Kohtuasi C‑573/12

Ålands vindkraft AB

versus

Energimyndigheten

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Förvaltningsrätten i Linköping)

Eelotsusetaotlus – Riiklik toetuskava, mis näeb ette kaubeldavate roheliste sertifikaatide andmise taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele – Elektritarnijatele ja teatavatele tarbijatele kehtestatud kohustus tagastada igal aastal pädevale asutusele teatud arv rohelisi sertifikaate – Väljaspool asjaomast liikmesriiki asuvatele elektrijaamadele roheliste sertifikaatide andmisest keeldumine – Direktiiv 2009/28/EÜ – Artikli 2 teise lõigu punkt k ja artikli 3 lõige 3 – Kaupade vaba liikumine – ELTL artikkel 34

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 1. juuli 2014

1.        Kohtumenetlus – Suuline menetlus – Menetluse taasavamine – Tingimused

(Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 83)

2.        Keskkond – Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine – Direktiiv 2009/28 – Eeskirjad riikliku taseme toetuskavade kohta – Toetuskava – Mõiste – Riiklik toetuskava, mis näeb ette kaubeldavate roheliste sertifikaatide andmise taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele – Kord, mis kohustab elektritarnijaid ja teatavaid tarbijaid tagastama igal aastal pädevale asutusele teatud arvu rohelisi sertifikaate – Hõlmamine – Väljaspool asjaomast liikmesriiki asuvatele elektrijaamadele roheliste sertifikaatide andmisest keeldumine – Lubatavus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28, artikli 2 teise lõigu punkt k ja artikli 3 lõige 3)

3.        Kaupade vaba liikumine – Koguselised piirangud – Samaväärse toimega meetmed – Riiklik toetuskava, mis näeb ette kaubeldavate roheliste sertifikaatide andmise taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele – Elektritarnijatele ja teatavatele tarbijatele kehtestatud kohustus tagastada igal aastal pädevale asutusele teatud arv rohelisi sertifikaate – Väljaspool asjaomast liikmesriiki asuvatele elektrijaamadele roheliste sertifikaatide andmisest keeldumine – Lubatavus – Põhjendus – Taastuvate energiaallikate elektri tootmiseks kasutamise edendamine

(ELTL artikkel 34)

4.        Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus – Siseriiklik õigusakt taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise toetamise kohta – Toetusmeetmed, mis on mõeldud rohelise elektri tootmiseks ainult asjaomase liikmesriigi territooriumil – Territoriaalne kohaldamisala, mis ei tulene sõnaselgelt kõnealusest õigusaktist – Õiguskindluse põhimõtte järgimine – Siseriikliku kohtu poolt teostatav uurimine

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 35)

2.        Direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta artikli 2 teise lõigu punkti k ja artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et need lubavad liikmesriigil kehtestada niisuguse riikliku toetuskava, mis näeb ette kaubeldavate sertifikaatide andmise taastuvatest energiaallikatest elektri tootjatele vastutasuna ainult selle riigi territooriumil nendest allikatest toodetud elektri eest ja mis seab elektritarnijatele ja teatavatele elektritarbijatele kohustuse tagastada igal aastal pädevale asutusele teatav arv neid sertifikaate, mis vastab osale nende elektritarnimise või -tarbimise kogumahust.

Ühelt poolt on sellisel toetussüsteemil olemas nõutavad tunnused, et kvalifitseerida seda „toetuskavaks” direktiivi 2009/28 artikli 2 teise lõigu punkti k ja artikli 3 lõike 3 tähenduses. Teiselt poolt ei kavatsenud liidu seadusandja rohelisi sertifikaate kasutava toetuskava valinud liikmesriikidelt nõuda, et nad laiendaksid sellest kavast kasu saamise võimaluse teise liikmesriigi territooriumil toodetud rohelisele elektrile.

(vt punktid 48, 53 ja 54 ning resolutsiooni punkt 1)

3.        ELTL artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus selline siseriiklik õigusakt, mis näeb ette kaubeldavate sertifikaatide andmise taastuvatest energiaallikatest elektri tootjatele vastutasuna ainult selle riigi territooriumil nendest allikatest toodetud elektri eest ja mis seab elektritarnijatele ja teatavatele elektritarbijatele kohustuse tagastada igal aastal pädevale asutusele teatav arv neid sertifikaate, mis vastab osale nende elektritarnimise või -tarbimise kogumahust, vastasel juhul peavad nad tasuma erimakse.

Selline õigusakt võib tõepoolest tõkestada teistest liikmesriikidest pärineva energia – eeskätt rohelise energia – importi ja seega on see koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meede, mis on põhimõtteliselt vastuolus ELTL artiklist 34 tulenevate liidu õiguse kohustustega.

Eesmärk edendada taastuvate energiaallikate kasutamist elektri tootmiseks, mida taotleb selline siseriiklik õigusakt, võib siiski põhimõtteliselt õigustada kaupade vaba liikumise võimalikke takistusi.

Esiteks võib liidu õiguse praeguses etapis sellise õigusaktiga kehtestatud territoriaalset piirangut iseenesest pidada vajalikuks, et saavutada seda seaduslikku eesmärki. Kuigi on mõistagi õige, et keskkonnakaitse eesmärk, mis toetab rohelise elektri tootmise ja tarbimise suurendamist, näib a priori olevat liidus saavutatav, olenemata sellest, kas suurendamine tuleneb ühes või teises liikmesriigis asuvast elektrijaamast, on liikmesriikidel põhimõtteliselt lubatud piirata sellistest kavadest kasu saamist nende territooriumil toimuva rohelise elektri tootmisega, sest liidu õigus ei ole ühtlustanud riiklikke rohelise elektri toetuskavasid.

Lisaks võib liidu õiguse praeguses seisus liikmesriik õiguspäraselt leida, et selline territoriaalne piirang ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik rohelise elektri tootmise suurendamise ja kaudselt tarbimise eesmärgi saavutamiseks liidus.

Teiseks, võttes arvesse õigusakti muid tunnuseid koos territoriaalse piiranguga, täidab see õigusakt tervikuna proportsionaalsuse põhimõttest tulenevad nõuded.

(vt punktid 75, 82, 92–94, 104, 105, 119 ja resolutsiooni punkt 2)

4.        Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida – pidades silmas kõiki asjakohaseid tegureid, mille hulka võib eeskätt kuuluda liidu õiguse normatiivne kontekst, millesse paigutub taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise toetamist käsitlev siseriiklik õigusakt, millega võimaldatakse toetusmeetmetest kasu saada ainult rohelise elektri tootmise korral asjaomase liikmesriigi territooriumil –, kas territoriaalse kohaldamisala osas vastab nimetatud õigusakt õiguskindluse põhimõttest tulenevatele nõuetele.

(vt punkt 132 ja resolutsiooni punkt 3)