    Järelikult tuleb määruse nr 447/98 artikli 18 lõiget 1 mõista nii, et kuigi koondumise osalised ei saa kohustada komisjoni võtma arvesse kohustusi ja kohustuste muudatusi, mis on esitatud pärast kolme nädala pikkust tähtaega, peab seevastu komisjonil, kui ta leiab, et tal on piisavalt aega nende kontrollimiseks, olema võimalik kiita koondumine heaks nende kohustuste alusel, isegi kui muudatused esitati pärast kolme nädala pikkust tähtaega.

141    Seega tuleneb eespool toodust, et komisjonil oli õigus kiita nii kohustuste muudetud versioon kui ka nende lõplik versioon heaks pärast määruse nr 447/98 artikli 18 lõikes 1 sätestatud kolme nädala pikkuse tähtaja möödumist, kuna see tähtaeg ei ole tema jaoks siduv.

142    Igal juhul tuleb tõdeda, et vastupidi hageja väidetule järgis komisjon neid kohustusi heaks kiites põhimõtteid, mis ta teatises parandusmeetmete kohta selles valdkonnas on kehtestanud.

143    Kõigepealt tuleb selles osas rõhutada, et vastupidi sellele, mida komisjon kostja vastuses väitis, ei saa öelda, et teatisest ei tulene ühtegi siduvat õiguslikku kohustust. Nimelt on komisjon teatistega, mille ta võtab vastu koondumiste kontrolli valdkonnas, seotud niivõrd, kuivõrd need ei riku asutamislepingu ja määruse nr 4064/89 norme (vt selle kohta Euroopa Kohtu 13. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑382/99: Madalmaad vs. komisjon, EKL 2002, lk I‑5163, punkt 24, ja 26. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑351/98: Hispaania vs. komisjon, EKL 2002, lk I‑8031, punkt 53). Lisaks ei tohi komisjon kõrvale kalduda normidest, mille ta on endale ise kehtestanud (vt eelkõige Esimese Astme Kohtu 17. detsembri 1991. aasta otsus kohtuasjas T‑7/89: Hercules Chemicals vs. komisjon, EKL 1991, lk II‑1711, punkt 53).

144    Teatises parandusmeetmete kohta märkis komisjon:

„37      Kui hindamisel selgub, et pakutud kohustused ei ole ühinemisest tingitud konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks piisavad, teavitatakse sellest osalisi. Kuna I faasi parandusmeetmed on mõeldud hõlpsalt tuvastatava konkurentsiprobleemi lihtsaks lahendamiseks, võib kavandatud kohustuste puhul teha ainult teatavaid ümberkujundusi. Sellised konsultatsioonide vahetu tulemusena esitatavad ümberkujundused hõlmavad selgitusi, täpsustusi ja/või muid parandusi, mis tagavad kohustuste tulemuslikkuse ja tõhususe.”

145    Mis puudutab kohustuste muudetud versiooni kohustuste lõpliku versiooniga tehtud muudatusi, siis on käesolevas asjas selge ning sellele ei vaidle vastu ka hageja, et need on teatavad ümberkujundused teatise parandusmeetmete kohta punkti 37 tähenduses. Varasema versiooniga võrreldes piirdub kohustuste lõplik versioon nimelt sellega, et see pikendab ainulitsentsi ning hiljem turule tulemata jätmise kohustuse kestust, laiendab täiendavale viiele liikmesriigile põhimõtet, mis kehtis neljale esimesele liikmesriigile ja mille kohaselt litsents hõlmab kõiki väikekodumasinaid, ning viimaks vähendab hankimiskohustuse ulatust. Kuna need muudatused puudutavad kohustuste muudetud versioonis ette nähtud kohustuste üksnes ajalist, tootepõhist ning ruumilist kohaldamisala, võib neid lugeda teatavateks ümberkujundusteks, mille eesmärk on parandada või täpsustada kohustuste esialgset versiooni teatise parandusmeetmete kohta punkti 37 tähenduses.

146    Mis puudutab muudetud versiooniga kohustuste esialgsesse versiooni tehtud muudatusi, mis seisnesid turult Moulinexi kaubamärgi kõrvaldamise kohustuse ümberkujundamises kohustuseks anda selle kaubamärgi ainulitsents, siis tuleb tõdeda, et SEB kui Moulinexi kaubamärgi omanik kaotab ainulitsentsi andmisega, nagu ka turult kaubamärgi kõrvaldamisega, õiguse kasutada seda kaubamärki asjaomastel territooriumidel. Selles osas võib asjaolu, et ainulitsentsi andmine võimaldab ka kolmandal isikul kaubamärki kasutada, lugeda pelga turult kõrvaldamisega võrreldes „paranduseks”.

147    Lisaks on käesolevas asjas kohustuste punkti 1 alapunktis c ette nähtud, et SEB‑l on keelatud Moulinexi kaubamärki kasutada kolme aasta jooksul pärast litsentsilepingute lõppemist. Peale selle lubab punkti 1 alapunkti a teine lõik lõpetada Moulinexi kaubamärgi kasutamise igal ajal litsentsi kehtivuse jooksul, et lõplikult oma vastavale kaubamärgile üle minna. Nende kahe sätte alusel kõrvaldatakse Moulinexi kaubamärk turult vähemalt kolmeks aastaks ning – vähemalt teoreetiliselt – kõige enam kaheksaks aastaks. Sellest tuleneb, et vastupidi hageja väidetule ei piirdu kohustuste lõplik versioon sellega, et esialgses versioonis ette nähtud Moulinexi kaubamärgi turult kõrvaldamine asendatakse sellele kaubamärgile litsentsi andmisega, vaid see versioon tugevdab Moulinexi kaubamärgi SEB poolt kasutamisest hoidumist, kohustades viimast andma litsentsi. Sel põhjusel näib kohustuste lõplik versioon ka „parandusena”, võrreldes nende esialgse versiooniga.

148    Peale selle, isegi kui kolmandate isikutega ei konsulteeritud otseselt kohustuste esialgse versiooni üle, võib seda parandust käsitada kolmandate isikutega „konsultatsioonide vahetu tulemusena”, mille eesmärk on muuta kohustused „tulemuslikuks ja tõhusaks”. Vastusena konkurentidele saadetud küsimustiku küsimusele 25 rõhutas hageja ise, et püsiv seisund asjaomasel siseriiklikul tooteturul eeldab kahe väga olulise elemendi esinemist: tarbijate kaubamärgitruudus ning juurdepääs erinevatele turustusvõrkudele. Neid vastuses sisalduvaid asjaolusid arvestades võis komisjon konsultatsioonidest kolmandate isikutega loogiliselt järeldada, et Moulinexi kaubamärgi ainulitsents on otsene vastus nende esiletõstetud probleemidele, kuna vastupidi kaubamärgi pelgale kõrvaldamisele võimaldab selline litsents asendada Moulinexi ettevõtjaga, kellel on üldtuntud kaubamärk ning juurdepääs turustuskanalitele.

149    Lisaks nähtub Esimese Astme Kohtu toimikust, et 17. detsembri 2001. aasta memorandumis „SEB võimalikud kohustused” selgitas De’Longhi sõnaselgelt komisjonile, et „alternatiivina võõrandamisele on võimalik panna SEB‑le kohustus anda kolmandatele isikutele litsentsid Moulinexi kaubamärgile kõigil siseriiklikel turgudel, kus koondumine toob endaga kaasa eriti suure konkurentsivastase mõju”. Isegi kui De’Longhi, nagu ta väitis kohtuistungil, andis sellele seisukohale oma 3. jaanuari 2002. aasta vastuses küsimustikule kohustuste kohta teise varjundi, on sellegipoolest tõsi, et see on märk sellest, et komisjon võis mõistlikult ning igal juhul ilmset viga tegemata järeldada, et litsentsi andmise kohustus oli otsene vastus kolmandate isikutega konsulteerimisele, kuna De’Longhi pooldas ise seda võimalust, enne kui SEB selle välja pakkus.

150    Kõiki neid kaalutlusi arvestades tuleb nii kohustuste muudetud versiooni kui ka nende lõplikku versiooni lugeda teatavateks ümberkujundusteks, mille võib komisjon teatise parandusmeetmete kohta punkti 37 kohaselt heaks kiita pärast määruse nr 447/98 artikli 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.

151    Niisiis tuleb esimene väide tervikuna tagasi lükata.

II –  Teine väide, et komisjon rikkus õigusnormi, kui ta kiitis koondumise heaks II faasi alustamata

 Poolte argumendid

152    Hageja väidab, et komisjon on rikkunud õigusnormi, kuna ta ei alustanud määruse nr 4064/89 artikli 6 lõike 1 alapunkti c alusel II faasi, samas kui heakskiitmise tingimused I faasi lõpus ei olnud täidetud, kuna SEB esitatud kohustused ei võimaldanud välistada selgelt kõiki tõsiseid kahtlusi koondumise ühisturuga kokkusobivuse suhtes.

153    Hageja meenutab, et parandusmeetmete teatises on ette nähtud, et „komisjonile I faasis esitatavad kohustused [peavad] olema piisavad, et välistada kindlalt […] tõsised kahtlused” koondumise ühisturuga kokkusobivuse suhtes. Täpsemalt võib I faasis võetud kohustused heaks kiita II faasi alustamata üksnes juhul, kui:

–        koondumise tõttu tekkinud konkurentsiprobleemid on hõlpsalt tuvastatavad;

–        nimetatud kohustused on piisavad, et välistada kindlalt kõik tõsised kahtlused, ning järelikult loodud nii, et annavad otsese vastuse tuvastatud konkurentsiprobleemidele;

–        need kohustused on turul tegutsevate ettevõtjate ja koondumise osalistega komisjoni peetud konsultatsioonide „vahetu tulemus”.

154    Nii tõdes komisjon oma parandusmeetmete teatises:

„I faasis võetud kohustused võib heaks kiita ainult teatavates olukordades. Konkurentsiga seotud probleem peab olema nii ilmne ja parandusmeetmed nii konkreetsed, et põhjalik uurimine ei ole vajalik.”

155    Hageja märgib samuti, et eespool viidatud juhtumi Volvo/Scania puhul lükkas komisjon tagasi koondumise osaliste esitatud kohustuste ettepaneku, olles eelnevalt tuvastanud järgmist:

„Ei saa järeldada, et uus ettepanek kõrvaldaks ilmselt ja vaieldamatult kõik väljatoodud konkurentsiprobleemid. Arvestades uute ettepanekute keerukust, oli komisjonil võimatu neid tulemuslikult hinnata selle lühikese aja jooksul, mis tal jäi enne koondumisi reguleeriva määruse artikli 10 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist. Vajalik oleks olnud täiendav uurimine ning koguda oleks tulnud ka huvitatud kolmandate isikute seisukohad vastavalt koondumisi reguleeriva määruse asjakohastele sätetele.”

156    Neid asjaolusid arvestades leiab hageja, et komisjon ei saanud õigusnorme rikkumata kiita koondumist heaks I faasi lõpus. Sellega seoses on hageja seisukohal, et komisjon ei saanud üksnes selle faasi lõpus piisava kindlusega tuvastada, et ettenähtud kohustused võimaldavad kõrvaldada kõik kahtlused koondumise ühisturuga kokkusobivuse suhtes.

157    Kolm asjaolu kinnitavad, et komisjon ei suutnud I faasi lõpus nõutava kindlusega tuvastada, et esitatud kohustused olid piisavad koondumisega põhjustatud kõigi konkurentsiprobleemide lahendamiseks.

158    Esiteks toonitab hageja, et tema teada ei ole komisjon siiani kunagi kiitnud koondumisi heaks üksnes kaubamärgi litsentsi andmise kohustuse alusel, kuna selliseid kohustusi on komisjon kasutanud üksnes koos teiste parandusmeetmetega – nagu varade loovutamine – või neid täiendades. Sellega seoses märgib hageja, et komisjon möönab ise oma parandusmeetmete teatise punktis 16, et „kui konkurentsiprobleem tuleneb horisontaalsest kattuvusest, tuleb loovutada selleks kõige sobivam ettevõte”. Hageja arvates ei saanud komisjonil järelikult olla kogemust, mis oleks tal võimaldanud piisava kindlusega tuvastada, kas pelk kaubamärgi litsentsi andmise kohustus suudab selgelt lahendada tuvastatud konkurentsiprobleemid.

159    Teiseks väidab hageja, et komisjonil ei saanud olla piisavat teavet võetud kohustuste tõhususe kohta. Hageja leiab, et erinevalt lihtsast võõrandamiskohustusest, mille mõju on komisjoni poolt hõlpsalt määratletav, on kaubamärgi litsentsi andmise kohustuse tõhusust juba selle laadi tõttu raskem hinnata, kuna see sõltub paljudest teguritest, nagu litsentsi kestus, kaubamärgi kasutamisest loobumise kestus ning litsentsi täpne ulatus. Peale selle muudab nende kohustuste mõju hindamise veelgi keerulisemaks asjaolu, et Moulinexi kaubamärgi litsentsid võidakse komisjoni ettenähtud kohustuste skeemi kohaselt anda erinevatele ettevõtjatele vastavalt asjaomastele toodetele ja riikidele. Seetõttu on hageja seisukohal, et komisjonil ei saanud olla võimalik põhjalikku uurimismenetlust läbi viimata piisavalt täpselt hinnata, kas litsentsi saanud kolmas isik või kolmandad isikud oleksid tõepoolest võimelised olema pärast koondumist SEB-Moulinexile tegelikuks vastukaaluks iga tootevaliku ja iga asjaomase riigi osas.

160    Kolmandaks rõhutab hageja, et küsimustik SEB kohustuste muudetud versiooni tõhususe hindamiseks saadeti huvitatud kolmandatele isikutele 20. detsembril 2001 ning vastust nõuti 21. detsembriks 2001. Hageja arvates ei võimaldanud see äärmiselt lühike vastamistähtaeg mingil juhul esitada küsitletud kolmandatel isikutel täpset ja üksikasjalikku arvamust pakutud kohustuste prognoositavate tagajärgede kohta. Hageja möönab, et väga lühike vastamistähtaeg võib teataval juhul olla aktsepteeritav kohustuste puhul, mille mõju – nagu vara võõrandamisel – on kergesti hinnatav. Mis puudutab seevastu keerulisi ning pealegi harva kasutatavaid kohustusi, siis ei saa ühe päeva pikkust tähtaega mingil juhul lugeda piisavaks, et huvitatud kolmandatel isikutel oleks võimalik esitada üksikasjalik arvamus.

161    Komisjon eitab, et ta rikkus õigusnormi, kui ta otsustas kiita koondumise heaks I faasi lõpus ning ilma põhjalikku uurimismenetlust alustamata.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

162    Kõigepealt tuleb tõdeda, et kuna hageja väidab, et komisjon rikkus õigusnormi, kuna ta ei alustanud II faasi, kuigi SEB esitatud kohustused ei olnud piisavad, et selgelt välistada kõik tõsised kahtlused, seab ta kahtluse alla majandushinnangu, mille alusel kiitis komisjon SEB pakutud kohustused heaks. Selles osas kattub see väide kolmanda väitega, mis puudutab ilmset hindamisviga seoses kohustuste võimega lahendada tekkinud konkurentsiprobleemid. Seega uuritakse selle väite nimetatud aspekti kolmanda väite raames.

163    Tuleb märkida, et määruse nr 1310/97 põhjenduse 8 kohaselt võib heaks kiita I faasis võetud kohustused, „kui konkurentsiprobleemi saab hõlpsasti kindlaks teha ja lihtsalt lahendada”. Samuti korratakse teatise parandusmeetmete kohta punktis 37, et I faasi parandusmeetmed „on mõeldud hõlpsalt tuvastatava konkurentsiprobleemi lihtsaks lahendamiseks”.

164    Käesolevas asjas tuleb kõnealuste konkurentsiprobleemide laadi osas tõdeda, et hageja ei too esile muid konkurentsiprobleeme kui need, millele komisjon on vaidlustatud otsuses viidanud.

165    Sellega seoses tuleb lisaks märkida, et käesolevas asjas tugines komisjon ettevaatlikule konkurentsianalüüsile. Vastupidi sellele, mida haldusmenetluses väitsid koondumisest teatanud osalised, kes leidsid, et turud on geograafiliselt ülemaailmsed, pidas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 30 geograafiliste turgude siseriiklikku määratlust „I faasi uurimise lõpus kõige tõenäolisemaks”. Selleks et hinnata uue üksuse konkurentsiolukorda pärast koondumist, liitis komisjon SEB ja Moulinexi turuosad, eeldades, et Moulinexil müük ei lange, samas kui ülevõtmise käigus võis see nii juhtuda, ning on selge, et Moulinexi teatavate mudelite turustamine lõppes. Vaidlustatud otsuse põhjenduses 42 leidis komisjon nimelt, et „vähemalt esimese uurimisfaasi lõpus” ei saa välistada, et „koondumise tulemusel loodud üksus taastab Moulinexi konkurentsivõime tasemel, mis tal oli enne saneerimismenetlust”.

166    Seega tuleb möönda, et komisjon tõi täpselt esile konkurentsiprobleemid, mida kõnealune koondumine tekitab.

167    Hageja esitab kolm asjaolu, et tõendada, et komisjon ei saanud piisava kindlusega tuvastada, et pakutud kohustused võimaldavad kõrvaldada kahtlused koondumise ühisturuga kokkusobivuse suhtes, ning et ta rikkus seetõttu õigusnormi, kiites kõnealuse koondumise heaks I faasi lõpus. Need asjaolud puudutavad esiteks kohustuste laadi, teiseks komisjoni ebapiisavat teavet kohustuste tõhususe hindamiseks ning kolmandaks tähtaega, mis kolmandatele isikutele on antud kohustuste kohta oma seisukohtade esitamiseks.

168    Esiteks tuleb väljapakutud kohustuste laadi osas meenutada, et käesolevas asjas seisnesid need kohustused üheksas liikmesriigis Moulinexi kaubamärgi ainulitsentsi lepingute sõlmimises kõigi asjaomase kolmeteistkümne toote kohta kestusega viis aastat ning SEB kontserni kohustuses mitte turustada litsentsilepingu kehtivuse ajal ja kolme aasta jooksul pärast selle lepingu lõppemist Moulinexi kaubamärki kandvaid tooteid.

169    Ei määrus nr 4064/89 ega teatis parandusmeetmete kohta sätesta sõnaselgelt, millist liiki kohustusi võib või tuleb heaks kiita II faasi lõpus või I faasis. Kuna määruse nr 4064/89 eesmärk on takistada selliste turustruktuuride teket või tugevnemist, mis võivad märkimisväärselt takistada tõhusat konkurentsi ühisturul, siis peavad väljapakutud kohustused komisjonil siiski võimaldama järeldada, et kõnealune koondumine ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit. Selles osas ei ole I faasis võetud kohustused laadilt erinevad neist, mis on võetud II faasis, isegi kui esimestest – arvestades asjaolu, et I faasis ei tehta põhjalikku turu-uuringut – ei pea pelgalt võimaldama järeldada, et koondumine ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit, vaid need peavad olema ka piisavad, et selgelt välistada kõik tõsised kahtlused selles osas.

170    Isegi kui vara võõrandamine on sageli kõige kohasem parandusmeede, et hõlpsalt lahendada konkurentsiprobleem eeskätt horisontaalse kattumise puhul, ei saa a priori välistada, et litsentsileping võiks olla kohane meede tuvastatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Nii möönis Esimese Astme Kohus oma 25. märtsi 1999. aasta otsuses kohtuasjas T‑102/96: Gencor vs. komisjon (EKL 1999, lk II‑753, punkt 319), et „ei saa a priori välistada, et kohustused, mis esmapilgul näivad reguleerivat käitumist, näiteks teatava perioodi jooksul kaubamärgi kasutamisest hoidumine või koondumise tulemusena tekkinud ettevõtja tootmisvõimsuse ühe osa kättesaadavaks tegemine konkurentidele või veel üldisemalt olulisele infrastruktuurile juurdepääs mittediskrimineerivatel tingimustel, võiksid oma loomult samuti takistada turgu valitseva seisundi tekkimist või tugevnemist”.

171    Asjasse ei puutu fakt, mida hageja rõhutab ning mille kohaselt komisjon ei ole siiani kunagi kiitnud koondumisi heaks üksnes kaubamärgi litsentsi andmise kohustuse alusel. Komisjonile ei saa ette heita, et ta kiitis heaks SEB väljapakutud kohustused üksnes sel põhjusel, et ta ei ole kunagi varem kiitnud koondumist heaks üksnes kaubamärgi litsentsi andmise kohustuste alusel, kui need kohustused võivad tõhusalt lahendada tuvastatud konkurentsiprobleemid. Seda küsimust, mis hõlmab kohustuste sisu, uuritakse väite raames, mis põhineb kohustuste ebapiisavusel.

172    Lisaks nähtub toimikust, et haldusmenetluses kinnitasid paljud kolmandad isikud komisjonile, nende hulgas ka De’Longhi, et litsentsileping võib teatavatel tingimustel olla piisav käesolevas asjas tuvastatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks (vt eespool punkt 149).

173    Vaidlus puudub selles, et kaubamärgid on koondumisega seotud sektoris üliolulised ning need on üks peamistest teguritest, mille alusel lõpptarbijad valiku teevad. Moulinexi ülevõtmise pakkumised puudutasid lisaks peaaegu eranditult selle kontserni kaubamärke, mitte aga tootmisüksusi, ning ka hageja ise tundis huvi esmajoones Krupsi kaubamärgi omandamise vastu. Vaidlus puudub selles, et käesolevas asjas oli materiaalse vara võõrandamisel konkurentsistruktuurile vaid ebaoluline mõju. Mis puudutab nõuet võõrandada kaubamärgiõigustest koosnev immateriaalne vara, siis tähendaks see sisuliselt koondumise osalist keelamist, mis läheks vastuollu proportsionaalsuse põhimõttega, kui kaubamärgi litsentsi andmise kohustused suudaksid vältida SEB‑Moulinexi turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise.

174    Tuleb tõdeda, et hageja ei ole tõendanud, et komisjonil ei olnud võimalik kindlaks teha, kas litsentsi saanud kolmas isik või kolmandad isikud oleksid võimelised olema SEB-Moulinexile tegelikuks vastukaaluks. Sellega seoses tuleb märkida, et komisjon vastupidi lisas kohustuste lõplikku versiooni põhjenduse litsentsiaadi omaduste kohta ning nägi ette, et litsentsi saanud kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on vaja temalt heakskiitu, et ta (nad) on jätkusuutlik(ud) ja sõltumatu(d) ning et ta suudab (nad suudavad) asjaomasel turul tõhusalt konkureerida.

175    Viimaks tuleneb SEB väljapakutud kohustustest vastupidi hageja väidetule, et ühes riigis ei saa olla mitu litsentsiaati, kuna kohustuste punkti 1 alapunktis a on sõnaselgelt ette nähtud, et litsents on ainuõiguslik igas asjaomases liikmesriigis, ning punkti 1 alapunktis c on ette nähtud, et litsents hõlmab kõiki väikekodumasinaid ning et litsentsiaat ega SEB ei või kasutada Moulinexi kaubamärki teiste toodete puhul.

176    Mis puudutab teiseks etteheidet, et komisjonil ei saanud olla piisavat teavet võetud kohustuste tõhususe kohta, siis piisab, kui märkida, et kuigi kaubamärgi litsentsi tõhusus sõltub paljudest teguritest, mida on raskem kontrollida kui vara võõrandamist, ei saa siiski a priori välistada, et komisjon on võimeline ise asjakohaseid parameetreid I faasis hindama.

177    Lisaks tuleb tõdeda, et komisjon võttis just arvesse kõiki hageja viidatud kriteeriume ning võis neid turul testida. Omaenda kontrolli ning nende kolmandate isikute vastuste alusel, kellega konsulteeriti, võis komisjon sel viisil isegi paremini tuvastada algselt väljapakutud kohustuste puudused ning teha neisse vajalikud parandused litsentsi kestuse, sellele järgneva kaubamärgi kasutamisest hoidumise kestuse ning litsentsi täpse ulatuse osas. Nii on kohustuste lõplikus versioonis täpsemalt sätestatud:

–        litsentsilepingu kestuse ja hiljem mittekonkureerimise kohustuse kestuse – millest esimene oli esialgu kolm aastat ja teine üks aasta – pikendamine kahe aasta võrra (kohustuste punkti 1 alapunkti c esimene lõik);

–        litsentsilepingute laiendamine kõigile asjaomastele toodetele ning keeld SEB‑l turustada mis tahes tooteid (isegi neid, mis ei puutu asjasse) Moulinexi kaubamärgi all üheksas asjaomases liikmesriigis (kohustuste punkti 1 alapunkt a ning punkti 1 alapunkti c teine lõik);

–        selle kohustuse kõrvaldamine, mille kohaselt litsentsiaadid peavad teatavad asjaomased tooted hankima SEB‑lt (erandina Saksamaad puudutav erijuhtum) (kohustuste punkti 1 alapunkt d);

–        litsentsi taotlevate isikute kohustus juba turul tegutseda või potentsiaalselt olla võimelised turule tulema (kohustuste punkti 1 alapunkt g).

178    Neil asjaoludel ei saa järeldada, et kohustused olid nii ulatuslikud ja keerukad, et komisjonil ei oleks võimalik nõutava kindlusega tuvastada, et need taastavad turul tõhusa konkurentsi, kuna kohustuste lõplik versioon peegeldab suures osas kriitikat, mida tegid kolmandad isikud. Samuti tuleb tõdeda, et samal põhjusel olid komisjoni heakskiidetud kohustused piisavalt täpsed, et võimaldada komisjonil hinnata kõiki nende elemente.

179    Kolmandaks tuleb kolmandatele isikutele oma kommentaaride esitamiseks antud tähtaja osas meenutada, et teatise parandusmeetmete kohta punktis 34 on komisjon ette näinud:

„34      Selleks et kohustuste võtmise ettepanekute alusel saaks teha artikli 6 lõikes 2 nimetatud otsuse, peavad need vastama järgmistele nõuetele:

a)      ettepanekud esitatakse õigeaegselt ja hiljemalt kolmenädalase ajavahemiku viimasel päeval;

[…]

Samaaegselt kohustustega peavad osalised esitama kohustuste mittekonfidentsiaalse versiooni, mida kasutatakse turutesti tegemisel.”

180    Hageja kritiseerib seda, et ta pidi 21. detsembriks 2001 esitama oma märkused kohustuste muudetud versiooni kohta, mille ta sai 20. detsembril 2001. Nagu toonitab komisjon, tuleneb toimikust siiski, et sellel etteheitel puudub faktiline alus, kuna komisjoni kirjast nähtus sõnaselgelt, et tähtaeg möödus 2. jaanuaril 2002, mitte 21. detsembril 2001. Seega oli kolmandatel isikutel, nende hulgas hagejal, kaksteist päeva aega esitada oma märkused kohustuste muudetud versiooni kohta. See tähtaeg on ilmselgelt enam kui piisav, seda iseäranis koondumiste kontrolli menetluse kiiruse nõuet silmas pidades. Eespool viidatud kohtuotsuses Kaysersberg vs. komisjon luges Esimese Astme Kohus õiguspäraseks 24 tunni pikkuse tähtaja, mis oli antud kolmandatele isikutele seisukoha võtmiseks kohustuste uue versiooni kohta. Samuti tuleb märkida, et kuigi hageja vaidlustab aja, mis anti talle viimaste väljapakutud kohustuste kommenteerimiseks, ei vaidle ta siiski vastu sellele, et vaatamata talle antud lühikesele tähtajale suutis ta esitada kirjalikud kommentaarid kohustuste muudetud versiooni kohta. Viimaks ei esita hageja ühtegi asjaolu, mis tõendaks, kuidas oleks pikem tähtaeg tal võimaldanud välja tuua asjaolusid, mis võiksid endaga kaasa tuua vaidlustatud otsuse muutmise. Sellega seoses on asjakohane märkida, et hageja kriitika Esimese Astme Kohtus on sisuliselt sama, mis haldusmenetluses. Neil asjaoludel tuleb jõuda järeldusele, et komisjon tegi vaidlustatud otsuse täielikult informeerituna ja pärast seda, kui ta oli tuvastatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks pakutud meetmete tõhususe küsimuses kolmandate isikutega tulemuslikult konsulteerinud.

181    Eespool toodust tuleneb, et kõnealused konkurentsiprobleemid ega SEB väljapakutud kohustuste laad või kolmandatele isikutele määratud tähtaeg ei takistanud komisjoni järeldamast, et tõsised kahtlused saab hajutada I faasi lõpus.

182    Eespool toodust tuleneb, et tagasi tuleb lükata väide, et komisjon rikkus õigusnormi, kuna ta ei alustanud II faasi.

III –  Kolmas väide, et tehtud on ilmne hindamisviga, kuna kohustused ei olnud tekkinud konkurentsiprobleemide leevendamiseks piisavad

183    Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses on tehtud ilmne hindamisviga, kuna SEB võetud kohustused ei ole koondumise tõttu tekkinud konkurentsiprobleemide leevendamiseks piisavad.

184    See väide jaguneb viieks osaks. Hageja leiab, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kuna:

–        kaubamärgi litsentsi puudutav kohustus ei ole oma olemuselt selline, mis lahendaks koondumise tõttu tekkinud konkurentsiprobleemid;

–        kohustused on ebapiisava kestusega;

–        hankimiskohustus Saksa turul ja tingimused, mis kaasnevad kõigi litsentsiaatide hankimisvõimalusega, tugevdavad SEB-Moulinexi seisundit;

–        asjaolu, et komisjon nõustus sellega, et erinevad ettevõtjad võivad Euroopa Liidus kasutada sama kaubamärki, võib kaasa tuua SEB-Moulinexi ja litsentsi saanud kolmanda isiku või kolmandate isikute vahelise kokkumängu;

–        ühtegi kohustust ei kehtestata turgudel, kus ometi esineb tõsiseid konkurentsiprobleeme.

185    De’Longhi väidab lisaks, et kohustused toovad kaasa turu jagamise Moulinexi kaubamärgi osas.

 Esimene osa, mis puudutab asjaolu, et kaubamärgi litsentsi puudutav kohustus ei ole oma olemuselt selline, mis lahendaks koondumise tõttu tekkinud konkurentsiprobleemid

A –  Poolte argumendid

186    Hageja leiab, et kaubamärgi litsentsi puudutav kohustus ei ole oma olemuselt selline, mis lahendaks käesolevas asjas koondumise tõttu tekkinud konkurentsiprobleemid. Pelk kaubamärgi litsentsi puudutav kohustus ei võimalda heastada ligikaudu 40% suuruse turuosa negatiivseid tagajärgi väikeste köögimasinate turule tervikuna, välja arvatud Prantsusmaa.

187    Hageja märgib, et komisjon ise rõhutab parandusmeetmete teatises, et:

–        kui konkurentsiprobleem tuleneb horisontaalsest kattuvusest, tuleb loovutada selleks kõige sobivam ettevõte (punkt 16);

–        erandjuhtudel võib ainult kaubamärke ja nende tootmiseks vajalikku vara hõlmav loovutatav kogum olla piisav, et luua tingimused tõhusaks konkurentsiks. Sellistel asjaoludel peab „komisjon [siiski] olema veendunud, et ostja suudab need varad tõhusalt ja kiiresti integreerida” (punkt 18).

188    Hageja märgib, et komisjon ei ole kõnealuses teatises seevastu ette näinud, et ainuüksi kaubamärgi litsents võib oma olemuselt lahendada horisontaalse kattuvuse probleeme. Komisjon ei ole pealegi kunagi varem kohustusena kehtestanud kaubamärgi litsentsiga seotud meedet, millega ei kaasne muid parandusmeetmeid, nagu kaubamärkide ja tegevuste võõrandamine, tootmisvõimsuse võõrandamine, võõrandatud tööstuskompleksiga seotud osade müügi- ja haldustöötajate ning tööliste üleandmine (vt nt komisjoni 16. jaanuari 1996. aasta otsus 96/435/EÜ, mis käsitleb määruse nr 4064/89 kohaldamise menetlust ning millega koondumine tunnistatakse ühisturuga ja EMP lepinguga kokkusobivaks (juhtum IV/M.623 – Kimberly-Clark/Scott) (EÜT L 183, lk 1).

189    Hageja viitab näitena komisjoni 27. juuli 2001. aasta otsusele, millega koondumine tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (juhtum N IV/M.2337 – Nestlé/Ralston Purina, EÜT C 239, lk 8) ja milles komisjon nõudis kohustusena kaubamärkide võõrandamist, mis kõrvaldab koondumise osaliste tegevuse horisontaalse kattuvuse ja asetab uue üksuse turuosa niisugusele tasemele, mis on võrdväärne sellega, mis Ralston Purinale kuulus enne koondumist. Lisaks nõudis komisjon kohustustega seotud tootevalikusse kuuluvate kõikide toodete võõrandamist, et kaubamärgi ülevõtja ei peaks taluma Nestlé/Ralston Purina kaudset konkurentsi. Komisjon otsustas sarnaste meetmete kasuks ka eespool viidatud juhtumis Kimberly-Clark/Scott.

190    Komisjon ei ole nõus sellega, et kaubamärgi litsentsi puudutav kohustus ei saa lahendada koondumise tõttu tekkinud konkurentsiprobleeme.

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

191    Kõigepealt tuleb meenutada, et nagu eelmise väite läbivaatamisel märgiti, ei võimalda miski a priori välistada, et käitumist puudutav kohustus, nagu kaubamärgi litsentsiga seotud kohustus, võib lahendada koondumise tõttu tekkinud konkurentsiprobleemid, ning et asjakohane küsimus on mitte see, kas komisjon on juba koondumisi heaks kiitnud üksnes kaubamärgi litsentsiga seotud kohustuste alusel, vaid kas niisugused kohustused said käesolevas asjas takistada turgu valitseva seisundi tekkimist või tugevnemist.

192    Selles suhtes on selge, et kaubamärgid on asjaomastel turgudel väga oluline konkurentsitegur. Paljud tootjad on otsustanud kogu oma toodangu või osa sellest väljast sisse osta ja jätta endale ainult kaubamärgid, müügijõud ja turustusmeeskonnad.

193    Lisaks on selge, et kuna väikekodumasinate keskmine eluiga on ligikaudu kolm aastat, võimaldab kaubamärgi litsents kestusega viis aastat koos täiendava kolmeaastase tähtajaga, mille jooksul SEB‑l on keelatud väikekodumasinate igasugune turustamine Moulinexi kaubamärgi all, litsentsiaatidel tagada Moulinexi kaubamärgiga toodete klientide üleminek nende enda kaubamärgiga toodetele. See on seda enam tõsi, et vastavalt kohustustele peavad litsentsiaat või litsentsiaadid olema jätkusuutlikud ja sõltumatud, suutma asjaomasel turul tõhusalt konkureerida ning igal juhul olema saanud komisjoni heakskiidu.

194    Samuti tuleb meenutada, et kaubamärgi litsentsi andmine on parandusmeede, mille kavandasid ja mida taotlesid kolmandad isikud. Seega pidasid nad nimetatud parandusmeedet käesolevas asjas tekkinud konkurentsiprobleemide lahendamiseks sobivaks.

195    Sellest järeldub, et kaubamärgi litsentsi puudutavad kohustused, mis SEB pakkus, võivad oma olemuselt olla sellised, mis lahendavad asjaomase koondumise tõttu tekkinud konkurentsiprobleemid, kui ei nähtu teisiti vastusest allpool analüüsitavale küsimusele, kas kohustus on piisava kestusega.

196    Hageja viidatud näited ei saa seda järeldust kahtluse alla seada. Esiteks on hageja mitu väidet faktiliselt valed. Nii jäävad SEB-Moulinexi keskmised turuosad väikekodumasinate sektoris Euroopas alla 30% ega ole seega 40%. Samuti ei nõudnud komisjon juhtumis Nestlé/Ralston Purina Hispaania turgude osas kaubamärkide võõrandamist, vaid kiitis ühena kahest variandist heaks kohustused, mille puhul osalised nõustusid andma kaubamärgi litsentsid kogukehtivusega ligikaudu kaheksa aastat (kahes etapis), mis võimaldas uue kaubamärgi turul kinnistada (eespool viidatud otsuse Nestlé/Ralston Purina põhjendus 68). Teiseks ei ole hageja igal juhul tõendanud, et turud ja koondumiste tõttu tekkinud probleemid on käesolevas asjas kõne all olevatega tunnustelt põhiosas analoogsed. Kui pidada tõendatuks asjaolu, et komisjon leidis, et ainult kaubamärgi litsentse puudutavad kohustused ei saa lahendada konkreetse koondumise tõttu tekkinud konkurentsiprobleeme, ei tähenda see, et niisugused kohustused ei ole piisavad selleks, et kõrvaldada turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise oht, mis tuleneb ühest teisest koondumisest, mis toimub teisel, erinevate tunnustega turul.

 Teine osa, mis puudutab seda, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta kiitis heaks ebapiisava kestusega kohustused

A –  Poolte argumendid

197    Hageja väidab, et komisjoni heakskiidetud kohustused on ebapiisava kestusega. Hageja arvates tähendab tõhusa konkurentsi taastamine, et Moulinexi kaubamärgi võimalikul ülevõtjal oleksid vajalikud vahendid asjaomaste kaubamärkide arendamiseks ja et ta oleks selleks motiveeritud. Komisjon ise tunnistab vaidlustatud otsuses (põhjendus 36), et „kaubamärgid on üks peamistest teguritest, mille alusel lõpptarbijad valiku teevad, ning kujutavad seega väikekodumasinate tootjate vahelise konkurentsi üht põhielementi”. BaBylissi arvates on see seisukoht õigustatud asjaolu tõttu, et sektoris, kus toodete tehnilised omadused ei ole tarbija poolt toote ostmisel määravaks teguriks, mängib kaubamärgi imago olulist rolli tootjate poolt klientide lojaalsuse võitmisel.

198    Selles kontekstis on kaubamärkide üldtuntus asjaomaste turgude üks põhielemente ning niisuguse üldtuntuse kõrgel tasemel hoidmine eeldab suuri investeeringuid reklaami, selleks et muuta tarbijate harjumusi ja ületada kindla positsiooniga ettevõtjate mainega seotud takistused. Hageja arvates tasuvad sellised investeeringud majanduslikult ära alles väga pika aja jooksul ja juhul, kui kogu tulu investeeringutelt saavad investeerijad. Seega, samas kui juba turul tegutsevad ettevõtjad võivad piirduda suhteliselt mõõdukate reklaamipingutustega, mille eesmärk on säilitada juba olemasolevat imagot, on olukord teistsugune uustulnuka puhul, eriti kui turul tegutseb võimas kontsern, kellele kuuluvad iseäranis tuntud kaubamärgid.

199    Hageja väidab, et majandusväljaannetest nähtub väga selgelt, et ratsionaalne tööstur jätab süstemaatiliselt osa investeeringuid tegemata, kui ta võib eeldada, et ta teenib tagasi vaid osa oma investeeringust. Järelikult ei ole ülevõtjal, kes ei ole kaubamärkide omanik ja kes on seega asetatud olukorda, kus ta peab kaubamärkide üldtuntuse suurendamiseks investeeringuid tegema, teades samas, et ta peab need hiljem konkurendile tagastama, mingit motivatsiooni neid kaubamärke säilitada või arendada. See põhjustab ülevõetud kaubamärkide väga tõsise nõrgenemise. Litsentsi ja sellele järgneva kasutamisest hoidumise perioodi kestus on seega kohustuse tõhususe seisukohalt määrava tähtsusega.

200    Hageja märgib näitena, et eespool viidatud juhtumis Kimberly-Clark/Scott, kus koondumise tulemusel tekkinud üksusel oli majapidamispaberi turul Ühendkuningriigis ja Iirimaal liidripositsioon, omades kokku turuosa vahemikus 50–60%, nõudis komisjon, et asjaomaste kaubamärkide kohta sõlmitaks litsentsileping kogukestusega 15 aastat.

201    Komisjoni 10. oktoobri 2001. aasta otsus K(2001) 3014 (lõplik), millega koondumine tunnistatakse ühisturuga ja EMP lepinguga kokkusobimatuks (juhtum COMP/M.2283 – Schneider-Legrand), nõustub sõnaselgelt kõnealuse lähenemisega, kuna selles on tõdetud:

„Komisjoni uurimine kinnitas, et see loob ebasoodsa olukorra, kui ei ole võimalik algusest peale kasutada omaenda kaubamärki, ning näitas, et ülevõtjal on vaja pikka perioodi (ligikaudu seitse aastat), selleks et pakutud kaubamärk edukalt asendada. Samal ajal näitab komisjoni uurimine, et ülevõtjat oleks tulnud kaitsta klauslitega, mille kohaselt tuleb hoiduda asjaomastele turgudele algse kaubamärgi all naasmisest enam kui kümne aasta vältel.”

202    Hageja leiab, et asjaolud, millest komisjon lähtus juhtumis Schneider-Legrand välja pakutud kohustuste ebapiisavuse tõendamiseks, on käesolevale juhule otse ülekantavad.

203    Seega tegi komisjon ilmse hindamisvea, kui ta käesolevas asjas leidis, et kohustus, mis puudutab kaubamärgi litsentsi kestusega viis aastat koos SEB kohustusega hoiduda Moulinexi kaubamärgi kasutamisest täiendava kolme aasta jooksul, „annab litsentsiaadile võimaluse tagada üleminek Moulinexi toodetelt oma vastavale kaubamärgile piiratud kahjuga SEB jaoks, kui viimane suudab Moulinexi kaubamärgi viia uuesti kõnealustele turgudele”.

204    Komisjon, keda toetab SEB, ei nõustu väitega, et ta tegi ilmse hindamisvea, kui ta kiitis heaks väidetavalt ebapiisava kestusega kohustused.

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

205    Kohustuste kestuse kohta hageja esitatud etteheidete läbivaatamisel tuleb meenutada, et vastavalt kohustuste punkti 1 alapunkti a teisele lõigule on kohustuste eesmärk lubada kasutada Moulinexi kaubamärki koos litsentsiaadi omaenda kaubamärgiga, et võimaldada litsentsiaadil sel co-branding’u perioodil ja pärast seda kinnistada või tugevdada kõnealusel turul oma kaubamärki. Selleks on litsentsiaadil Moulinexi kaubamärgi litsentsi kehtivuse jooksul lubatud kasutada Moulinexi kaubamärki kohe koos oma kaubamärgiga või ajutiselt eraldi, et minna üle co-branding’ule. Sama sätte kohaselt on litsentsiaadil ka õigus minna co-branding’ult igal ajal litsentsi kehtivuse jooksul üle oma kaubamärgile.

206    Samuti tuleb meenutada, et selle eesmärgi tagamiseks näevad kohustused punkti 1 alapunkti g kolmanda lõigu kohaselt ette, et litsentsiaadid peavad olema ettevõtjad, kellel on oma kaubamärk, mida saab kasutada koos Moulinexi kaubamärgiga, kuid need ei saa olla ettevõtjad, kelle peamine tegevusala on jaemüük.

207    Eeltoodust tuleneb, et kohustuste eesmärk on mitte võimaldada kõigil litsentsiaatidel kasutada Moulinexi kaubamärki kui sellist, vaid võimaldada litsentsiaatidel üleminekuperioodil, mille vältel on neil õigus kasutada omaenda kaubamärki koos Moulinexi kaubamärgiga, ülemineku tagamine Moulinexi kaubamärgilt litsentsiaatide endi kaubamärkidele, et viimased saaksid Moulinexi kaubamärgiga tõhusalt konkureerida ka pärast üleminekuperioodi, kui SEB‑l on jälle õigus kasutada Moulinexi kaubamärki kõigis üheksas asjaomases liikmesriigis.

208    Sellest tulenevalt ei ole kohustuste eesmärk vastupidi hageja väidetele viia üheksa asjaomase liikmesriigi turule uus kaubamärk, vaid võimaldada litsentsiaatidel kinnistada või tugevdada oma kaubamärki kui Moulinexi kaubamärgiga tõhusalt konkureerivat kaubamärki.

209    Pealegi, kuna kohustuste eesmärk on võimaldada litsentsiaatidel kinnistada või tugevdada oma kaubamärki kui Moulinexi kaubamärgiga tõhusalt konkureerivat kaubamärki, ei ole asjakohane hageja esile toodud asjaolu, et pidades silmas SEB praegust suurt turuosa, kaubamärkide portfelli ja Moulinexi kaubamärgi üldtuntust, on SEB‑l lihtne Moulinexi kaubamärk üheksas kõnealuses liikmesriigis uuesti turule viia. Küsimus ei seisne mitte selles, kas SEB suudab Moulinexi kaubamärgi asjaomastes liikmesriikides uuesti turule viia – mida tuleb vaidlustatud otsuses heakskiidetud kohustuste piisavuse kontrollimisel pealegi eeldada –, vaid selles, kas litsentsiaadid on võimelised oma seisundit SEB tõhusate konkurentidena kinnistama või tugevdama.

210    Seega tuleb kontrollida, kas kohustustega kehtestatud üleminekuperioodi kestus on selle eesmärgi saavutamiseks piisav.

211    Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et vastavalt kohustuste punkti 1 alapunkti c esimesele lõigule kehtib iga Moulinexi kaubamärgi litsentsileping üheksas asjaomases liikmesriigis viis aastat. Peale selle on SEB‑l sama sätte ja punkti 1 alapunkti c teise lõigu kohaselt litsentsilepingu kehtivuse ajal ja kolm aastat pärast selle lõppemist keelatud üheksas asjaomases liikmesriigis turustada Moulinexi kaubamärgi all väikekodumasinaid, mis kuuluvad kolmeteisest kõnealusest tootegrupist ühte või teise, ning muid nendesse tooterühmadesse mittekuuluvaid majapidamises kasutatavaid masinaid, nagu tolmuimejad või mikrolaineahjud.

212    Neist sätetest tuleneb, et vastupidi hageja väidetele on nende kohustuste kogukestus, mille kohaselt SEB ei saa tooteid Moulinexi kaubamärgi all turustada, mitte viis, vaid kaheksa aastat, see tähendab viie aasta pikkune esimene periood, mille vältel litsentsiaadil on ainuõigus kasutada Moulinexi kaubamärki üksi või koos oma kaubamärgiga, ning kolme aasta pikkune teine periood, mille vältel SEB‑l on keelatud igasugune Moulinexi kaubamärki kandvate toodete turustamine kõnealustes riikides. Sellest järeldub, et kaheksa aasta vältel puudub SEB‑l õigus kasutada Moulinexi kaubamärki asjaomastes liikmesriikides.

213    Nimetatud sätetest tuleneb samuti, et igasugune Moulinexi kaubamärgi kasutamine peatub üheksas asjaomases liikmesriigis vähemalt kolmeks aastaks ja vähemalt teoreetiliselt kõige enam kaheksaks aastaks. Vastavalt kohustustele jääb igale litsentsiaadile õigus valida hetk, mil ta otsustab co-branding’ult ainult oma kaubamärgile üle minna. SEB teatas menetlusse astuja avalduses Esimese Astme Kohtule, et praegused litsentsiaatide kandidaadid kavatsevad co-branding’ult oma kaubamärgile üle minna pärast kolme või nelja aastat, mille tagajärjel kaob Moulinexi kaubamärk asjaomastes liikmesriikides ligikaudu viieks aastaks.

214    Moulinexi kaubamärgi müügilt puudumine võimaldab litsentsiaatidel nende enda kaubamärgi üldtuntuse püsivalt kinnistada. Lisaks tähendab selline müügilt puudumine ka, et SEB‑l ei ole võimalik Moulinexi positsioone automaatselt tagasi võita, kui ta saab kaubamärgi pärast keeluperioodi uuesti kõnealustele turgudele viia.

215    Lisaks tuleb meenutada, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 140 tõdes komisjon, ilma et hageja oleks sellele vastu vaielnud, et väikekodumasinate keskmine eluiga on ligikaudu kolm aastat.

216    Seega ilmneb, et kohustuste kestus hõlmab peaaegu kolmele tootetsüklile vastavat perioodi, samas kui ajavahemik, mille vältel Moulinexi kaubamärgi igasugune kasutamine peatub, vastab vähemalt ühele tootetsüklile.

217    Selles suhtes tuleb märkida, et komisjon rõhutas õigesti, ilma et hageja oleks sellele vastu vaielnud, et asjaomaste toodete naaberturul, see tähendab suurte kodumasinate turul õnnestus Whirlpoolil Philipsi kaubamärgilt Whirlpooli kaubamärgile üle minna kolme aastaga (1990–1993), mis vastab toote ühele elutsüklile. See üleminek viidi läbi vaatamata sellele, et Philipsi kaubamärk oli jätkuvalt olemas ja Philips säilitas seda lähiturgudel. Komisjon märkis ka võrdlusena, et sarnaste toodete turgudel sai Dyson tolmuimejate turu liidriks Ühendkuningriigis vähem kui viie aastaga, Colgate saavutas märkimisväärse turuosa elektriliste hambaharjade turul Prantsusmaal ühe aastaga ning Moulinexil, kes algselt puudus toiduainete elektriliste kuumtöötlusseadmete (masinad mitteametlike einete tarvis) sektorist, õnnestus viie aastaga saada 5–15% suurune turuosa erinevates Euroopa riikides.

218    Samuti tuleb märkida, et teatises koondumistega otseselt seotud ja nende seisukohalt vajalike piirangute kohta (EÜT 2001, C 188, lk 5, punkt 15; ELT eriväljaanne 08/02, lk 99, punkt 15) märkis komisjon, et ettevõtte võõrandamise korral on kõigi võõrandatavate varade koguväärtuse omandajale ülemineku tagamiseks müüjale kehtestatud konkurentsikeelu lubatav kestus maksimaalselt kolm aastat, kui ettevõtte võõrandamine hõlmab nii maineväärtust kui ka oskusteavet, ning kaks aastat, kui see hõlmab ainult maineväärtust. Käesolevas asjas on periood, mille vältel SEB‑l on keelatud Moulinexi kaubamärki litsentsiaatide territooriumidel kasutada, kaheksa aastat.

219    Vastupidi hageja väidetele ja kaugel sellest, et litsentsiaat jätaks süstemaatiliselt osa investeeringuid tegemata, kuna ta ei ole kaubamärgi omanik, on ta vastupidi hoopis motiveeritud tegema suuri investeeringuid talle kuuluva kaubamärgi arendamisse pärast seda, kui ta on esmalt kasutanud Moulinexi kaubamärgi toetust oma kaubamärgi turuleviimiseks või tugevdamiseks. Kuna kohustuste eesmärk ei ole kasutada Moulinexi kaubamärki viie aasta vältel, vaid võimaldada Moulinexi kaubamärgilt üle minna teistele kaubamärkidele, on litsentsiaadil või litsentsiaatidel niisiis täielik huvi investeerida omaenda kaubamärki, selleks et ajaliselt pikendada esimestel aastatel Moulinexi kaubamärgi kasutamisest saadud kasu. Kahe kaubamärgi koos kasutamise periood on seega üksnes vajalik etapp litsentsiaadi oma kaubamärgile üleminekuks. Neil asjaoludel jätkub investeeringult tulu saamine ka pärast kohustustes ette nähtud kaheksa-aastast perioodi ega lõpe kuupäeval, mil SEB‑l on võimalik Moulinexi kaubamärki jälle kasutada.

220    Teiseks tuleb märkida, et vastavalt punkti 1 alapunkti g esimesele lõigule peavad litsentsiaadid olema „ettevõtjad, kes juba turul tegutsevad või on potentsiaalselt võimelised turule tulema, kes on jätkusuutlikud ja sõltumatud ega ole kuidagi seotud SEB kontserniga ning kellel on asjaomastel turgudel aktiivseks ja tõhusaks konkureerimiseks vajalik pädevus ja motivatsioon”. Lisaks, nagu eespool meenutati, peab litsentsiaatidel punkti 1 alapunkti g kolmanda lõigu kohaselt olema oma kaubamärk, mida saab kasutada koos Moulinexi kaubamärgiga, kuid need ei saa olla ettevõtjad, kelle peamine tegevusala on jaemüük.

221    Tuleb tõdeda, et kuna need sätted piiravad litsentside andmist ettevõtjatega, kes juba turul tegutsevad või võivad lühikese aja jooksul turule tulla ja kellel on oma kaubamärk, aitavad need tõhusalt kaasa sellele, et litsentsiaatidest saavad kohustustes ette nähtud aja jooksul tõhusad konkurendid. Seda kinnitab veelgi asjaolu, et isegi kui neil on oma kaubamärgid, on ettevõtjad, kelle peamine tegevusala on jaemüük, kohustuste punkti 1 alapunkti g kolmanda lõigu kohaselt Moulinexi kaubamärgi litsentsi võimalike saajate ringist siiski välistatud. Komisjon tõdes vaidlustatud otsuse põhjenduse 27 punktis d ja põhjenduses 37, ilma et hageja sellele vastu vaidleks, et nende ettevõtjate oma kaubamärgid, see tähendab „turustaja kaubamärgid” on kõnealustel turgudel nõrgad.

222    Neid asjaolusid arvesse võttes tuleb järeldada, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta leidis, et kohustuste kestus on piisav, et võimaldada Moulinexi kaubamärgi litsentsiaatidel üheksas asjaomases liikmesriigis kinnistada või tugevdada oma kaubamärki kui Moulinexi kaubamärgiga tõhusalt konkureerivat kaubamärki.

223    Järelikult tuleb hageja etteheited kohustuste kestuse kohta tagasi lükata.

224    Seda järeldust ei saa kahtluse alla seada hageja viidatud kaks otsust. Juhtumites Kimberly-Clark/Scott ja Schneider/Legrand käsitletud kahe turu omadused ei ole sarnased käesolevas asjas kõnealuste turgude omadega, mistõttu on hageja esile toodud võrdlus asjakohatu, nagu eespool märgiti.

225    Nii oli juhtumis Kimberly-Clark/Scott kohustuste pikk kestus (litsents maksimaalse kehtivusega kümme aastat koos viieaastase kasutamisest hoidumise perioodiga) õigustatud – nagu komisjon leidis, ilma et Kimberly-Clark oleks sellele vastu vaielnud –, kuna uue kaubamärgi viimine tualettpaberi, majapidamispaberi ja pabersalvrättide turule oli eriti keeruline seetõttu, et olemas oli ainult kaks olulist kaubamärki (Kleenex ja Andrex), sest teisi kaubamärke reklaamiti vaid vähesel määral ja neil oli vähe püsikliente. Seevastu käesoleval juhul on olemas kinnistunud kaubamärke, millele Moulinexi kaubamärgi kliendid võivad üle minna.

226    Juhtumis Schneider/Legrand tühistas Esimese Astme Kohus komisjoni otsuse ning lisaks lükati tagasi osaliste ettepanek pakkuda võimalust kasutada mitut kaubamärki kolme aasta vältel, kuna turu-uuring näitas, et ülevõtjal on vaja ligikaudu seitsme aasta pikkust perioodi, selleks et pakutud kaubamärk edukalt asendada, kuna elektriliste „madalpinge” toodete eluiga on väga pikk, samas kui väikekodumasinate eluiga on lühike. Lisaks tegi Schneider ettepaneku, et kaubamärk oleks samal siseriiklikul turul jagatud ja et seda kasutaksid Schneider ja litsentsiaat, samas kui käesolevas asjas ei ole samal turul Moulinexi kaubamärki kandvaid tooteid, mis pärineksid kahelt erinevalt ettevõtjalt, kuna kohustustes on ette nähtud ainulitsents ja sellele järgnev Moulinexi kaubamärgi kasutamise keeld.

 Kolmas osa, mis puudutab asjaolu, et hankimiskohustus Saksa turul ja tingimused, mis kaasnevad kõigi litsentsiaatide hankimisvõimalusega, tugevdavad SEB-Moulinexi seisundit

A –  Poolte argumendid

227    Hageja väidab, et mis puudutab köögikombaine Saksamaal, siis Moulinexi kaubamärgi litsentsiaadile kaheks aastaks pandud kohustus hankida kõigist sellesse rühma kuuluvatest masinatest SEB‑lt kogus, mis vastab 65%‑le Moulinexi 2000. aasta müügimahust selles tooterühmas, tugevdab veelgi SEB-Moulinexi seisundit Saksa turul.

228    Esiteks väidab hageja, et niisugune kohustus kindlustab SEB-Moulinexi toodangule tagatud turu. Seeläbi võimaldab kohustus SEB-Moulinexil saavutada suurema mastaabisäästu ja aitab nii kaasa tema tootmise marginaalkulude taseme alandamisele.

229    Teiseks leiab hageja, et asjaolu, et SEB nõustub litsentsiaati varustama neil keskmistel majanduslikel üksusesisestel siirdetingimustel, mida kasutatakse SEB kontsernis tööstusettevõtjate ja kaubanduslike tütarettevõtjate vahel kõnealus(t)el territooriumi(de)l, takistab litsentsiaati kasutamast vähem kulukaid tarneallikaid, mida ta võiks leida. Seega saab litsentsiaat SEB‑ga hindade alal konkureerida üksnes oma marginaali tasemega mängides.

230    Kolmandaks on hageja seisukohal, et see meede võtab litsentsiaadilt igasuguse motivatsiooni pakkuda tehnoloogiliselt uuenduslikke tooteid, kuna see võimaldab turuliidril SEB‑l määrata kindlaks erinevate toodete tehnilised normid, kõrvaldades nii igasuguse konkurentsi toodete omaduste osas.

231    Viimaks leiab hageja neljandaks, et see meede ei ole litsentsiaadi tegevuse jaoks tingimata vajalik. Täpsemalt on ta seisukohal, et ainuüksi sellest, kui litsentsiaadile antakse õigus hankida SEB‑lt, nagu see on ette nähtud teiste riikide puhul, oleks piisanud selleks, et võimaldada tal oma tegevusega tegeleda, isegi kui tal ei ole vajalikku tootmisvõimsust.

232    Neil asjaoludel järeldab hageja, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta kiitis heaks kohustuse, mis toob kaasa SEB-Moulinexi seisundi tugevnemise Saksa turul.

233    Teise võimalusena toonitab hageja, et SEB-Moulinexilt hankimisega seotud kohustuse aspektid võivad hinnakonkurentsi asjaomastel turusegmentidel veelgi piirata.

234    Esiteks märgib ta, et kohustus näeb ette litsentsiaadi õiguse hankida SEB-Moulinexilt ühte või mitut toodet ühe või mitme asjaomase riigi jaoks. Siiski, juhul kui litsentsiaat soovib hankida SEB‑lt Moulinexi tooteid, peaks „selline tarnimine […] vastama 65%‑le 2000. aasta müügimahust Moulinexi kaubamärgi all” (vaidlustatud otsuse põhjendus 132). BaBylissi arvates kindlustab niisugune kohustus SEB‑le tagatud turu, samas kui see võtab litsentsiaadilt igasuguse vabaduse valida oma tarneallikaid.

235    Teiseks väidab hageja, et asjaolu, et litsentsiaat on sunnitud hankima SEB-Moulinexilt vähemalt ulatuses, mis vastab 65%‑le Moulinexi 2000. aasta müügimahust, võib kaasa tuua SEB-Moulinexi ja litsentsiaadi müügihindade samastumise asjaomaste toodete osas. Hageja sõnul jagab litsentsiaat tegelikult SEB-Moulinexiga kõik viimase tootmiskulud, mis moodustavad tõenäoliselt väga märkimisväärse osa tema koguvajadustest asjaomase toote puhul. Selline kulustruktuuri sarnasuse aste võib kaasa tuua asjaomaste toodete müügihindade mehaanilise või kokkumängust tuleneva samastumise, kuna hinnakonkurents saab toimuda vaid turustamiskulude ja litsentsiaadi marginaali taseme osas. Hageja leiab, et mida enam on lõpptoodete müügiturule järgnevad turud kontsentreeritud, seda suurem on kokkumängu oht. Komisjon rõhutab sellise ohu olemasolu sõnaselgelt oma suunistes EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes (EÜT 2001, C 3, lk 2; ELT eriväljaanne 08/02, lk 25).

236    Komisjon eitab, et hankimiskohustus Saksa turul tugevdab SEB-Moulinexi seisundit Saksa turul.

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

237    Hageja vaidlustab sisuliselt esiteks Saksa litsentsiaadile köögikombainide osas pandud hankimiskohustuse ning teiseks üheksa liikmesriigi kõikide litsentsiaatide õiguse sõlmida hankeleping otsuses käsitletud ühe või teise toote osas.

238    Mis puudutab Saksamaal litsentsiaadile pandud hankimiskohustust, siis tuleb kõigepealt meenutada, et otsuse kohaselt, mida hageja ei ole selles küsimuses vaidlustanud, on kõnealuse kohustuse eesmärk säilitada tööstuskomplekside tööstustegevus, et tagada nendega seotud tööhõive tase.

239    Seejärel tuleb märkida, et kõnealune kohustus puudutab ainult ühte toodet, milleks on köögikombainid, ainult ühes riigis ja kahe aastaga piiratud ajavahemiku vältel. Lisaks tuleb mainida, et komisjon ei tuvastanud SEB-Moulinexi turgu valitsevat seisundit köögikombainide turul Saksamaal, kuna uuele üksusele kuulub ainult 20–30% sellest turust. Tuleb veel rõhutada, et hankimiskohustus puudutab vaid 65% Moulinexi 2000. aasta müügimahust, mistõttu litsentsiaadil säilib ülejäänud müügi osas võimalus hankida asjaomane toode kolmandalt isikult või valmistada see ise. Seega ei takistata tehnoloogilisi uuendusi, kuna miski ei takista litsentsiaati arendamast omaenda tooteid SEB‑lt ostetud toodete täienduseks ja SEB tarnitud toodete asendamiseks, võttes arvesse hankimiskohustuse lühikest kestust.

240    Mis puudutab lõpuks kohustuste tingimust, mis näeb ette, et SEB peab litsentsiaadile müüma võõrandamishinnaga, mis vastab tööstuslikule omahinnale, millele lisanduvad kulud, siis kahjustamata kaugeltki litsentsiaadi konkurentsivõimet, tagab see vastupidi talle soodsa hinna. Igal juhul ei konkureeri SEB vastupidi hageja argumentides eeldatule litsentsiaadiga, kellel lasub kõnealune hankimiskohustus Moulinexi toodete osas, kuna kohustuste tõttu ei saa SEB müüa Saksa turul ühtegi Moulinexi toodet litsentsi kehtivuse ajal ja kolme aasta vältel pärast selle lõppemist.

241    Sellest tuleneb, et vastupidi hageja väidetele ei tugevda kohustustes ette nähtud piiratud hankimiskohustus SEB-Moulinexi seisundit ega kahjusta litsentsi tõhusust.

242    Mis puudutab etteheidet SEB‑lt hankimise kohta muude turgude osas kui köögikombainide turg Saksamaal, siis piisab märkimisest, et tegemist ei ole litsentsiaatide kohustusega, vaid üksnes õigusega, mida nad võivad vastavalt oma huvidele kasutada. Mis puudutab asjaolu, et selle õiguse kasutamise korral on litsentsiaatidel kohustus omandada teatud miinimumkogus, siis see ei näi seadvat kahtluse alla tingimuse vaieldamatust.

243    Seega tuleb hageja etteheide tagasi lükata.

 Neljas osa, mis puudutab seda, et asjaolu, et komisjon nõustus sellega, et erinevad ettevõtjad võivad Moulinexi kaubamärki kasutada Euroopa Liidu erinevates riikides, võib kaasa tuua SEB-Moulinexi ja litsentsiaadi või litsentsiaatide vahelise kokkumängu

A –  Poolte argumendid

244    Hageja leiab, et asjaolu, et komisjon nõustus sellega, et erinevad ettevõtjad võivad Euroopa Liidus kasutada sama kaubamärki, võib kaasa tuua SEB-Moulinexi ja litsentsiaadi või litsentsiaatide vahelise kokkumängu.

245    Hageja on seisukohal, et ühe kaubamärgi kasutamist ei ole võimalik liikmesriikide territooriumil jagada, ilma et seataks sisse kaubanduse, turunduse ja reklaami koordineerimise süsteem ja ilma et ohustataks selle kaubamärgi püsivust. Niisuguse lähenemisega nõustus väga selgelt ka Prantsuse majandusminister juhtumis Pernod-Ricard/Coca-Cola (24. novembri 1999. aasta otsus, mis käsitleb äriühingu Coca-Cola kava omandada kontserni Pernod-Ricard vara, mis on seotud Orangina kaubamärki kandvate jookidega) ja seda kinnitas Prantsuse Conseil d’État (Conseil d’État’ 6. oktoobri 2000. aasta otsus, äriühing Pernod-Ricard). Samuti rõhutab komisjon tavaliselt asjaolu, et väga lähedastel turgudel on vaja koordineerida kaubanduse ja turunduse alast lähenemist (eespool viidatud otsus Schneider/Legrand, põhjendus 796).

246    Hageja märgib aga, et käesolevas asjas ei käsitlenud komisjon vaidlustatud otsuses kokkumängu võimalusi, mis tulenevad asjaolust, et kaubamärkide litsentsid võidakse vastavalt asjaomastele riikidele ja toodetele anda erinevatele ettevõtjatele.

247    Komisjon väidab, et hageja etteheide ei ole põhjendatud.

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

248    Tuleb meenutada, et vaidlus puudub selles, et väikekodumasinate turud on siseriiklikud. Nagu on märgitud vaidlustatud otsuse põhjenduses 27, võivad toodete „omadused” tarbijate eripära või eelistuste tõttu liikmesriigiti varieeruda; klientide ja tarnijate vahelised suhted tekivad peamiselt siseriiklikul tasandil; enamikul üldtuntud kaubamärgi tootjatest on liikmesriikides omaenda kohalikud müügiorganisatsioonid; turustusstruktuurid on siseriiklikud.

249    Neil asjaoludel leidis komisjon õigesti, et sama kaubamärki võivad liikmesriigiti kasutada erinevad ettevõtjad, kellest igaühel on oma organisatsioon ning turundus‑, reklaami- ja müügikorraldusstrateegia, ning et litsentsiaat võib Moulinexi kaubamärki hallata sõltumata SEB‑st ja arendada omaenda kaubamärki, ilma et tal oleks vaja oma tegevust SEB või teiste litsentsiaatidega kooskõlastada.

250    Pealegi ei saa SEB anda litsentsi teisele litsentsiaadile sama territooriumi jaoks ega kasutada ise Moulinexi kaubamärki sellel territooriumil. Seega ei ole alust konkurentsikäitumise kooskõlastamiseks seoses Moulinexi kaubamärgiga. Lisaks peab komisjon valitud litsentsiaadid heaks kiitma. Lõpuks on komisjonil igal juhul võimalik jälgida, et välistataks litsentsiaatidevahelise kooskõlastamise võimalik oht, mille hageja esile tõi.

251    Sellest tulenevalt ei ole hageja etteheide põhjendatud.

252    Seda järeldust ei saa kahtluse alla seada hageja viidatud juhtumid, kuna iga juhtumi asjaomaste turgude omadused on täiesti erinevad. Nii ei olnud juhtumis Pernod-Ricard/Coca-Cola litsentsiaadi sõltumatus tõendatud, samas kui käesolevas asjas peab litsentsiaat olema sõltumatu, selleks et komisjon ta heaks kiidaks. Lisaks ei olnud Conseil d’État’ sõnul alkoholivabade gaseeritud jookide kaks turgu – „väljaspool kodu tarbitava” ja „toiduainete hulka kuuluva” joogi turud Prantsusmaal „eraldatud” ja tegemist oli toodete kahe naaberturuga, mitte – nagu käesolevas asjas – kahe eraldiseisva geograafilise turuga, mis on oma ulatuselt ja omadustelt siseriiklikud. Samuti ei olnud litsentsiaadi ja äriühingu Coca-Cola vahelise kooskõlastamise oht kaugeltki välistatud, kuivõrd kaubamärgi omanik jätkas toodete kvaliteedikontrolli teostamist ning korraldas pakendamise ja reklaami. Kõnealune olukord ei ole seega käesolevas asjas käsitletava koondumisega võrreldav, kuna erinevad siseriiklikud turud on eraldiseisvad ja kuna litsentsiaatidel on kõik võimalused teostada toodete kvaliteedikontrolli, korraldada nende pakendamine ja reklaamimine ning arendada vastavalt oma huvidele omaenda kaubamärki.

253    Sellest tulenevalt ei ole selle väite neljas osa põhjendatud.

 Viies osa, mis puudutab asjaolu, et komisjon andis koondumiseks nõusoleku, kehtestamata ühtegi kohustust turgudel, kus esineb tõsiseid konkurentsiprobleeme

A –  Poolte argumendid

254    Hageja heidab komisjonile ette, et viimane ei ole kehtestanud ühtegi kohustust turgudel, kus ometi esineb tõsiseid konkurentsiprobleeme. Hageja märgib näiteks, et ühtegi kohustust ei seatud Itaalia turu suhtes, samas kui SEB‑Moulinexil oli koondumise tulemusel 65–75% suurune turuosa keedukannude turul ning 40–50% suurune turuosa turgudel, mis hõlmavad masinaid mitteametlike einete tarvis ning köögikombaine. Samuti leiab hageja, et koondumise tulemusel oli Norras SEB-Moulinexil 55–65% suurune turuosa fritüüride, espressomasinate ja mitteametlike einete masinate turul ning 70–80% suurune turuosa miniahjude turgudel.

255    Hageja arvates on probleemne olukord samuti Ühendkuningriigi, Iiri, Hispaania, Soome ja Norra turul.

256    Hageja leiab, et komisjoni nõutud kohustused ei ole koondumisest tingitud konkurentsiprobleemide lahendamiseks piisavad.

257    Võrdlusena märgib ta, et võrdväärne turuosa teistes segmentides tõi kaasa selle, et komisjon kehtestas kohustused. Nii mainib ta, et Portugalis nõuti kohustust, kuna SEB‑Moulinexil oli koondumise tulemusel 65–75% suurune turuosa miniahjude, mitteametlike einete masinate ja köögikombainide turul ning 40–50% suurune turuosa elektriliste kohvimasinate ja fritüüride turul. Lisaks toob hageja esile, et komisjon kehtestas kohustused turusegmentides, kus uuel üksusel oli väiksem turuosa.

258    Vastusena Esimese Astme Kohtu esitatud kirjalikule küsimusele, milles hagejal paluti täpsustada tema etteheidete laadi Ühendkuningriigi, Iiri, Hispaania, Soome ja Norra turu kohta, märgib hageja järgmist.

259    Hispaania osas leiab hageja, et koondumisega saab SEB‑Moulinex turupositsiooni, mis ületab 35% või isegi 40% suurust turuosa neljal väikeste köögimasinate turul. Komisjon järeldas oma analüüsi tulemusel siiski, et koondumine Hispaania turul on kooskõlas ühisturuga, märkides, et:

–        üksus ei saa tegeleda konkurentsivastase tegevusega, kuna ta peab konkureerima märkimisväärsete konkurentidega;

–        kõnealustel turgudel konkurentsivastase tegevuse kõikide katsete eest karistatakse SEB‑Moulinexi toodete vähesema ostmisega neil muudel turgudel kui keedukannude ja väikeahjude turud, kus uus üksus saab 85–95% oma käibest.

260    Hageja leiab, et komisjon ei ole tõendanud, et puuduvad tõsised kahtlused koondumise ühisturuga kokkusobivuse osas, nii et on võimalik välistada kohustuste kehtestamine selles riigis, kuna:

–        vaidlustatud otsuses peamiselt analüüsitud liikmesriikide (Portugal, Belgia, Madalmaad, Kreeka) puhul leidis komisjon, et esinevad tõsised kahtlused, mis muudavad kohustuste kehtestamise vajalikuks, eelkõige selle alusel, milline oli nende turgude väärtus, kus SEB‑Moulinexi turuosa oli kokku üle 40%, suhestatuna köögimasinate kõigi turgude (Portugal, Belgia, Madalmaad, Kreeka) koguväärtusega – nii võis komisjon tuvastada, et näiteks Belgias moodustasid kuus turgu, kus SEB‑Moulinexi turuosa pärast koondumist oli üle 40%, kokku 44% köögimasinate asjaomaste turgude koguväärtusest;

–        iseäranis Kreeka osas nõudis komisjon SEB kohustusi, kuigi need neli turgu, kus SEB‑Moulinexi turuosa oli kokku üle 40%, moodustasid väärtuselt 24% kõigist köögimasinate turgudest.

261    Hageja arvates ei saanud komisjon seetõttu Hispaania osas järeldada, et puudub oht, et SEB‑Moulinex tegeleks konkurentsivastase tegevusega asjaomastel turgudel, ilma et komisjon oleks täpsemalt mõõtnud nende turgude väärtust, kus SEB‑Moulinexi turuosa Hispaanias ületas 40%, võrreldes „köögitoodete rühma” kõigi turgudega. Komisjon rahuldus oma analüüsis aga selle osa mõõtmisega, mille moodustasid kogukäibe poolest, mille SEB‑Moulinex sai kõigil köögimasinate turgudel, vaid kaks turgudest, kus SEB‑Moulinexil oli märkimisväärne seisund (keedukannude ja väikeahjude turud). Seega on komisjoni hinnang vale, kuna komisjon jättis oma arvutustes arvesse võtmata köögikombainide ja mitteametlike einete masinate turgude käibe, samas kui SEB‑Moulinexi seisund neil turgudel oli vastavalt 55–65% ja 35–45%.

262    Kõiki neid põhjusi arvesse võttes leiab hageja, et komisjon ei saanud üksnes nende asjaolude alusel, mis on toodud vaidlustatud otsuses, järeldada, et SEB‑Moulinexi koondumine ei tekita tõsiseid kahtlusi selle ühisturuga kokkusobivuses Hispaanias, ning sel viisil välistada kohustuste kehtestamist selles riigis.

263    Hageja need argumendid kehtivad tema arvates mutatis mutandis konkurentsiolukorra suhtes Soome turul. Komisjon ei mõõtnud nimelt nende turgude väärtust, kus SEB‑Moulinexi turuosa oli kokku üle 40%, suhestatuna köögitoodete kõigi turgude koguväärtusesse. Lisaks rahuldus komisjon konkurentsiolukorra hindamisega leivarösterite turul, et järeldada, et puudub tõsine oht konkurentsile asjaomastel turgudel Soomes, võtmata seejuures arvesse ülejäänud kolme sellise tooteturu olemasolu, kus SEB‑Moulinexi turuosa oli pärast koondumist üle 40% (miniahjude turg: 35–45%, espressomasinate turg: 40–50%, ning barbecue-grillide turg: 40–50%). Peale selle ei toonud komisjon vastupidi oma analüüsile Kreeka turu kohta esile asjaolu, et uuel üksusel on samuti tugev turupositsioon köögikombainide turul Soomes (30–40%).

264    Itaalia osas leiab hageja, et samad argumendid võib esitada analüüsi suhtes, mille komisjon tegi konkurentsiolukorra kohta selles liikmesriigis. Kuigi komisjon viitas hageja arvates küll väärtusele, mis on keedukannude ja mitteametlike einete masinate turgudel Itaalias võrreldes kogu „köögitoodete rühma” väärtusega, jättis ta arvesse võtmata köögikombainide turu, kus SEB-Moulinexile kuulub 40–50% suurune turuosa. Neil asjaoludel ei saanud komisjon hageja arvates õiguspäraselt järeldusele jõuda, et koondumine ei tekita tõsiseid kahtlusi selle ühisturuga kokkusobivuses Itaalias.

265    Ühendkuningriigi ja Iirimaa osas leiab hageja, et komisjon ei kohaldanud Ühendkuningriigi turu suhtes kõiki suhtelisi väärtuse ja/või käibe kriteeriume, mida ta muidu kasutas oma analüüsis konkurentsiolukorra kohta teistes riikides. Nii jättis komisjon mõõtmata selle ohu ulatuse, mille koondumine toob endaga kaasa Suurbritannia ja Iiri turul. Kuna järeldamisel, et puudub oht konkurentsile, piirdus komisjon sellega, et ta kohaldas 40‑protsendilist kontrollikünnist ning märkis, et on üks konkurent 15–25% suuruse turuosaga ning esineb tegevuse piiratud kattumine, ei analüüsinud komisjon mingil määral seda, kuidas SEB‑Moulinexi märkimisväärsete turupositsioonide ühendamine mõjutab kõnealuse koondumise järel konkurentsi fritüüride (30–40%), aurutajate (30–40%) ja triikraudade (35–45%) turul.

266    Komisjon vaidleb vastu hageja seisukohale, et ühtegi kohustust ei ole kehtestatud turgudel, kus esineb tõsiseid konkurentsiprobleeme.

267    Komisjon rõhutab kõigepealt, et vastupidi hageja väidetule tuleneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 137, et „SEB täiustas oma kohustusi, laiendades kaubamärgi litsentsi kõigile väikekodumasinatele […] Norras”.

268    Edasi leiab komisjon Itaalia turu osas, et hageja ei saanud eranditult tugineda üksuse turuosadele köögikombainide, mitteametlike einete masinate ning keedukannude turgudel, et sellest järeldada, et koondumised olid vajalikud. Selleks et tuvastada, kas koondumine tekitab või tugevdab turgu valitsevat seisundit ühisturul, tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid elemente. Nii on köögikombainide turul kolm olulist konkurenti võimelised konkureerima uue üksusega. Samuti, nagu nähtub otsusest, tuleb koondumise osaliste seisundit mitteametlike einete masinate ja keedukannude turgudel Itaalias suhestada, kuna nende teatavatel konkurentidel on oluline seisund paljudel muudel tooteturgudel, nagu väikeahjude, fritüüride või espressomasinate turud. Komisjon on arvamusel, et mitteametlike einete masinate ja keedukannude turgudel konkurentsivastase tegevuse kõikide katsete eest karistatakse SEB ja Moulinexi toodete vähesema ostmisega muudel turgudel.

269    Peale selle on olukord neil turgudel, mille hageja eriti välja toob, täiesti erinev olukorrast Portugalis, kuna Portugali turul kuulub uuele üksusele üheteistkümnest tootegrupist kümne puhul üle 40% suurune turuosa. Uus üksus saavutas Portugalis praktiliselt kõigil asjaomastel tooteturgudel võrreldamatu võimsuse, millele ei suutnud vastu seista ei teised tootjad ega turustajad.

270    Viimaks on hageja argument, et komisjon jättis tähelepanuta konkurentsiprobleemid Ühendkuningriigi, Iiri, Hispaania, Soome ja Norra turul, kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c kohaselt vastuvõetamatu, kuna seda ei ole kuidagi selgitatud ega põhjendatud.

271    Vastusena Esimese Astme Kohtu esitatud kirjalikele küsimustele meenutab komisjon kõigepealt arutluskäiku, mille põhjal jõudis ta järeldusele, et tõsised kahtlused Portugalis, Kreekas, Belgias, Madalmaades, Saksamaal, Austrias, Taanis, Rootsis ja Norras õigustasid kohustuste kehtestamist nende üheksa riigi kõigi tooteturgude suhtes, ning mille kohaselt ei olnud vajalik kehtestada kohustusi Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Soome osas, kuna neis riikides ei olnud tuvastatud mingeid tõsiseid kahtlusi.

272    Enne oma arutluskäigu neljas astmes esitamist selgitab komisjon, et ta tugines oma analüüsi käigus oma otsuste tegemise praktikale ning tema uurimise käigus kogutud teabele turu toimimise kohta.

273    Nii tõdes komisjon, et kõnealustel turgudel konkurentsi toimimiseks on olulised kaks elementi: omada tunnustatud kaubamärki (vaidlustatud otsuse põhjendus 36) ning juurdepääsu edasimüüjatest klientidele (vt näiteks vaidlustatud otsuse põhjendus 35), kusjuures mõlemad kehtivad kõigi tootegruppide suhtes.

274    Esimese elemendi osas viitab komisjon oma 15. oktoobri 1997. aasta otsusele 98/602/EÜ, millega koondumine tunnistatakse ühisturuga ja EMP lepinguga kokkusobivaks (juhtum IV/M.938 – Guinness/Grand Metropolitan) (EÜT 1998, L 288, lk 24), milles ta rõhutas, et „domineerivate kaubamärkide portfelli omanikul võib olla teatav hulk eeliseid” ning et eelkõige „on tal tugevam seisund oma klientide suhtes, kuna ta saab neile pakkuda tootevalikut ning see moodustab suurema osa nende käibest” (otsuse põhjendus 38 jj). Sama otsuse põhjenduses 41 on selgitatud, et „nende eeliste olulisus ja nende potentsiaalne mõju turu konkurentsistruktuurile sõltuvad paljudest teguritest, milleks on nimelt: asjaolu, et kaubamärkide portfelli omanikul on konkreetsel turul kaubamärk number üks või üks või mitu domineerivat kaubamärki; erinevate kaubamärkide turuosad, iseäranis võrreldes konkureerivate toodete turuosadega; nende turgude suhteline tähtsus, kus koondumise osalistel on oluline turuosa ning olulised kaubamärgid kõigil tooteturgudel, mida hõlmab kaubamärkide portfell; nende turgude arv, kus kaubamärkide portfelli omanikul on kaubamärk number üks või domineeriv kaubamärk”.

275    Turustajate läbirääkimiste võime on teine oluline element konkurentsi toimimiseks kõnealusel turul. Selles osas märkis SEB, et „iga [temapoolne] katse tõsta oma hindu erinevates tootesegmentides […], mille puhul tema teoreetiline turuosa ületab 35%, võib väikekodumasinate teistes tootesegmentides kaasa tuua professionaalsete ostjate sunnimeetmed, mis on seda tugevamad, et need puudutavad kahte kolmandikku väikeste elektriliste kodumasinate müüki”.

276    Selleks et jõuda järeldusele, et vajalik ei olnud kehtestada Itaaliat, Hispaaniat, Ühendkuningriiki, Iirimaad ja Soomet hõlmavaid kohustusi, võttis komisjon arvesse üksteise järel nelja tegurit, mis tulenesid kõnealusele koondumisele omaste konkurentsitingimuste tuvastamisest.

277    Esimene tegur puudutas nende turgude määratlemist, kus uue üksuse turuosad olid üle 40%. Teine tegur oli ette nähtud selleks, et tuvastada, kas koondumise osaliste vahel esineb märkimisväärne kattumine asjaomasel tooteturul (vt vaidlustatud otsuse põhjendused 86–88, 90–92, 95, 97, 98, 101, 102, 107, 110, 111, 113, 121 ja 123). Kolmas tegur seisnes ühinenud üksuse seisundi kindlaksmääramises võrreldes tema konkurentidega (vt vaidlustatud otsuse põhjendused 87, 92, 96–98, 101, 102, 105, 107, 110, 111, 113, 116, 119 ja 123). Viimaks puudutas viimane tegur kõnealuse tooteturu tähtsuse kindlaksmääramist võrreldes koondumise tulemusel loodud üksuse kogumüügiga ning vastavalt selle kindlaksmääramist, millised võimalused on turustajatel võtta sunnimeetmeid (vt vaidlustatud otsuse põhjendused 83, 97, 101, 102, 105, 110, 116, 119 ja 123). Komisjon selgitab, et viimati nimetatud teguri ehk nn tootevaliku mõju arvessevõtmine osutus konkurentsianalüüsis vajalikuks, kuna samad kaubamärgid ja samad vahekliendid on esindatud sama riigi kõigil tooteturgudel.

278    Võttes arvesse eespool nimetatud erinevaid kriteeriume, leidis komisjon, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi selle ühisturuga kokkusobivuse osas Portugalis, Madalmaades, Belgias ja Kreekas kõigi toodete puhul. Esimese teguri osas märkis komisjon, et valikust enamiku toodete puhul ulatusid uue üksuse turuosad üle 40% (vaidlustatud otsuse põhjendused 48, 55, 63 ja 72). Edasi tuvastas komisjon (vaidlustatud otsuse põhjendused 83 jj), et turud, kus üksuse turuosa oli üle 40%, kujutasid endast rohkem kui 50% koondumise tulemusel loodud üksuse kogumüügist. Tootevaliku mõju osas tõdes komisjon, et neil asjaoludel tugevdas see mõju veelgi turujõudu, mis koondumise osalistel oleks võinud olla kõnealustel turgudel. Seetõttu kehtestas komisjon kohustused nende riikide kõigi tooteturgude suhtes.

279    Kuna teiste riikide puhul ei olnud esimene kriteerium täidetud, hindas komisjon seejärel, kas koondumine toob endaga kaasa koondumise osaliste vahelise märkimisväärse kattumise asjaomastel tooteturgudel. Komisjon välistas kõigepealt tõsised kahtlused tooteturgude osas, kus kattumine oli minimaalne, kuna koondumine ei muuda sellistel juhtudel oluliselt konkurentsiolukorda. Nii oli see seoses Soomega väikeahjude puhul (põhjendus 87), seoses Saksamaaga mitteametlike einete masinate puhul (otsuse põhjendus 88) ning seoses Soome, Norra ja Rootsiga espressomasinate turu puhul (otsuse põhjendus 90). Mitteametlike einete masinate ning köögikombainide turul Hispaanias olid kattumised äärmiselt väikesed. Seejuures võttis komisjon arvesse koondumise osaliste kombineeritud seisundit nende konkurentide suhtes. Näiteks köögikombainide turul Itaalias kõrvaldas koondumise tulemusel loodud üksus vaid suuruselt neljanda ettevõtja turul. Koondumise osaliste vahel märkimisväärse kattumise puudumise tõttu ning konkurentide tugevat seisundit (Braun: 10–20%, Philips: 10–20%, De’Longhi: 0–10%) arvestades leidis komisjon, et koondumine ei tekita tõsiseid kahtlusi sellel turul (vaidlustatud otsuse põhjendus 121).

280    Samade riikide puhul püüdis komisjon ka kindlaks määrata, millised on need riigid, millele koondumine avaldab tootevaliku mõju, mis muudab sisuliselt jõuvahekordi SEB‑Moulinexi ning nõudluse vahel. Sel eesmärgil hindas komisjon koondumisega seotud kõnealuste toodete turu või turgude olulisust võrreldes koondumise tulemusel loodud üksuse kogumüügiga samas riigis. Kui see suhe oli väike, nimelt alla 10%, leidis komisjon, et edasimüüjatest klientide võimalused sunnimeetmete võtmiseks ei muutunud koondumise tõttu ning olid piisavad, et kasutada tootevaliku mõju enda kasuks. Selle käigus võttis komisjon loomulikult arvesse asjaolu, et edasimüüjatest klientidel oli võimalik siseriiklikul turul kasutada alternatiivseid pakkumisi (vt vaidlustatud otsuse põhjendused 116, 119, 122 ja 123). Seevastu väljendas komisjon tõsiseid kahtlusi kõigi turgude suhtes, mille puhul koondumine toob endaga kaasa koondumise poolte seisundi märkimisväärse muutuse nõudluse suhtes.

281    Mis puudutab täpsemalt keedukannude ja mitteametlike einete masinate turge Itaalias, siis leidis komisjon, et võttes arvesse nende tooteturgude väikest osakaalu koondumise tulemusel loodud üksuse käibes ning edasimüüjatest klientide võimalust hakata eelistama tugeva mainega alternatiivseid kaubamärke, ei saa koondumine tekitada tõsiseid kahtlusi (vaidlustatud otsuse põhjendused 115–117 ja 121–124).

282    Esimese Astme Kohtu küsimusele, kas komisjoni järeldus Itaalia kohta oleks muutunud, kui selleks, et kindlaks määrata edasimüüjate võimet „karistada” SEB‑Moulinexi võimaliku konkurentsivastase tegevuse eest, oleks köögikombainide turg liidetud keedukannude ja mitteametlike einete masinate turgudega, vastab komisjon, et nende kolme turu liitmises seisnev tehe ei ole mitte millegagi õigustatud ning et igal juhul, isegi kui eespool viidatud turud oleks tulnud liita, ei oleks ta oma järeldust muutnud.

283    Mis puudutab Itaaliat, siis keedukannude ja mitteametlike einete masinate turg moodustasid kumbki 0–10% väikekodumasinate kogu „köögitoodete rühma” väärtusest. Mitteametlike einete masinate turg moodustas 0–10% väikekodumasinate kogu „köögitoodete rühma” väärtusest. Köögikombainide turg moodustas 25–35% väikekodumasinate kogu „köögitoodete rühma” väärtusest. Need kolm tooteturgu kokku moodustasid seega 30–40% väikekodumasinate kogu „köögitoodete rühma” väärtusest Itaalias.

284    Kuna sellised konkurendid nagu Braun, Philips ja De’Longhi olid köögimasinate turul tugevalt esindatud, oli komisjoni arvates välistatud, et koondumise tulemusel tekib või tugevneb turgu valitsev seisund. Lisaks ei olnud köögikombainide turul turujõu puudumise tõttu põhjendatud see, et liidetakse SEB-Moulinexi seisund sellel turul ning seisund keedukannude ja mitteametlike einete masinate turgudel.

285    Komisjon lisab igal juhul, et ta ei oleks Itaalia turu eripära arvesse võttes jõudnud teistsugusele järeldusele. Seda turgu iseloomustab kahe võimsa ajaloolise ettevõtja tegutsemine (vt otsuse põhjendus 123): esiteks espressomasinate ülemaailmne turuliider Saeco, kellele kuulub 60–70% Itaalia turust, ning teiseks De’Longhi, kes on liider neljal tooteturul, nimelt väikeahjude, fritüüride, rösterite ja barbecue-grillide turgudel, kusjuures need neli turgu kokku moodustasid 30–40% väikekodumasinate kogu „köögitoodete rühma” väärtusest Itaalias.

286    Sellegipoolest täpsustab komisjon, et võimalik hoiatav mõju, mida võivad avaldada edasimüüjatest kliendid, sõltub suures osas sellest, milline väärtus on tooteturgudel, kus SEB-Moulinexi turuosa on vähemalt 40%, võrreldes SEB-Moulinexi kogumüügiga. Nii on vaidlustatud otsuse põhjenduses 123 märgitud, et „nendel turgudel konkurentsivastase tegevuse kõikide katsete eest karistatakse SEB ja Moulinexi toodete vähesema ostmisega muudel turgudel, kus koondumise tulemusel loodud üksus saab 90–100% oma käibest, mis võib välistada igasuguse kasumlikkuse koondumise osaliste poolt hinna tõstmisel”.

287    Komisjon lisab, et arvesse tuleb võtta mitte üksnes kõnealusel turul praeguste konkurentide konkurentsisurvet, vaid ka naaberturgudel tegutsevate ettevõtjate võimalikku survet. Näiteks köögikombainide turul Itaalias piirab selliste tegelike konkurentide nagu Braun, Philips ja De’Longhi tugev esindatus uue üksuse võimsust. Lisaks võib Saeco igal hetkel tulla sellele tooteturule tänu oma määravale kaalule naaberturgudel.

288    Esmapilgul komisjoni tähelepanu alt välja jäänud hüpoteesi kohta, et konkurentsi kahjustatakse hinna langetamisega, märgib komisjon, et seda küsimust tuleb vaadelda lähtuvalt tegevusest, mille eesmärk on välistada turul teised ettevõtjad, kuna erinevad koondumisega seotud tooted on „üksteisest sõltumatud või üksteist asendavad”, ning et järelikult võib ajutine hindade langetamine tuua kaasa teatavate konkurentide turult lahkumise või takistada uutel konkurentidel turule tulla, iseäranis kuna tootjad suunavad kõik kõnealused tooted edasimüüjatest klientide vahenõudlusele.

289    Esimese Astme Kohtu sellekohasele küsimusele vastas komisjon, et oma uurimise kestel ei olnud ta teadlik asjaoludest, mille alusel oleks olnud võimalik eeldada, et käsitletav koondumine võib tuua kaasa sellise tegevuse. Ettevõtja saab sellise tegevusega hakata tegelema üksnes siis, kui tal on rahaliselt võimalik kestvalt toetada hindasid allpool marginaalkulusid, olles veendunud, et sellega kõrvaldab ta konkurendid.

290    Mitte ühestki asjaolust ei nähtu, et SEB oli oma konkurentidega võrreldes rahaliselt paremas olukorras või et tema marginaalkulud olid madalamad. Lisaks võib turult väljatõrjutud konkurent turule tagasi tulla, kui hinnad on uuesti jõudnud tasemele, mis muudab tegevuse jätkusuutlikuks, kuna tal on alati olemas oma kaubamärk, mis väikekodumasinate turul kujutab endast olulist konkurentsitegurit.

291    Lisaks kinnitab komisjon, et ei ole kindel, et hindade langetamisest piisab, et takistada turuletulekut sellistel uutel konkurentidel nagu hageja, kes leidis Esimese Astme Kohtule 28. juunil 2002 ja 25. juulil 2002 esitatud märkuste punktides 7 ja 11, et 2002. aastal tegevust alustades võib tema turuosa ulatuda […%‑ni …]. aastal.

292    Viimaks väidab komisjon, et tarnijat, kes alustab konkurentide väljatõrjumiseks hindade langetamise poliitikat, mõjutab turustajate tegevus. Nimelt väheneb tarnija võimalik huvi alustada sellise poliitikaga siis, kui väikekodumasinate kauplusehinna määravad turustajad, kes tarnijate poolt hindade langetamise korral võivad säilitada sama praktika jaemüügihindade osas ning saada tarnijate arvel täiendavat kasumit.

293    Sellest tulenevalt kinnitab komisjon, et oma analüüsi piiras ta koondumise vahetute ja kindlate tagajärgedega ning ta ei võtnud käesolevas asjas arvesse hilisemaid ja ebakindlamaid tagajärgi, nagu turult kõrvaldamise tegevus.

294    Edasimüüjate poolt lõpptarbijate võimaliku mõjutamise osas asjaomaste toodete valimisel märgib komisjon kõigepealt, et turu-uuring kinnitas, et selgelt eelistavad tarbijad maineka kaubamärgiga tooteid, isegi kui esiteks on need kallimad kui tundmatu kaubamärgiga tooted ning teiseks, nagu eespool juba mainitud, on juurdepääs turustamisele möödapääsmatu, et asuda kõnealustel turgudel konkureerima.

295    Oma uurimise käigus suutis komisjon tuvastada tootjate ja edasimüüjate vaheliste suhete olulised tunnused ning sellega ka edasimüüjate võimaluse määrata lõpptarbijate valikut.

296    Komisjon rõhutab, et oluline on toodete müügivalikusse võtmise poliitika, mis turustajate jaoks seisneb selles, et nad väldivad samade tootemudelitega konkureerimist ning koostavad spetsiifilise tootevaliku, et vältida seda, et tarbija võrdleb erinevate poodide müügihindu väga täpselt.

297    Komisjon mainib lisaks, et hageja märkis komisjoni küsimustele 30. novembril 2001 esitatud vastuse punktis 11, et „hea hinna ja kvaliteedi suhtega heal tootel ei ole mingit lootust pääseda turule, kui edasimüüjad ei võta seda oma müügivalikusse”.

298    Seega määravad edasimüüjad kindlaks tarbijate valiku tulenevalt oma võimest nii mõjutada toodete müügivalikusse võtmist kui ka otsustada müügihindade ja müüdavatele toodetele tehtavate soodustuste üle.

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

1.     Vastuvõetavus

299    Hageja väidab, et komisjon andis koondumiseks nõusoleku, kehtestamata ühtegi kohustust turgudel, kus esineb tõsiseid konkurentsiprobleeme.

300    Komisjon ja SEB leiavad, et esimene väide, mille hageja esitas vastuseks Esimese Astme Kohtu kirjalikele küsimustele ning kohtuistungil, on vastuvõetamatu kodukorra artikli 48 lõike 2 esimese lõigu alusel, milles on sätestatud, et menetluse käigus ei või esitada uusi väiteid, ning kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c alusel, milles on sätestatud, et hagiavalduses tuleb märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest, selleks et järgida kaitseõigusi.

301    Selles osas tuleb esiteks meenutada, et hagiavaldus sisaldab sõnaselget väidet, et komisjon andis koondumiseks nõusoleku, kehtestamata ühtegi kohustust turgudel, kus esineb tõsiseid konkurentsiprobleeme. Kuna kodukorra artikli 48 lõike 2 esimene lõik keelab vaid uute väidete esitamise, siis tuleb vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.

302    Lisaks käsitles komisjon kostja vastuses Itaalia turgude osas seda väidet sisuliselt, ilma et ta oleks vaidlustanud selle vastuvõetavust.

303    Siiski leidis komisjon oma vastuses Esimese Astme Kohtu kirjalikele küsimustele, et mis puudutab Itaaliat ja seda enam teisi riike, kus komisjon ei kehtestanud kohustusi, siis ei kritiseerinud hageja komisjoni arutluskäiku, mille kohaselt on edasimüüjatest klientidel võimalik karistada konkurentsivastase tegevuse kõikide katsete eest.

304    Kuigi tuleb möönda, et hagiavalduses toodud argumendid olid lakoonilised, eriti mis puudutab Ühendkuningriigi, Iiri, Hispaania, Soome ja Norra turgu, mille puhul hageja piirdus märkimisega, et neil turgudel olev olukord on samuti probleemne, on samuti tõsi, et hageja selgitusi, mille ta esitas nii oma vastustes Esimese Astme Kohtu kirjalikele küsimustele, milles tal paluti täpsustada tema etteheidete laadi, kui ka kohtuistungil, ei saa käsitada uue, vastuvõetamatu väitena, vaid neid tuleb käsitada hoopis asjaoludena, millega toetatakse hagiavalduses esitatud väite põhjendatust. See tõdemus kehtib ka Itaalia turgu puudutavate argumentide kohta.

305    Teiseks tuleb ka kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c puudutav vastuväide tagasi lükata. Selle sätte kohaselt tuleb hagiavalduses esitada väitest ülevaade. Lisaks on selle sätte eesmärk järgida kaitseõigusi. Tuleb tõdeda, et komisjonile oli täielikult antud võimalus vastata selles küsimuses hageja esitatud etteheidetele. Iseäranis tuleb märkida, et juba kostja vastuses esitas komisjon oma seisukoha, mille kohaselt ei olnud vajalik kehtestada kohustusi Itaalia turul, kuna SEB-Moulinexi iga konkurentsivastase tegevuse katse eest karistatakse SEB ja Moulinexi toodete vähesema ostmisega muudel turgudel Itaalias. Esimese Astme Kohus palus komisjonil kirjalikult vastata ka hulgale küsimustele, mis puudutavad neid etteheiteid. Viimaks oli komisjonil veel kohtuistungil võimalik üksikasjalikult põhjendada oma seisukohta selles küsimuses.

306    Kolmandaks, kui komisjon peaks Esimese Astme Kohtule ette heitma, et viimane ise esitas uue väite, kuna hageja seda ei teinud, siis piisab, kui meenutada, et väite kohustuste puudumise kohta riikides, kus esineb konkurentsiprobleeme, esitas siiski hageja juba oma hagiavalduses. Alles kostja vastuses komisjoni esitatud argumentide järel pidas Esimese Astme Kohus vajalikuks esitada kodukorra artiklis 64 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames hulga kirjalikke küsimusi, et luua selgus kummagi poole esitatud argumentide suhtes. Lisaks tuleb selles osas meenutada, et Euroopa Kohus on juba leidnud (Euroopa Kohtu 19. novembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑252/96 P: parlament vs. Gutiérrez de Quijano y Lloréns, EKL 1998, lk I‑7421, punkt 30), et kodukorra artikli 48 lõike 2 esimese lõigu koostoimes kodukorra 2. jaotise 1. peatüki „Kirjalik menetlus” pelgal lugemisel ilmneb, et tegemist on sättega, mis kehtib poolte, mitte aga Esimese Astme Kohtu suhtes.

307    Eespool toodust tuleneb, et väide kohustuste kehtestamata jätmise kohta turgudel, kus esineb tõsiseid konkurentsiprobleeme, on vastuvõetav, sealhulgas osas, mis puudutab Hispaania, Ühendkuningriigi, Iiri, Soome ja Norra turgu.

2.     Põhiküsimus

308    Kõigepealt tuleb meenutada, et vaidlustatud otsuses tõdes komisjon, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi teatavatel tooteturgudel Portugalis, Kreekas, Belgias, Madalmaades, Saksamaal, Austrias, Taanis, Rootsis ja Norras (vaidlustatud otsuse põhjendus 128). Seetõttu kehtestas ta neis riikides kohustused.

309    Edasi tuleb meenutada, et vaidlustatud otsusest nähtuvalt määratles komisjon kõnealused geograafilised turud siseriiklikena (põhjendus 30) ning leidis, et kõik kolmteist tootegruppi kujutavad endast eraldi turgu (vaidlustatud otsuse põhjendused 17–25). Sellest tuleneb, et konkurentsiolukorra analüüs tuleb vähemalt esmalt läbi viia eraldi turg turu haaval nii vastavalt territooriumile kui toodetele. Moulinexi kaubamärgi ainulitsentsid, mille näevad ette kohustused igas nimetatud üheksast riigist, puudutavad siiski alati kõiki kolmeteist tooteturgu ja seda isegi siis, kui tõsised kahtlused on tekkinud vaid ühe või teise tooteturu puhul. Komisjon leidis seega vaidlustatud otsuse põhjenduses 141 õigesti, et ainulitsentsi kohustuse laiendamine kõigile väikekodumasinatele ja seega toodetele, mille puhul ei ole komisjonil tekkinud tõsiseid kahtlusi, on vajalik, et tagada kohustustega ette nähtud parandusmeetmete tõhusus ja jätkusuutlikkus, kuna sama kaubamärk ei saa samal ajal ühel geograafilisel turul kuuluda kahele erinevale ettevõtjale.

310    Seega piisab järeldusest, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi riigi ainsal tooteturul, kohustuse kehtestamiseks selle riigi kõigile tooteturgudele. Nii selgub vaidlustatud otsuse põhjendustest 113, 114 ja 128, et kohustused kehtestati Rootsi jaoks, kuigi komisjon leidis, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi Rootsis vaid fritüüride turul.

311    Mis puudutab turgusid Itaalias, Hispaanias, Ühendkuningriigis, Iirimaal ning Soomes, siis leidis komisjon seevastu, et koondumine muudab konkurentsitingimusi üksnes ebaolulisel määral, ega kehtestanud neid riike hõlmavaid kohustusi.

312    Hageja väidab sisuliselt, et tõsised konkurentsiprobleemid tekivad teatavatel turgudel Norras, Itaalias, Hispaanias, Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Soomes ning et vastavalt konkurentsiolukorra analüüsile, mille ta viis läbi kohustustega seotud liikmesriikides, oleks komisjon pidanud kehtestama kohustused ka nendel turgudel.

313    Vastusena Esimese Astme Kohtu kirjalikele küsimustele selgitas komisjon, et oma analüüsis võttis ta arvesse üksteise järel nelja tegurit, mis tulenevad kõnealusele koondumisele omaste konkurentsitingimuste tuvastamisest, nimelt:

–        millistel turgudel on uue üksuse turuosa üle 40%;

–        kas asjaomasel tooteturul esineb koondumise osaliste vahel märkimisväärne kattumine;

–        milline on koondumise tulemusel loodud üksuse seisund turul võrreldes tema konkurentidega;

–        milline tähtsus on kõnealusel tooteturul võrreldes koondumise tulemusel loodud üksuse kogumüügiga ning vastavalt mil määral suudavad turustajad ise avaldada vastumõju (edaspidi „tootevaliku mõju”)?

314    Enne kui uurida, kas see neljaetapiline analüüs toob endaga kaasa – nagu väidab komisjon – selle, et välistatakse tõsised kahtlused igal geograafilisel turul, mille suhtes ei ole ta kehtestanud kohustusi, tuleb kõigepealt kontrollida, kas komisjon tegelikult kohaldas otsuses sellist analüüsi, et hinnata koondumise mõju erinevatel turgudel.

a)     Analüüsi neli etappi

–       Turgu valitseva seisundi 40% suurune künnis

315    Vaidlustatud otsusest ja eelkõige selle põhjendustest 44, 48, 55, 56, 63, 72 ja 83 nähtub, et vastavalt esimesele etapile, mida komisjon mainis oma vastustes Esimese Astme Kohtu küsimustele, põhineb igasugune otsuses sisalduv konkurentsiolukorra analüüs kaalutlusel, et 40% suurune turuosa oli märk valitsevast seisundist. Kui koondumise tulemusel loodud üksus SEB-Moulinex saavutas või ületas tooteturul 40% suuruse turuosa künnise, oli põhjust leida, et kui ülejäänud kolme teguri analüüsimisel ei selgu vastupidist, oli kõnealusel üksusel turgu valitsev seisund ja tuli kehtestada kohustused. Nagu komisjon oma vastustes Esimese Astme Kohtu küsimustele täpsustas, tuvastas ta isegi turgu valitseva seisundi esinemise köögikombainide turul Kreekas, samas kui üksuse SEB-Moulinex turuosa oli ainult 39%. Veelgi enam, vaidlustatud otsuse põhjendustest 55, 58, 62 ja 128 nähtub, et komisjon leidis, et koondumine tekitas tõsiseid kahtlusi leivarösterite turul Belgias, samas kui koondumise osaliste turuosa oli vaid 20–30% ja nad pidid konkureerima Philipsiga, kelle turuosa oli 25–35%.

–       Märkimisväärse kattumise puudumine

316    Esimese Astme Kohtu kirjalikele küsimustele esitatud vastuses antud selgituse kohaselt analüüsis komisjon seejärel turgude puhul, kus uue üksuse turuosa oli üle 40%, kas koondumise osaliste vahel esineb asjaomastel tooteturgudel märkimisväärne kattumine. Komisjon väitis, et kui ta tuvastas, et kattumine puudus või see oli üliväike, välistas ta tõsised kahtlused asjaomase tooteturu suhtes, kuna koondumine ei muuda märkimisväärselt konkurentsiolukorda.

317    Vastavalt sellele, mida ta märkis oma vastuses Esimese Astme Kohtu esitatud kirjalikele küsimustele, tõi märkimisväärse kattumise puudumine tegelikult kaasa selle, et komisjon välistas tõsised kahtlused hulga tooteturgude osas, kus kattumine oli üliväike (vt eelkõige väikeahjude turg Soomes (vaidlustatud otsuse põhjendus 87), mitteametlike einete masinate turg Saksamaal (vaidlustatud otsuse põhjendus 88), espressomasinate turg Norras ja Rootsis (vaidlustatud otsuse põhjendus 90)).

318    Koondumise osaliste vahel märkimisväärse kattumise puudumine välistab – nagu komisjon õigesti väidab – tõsised kahtlused isegi nende tooteturgude puhul, kus üksuse turuosa on üle 40%, kuna sel juhul ei ole tegemist koondumisega, mis tekitab turgu valitseva seisundi või tugevdab seda, vaid selline seisund oli juba olemas.

319    Siiski tuleb teha kaks reservatsiooni.

320    Esiteks, isegi kui kattumine on väike, toob koondumine endaga kaasa turgu valitseva seisundi tugevnemise ja tõsised kahtlused saab seega välistada üksnes siis, kui kattumine on tõepoolest väheoluline.

321    Selles osas tuleb märkida, et otsuses olid turuosad ära toodud vaid 10% täpsusega. Kuigi võib tõdeda, et kattumine ei ole märkimisväärne, kui turuosa on ligikaudu 0%, ei ole see siiski nii, kui turuosa on ligikaudu 10%, ning sel juhul tuleb tuvastada, et tegemist on turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemisega. Seega ei võimalda otsus Esimese Astme Kohtul nõuetekohaselt teostada seaduslikkuse kontrolli. Lisaks, kui Esimese Astme Kohus palus oma kirjalikes küsimustes sõnaselgelt komisjonil täpsustada SEB‑Moulinexi täpset turuosa keedukannude ja mitteametlike einete masinate turgudel Itaalias, piirdus komisjon siiski oma vastustes sellega, et ta esitas otsuses sisalduvad andmed 10% täpsusega.

322    Ka otsuses endas toodud kaalutlused ise kinnitavad, et otsuses sisalduvate andmete liigse ebatäpsuse tõttu on võimatu otsust tõhusalt kontrollida. Sama kaalutluse alusel, mille kohaselt ühel koondumise osalisel on turuosa 0–10%, välistas komisjon ühel korral tõsised kahtlused märkimisväärse kattumise puudumise tõttu, teisel korral aga kinnitas selliste kahtluste olemasolu.

323    Nii on see nimelt köögikombainide turu puhul Kreekas. Sellel turul, kus uuel üksusel on ühine turuosa veidi madalam turgu valitseva seisundi künnisest (39%, vt vaidlustatud otsuse põhjendus 72 ja vastus Esimese Astme Kohtu küsimustele), ei välistanud komisjon tõsiste kahtluste olemasolu, kuigi kattumine jäi 0–10% vahele, kusjuures kõnealuste toodete turu osa Moulinexil oli 30–40% ja SEB‑l vaid 0–10% (vt vaidlustatud otsusele lisatud tabel).

324    Samuti tuvastas komisjon tõsiste kahtluste olemasolu triikraudade turul Madalmaades, kus koondumise osaliste ühine turuosa oli 40–50% ning Moulinexi puhul piirdus kattumine 0–10%.

325    Teiste tooteturgude osas, kus koondumise tulemusel loodud üksuse turuosa oli 40–50%, leidis komisjon samuti, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi, vaatamata asjaolule, et ühel koondumise osalistest oli vaid 0–10% suurune turuosa. See puudutab eelkõige barbecue-grillide turgu Saksamaal (põhjendus 97), kus koondumise osalised peavad konkureerima ka oluliste konkurentidega, eelkõige Severiniga, kellel on 25–35% suurune turuosa triikraudade ja aurutriikraudade turul Belgias (vt vaidlustatud otsuse põhjendused 55, 56 ja 59), ning fritüüride, rösterite ja elektriliste kohvimasinate turgudel Portugalis (vt vaidlustatud otsuse põhjendused 48, 49 ja 54).

326    Teiseks, kuigi märkimisväärse kattumise puudumine on vastuvõetav põhjus tõsiste kahtluste välistamiseks, kui komisjon esimest korda kontrollib konkurentsiolukorda üksikul tooteturul, ei saa seda asjaolu siiski enam arvesse võtta, kui asjaomase riigi kõigil tooteturgudel kontrollitakse olukorda laiemalt.

327    Sellega seoses tuleb lisaks märkida, et selleks, et jõuda järeldusele, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi, tugines komisjon korduvalt asjaolule, et ühel koondumise osalistest oli tugev seisund turgudel, kus teine osaline oli üksnes nõrgalt esindatud, ning vastupidi. Kreeka osas rõhutas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 73:

„Üksnes võileiva- ja vahvliküpsetajate osas on koondumise osalistel samaaegselt väga suured turuosad (30–40% ja 20–30%). Koondumise mõjul lisandub seega Moulinexi seisundile espressomasinate osas oluline turgu valitsev seisund fritüüride, keedukannude, võileivaküpsetajate ja köögikombainide turgudel.”

–       Koondumise tulemusel loodud üksuse seisund võrreldes tema konkurentidega

328    Komisjon kinnitab, et edasi võttis ta arvesse koondumise osaliste kombineeritud seisundit nende konkurentide suhtes, selleks et jõuda järeldusele, et koondumine ei tekita tõsiseid kahtlusi.

329    Selles suhtes tuleb kõigepealt märkida, et kuna turgu valitseva seisundi künnis, mis võeti otsuses aluseks, on 40%, ei tähenda pelk tõdemus, et koondumise tulemusel loodud üksusel on tooteturul konkurente, et koondumine ei tekita sellel turul kahtlusi. Konkurentide olemasolu saab olla tegur, mis olenevalt olukorrast pehmendab koondumise tulemusel loodud üksuse turgu valitsevat seisundit või isegi kõrvaldab selle, üksnes juhul, kui neil konkurentidel on nii tugev seisund, et nad võivad olla tegelikuks vastukaaluks.

330    Edasi tuleb meenutada, et asjaomased turud on turud, millele on iseloomulik pigem oligopoolne struktuur ning et mõni ettevõtja omab laia tootevalikut ja samal ajal tegutseb üle Euroopa. Need on, nagu see on märgitud ka vaidlustatud otsuse põhjenduses 32, peamiselt sellised ettevõtjad nagu SEB, Moulinex, Philips, Bosch, Braun või De’Longhi. Neil asjaoludel ei näi neist konkurentidest ühe või teise tegutsemine konkreetsel turul erilise asjaoluna, mis iseenesest võiks õigustada seda, et koondumine ei tekita sellel turul kahtlusi. Sama kehtib ettevõtjate puhul, kellel on kas suur tootevalik, kuid kes on esindatud vaid teatud riikides (Taurus Hispaanias või Morphy Ühendkuningriigis), või kellel on üksnes piiratud arv tooteid (Saeco espressomasinate puhul).

331    Lisaks nähtub vaidlustatud otsusest, et peaaegu kõigil turgudel, mille puhul komisjon leidis, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi, tuvastas ta samas nendest konkurentidest ühe või mitme olemasolu.

332    Järelikult ei saa neist konkurentidest ühe või teise tegutsemine turgudel, kus koondumise tulemusel loodud üksuse turuosa oli 40% või üle selle, sellisena välistada tõsiseid kahtlusi ning sellel tegutsemisel võis teataval juhul olla niisugune mõju vaid siis, kui kõnealustel konkurentidel olid piisavalt suured turuosad, et olla tegelikuks vastukaaluks SEB‑Moulinexi seisundile ja sel viisil kõrvaldada tõsised kahtlused.

333    Selles osas tuleb märkida, et komisjoni arvates esinesid tõsised kahtlused teatava hulga turgude puhul, kus koondumise osaliste konkurentidel oli arvestatav turuosa.

334    Nii ei välistanud komisjon fritüüride turul Kreekas tõsiste kahtluste olemasolu koondumise kokkusobivuse osas, samas kui koondumise osaliste peamise konkurendi De’Longhi turuosa oli 35–45%, mis ei olnud mitte üksnes väga oluline seisund, vaid isegi võrdväärne SEB-Moulinexi omaga (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 72).

335    Samuti tuvastas komisjon tõsiste kahtluste olemasolu triikraudade ja aurutriikraudade turul Madalmaades, samas kui SEB-Moulinex, kellele kuulus 40–50% suurune turuosa (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 63), konkureeris Philipsiga, kelle turuosa oli 35–45% (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 67).

336    Komisjon keeldus ka välistamast tõsiseid kahtlusi vaatamata sellele, et keedukannude ja triikraudade turgudel Belgias oli olulist seisundit omavaid konkurente. Esimesel turul oli uue üksuse turuosa 35–45% (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 55) ning peamise konkurendi Brauni turuosa 20–30% (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 58). Teisel turul oli uue üksuse turuosa 40–50% (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 55) ning peamise konkurendi Philipsi turuosa 25–35% (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 59).

337    Viimaks ei välistanud komisjon leivarösterite turu puhul Belgias, kus peamise konkurendi Philipsi turuosa oli 25–35% (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 58), tõsiseid kahtlusi koondumise kokkusobivuse osas, samas kui uue üksuse turuosa oli vaid 20–30% (vt vaidlustatud otsuse põhjendus 55) ehk turuosa, mis ei olnud mitte üksnes oluliselt madalam komisjoni kindlaksmääratud turgu valitseva seisundi künnisest, vaid ka väiksem peamise konkurendi turuosast.

338    Eeltoodust tuleneb, et nähtuvalt vaidlustatud otsuses komisjoni läbi viidud analüüsist ei käsitletud konkurentide olemasolu – seda isegi oletusel, et neil on piisavalt suur turuosa – üldjuhul tegurina, mis võiks välistada järelduse, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi.

–       Tootevaliku mõju

339    Kõigepealt tuleb meenutada, et iga tooteturg on eraldiseisev turg. Seega tuleb konkurentsitingimusi igal tooteturul igas liikmesriigis üldjuhul hinnata sõltumata tingimustest, mis on teistel turgudel või kõigil neil turgudel. Mis puudutab kohustustega hõlmatud üheksat liikmesriiki, siis kuigi komisjon rikastas küll mõnel korral oma analüüsi kaalutlustega üldise olukorra kohta asjaomase geograafilise turu kõigil tooteturgudel, tuvastas ta siiski kõigepealt tõsiste kahtluste olemasolu teatavatel tooteturgudel, hinnates iga tooteturgu eraldi.

340    Olles Portugali, Kreeka, Madalmaade ja Belgia puhul tuvastanud tõsiste kahtluste olemasolu teataval hulgal tooteturgudel, leidis komisjon lisaks, et tänu märkimisväärsete turgu valitsevate seisundite ühendamisele on koondumise osalised võimelised laiendama oma turujõudu kõigile teistele tooteturgudele (vaidlustatud otsuse põhjendused 54, 62, 71 ja 82).

341    Vaidlustatud otsuse põhjenduse 83 kohaselt võib kogu tootevalikut hõlmava turujõu tekkimise oht olla välistatud, kui tooteturud, kus koondumise tulemusel loodud üksuse turuosa on üle 40%, ei hõlma üle 35% koondumise osaliste kombineeritud käibest. Siiski näib niisugune eristamine selliste riikide, kus koondumise tulemusel loodud üksus on võimeline laiendama oma turujõudu kõigile tooteturgudele, ning selliste riikide vahel, kus koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi üksnes teatud tooteturgudel või isegi ainult ühel neist (nagu see on Rootsis), tegelikult siiski asjakohatu, kuna – nagu ka eespool mainitud – mõlemal juhul kehtestati samad kohustused.

342    Asjaolu, et erinevad tooteturud on eraldiseisvad, ei saa siiski pidada absoluutseks ning võib osutuda vajalikuks kaaluda konkreetset tooteturgu puudutavat hinnangut asjaomase liikmesriigi kõigil muudel tooteturgudel esinevat konkurentsiolukorda arvestades.

343    Selline üldisema konkurentsiolukorra arvessevõtmine oli käesolevas asjas seda enam põhjendatud, et puudub vaidlus selle üle, et kaubamärk kujutab endast kõnealustel turgudel kõige olulisemat konkurentsitegurit ning kaubamärgi üldtuntus tuleb kasuks kõigile sellega tähistatud toodetele. Samuti võib komisjon ettevõtja konkurentsiolukorra hindamisel võtta arvesse viimasele kuuluvat kaubamärkide portfelli või ka asjaolu, et sellele ettevõtjale kuuluvad olulised turuosad paljudel asjaomastel tooteturgudel (edaspidi „portfellimõju”).

344    Sellega seoses tuleb märkida, et komisjon võttis käesolevas asjas seda portfellimõju arvesse. Kogu vaidlustatud otsuses, välja arvatud analüüsis kohustustega hõlmamata riikide kohta, rõhutas komisjon nimelt asjaolu, et koondumise tulemusel loodud üksuse turuvõimu suurendab ainulaadne kaubamärkide portfell, samas kui tema konkurentidel on vaid üks kaubamärk, samuti tugev esindatus paljudel turgudel ning SEB ja Moulinexi positsioonide ühendamine.

345    Nii on vaidlustatud otsuse põhjenduses 52 märgitud, et „[v]õttes arvesse kaubamärkide eespool arutatud tähtsust seda liiki turul, koondumise osaliste kaalukust peaaegu kõigil kõnealustel turgudel ning uue üksuse tootevalikut ja kaubamärkide portfelli, on vähetõenäoline, et konkurendid suudaksid kahtluse alla seada koondumise osaliste positsioonid ja avaldada uuele üksusele piisavat konkurentsisurvet”.

346    Tuleb märkida, et portfellimõju puudutab mitte üksnes tarbijaid ja konkurente, vaid samuti või isegi eelkõige edasimüüjatest kliente. Nii selgitab komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 53, et „[s]ee kehtib ka edasimüüjatest klientide suhtes, kes vaatamata nende teoreetilisele võimele läbi rääkida (näiteks ähvardusega mingi toode müügivalikust välja jätta) ei suuda ohjeldada kõnealuste koondumise osaliste tegevust hindade tõstmisel”; et „[k]aubamärkide portfell ning uue üksuse ühtlaselt tugev esindatus kõigil asjaomastel tooteturgudel on niisugune, et uus üksus suudab edasimüüjatest kliendid ümber veenda, et nad hindade tõstmisele vastu ei seisaks, näiteks ähvardusega jätta uue üksuse kaubamärgid müügivalikust välja”; et „[k]oondumise tulemusel loodud üksus võib näiteks pakkuda kombineeritud allahindlusi või künniselt allahindlusi” ning et „[k]a SEB ja Moulinexi kaubamärkide juhtiv seisund teeb edasimüüjal raskemaks loobuda oma müügivalikus nendest kaubamärkidest”. Need kaalutlused, mis on esitatud Portugali turgude analüüsis, on ära toodud ka turgude puhul Belgias (vaidlustatud otsuse põhjendused 60 ja 61), Madalmaades (vaidlustatud otsuse põhjendused 69 ja 70) ja Kreekas (vaidlustatud otsuse põhjendused 80 ja 81). Selles osas tuleb veel märkida, et kuigi portfellimõju tõttu jõudis komisjon järeldusele, et uus üksus SEB-Moulinex, isegi kui tema turuosad jäävad alla 40% künnise, suudab laiendada oma turujõudu kõigile tooteturgudele neis neljas riigis, kinnitab portfellimõju seda enam, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi turgudel, kus uue üksuse turuosa on üle 40%.

347    Oma varasemas otsuste tegemise praktikas on komisjon juba rõhutanud vajadust võtta arvesse portfellimõju, et kindlaks teha ettevõtja tegelik turujõud. Nii on komisjon selgitanud oma eespool viidatud otsuses Guinness/Grand Metropolitan, et domineerivate kaubamärkide portfelli omanikul on teatav hulk eeliseid ning et eelkõige on tal tugevam seisund oma klientide suhtes, kuna ta saab neile pakkuda tootevalikut, mis moodustab suurema osa nende käibest.

348    Komisjonile saadetud märkustes (3. detsembri 2001. aasta kirja lisa 2) juhtis De’Longhi komisjoni tähelepanu muu hulgas ohtudele, mis tulenevad kõigi peamiste kaubamärkide ja täieliku tootevaliku koondumisest samale tööstuskontsernile. Selle kohta märkis menetlusse astuja muu hulgas järgmist:

„[A]sjaolu, mis valmistab De’Longhile kõige enam muret, on pärast koondumist SEB-Moulinexi ja suurte turustajate vahel olev suhe, arvestades kasvavat läbirääkimiste võimu, mis omandajal on turgudel, kus ta saab turgu valitseva seisundi. See võim suureneb veelgi tänu toodete ja kaubamärkide täielikule valikule, mis tal on koondumise tulemusel […] Kahtlemata laiendab SEB‑Moulinex märkimisväärselt oma toodete portfelli, mistõttu on ta teatavatel juhtudel võimeline pakkuma täielikku tootevalikut, mis tekitab kahjulikke tagajärgi iseäranis turustuskanalite osas.”

349    Oma vastustes Esimese Astme Kohtu kirjalikele küsimustele märkis komisjon, et samade kaubamärkide ja samade vaheklientide olemasolu ühe riigi kõigil tooteturgudel muudab vajalikuks konkurentsianalüüsis tootevaliku mõju arvessevõtmise. Kui koondumise osalised saavad komisjoni arvates koondumise tulemusel tugeva seisundi tooteturgudel, mis kokku moodustavad nende käibest ebaolulise osa, ei ole koondumise tulemusel tekkiv üksus huvitatud neil turgudel kasutama oma jõudu, kuna sunnimeetmed, mida ta võib oodata teistel tooteturgudel, kus tal puudub jõupositsioon, toovad kaasa kasumi kaotuse, mis on selgelt suurem tulust, mida ta võib saada turgudel, kus tal on jõupositsioon. Kui koondumise tulemusel loodud üksuse müük turgudel, kus tal on valitsev seisund, on alla 10% selle üksuse kogumüügist samas riigis, siis lähtus komisjon – nagu ta märkis oma kirjalikes seisukohtades Esimese Astme Kohtus ning kohtuistungi käigus – asjaolust, et edasimüüjatest klientide võimalused sunnimeetmete võtmiseks ei muutunud koondumise tõttu ning olid piisavad, et kasutada tootevaliku mõju enda kasuks. Mõiste „tootevaliku mõju” all mõistab komisjon seda, et SEB‑Moulinexi konkurentsivastase tegevuse kõikide katsete eest turgudel, kus koondumise tulemusel loodud üksusel on turgu valitsev seisund, karistatakse nende toodete vähesema ostmisega edasimüüjatest klientide poolt muudel turgudel.

350    Komisjoni arvates võimaldab tootevaliku mõju välistada tõsised kahtlused üksnes siis, kui koondumise osaliste käive tooteturgudel, kus neil on valitsev seisund, kujutab endast üksnes väheolulist osa nende kogukäibest, mis nad saavad samas riigis. Neilt turgudelt saadud käibe ülemmääraks, kus on valitsev seisund, määras komisjon 10%, millest üleval pool tootevaliku mõju enam ei toimi. Seda 10% suurust piirväärtust ei ole vaidlustatud. Nii selgitas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 123, et konkurentsivastase tegevuse kõikide katsete eest keedukannude ja mitteametlike einete masinate turgudel Itaalias, kus koondumise osalistel on ühised turuosad vastavalt 65–75% ja 40–50%, karistatakse seega SEB ja Moulinexi toodete vähesema ostmisega teistel turgudel Itaalias, kus koondumise tulemusel loodud üksus saab 90–100% oma käibest, mis tähendab, et turud, kus neil on valitsev seisund, moodustavad vaid 0–10% nende käibest. Hispaania ja Soome osas tõdes komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 116 ja 119 vastavalt, et üksus saab 85–95% oma käibest turgudel, kus tal valitsev seisund puudub, mis tähendab, et turud, kus tal on valitsev seisund, moodustavad tema käibest 5–15% või teatud juhtudel veidi üle 10%. Oma vastustes Esimese Astme Kohtu kirjalikele küsimustele kinnitas komisjon siiski sõnaselgelt, et kui turgudel, kus ettevõtjal on valitsev seisund, toimuva müügi ning kogumüügi vaheline suhe samas riigis oli väike, nimelt alla 10%, leidis ta, et edasimüüjad olid võimelised sunnimeetmeid teostama. Kohtuistungil kinnitas komisjon uuesti seda 10‑protsendilist ülempiiri, milleni tootevaliku mõju tema arvates toimib.

351    Tuleb rõhutada, et seda 10% suurust käibeosa, milleni tootevaliku mõju võib toimida, ei tohi segamini ajada alla 35% suuruse käibeosaga, mida on mainitud vaidlustatud otsuse põhjenduses 83. Vaidlustatud otsuse põhjenduses 83 toodud 35% suurune piir puudutab erinevat küsimust, nimelt millisest suurusest alates on turgudel, kus ettevõtjal on valitsev seisund, saadud käibeosa nii oluline, et koondumise osalised on võimelised laiendama oma turujõudu asjaomase riigi kõigile ülejäänud turgudele. Põhjenduses 83 tuvastas komisjon, et kui käibeosad, mille koondumise osalised ühiselt said turgudel, kus neil on valitsev seisund, on alla 35%, võib välistada tõsised kahtlused turujõu loomise suhtes kogu tootevaliku osas nendes riikides, ning et analüüsida jäävad vaid üksikud tooteturud. Peale selle, et nimetatud küsimus – nagu eespool märgiti – ei näi omavat käesolevas asjas tähtsust, kuna samad kohustused kehtestati sõltumatult, olenemata sellest, kas koondumise osalistel on turujõud ühelainsal tooteturul või asjaomase riigi kõigil tooteturgudel, ei tohi seda igal juhul segi ajada küsimusega, kas edasimüüjad on võimelised koondumise osalisi karistama, kui viimased püüavad kuritarvitada turgu valitsevat seisundit, mis neil on teatavatel turgudel. Samal ajal kui 35‑protsendiline piirmäär on see, millest alates komisjon leidis, et esineb oht, et turgu valitsevat seisundit laiendatakse teatud riigi kõigile tooteturgudele, on 10‑protsendiline piirmäär see, mille ületamisel seatakse koondumise osalistele tooteturul kuuluv valitsev seisund komisjoni arvates vastupidi ohtu võimalusega, et edasimüüjad võtavad sunnimeetmeid.

352    Tootevaliku mõju kohta, nii nagu komisjon seda käesolevas asjas kohaldas, tuleb esitada järgmised märkused.

353    Kõigepealt tuleb meenutada, et kuna komisjon leidis, et iga tooteturg on eraldiseisev turg, tuleb konkurentsiolukorra analüüs üldjuhul läbi viia eraldi turg turu haaval. Seega, kuigi nii nagu eespool märgitud, võib osutuda vajalikuks täpsustada tooteturu konkurentsiolukorra analüüsi muid tooteturge või isegi teisi riike puudutavate andmete abil, on samuti tõsi, et kuna põhimõte on see, et iga turgu hinnatakse autonoomselt, peab sellest põhimõttest igasugune erandite tegemine või selle pehmendamine põhinema täpsetel ja üksteist toetavatel tõenditel, mis näitavad, et selline vastastikune mõju esineb.

354    Esiteks tuleb märkida, et samas kui portfellimõju mõiste eesmärk on hinnata koondumise tulemusel loodud üksuse tegelikku konkurentsiolukorda ja vajaduse korral järeldada, et üksusel on turgu valitsev seisund, vaatamata turuosale, mis iseenesest ei tekita turgu valitsevat seisundit, võttes arvesse mitte ainult koondumise osaliste vastavate turuosade liitmist, vaid ka täiendavat võimsust, mis tuleneb asjaolust, et uuel üksusel on suur hulk kaubamärke ja ta tegutseb paljudel turgudel, on tootevaliku mõju – nii nagu komisjon selle kohustustega hõlmamata riikides tõsiste kahtluste puudumise põhjendamiseks esile tõi – eesmärk vastupidi koondumise tulemusel loodud üksuse võimsust suhestada ja nii jätta tuvastamata turgu valitsev seisund, mille toob kaasa turuosade liitmine.

355    Selles suhtes tuleb meenutada, et vaidlus puudub selle üle, et mõlemal koondumise osalisel oli paljudel turgudel tugev seisund ja neile kuulus palju mainekaid kaubamärke. Seega lisaks turuosade liitmisele, mille koondumine kaasa tõi, laiendas koondumine kaubamärkide portfelli ja nende turgude arvu, kus SEB ja Moulinex tegutsesid, tugevdades nii nende turuvõimu eelkõige edasimüüjatest klientide suhtes. Nii on komisjon vaidlustatud otsuses korduvalt märkinud, et SEB‑le ja Moulinexile juba enne koondumist paljudel tooteturgudel kuulunud tugevaid positsioone tugevdab veelgi turuosade ja kaubamärkide lisandumine paljudel muudel turgudel (vt eelkõige põhjendused 46, 47, 50–52, 56, 60, 69, 73 jne).

356    Teiseks ei ole komisjon õiguslikult piisavalt tõendanud selle väite põhjendatust, mille kohaselt konkurentsivastase tegevuse kõikide katsete eest turgudel, kus SEB-Moulinexil on valitsev seisund, karistatakse SEB-Moulinexi toodete vähesema ostmisega muudel turgudel.

357    Nagu De’Longhi kohtuistungil väitis, ei ole komisjoni käsitletud olukord, kus SEB-Moulinex ja edasimüüjad on omavahel konfliktis, tõenäolisem kui olukord, kus nende vahel on kokkulepe, selleks et kumbki saaks oma huve maksimeerida.

358    Komisjon ei ole peale selle isegi tõendanud, miks eeldus, millele ta tugines, see tähendab hindade tõstmine SEB-Moulinexi poolt mõjutab tingimata edasimüüjate huve ja seega ajendab neid SEB-Moulinexi karistama.

359    Kui Esimese Astme Kohus küsitles komisjoni seoses majanduslike alustega, millel põhineb „tootevaliku mõju” tegur, siis tunnistas komisjon, et tal puudub sellekohane majandusanalüüs. Peale viite oma otsusele Guiness/Grand Metropolitan, milles – nagu eespool märgitud – kohaldati portfellimõju väga erinevat mõistet, piirdus komisjon tegelikkuses üksnes märkimisega, et kõnealuse seisukoha esitasid koondumise osalised oma teates.

360    Lisaks käsitles komisjon üksnes eeldust, et SEB-Moulinex tõstab hindu. Viimati mainitu võib aga asuda tegelema ka muud liiki konkurentsivastase tegevusega. Nii võimaldab koondumine üksusel SEB-Moulinex muu hulgas saavutada mastaabisäästu ja kasutada mitmesuguseid ratsionaliseerimismeetmeid, tagades niimoodi kulude vähenemise, mida ta saab ära kasutada näiteks hindade alandamiseks või edasimüüjatele suurema marginaali andmiseks, et oma seisundit tugevdada. Samuti võib SEB-Moulinex õhutada edasimüüjaid tema konkurente müügivalikust välja jätma.

361    Viimaks põhineb väide, et edasimüüjatel on võimalik SEB-Moulinexi hinnatõusu korral karistada, tõendamata eeldusel, et edasimüüjad määravad kindlaks lõpptarbijate valiku. Kuna edasimüüjate ülesanne on lõpptarbijatele edasi müüa tooteid, mida viimased ostavad, tuleb võimalust, et nad võiksid SEB-Moulinexi karistada, vähendades SEB-Moulinexi toodete ostmist teistel turgudel, käsitleda nüansseeritult, seda enam, et kaubamärk on kõnealustel turgudel konkurentsi seisukohalt olulisim valikutegur.

362    Kolmandaks on oluline märkida, et nii nagu komisjon mõistab tootevaliku mõju, mis seisneb eelduses, et edasimüüjad võivad uut üksust karistada tema mis tahes konkurentsivastase tegevuse eest, tähendab see pigem, et edasimüüjad on võimelised takistama SEB-Moulinexi kuritarvitust toime panemast, mitte ei tõenda, et koondumise tulemusel loodud üksusel ei ole turgu valitsevat seisundit. Määruse nr 4064/89 eesmärk on aga mitte keelata turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, vaid sellise seisundi tekkimist või tugevnemist.

363    Eeltoodust tuleneb, et komisjon ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et tema teooria tootevaliku mõju kohta, nii nagu ta selle kohustustega hõlmamata riikides tõsiste kahtluste puudumise põhjendamiseks esile tõi, on põhjendatud.

364    Peale selle, isegi kui eeldada, et komisjon oleks võinud kõnealust teooriat kasutada selleks, et jätta teatavatel turgudel tõsised kahtlused tuvastamata, vaatamata üksuse tugevale seisundile neil turgudel, põhjendusel et need turud moodustasid võrreldes kõikide asjaomaste turgudega vaid väikese osa, tuli igal juhul arvesse võtta kõiki turgusid, kus koondumise osalistel oli turgu valitsev seisund, ning eelkõige neid, kus SEB-Moulinexi turuosa oli üle 40%, kuid mille puhul komisjon välistas tõsised kahtlused koondumise osaliste turuosade märkimisväärse kattumise puudumise tõttu.

365    Isegi kui koondumine ei tekita ega tugevda märkimisväärselt turgu valitsevat seisundit, mis oli ühel koondumise osalisel enne koondumist, on siiski tõsi, et uuel üksusel on nendel turgudel niisugune turgu valitsev seisund. Kattumise puudumine ei kõrvalda turgu valitsevat seisundit. Nii ei saa järeldada, et edasimüüja on võimeline karistama sellise koondumise tulemusel loodud üksust, mis leiab aset kahe ettevõtja vahel, kellel kummalgi on monopol pooltel asjaomastest turgudest.

b)     Kohustustega hõlmamata riigid

366    Nüüd tuleb eespool esitatud märkusi arvestades analüüsida, kas komisjoni esile toodud põhjused saavad õigustada tema järeldust, et koondumine ei tekitanud tõsiseid kahtlusi asjaomaste toodete turgude osas Itaalias, Hispaanias, Soomes, Ühendkuningriigis ja Iirimaal, või kas – nagu väidab hageja – komisjon ei tohtinud ilma kõnealustel geograafilistel turgudel kohustusi kehtestamata koondumist heaks kiita.

367    Selles suhtes tuleb meenutada, nagu eespool punktis 315 märgiti, et see, kui eraldiseisval geograafilisel turul esines üksainus asjaomane tooteturg, kus koondumine tekitas tõsiseid kahtlusi, oli vaidlustatud otsuse kohaselt piisav, et tuua iseenesest kaasa kohustuste kehtestamine kõigi asjaomaste tooteturgude osas kõnealusel geograafilisel turul.

–       Norra

368    Tuleb tõdeda, et hageja etteheide põhineb vaidlustatud otsuse valel tõlgendusel, kuna nimetatud otsuses on selgelt järeldatud, et esinevad tõsised kahtlused teatud asjaomastel tooteturgudel Norras ning on seega ette nähtud, et kohustused hõlmavad ka Norrat (vaidlustatud otsuse põhjendus 137).

369    Selles küsimuses puudub väitel ilmselgelt faktiline alus ning see tuleb tagasi lükata.

–       Hispaania

370    Tuleb meenutada, et vaidlustatud otsuse põhjenduse 115 kohaselt on koondumise osaliste ühine turuosa Hispaanias 40–50% (millest 5–15% kuulub SEB‑le) keedukannude puhul ja 75–85% (millest 0–10% kuulub SEB‑le) väikeahjude puhul.

371    Komisjon järeldas vaidlustatud otsuse põhjenduses 116 siiski, et need väga tugevad seisundid ei võimalda uuel üksusel tegeleda konkurentsivastase tegevusega. See järeldus põhineb ainuüksi kaalutlusel, et „kuna sellistel konkurentidel nagu De’Longhi, Taurus, Bosch ja Philips on märkimisväärne seisund paljudel tooteturgudel, sealhulgas mõlemal kõnealuste toodete turul […], on edasimüüjatest klientidel tugeva mainega alternatiivseid kaubamärke, mis esinevad väikekodumasinate kogu tootevalikus, asendades koondumise osaliste kaubamärgid”, mistõttu „nendel turgudel konkurentsivastase tegevuse kõikide katsete eest karistatakse SEB ja Moulinexi toodete vähesema ostmisega muudel turgudel, kus koondumise tulemusel loodud üksus saab 85–95% oma käibest”.

372    Sellest tuleneb, et kõnealusel geograafilisel turul välistas komisjon tõsised kahtlused kahe teguri põhjal, milleks on kõigepealt koondumise tulemusel loodud üksuse seisund võrreldes tema konkurentidega ja seejärel tootevaliku mõju.

373    Mis puudutab esiteks koondumise tulemusel loodud üksuse seisundit võrreldes tema konkurentidega, siis tuleb kõigepealt märkida, et vastupidi komisjoni seisukohale ei saa paljudel konkurentidel, nagu De’Longhi, Taurus, Bosch ja Philips, keedukannude turul olla märkimisväärset seisundit, kuna SEB-Moulinexile kuuluvad turuosad on 75–85%. Neil asjaoludel lähtub SEB-Moulinexile avaldatav konkurentsisurve kas üheltainsalt konkurendilt, kellele kuuluv turuosa on kõige enam ligikaudu 20%, mis on juba peaaegu neli korda väiksem kui koondumise osaliste turuosa, või mitmelt konkurendilt, kelle turuosad on aga tingimata väga väikesed ja võrreldes koondumise osaliste turuosaga igal juhul minimaalse tähtsusega. Pealegi tuleb märkida, et mitte ühelgi tooteturul, isegi mitte kohustustega hõlmatud riikides, ei ole uue üksuse seisund nii tugev kui see, mis tal on väikeahjude turul Hispaanias.

374    Seega tuleb tõdeda, et käesolevas asjas ei toonud komisjon esile ühtegi erilist tegurit, mis võiks seletada, miks vaatamata koondumise osaliste 40–50% suurustele turuosadele (millest 5–15% kuulub SEB‑le) keedukannude puhul ja 75–85% suurustele turuosadele (millest 0–10% kuulub SEB‑le) väikeahjude puhul ei tekitanud koondumine tõsiseid kahtlusi.

375    Teiseks tuleb tootevaliku mõju suhtes meenutada, et eespool punktides 364 ja 365 esitatud põhjustel ei võimalda see tõsiseid kahtlusi välistada.

376    Isegi kui möönda, nagu väidab komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 116 ja Esimese Astme Kohtu kirjalikele küsimustele esitatud vastustes, et tootevaliku mõju võimaldas välistada tõsised kahtlused, kui konkreetsel geograafilisel turul jäi SEB-Moulinexi käive asjaomastel tooteturgudel, kus koondumise tulemusel loodud üksuse turuosa oli üle 40%, alla 10% tema kogukäibest kõigil asjaomastel tooteturgudel sellel geograafilisel turul, tuleb igal juhul tõdeda, et komisjon ei ole vaidlustatud otsuses ega Esimese Astme Kohtus tõendanud, et selline oli olukord Hispaanias.

377    Vaidlustatud otsuse põhjendusest 116 nähtub tõepoolest, et keedukannude ja väikeahjude turud Hispaanias moodustasid kõige enam 5–15% koondumise tulemusel loodud üksuse kogukäibest kõigil asjaomastel tooteturgudel Hispaanias. Siiski tuleb märkida, et vastavalt vaidlustatud otsuse põhjendustele 88 ja 92 oli uue üksuse turuosa samas mitteametlike einete masinate ja köögikombainide turgudel üle 40%. Nii on tabelis nr 2, mille komisjon koostas vastuseks Esimese Astme Kohtu küsimustele, mainitud, et turud, kus üksuse SEB-Moulinex turuosa oli üle 40% – sealhulgas mitteametlike einete masinate ja köögikombainide turud –, moodustasid 25–35% tema kogumüügist Hispaanias. Eespool punktides 364 ja 365 nimetatud põhjustel oleks aga komisjon pidanud neid turge arvesse võtma, et hinnata edasimüüjate poolt karistusmeetmete võtmise võimalust.

378    Veel tuleb märkida, et üksuse SEB-Moulinex turuosa on üle 40% vähemalt neljal asjaomasel tooteturul Hispaanias. Selles suhtes tuleb meenutada, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 43 märkis komisjon, et koondumise mõju konkurentsile võib jaotada nelja kategooriasse, see tähendab Prantsusmaa, mille osas uurimine suunati siseriiklikele ametivõimudele, riigid, kus koondumine muudab konkurentsitingimusi vaid vähesel määral, riigid, kus koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi üksnes teatud arvul tooteturgudel, ning lõpuks neli riiki (Portugal, Kreeka, Belgia ja Madalmaad), kus koondumine toob kaasa kohati suurte turuosade ühendamise suure osa tootegruppide puhul, mistõttu on koondumise osalistel võimalik oma turujõudu laiendada kõigile teistele asjaomastele turgudele. Üksuse SEB-Moulinex turuosa on Hispaanias suurem kui 40% vähemalt neljal tooteturul, see tähendab sama paljudel tooteturgudel kui Kreekas, mis kuulub ometi riikide hulka, mille osas komisjon leidis, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi suurel hulgal turgudel.

379    Lõpuks, nagu De’Longhi ja hageja kohtuistungil õigesti väitsid, jättis komisjon kaalumata koondumisega kaasneva portfellimõju ning eelkõige asjaolu, et koondumine võimaldas SEB tugevat seisundit keedukannude, mitteametlike einete masinate ja triikraudade turgudel toetada Moulinexi tugeva seisundiga leivarösterite, kohvimasinate, väikeahjude ja köögikombainide turgudel. Samuti ei ole vaidlustatud otsuses selgitatud, miks asjaolu, et uuel üksusel on koondumise tulemusel neli kaubamärki, ei tugevda tema turujõudu, samas kui komisjon rõhutas kohustustega hõlmatud geograafiliste turgude osas korduvalt, et SEB-Moulinexil on kaks kaubamärki, samal ajal kui tema konkurentidel on ainult üks.

380    Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 115 ja 116 aluseks võetud tegurid ei võimaldanud komisjonil välistada tõsiseid kahtlusi keedukannude ja väikeahjude turgudel Hispaanias.

–       Soome

381    Tuleb meenutada, et vaidlustatud otsuse põhjenduse 118 kohaselt on koondumise osaliste ühine turuosa 45–55% leivarösterite turul Soomes. Kuigi see turuosa ületab 40% künnise, leidis komisjon, et koondumine ei tekita selles riigis tõsiseid kahtlusi, kuna selliste konkurentide nagu Philips ja Bosch turulolekut silmas pidades võidakse sellel turul konkurentsivastase tegevuse kõikide katsete eest karistada SEB-Moulinexi toodete vähesema ostmisega muudel turgudel, kus koondumise tulemusel loodud üksus saab 85–95% oma käibest.

382    Sellest tuleneb, et kõnealusel geograafilisel turul leidis komisjon üksnes tootevaliku mõju alusel, et koondumine ei tekita tõsiseid kahtlusi leivarösterite turul Soomes. Eespool punktides 364 ja 365 nimetatud põhjustel ei võimalda aga tootevaliku mõju tõsiseid kahtlusi välistada.

383    Isegi kui möönda, nagu väidab komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 119 ja Esimese Astme Kohtu kirjalikele küsimustele esitatud vastustes, et tootevaliku mõju võimaldas välistada tõsised kahtlused, kui konkreetsel geograafilisel turul jäi SEB-Moulinexi käive asjaomastel tooteturgudel, kus koondumise tulemusel loodud üksuse turuosa oli üle 40%, alla 10% tema kogukäibest kõigil asjaomastel tooteturgudel sellel geograafilisel turul, tuleb igal juhul tõdeda, et komisjon ei ole vaidlustatud otsuses ega Esimese Astme Kohtus tõendanud, et selline oli olukord Soomes.

384    Kuigi vaidlustatud otsuse põhjenduse 119 kohaselt moodustas leivarösterite turg ainult 5–15% uue üksuse käibest kõigil asjaomastel tooteturgudel Soomes, tuleb siiski märkida, et uue üksuse turuosa oli üle 40% ka espressomasinate (40–50%), väikeahjude (35–45%) ja barbecue-grillide (40–50%) turgudel Soomes (vaidlustatud otsuse põhjendused 87, 90 ja 91). Nii on tabelis nr 2, mille komisjon koostas vastuseks Esimese Astme Kohtu küsimustele, mainitud, et turud, kus SEB-Moulinexi turuosa oli üle 40% – sealhulgas espressomasinate, väikeahjude ja barbecue-grillide turud –, moodustasid 10–20% tema kogumüügist Soomes. Eespool punktides 364 ja 365 nimetatud põhjustel oleks aga komisjon pidanud neid turge arvesse võtma, et hinnata edasimüüjate poolt karistusmeetmete võtmise võimalust.

385    Veel tuleb märkida, et üksuse SEB-Moulinex turuosa on Soomes üle 40% vähemalt neljal asjaomasel tooteturul, see tähendab sama paljudel tooteturgudel kui Kreekas, mis kuulub riikide hulka, mille osas komisjon leidis, et koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi suurel hulgal turgudel.

386    Lõpuks, nagu De’Longhi ja hageja kohtuistungil õigesti väitsid, jättis komisjon kaalumata koondumisega kaasneva portfellimõju ning eelkõige asjaolu, et koondumine võimaldas SEB tugevat seisundit barbecue-grillide ja leivarösterite turgudel toetada Moulinexi tugeva seisundiga väikeahjude, kohvimasinate, espressomasinate, köögikombainide ja leivarösterite turgudel. Samuti ei ole vaidlustatud otsuses selgitatud, miks asjaolu, et uuel üksusel on koondumise tulemusel neli kaubamärki, ei tugevda tema turujõudu, samas kui komisjon rõhutas kohustustega hõlmatud geograafiliste turgude osas korduvalt, et SEB-Moulinexil on kaks kaubamärki, samal ajal kui tema konkurentidel on ainult üks.

387    Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 87, 90, 91 ja 118–120 aluseks võetud tegurid ei võimaldanud komisjonil välistada tõsiseid kahtlusi väikeahjude, espressomasinate, barbecue-grillide ja leivarösterite turgudel Soomes.

–       Itaalia

388    Tuleb meenutada, et vaidlustatud otsuse põhjenduste 121–124 kohaselt on uue üksuse turuosa Itaalias üle 40% kolmel tooteturul, see tähendab köögikombainide, mitteametlike einete masinate ja keedukannude turgudel.

389    Esiteks tuvastas komisjon köögikombainide turu osas vaidlustatud otsuse põhjenduses 121, et koondumise osaliste ühine turuosa on 40–50%, millest 0–10% kuulus SEB‑le, ja et osalistega konkureerivad eelkõige Braun (10–20%), Philips (0–10%) ja De’Longhi (0–10%), ning järeldas sellest, et koondumisel on konkurentsile nõrk mõju, kõrvaldades turult suuruselt neljanda ettevõtja.

390    Sellest nähtub, et komisjon välistas tõsised kahtlused Itaalias üheainsa teguri alusel, milleks on koondumise tulemusel loodud üksuse turupositsioon võrreldes tema konkurentidega.

391    Siiski tuleb märkida, et eespool punktis 329 nimetatud põhjustel oli asjaolu, et üksus SEB-Moulinex peab konkureerima kolme konkurendiga, iseenesest täiesti asjakohatu turul, mille liidri turuosa oli 40–50%, kui just ei tõendata, et kõnealustel konkurentidel on nii tugev seisund, et nad võivad olla SEB-Moulinexile tegelikuks vastukaaluks.

392    Käesolevas asjas oli köögikombainide turul nimetatud kolmest konkurendist kahel, see tähendab Philipsil ja De’Longhil üksnes ebaoluline seisund turuosaga 0–10%. Kolmandal konkurendil Braunil oli küll märkimisväärsem turuosa – 10–20%, kuid see jäi siiski uue üksuse omast kaks kuni neli korda väiksemaks. Seevastu tuleb märkida, et komisjon leidis eelkõige vaidlustatud otsuse põhjenduses 51 uue üksuse seisundi kohta Portugalis, et tõsistest kahtlustest annab tunnistust asjaolu, et koondumise osalised olid turuliidrid, kelle turuosad olid võrreldes nende järgmise konkurendi omaga vähemalt kaks korda suuremad.

393    Samuti ei ole veenev asjaolu, et koondumisel on konkurentsile nõrk mõju, kõrvaldades turult suuruselt neljanda ettevõtja. SEB‑l oli ju vaid väike turuosa (0–10%), samamoodi nagu kahel teisel Moulinexi konkurendil, see tähendab Philipsil ja De’Longhil, ning ainult Braunil oli suurem turuosa, kuigi ka see oli tagasihoidlik. Tuleb tõdeda, et neil asjaoludel ei tekita neljanda konkurendi kõrvaldamine oluliselt erinevaid tagajärgi kui need, mille oleks tekitanud suuruselt teise või kolmanda konkurendi kõrvaldamine.

394    Seega tuleneb eeltoodust, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 121 aluseks võetud tegur ei võimaldanud komisjonil välistada tõsiseid kahtlusi köögikombainide turul Itaalias.

395    Mis puudutab teiseks mitteametlike einete masinate turgu, siis tõdes komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 122, et koondumise osaliste ühine turuosa on 40–50% (millest 0–10% kuulus Moulinexile) ning Philips turuosaga 0–10% oli ainus koondumise osaliste poolt esile toodud konkurent. Keedukannude turu puhul tõdes komisjon vaidlustatud otsuse samas põhjenduses, et koondumise osaliste ühine turuosa on 65–75% (millest 15–25% kuulus Moulinexile) De’Longhi, Philipsi ja Brauni ees, kellele kõigile kulub 0–10%. Komisjon leidis vaidlustatud otsuse põhjenduses 123 siiski, et kuna keedukannude ja mitteametlike einete masinate turud moodustavad kumbki ainult ligikaudu 0–5% väikekodumasinate kogu „köögitoodete rühma” väärtusest, on edasimüüjatest klientidel võimalik nendel turgudel konkurentsivastase tegevuse kõikide katsete eest karistada SEB-Moulinexi toodete vähesema ostmisega muudel turgudel, kus koondumise tulemusel loodud üksus saab 90–100% oma käibest. Komisjoni arvates välistab selline karistamise võimalus igasuguse kasumlikkuse koondumise osaliste poolt hinna tõstmisel mõlemal asjaomasel turul. Sellest tulenevalt leidis ta, et koondumine ei tekita neil turgudel tõsiseid kahtlusi.

396    Järelikult välistas komisjon kõnealusel geograafilisel turul tõsised kahtlused ainult tootevaliku mõju alusel. Komisjon mainis vaidlustatud otsuse põhjenduses 122 küll ka koondumise tulemusel loodud üksuse seisundit võrreldes tema konkurentidega. Selle teguri põhjal ei välistanud komisjon siiski tõsiseid kahtlusi asjaomastel turgudel. Pealegi tuleb tõdeda, et komisjon ei saanud sellele tegurile tugineda. Mis puudutab mitteametlike einete masinate turgu, siis tuleb märkida, et erinevalt köögikombainide turust tuvastas komisjon ainult ühe konkurendi, mitte kolm. Lisaks ei saa vaidlustatud otsuses sisalduvate andmete põhjal välistada, et koondumine ühendab turu kaks suurimat ettevõtjat, kuna Moulinexil ja Philipsil oli mõlemal turuosa vahemikus 0–10%. Keedukannude turu puhul ei näi vaidlustatud otsuses nimetatud asjaolud võimaldavat õigustada tõsiste kahtluste puudumist, kuna kuigi jääb küll alles kolm konkurenti, ühendab koondumine turu kaks suurimat ettevõtjat, kelle turuosa on 65–75% ehk peaaegu kolm neljandikku turust.

397    Tootevaliku mõju osas esitati eespool punktides 364 ja 365 põhjused, miks see ei saa võimaldada komisjonil tõsiseid kahtlusi välistada. Selles suhtes tuleb täpsustada, et tähtsusetu on asjaolu, mida komisjon rõhutab ning mille kohaselt De’Longhi oli Itaalias turuliider neljal muul asjaomasel tooteturul ja Saeco turuosa oli 60–70% espressomasinate turul. Asjaolu, et SEB-Moulinexi turuosa ei olnud väljaspool köögikombainide, mitteametlike einete masinate ja keedukannude turge üle 40%, tähendab juba oma määratluse poolest tingimata, et nendel teistel turgudel võis teistel ettevõtjatel olenevalt olukorrast olla tugev seisund.

398    Isegi kui möönda, nagu väidab komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 123 ja Esimese Astme Kohtu kirjalikele küsimustele esitatud vastustes, et tootevaliku mõju võimaldas välistada tõsised kahtlused, kui konkreetsel geograafilisel turul jäi SEB-Moulinexi käive asjaomastel tooteturgudel, kus koondumise tulemusel loodud üksuse turuosa oli üle 40%, alla 10% tema kogukäibest kõigil asjaomastel tooteturgudel sellel geograafilisel turul, tuleb igal juhul tõdeda, et komisjon ei ole vaidlustatud otsuses ega Esimese Astme Kohtus tõendanud, et selline oli olukord Itaalias.

399    Vaidlustatud otsuse põhjendusest 123 nähtub tõepoolest, et mitteametlike einete masinate ja keedukannude turud Itaalias moodustasid kõige enam 0–10% koondumise tulemusel loodud üksuse kogukäibest kõigil asjaomastel tooteturgudel Itaalias. Siiski tuleb märkida, et vastavalt vaidlustatud otsuse põhjendusele 121 oli uue üksuse turuosa samas köögikombainide turul üle 40%. Nii on tabelis nr 2, mille komisjon koostas vastuseks Esimese Astme Kohtu küsimustele, mainitud, et turud, kus üksuse SEB-Moulinex turuosa oli üle 40% – sealhulgas köögikombainide turg –, moodustasid 25–35% ja komisjoni poolt Esimese Astme Kohtu kirjalikule küsimusele antud vastuse kohaselt isegi 30–40% tema kogumüügist Itaalias. Lisaks asjaolule, et eespool nimetatud põhjustel ei saanud komisjon välistada tõsiseid kahtlusi sellel asjaomasel tooteturul ainult vaidlustatud otsuse põhjenduses 121 aluseks võetud kriteeriumist lähtudes, pidi ta – nagu eespool märgitud – igal juhul seda turgu arvesse võtma, et hinnata edasimüüjate poolt karistusmeetmete võtmise võimalust, kuna uue üksuse turuosa oli üle 40%.

400    Lõpuks, nagu De’Longhi ja hageja kohtuistungil õigesti väitsid, jättis komisjon kaalumata koondumisega kaasneva portfellimõju ning eelkõige asjaolu, et koondumine võimaldas SEB tugevat seisundit keedukannude, mitteametlike einete masinate, barbecue-grillide ja triikraudade turgudel toetada Moulinexi tugeva seisundiga kohvimasinate, keedukannude, aurutajate ja köögikombainide turgudel. Samuti ei ole vaidlustatud otsuses selgitatud, miks asjaolu, et uuel üksusel on koondumise tulemusel neli kaubamärki, ei tugevda tema turujõudu, samas kui komisjon rõhutas kohustustega hõlmatud geograafiliste turgude osas korduvalt, et SEB-Moulinexil on kaks kaubamärki, samal ajal kui tema konkurentidel on ainult üks.

401    Neil põhjustel tuleb järeldada, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 123 aluseks võetud tegur ei võimaldanud komisjonil välistada tõsiseid kahtlusi mitteametlike einete masinate ja keedukannude turgudel Itaalias.

402    Seega on väide Itaalia osas põhjendatud.

–       Ühendkuningriik ja Iirimaa

403    Tuleb meenutada, et vaidlustatud otsuse põhjenduste 125 ja 126 kohaselt märgib komisjon, et koondumise osaliste ühine turuosa on triikraudade ja aurutriikraudade turul Ühendkuningriigis ja Iirimaal 35–45%. Nagu nähtub eelkõige komisjoni esitatud tabelist nr 2, on see turuosa üle 40%. Komisjon järeldas vaidlustatud otsuses siiski, et koondumine ei tekita tõsiseid kahtlusi Ühendkuningriigis ja Iirimaal, kuna esiteks muudab see „konkurentsitingimusi üksnes ebaolulisel määral, lisades vaid väikese turuosa” (lisandus 0–5%), ning teiseks „konkureerivad koondumise osalised eelkõige Philipsiga (turuosa 15–25%)”.

404    Järelikult välistas komisjon kõnealusel geograafilisel turul tõsised kahtlused kahe teguri põhjal, milleks on kõigepealt märkimisväärse kattumise puudumine ja seejärel koondumise tulemusel loodud üksuse seisund võrreldes tema konkurentidega.

405    Esiteks tuleb seoses märkimisväärse kattumise puudumisega meenutada, et andmete ebatäpsuse tõttu ei saa Esimese Astme Kohus kontrollida, kas see tegur võimaldas välistada tõsised kahtlused. Peale selle tuleb tõdeda, et kuigi lisandunud turuosa on väike, on see siiski piisav, et luua turuosa, mis ületab turgu valitseva seisundi 40% suurust künnist, mis võeti otsuses aluseks.

406    Mis puudutab teiseks koondumise tulemusel loodud üksuse seisundit võrreldes tema konkurentidega, siis kuna Philips on üks neljast ettevõtjast, kellel vaidlustatud otsuse põhjenduse 32 kohaselt on väikekodumasinate sektori toodete suur valik ja kes samal ajal tegutsevad üle Euroopa, ei ole fakt, et ta tegutseb kõnealusel turul, eriline asjaolu. Nagu eespool märgiti, ei ole samuti mõeldav, et ligikaudu 40% suuruse turuosaga ettevõtjal puuduvad konkurendid.

407    Peale selle tuleb märkida, et kuigi komisjon rõhutas, et triikraudade ja aurutriikraudade puhul on lisandunud turuosa väike, jättis ta seevastu – nagu hageja õigesti väitis – analüüsimata, milline on nende märkimisväärsete positsioonide ühendamise mõju konkurentsile, mis SEB-Moulinexil oli mitmel turul, eelkõige fritüüride turul (kus SEB osa suureneb 15–25%‑lt 30–40%‑ni), aurutajate turul (kus SEB osa suureneb 25–35%‑lt 35–40%‑ni), mitteametlike einete masinate turul (kus SEB osa suureneb 15– 25%‑lt 25–35%‑ni) ja espressomasinate turul (kus SEB osa suureneb 0–10%‑lt 20–30%‑ni). Kuigi uus üksus ei omanda turgu valitseva seisundi künnist ühelgi neist turgudest, mis ei tekita seega tõsiseid kahtlusi, on see märkimisväärne võimsus paljudel turgudel siiski niisugune, mis eespool kirjeldatud portfellimõju silmas pidades tugevdab turgu valitsevat seisundit, mis tal on triikraudade ja aurutriikraudade turul.

408    Viimaks, nagu hageja õigesti rõhutab, tuleb tõdeda, et komisjon ei kohaldanud asjaomasele geograafilisele turule suhtelise käibe kriteeriumi, mida ta on muidu kasutanud muude geograafiliste turgude konkurentsiolukorra analüüsimisel tootevaliku mõju kohaldamise staadiumis. Samal ajal kui komisjon ebaõigesti välistas tõsised kahtlused asjaomastel tooteturgudel Itaalias, Hispaanias ja Soomes, põhjusel et asjaomased tooteturud, kus SEB-Moulinexil oli turgu valitsev seisund, moodustasid alla 10% tema kogukäibest kõigil asjaomastel tooteturgudel neil geograafilistel turgudel, ei teinud komisjon seevastu mingit järeldust sellest, et triikraudade ja aurutriikraudade turg moodustas 35–40% SEB-Moulinexi kogukäibest kõigil asjaomastel tooteturgudel Ühendkuningriigis ja Iirimaal.

409    Lõpuks, nagu De’Longhi ja hageja kohtuistungil õigesti väitsid, jättis komisjon kaalumata koondumisega kaasneva portfellimõju ning eelkõige asjaolu, et koondumine võimaldas SEB tugevat seisundit fritüüride, väikeahjude, mitteametlike einete masinate, aurutajate ja triikraudade turgudel toetada Moulinexi tugeva seisundiga fritüüride, espressomasinate ja köögikombainide turgudel. Samuti ei ole vaidlustatud otsuses selgitatud, miks asjaolu, et uuel üksusel on koondumise tulemusel neli kaubamärki, ei tugevda tema turujõudu, samas kui komisjon rõhutas kohustustega hõlmatud geograafiliste turgude osas korduvalt, et SEB-Moulinexil on kaks kaubamärki, samal ajal kui tema konkurentidel on ainult üks.

410    Neil põhjustel tuleb järeldada, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 125 ja 126 aluseks võetud tegurid ei võimaldanud komisjonil välistada tõsiseid kahtlusi triikraudade ja aurutriikraudade turul Ühendkuningriigis ja Iirimaal.

c)     Järeldus

411    Kõigest eeltoodust järeldub, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada Itaalia, Hispaania, Soome, Ühendkuningriigi ja Iirimaa turgude osas.

 Etteheide, et kohustused toovad kaasa turu jagamise Moulinexi kaubamärgi osas

A –  Poolte argumendid

412    De’Longhi väitis kohtuistungil esimest korda, et vaidlustatud otsuses heakskiidetud kohustused toovad kaasa turu jagamise Moulinexi kaubamärgi osas. Ta rõhutab, et turu jagamist tugevdab kohustuste punkti 1 alapunkti c viimane lõik, mis keelab litsentsiaatidel eksportida tooteid, mida nad turustavad Moulinexi kaubamärgi all, teiste litsentsiaatide ja SEB territooriumidele.

413    De’Longhi arvates ei ole niisugune turu jagamine hõlmatud komisjoni 31. jaanuari 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 240/96 asutamislepingu artikli [81] lõike 3 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete teatavate liikide suhtes (EÜT L 31, lk 2) ning on järelikult artikli 81 lõike 1 kohaselt keelatud.

414    Kuna De’Longhi juhtis haldusmenetluses komisjoni tähelepanu nendele probleemidele, leiab ta, et komisjon oleks pidanud kontrollima, kas kohustused ei tekita selles suhtes kahtlusi.

415    Komisjon, keda toetavad Prantsuse Vabariik ja SEB, palub De’Longhi argumendid tagasi lükata.

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

416    Tuleb märkida, et väites, et kohustused toovad kaasa turu jagamise Moulinexi kaubamärgi osas, esitab De’Longhi väite, mida hageja ei ole esitanud.

417    Kuigi Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 kolmas lõik ning kodukorra artikli 116 lõige 3 ei keela menetlusse astujal esitada argumente, mis on uued või erinevad võrreldes argumentidega, mille esitas pool, keda menetlusse astuja toetab, kuna vastasel korral on menetlusse astuja seisukohad piiratud hagiavalduses esitatud argumentide kordamisega, ei saa nõustuda sellega, et need sätted lubavad tal uute väidete esitamisega muuta või moonutada kohtuasja ulatust, mis on hagiavalduses määratletud (vt selle kohta Euroopa Kohtu 23. veebruari 1961. aasta otsus kohtuasjas 30/59: De Gezamenlijke Steenkolenmijnen in Limburg vs. Ülemamet, EKL 1961, lk 1, 37; 24. märtsi 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑313/90: CIRFS jt vs. komisjon, EKL 1993, lk I‑1125, punkt 22, ja 8. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑245/92 P: Chemie Linz vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑4643, punkt 32; Esimese Astme Kohtu 8. juuni 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑459/93: Siemens vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑1675, punkt 21; 25. juuni 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑371/94 ja T‑394/94: British Airways jt vs. komisjon, EKL 1998, lk II‑2405, punkt 75; 1. detsembri 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑125/96 ja T‑152/96: Boehringer vs. nõukogu ja komisjon, EKL 1999, lk II‑3427, punkt 183, ja 28. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑395/94: Atlantic Container Line jt vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑875, punkt 382).

418    Järelikult tuleb tõdeda, et kuna menetlusse astujad peavad kodukorra artikli 116 lõike 3 kohaselt nõustuma kohtuasja staadiumiga menetlusse astumise ajal ning kuna menetlusse astumise avaldus piirdub Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 neljanda lõigu kohaselt ühe poole nõuete toetamisega, siis ei saa De’Longhi kui menetlusse astuja esitada käesolevat väidet, et kohustused toovad kaasa turu jagamise. Järelikult tuleb De’Longhi käesolev väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

419    Isegi kui De’Longhi väide oleks vastuvõetav – mida see ei ole –, oleks see igal juhul põhjendamatu.

420    Määruse nr 4064/89 artikli 2 lõikest 1 nähtub, et kui komisjon koondumise ühisturuga kokkusobivuse kontrollimisel hindab, kas koondumine tekitab turgu valitseva seisundi või tugevdab seda nimetatud sätte lõike 2 tähenduses, peab ta „[arvesse võtma] ühisturul tõhusa konkurentsi säilitamise ja arendamise vajadust, pidades muu hulgas silmas kõigi asjaomaste turgude struktuuri ning ühenduses või sellest väljaspool asuvate ettevõtjate pakutavat tegelikku või võimalikku konkurentsi”.

421    Sellest tulenevalt on tõsi, nagu väidab De’Longhi, et komisjon ei tohi määruse nr 4064/89 kohaldamise menetluses nõustuda kohustustega, mis on vastuolus asutamislepingus kehtestatud konkurentsinormidega, kuna need kahjustavad tõhusa konkurentsi säilitamist ja arendamist ühisturul. Selles kontekstis peab komisjon hindama kõnealuste kohustuste kokkusobivust eelkõige EÜ artikli 81 (mis EÜ artiklis 83 sisalduva viite kaudu on üks määruse nr 4064/89 õiguslikest alustest) lõigete 1 ja 3 kriteeriumide põhjal (vt Esimese Astme Kohtu 20. novembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑251/00: Lagardère ja Canal + vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑4825, punkt 85).

422    Siiski tuleb käesolevas asjas esiteks märkida, et vastavalt kohustuste punkti 1 alapunkti c viimasele lõigule on ette nähtud, et „litsentsiaat või litsentsiaadid kohustuvad hoiduma turustamast Moulinexi kaubamärki kandvaid tooteid mujal kui territooriumi(de)l, mis on neile eraldatud ja mille jaoks tooted on mõeldud”. Vastupidi De’Longhi väidetule ei tulene selle tingimuse sõnastusest, et kohustustega on Moulinexi kaubamärgi litsentsiaatidele sõnaselgelt ette nähtud keeld eksportida teistesse liikmesriikidesse. Kõnealust tingimust võib tõlgendada kui tingimust, mis piirdub litsentsiaatide kohustamisega turustama Moulinexi kaubamärki kandvaid tooteid neile eraldatud territooriumil. Sellise tingimuse eesmärk ega tagajärg, mis sunnib litsentsiaati kontsentreerima litsentsiga hõlmatud toodete müügi oma territooriumile, ei ole üldjuhul konkurentsi piiramine EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses.

423    Teiseks tuleb tõdeda, et isegi kui vaidlusalust tingimust tuleks mõista – nagu väidab De’Longhi – litsentsiaatidele kehtestatud keeluna eksportida Moulinexi kaubamärki kandvaid tooteid teistesse liikmesriikidesse, ei näita De’Longhi, mis mõttes see tingimus on käesoleval juhul vastuolus EÜ artikli 81 lõikega 1. De’Longhi ei selgita tegelikult, kuidas asjaomaste tooteturgude geograafilist mõõdet ja märkimisväärse liikmesriikidevahelise paralleelse impordi puudumist arvestades saaks vaidlusalune tingimus tunduvalt piirata konkurentsi asjaomastel turgudel ühenduses või märkimisväärselt mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et isegi absoluutset territoriaalset kaitset sisaldava kokkuleppe suhtes ei kohaldata EÜ artikli 81 lõikes 1 sätestatud keeldu, kui kokkulepe mõjutab turgu üksnes vähesel määral (Euroopa Kohtu 9. juuli 1969. aasta otsus kohtuasjas 5/69: Völk, EKL 1969, lk 295, punkt 7; 7. juuni 1983. aasta otsus liidetud kohtuasjades 100/80–103/80: Musique diffusion française jt vs. komisjon, EKL 1983, lk 1825, punkt 85, ja 28. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑306/96: Javico, EKL 1998, lk I‑1983, punkt 17).

424    Peale selle ei tõenda De’Longhi, et Moulinexi kaubamärgi litsentsiaat, kes ei ole kaitstud teiste litsentsiaatide pakutava vähemalt aktiivse konkurentsi eest talle eraldatud territooriumil, võiks nõustuda riskiga, et ta turustab kõnealust kaubamärki kandvaid tooteid co-branding’u alusel koos oma kaubamärgiga. Selles suhtes tuleb meenutada, et kohustuste eesmärk on võimaldada litsentsiaatidel üleminekuperioodil, mille vältel neil on õigus kasutada omaenda kaubamärki koos Moulinexi kaubamärgiga, tagada Moulinexi kaubamärgiga toodete klientide üleminek nende enda kaubamärgiga toodetele, selleks et litsentsiaatide kaubamärgid saaksid Moulinexi kaubamärgiga tõhusalt konkureerida ka pärast üleminekuperioodi, kui SEB‑l on jälle õigus kasutada Moulinexi kaubamärki kõigis üheksas asjaomases liikmesriigis. Tuleb aga tunnistada, et niisuguses kontekstis võiks see, kui litsentsiaadid ei oleks mingil viisil kaitstud teiste litsentsiaatide pakutava vähemalt aktiivse konkurentsi eest, kahjustada Moulinexi kaubamärgiga konkureerivate kaubamärkide tugevdamist ning seega ka konkurentsi asjaomasel turul ühenduse territooriumil. Järelikult ei saa vaidlusaluses tingimuses ettenähtut, mille kohaselt on aktiivne müük keelatud, käsitada tingimata konkurentsi piiravana EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses (vt selle kohta Euroopa Kohtu 8. juuni 1982. aasta otsus kohtuasjas 258/78: Nungesser ja Eisele vs. komisjon, EKL 1982, lk 2015, punkt 57, ja 6. oktoobri 1982. aasta otsus kohtuasjas 262/81: Coditel, EKL 1982, lk 3381, punkt 15).

425    Neist kaalutlustest nähtub, et De’Longhi etteheide kohustuste tõttu turu jagamise kohta on vastuvõetamatu ja igal juhul põhjendamatu.

IV –  Neljas väide, et komisjon rikkus õigusnormi, kuna ta ei kontrollinud, kas Moulinexi ülevõtmise eest SEB makstud ülemäära madal hind ning Prantsuse Vabariigi antud rahaline abi tugevdavad SEB seisundit asjaomastel turgudel tema konkurentide kahjuks

 Poolte argumendid

426    Hageja leiab, et komisjon rikkus õigusnormi, kuna ta ei kontrollinud, kas Moulinexi ülevõtmise eest SEB makstud ülemäära madal hind ning Prantsuse riigi antud rahaline abi tugevdavad SEB seisundit asjaomastel turgudel tema konkurentide kahjuks.

427    Ta tõdeb, et täpsustusi esitamata piirdus komisjon vaidlustatud otsuses selle märkimisega, et Prantsuse ametivõimude ettenähtud kava esialgse uurimise käigus ei selgunud, et SEB oleks saneerimismenetluses kavandatud riiklikest sekkumismeetmetest kasu saanud. Hageja arvates oli aga SEB makstud ülemäära madal hind ilmselgelt selline, mis võimaldas uue üksuse seisundit koondumise tulemusel tugevdada.

428    Hageja meenutab selles suhtes, et oma 31. jaanuari 2001. aasta otsuses kohtuasjas T‑156/98: RJB Mining vs. komisjon (EKL 2001, lk II‑337) tühistas Esimese Astme Kohus komisjoni otsuse, kuna komisjon ei olnud kontrollinud, kas ja millises ulatuses uue üksuse kaubanduslikku võimsust võib tugevdada ülemäära madal ostuhind. Komisjonil on seega kohustus kindlaks teha, kas ostuhinna tase võib uue üksuse seisundit koondumise tulemusel tugevdada, olenemata sellest, kas rahastamise kord võib kuuluda asutamislepingu tähenduses riigiabi kvalifikatsiooni alla või mitte.

429    Hageja märgib käesolevas asjas esiteks, et komisjon oli täiesti teadlik SEB ülevõtmiskava finantstingimustest. Täpsemalt oli ta teadlik asjaolust, et Moulinexi ostuhind (15 miljonit eurot) ja omandatud vara tegelik väärtus (hinnatud enam kui 850 miljonile eurole) olid ilmselgelt proportsioonist väljas. Komisjon oli samuti teadlik sellest, et ebaproportsionaalsus oli selgitatav eelkõige asjaoluga, et Prantsuse Vabariik nõustus enda kanda võtma koondamishüvitised, vähendades seeläbi Moulinexi võlgu ja seega esiteks võimaldades SEB‑l omandada Moulinex hinna eest, mis ei peegelda kuidagi äriühingu tegelikku väärtust, ja teiseks tagades SEB‑le täiendavad ressursid, millega oma turupositsiooni veelgi tugevdada.

430    Võrdluseks toonitab hageja, et:

–        ta esitas algselt ülevõtmispakkumise summas 100 miljonit eurot üksnes Krupsi varale (s.o peaaegu seitse korda suurem summa kui see, mille pakkus SEB kõikide Krupsi ja Moulinexi tegevuste eest kokku);

–        ta esitas komisjonile 29. novembri 2001. aasta kirjaga pakkumise, mis hõlmas Moulinexi kõikide töötajate ülevõtmist, täpsustades, et juhul kui soovitud kasumlikkuse eesmärki ei suudeta saavutada, võib ta töötajate arvu vähendada. Läbirääkimistel ilmnes, et nende 3600 töötaja koondamine, keda SEB üle ei võtnud, tõi kaasa rahalise kohustuse suurusjärgus 175 miljonit eurot;

–        ta esitas Moulinexi saneerimisnõustajatele ülevõtmispakkumise Moulinexi sellele varale, mida SEB üle ei võtnud, hinnaga 150 000 eurot.

431    Hageja on seisukohal, et SEB poolt Moulinexi ülevõtmise eriti soodsad finantstingimused võimaldasid SEB‑l kasu saada väljapoole kasvamise tõttu tekkinud sünergiast, kandmata samas sellega seotud kulusid. Prantsuse ametivõimude võetud meetmed olid SEB‑le selgelt kasulikud, kuna need võimaldasid tal oma majandustegevuses kasutada rahalisi vahendeid, mille ta tavatingimustel oleks pidanud kulutama Moulinexi omandamisele.

432    Sellest lähtuvalt on hageja seisukohal, et ilma et komisjonil oleks isegi vaja olnud kindlaks teha, kas avalike rahaliste vahendite eraldamine kujutas endast asutamislepingu tähenduses riigiabi või mitte, oli komisjon kohustatud kindlaks tegema, kas Moulinexi ülevõtmise finantstingimused võisid iseenesest otseselt või kaudselt uue üksuse SEB-Moulinexi turupositsiooni tugevdada.

433    Sellest tuleneb, et komisjon pani toime õigusnormi rikkumise, kui ta piirdus Prantsuse ametivõimude võetud rahastamismeetmete mõju „esialgse uurimisega” ja järeldas pealiskaudse analüüsi põhjal, „et saneerimismenetluses kavandatud riiklikest sekkumismeetmetest” SEB kasu ei saanud.

434    Komisjon on seisukohal, et väide on ilmselgelt põhjendamatu.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

435    Hageja esitab sisuliselt kaks etteheidet. Ta heidab komisjonile ette, et viimane ei uurinud, kas SEB ei tugevdanud oma seisundit seeläbi, et esiteks maksis ta ülevõtmise eest ülemäära madalat hinda ning teiseks nõustus Prantsuse Vabariik enda kanda võtma koondamishüvitised.

436    SEB makstud ülevõtmishinna osas tuleb kõigepealt rõhutada, et seda hindas suveräänselt Tribunal de commerce de Nanterre saneerimismenetluses ning et kohus leidis Prantsuse õigusest tulenevate kriteeriumide alusel, et SEB esitas pakkumise, mis võimaldas võlausaldajate huve kõige paremini kaitsta.

437    Seejärel tuleb tõdeda, et hageja ei ole mingil viisil tõendanud, et SEB makstud hind oli ülemäära madal. Kõige enam viitab ta SEB omandatud Moulinexi vara bilansilisele väärtusele 2000. aastal ja iseenda pakkumistele.

438    Esiteks on ettevõtja tegeliku väärtuse hindamine keeruline toiming, millega kaasnevad ka subjektiivsed hinnangud, ning bilansis märgitud väärtus ei võrdu tingimata ettevõtja tegeliku väärtuse ega ülevõtmisväärtusega. Täpsemalt ei saa Moulinexi ülevõtmisväärtust 2001. aasta lõpus, mil likvideerimine oli silmapiiril, pidada võrdseks sellega, mis nähtus Moulinexi poolt peaaegu kaks aastat varem avaldatud konsolideeritud aastaaruandest.

439    Teiseks ei tõenda hageja pakkumised mingil viisil, et SEB pakutud hind oli ülemäära madal. Tuleb mainida, et hageja pakkus üksteise järel 100 miljoni euro, 1 euro ja 150 000 euro suurust hinda. Esimese pakkumise kohta tuleb märkida, et see puudutas ainult Krupsi kaubamärgi õigusi ja välistas sõnaselgelt kõik kohustused. Seda ei saa niisiis SEB ülevõtmispakkumise hindamisel arvesse võtta. Seejärel tuleb tõdeda, et summad erinevad märkimisväärselt olenevalt pakkumise ulatusest ja et hageja isegi ei märgi, milline nendest pakkumistest puudutab samu varasid kui need, mille SEB üle võttis, või mil viisil tema pakkumiste põhjal on võimalik kindlaks teha Moulinexi nende osade väärtus, mille SEB üle võttis. Neil asjaoludel ei saanud anda mingit hinnangut SEB poolt Moulinexi eest makstud 15 miljoni euro suuruse hinna kohta.

440    Mis puudutab etteheidet, et asjaolu, et Prantsuse Vabariik võttis enda kanda koondamishüvitised, võimaldas SEB‑l omandada Moulinex ilma, et ta oleks pidanud kõik viimase võlad üle võtma, siis tuleb kõigepealt märkida, et vastupidi olukorrale kohtuasjas, milles tehti eespool viidatud kohtuotsus RJB Mining vs. komisjon, millele hageja viitas, palus komisjon 27. septembri ja 9. novembri 2001. aasta kirjaga Prantsuse ametivõimudel edastada talle teave Prantsuse Vabariigi võimaliku sekkumise kohta pankrotiavalduse esitamise ja Moulinexi kontserni ülevõtmise korral. Seejärel tuleb rõhutada, et Prantsuse Vabariik vastas 16. novembri 2001. aasta memorandumiga, et mingit riiklikku sekkumist Moulinexi kontserni osas ei ole kavas ja et ainsana kavandatakse otseselt töötajate kasuks võetavaid tööhõivemeetmeid. Toimikust ei nähtu pealegi, et Prantsuse Vabariik võttis koondamishüvitised enda kanda, ning hageja ei esita asjaolusid, mis võiksid tõendada, et Prantsuse Vabariik võttis enda kanda võlad, mille tasumise kohustus lasus SEB‑l. Komisjon rõhutas muu hulgas, ilma et talle oleks vastu vaieldud, et Prantsuse Vabariigi poolt koondamishüvitiste maksmine oleks olnud absurdne, kuna Prantsusmaal on kõik ettevõtjad seaduse alusel kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, mis katab saneerimismenetluse korral töölepingutest tulenevate summade maksmata jätmise riski, mistõttu oleks maksejõuetuse korral pidanud kõnealused hüvitised maksma kindlustusandja, mitte Prantsuse Vabariik. Igal juhul ei puuduta võimalikud riiklikud sekkumised komisjoni ja Prantsuse Vabariigi kinnituste kohaselt – millele hageja vastu ei vaidle – SEB poolt üle võetud vara ega avalda seega mingit mõju SEB omandatud vara väärtusele.

441    Lõpuks ei saa komisjoni pidada kohustatuks viima läbi riigiabimenetlust iga koondumist puudutava menetluse puhul, mille ta peab lõpetama range tähtaja jooksul. Kui Esimese Astme Kohus otsustas eespool viidatud kohtuotsuses RJB Mining vs. komisjon tühistada komisjoni otsuse põhjusel, et komisjon ei olnud analüüsinud, kas ostuhinna tase võis uue üksuse seisundit tugevdada, siis tegi ta seda kõnealuse kohtuasja väga erilistel asjaoludel, kuivõrd Saksa ametivõimud olid ostuhinnast endast teatanud kui riigiabist. Seda olukorda ei saa võrrelda kahe erakapitalil põhineva äriühingu koondumisega nagu see, mida käsitletakse käesolevas asjas.

442    Sellest järeldub, et väide ei ole põhjendatud.

 Kohtukulud

443    Kodukorra artikli 87 lõike 3 alusel võib Esimese Astme Kohus määrata kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks, või kui tegemist on eriliste asjaoludega. Kuna käesolevas asjas on nii hageja kui komisjon mitme nõude osas vaidluse kaotanud, tuleb kummagi poole kohtukulud jätta tema enda kanda.

444    Kodukorra artikli 87 lõike 4 kolmanda lõigu alusel kannavad menetlusse astujad SEB ja De’Longhi ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda)

otsustab:

1.      Tühistada komisjoni 8. jaanuari 2002. aasta otsus SG (2002) D/228078 loobuda vastuväidete esitamisest SEB ja Moulinexi koondumise kohta ning tunnistada koondumine ühisturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks tingimusel, et järgitakse väljapakutud kohustusi (juhtum COMP/M.2621 – SEB/Moulinex), Itaalia, Hispaania, Soome, Ühendkuningriigi ja Iirimaa turgude osas.

2.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.      Jätta hageja ja komisjoni kohtukulud nende endi kanda.

4.      Jätta SEB SA ja De’Longhi SpA kohtukulud nende endi kanda.

Lenaerts Azizi Jaeger

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 3. aprillil 2003 Luxembourgis.

Kohtusekretär       Koja esimees

H. Jung                                                                K. Lenaerts

Sisukord

Õiguslik raamistik

Vaidluse aluseks olevad asjaolud

I –  Kõnealused ettevõtjad

II –  Siseriiklik menetlus

III –  Menetlus komisjonis

Vaidlustatud otsus

I –  Kõnealuste toodete turud

II –  Kõnealused geograafilised turud

III –  Kaubamärgi tähtsus

IV –  Konkurentsianalüüs

V –  Koondumise osaliste kohustused

VI –  Riigiabi

Menetlus ja poolte nõuded

Vastuvõetavus

I –  Poolte argumendid

II –  Esimese Astme Kohtu hinnang

Põhiküsimus

I –  Esimene väide, et rikutud on olulisi menetlusnorme, kuna komisjon nõustus sellega, et SEB esitas kohustused hilinenult

Poolte argumendid

Esimese Astme Kohtu hinnang

II –  Teine väide, et komisjon rikkus õigusnormi, kui ta kiitis koondumise heaks II faasi alustamata

Poolte argumendid

Esimese Astme Kohtu hinnang

III –  Kolmas väide, et tehtud on ilmne hindamisviga, kuna kohustused ei olnud tekkinud konkurentsiprobleemide leevendamiseks piisavad

Esimene osa, mis puudutab asjaolu, et kaubamärgi litsentsi puudutav kohustus ei ole oma olemuselt selline, mis lahendaks koondumise tõttu tekkinud konkurentsiprobleemid

A –  Poolte argumendid

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

Teine osa, mis puudutab seda, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta kiitis heaks ebapiisava kestusega kohustused

A –  Poolte argumendid

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

Kolmas osa, mis puudutab asjaolu, et hankimiskohustus Saksa turul ja tingimused, mis kaasnevad kõigi litsentsiaatide hankimisvõimalusega, tugevdavad SEB-Moulinexi seisundit

A –  Poolte argumendid

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

Neljas osa, mis puudutab seda, et asjaolu, et komisjon nõustus sellega, et erinevad ettevõtjad võivad Moulinexi kaubamärki kasutada Euroopa Liidu erinevates riikides, võib kaasa tuua SEB-Moulinexi ja litsentsiaadi või litsentsiaatide vahelise kokkumängu

A –  Poolte argumendid

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

Viies osa, mis puudutab asjaolu, et komisjon andis koondumiseks nõusoleku, kehtestamata ühtegi kohustust turgudel, kus esineb tõsiseid konkurentsiprobleeme

A –  Poolte argumendid

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

1.  Vastuvõetavus

2.  Põhiküsimus

a)  Analüüsi neli etappi

–  Turgu valitseva seisundi 40% suurune künnis

–  Märkimisväärse kattumise puudumine

–  Koondumise tulemusel loodud üksuse seisund võrreldes tema konkurentidega

–  Tootevaliku mõju

b)  Kohustustega hõlmamata riigid

–  Norra

–  Hispaania

–  Soome

–  Itaalia

–  Ühendkuningriik ja Iirimaa

c)  Järeldus

Etteheide, et kohustused toovad kaasa turu jagamise Moulinexi kaubamärgi osas

A –  Poolte argumendid

B –  Esimese Astme Kohtu hinnang

IV –  Neljas väide, et komisjon rikkus õigusnormi, kuna ta ei kontrollinud, kas Moulinexi ülevõtmise eest SEB makstud ülemäära madal hind ning Prantsuse Vabariigi antud rahaline abi tugevdavad SEB seisundit asjaomastel turgudel tema konkurentide kahjuks

Poolte argumendid

Esimese Astme Kohtu hinnang

Kohtukulud