Kohtuasi T‑247/14
Meica Ammerländische Fleischwarenfabrik Fritz Meinen GmbH & Co. KG
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi STICK MiniMINI Beretta taotlus – Varasem ühenduse sõnamärk MINI WINI – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Määruse (EÜ) nr 216/96 artikli 8 lõige 3
Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 4. veebruari 2016. aasta otsus
1. Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Apellatsioonikodadele esitatud kaebused –Vastustaja esitatud seisukohades vaidlustatud otsuse vaidlustamine – Määruse nr 207/2009 artiklis 60 ette nähtud teenuste kohaldatamatus
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 60; komisjoni määrus nr 216/96, artikli 8 lõige 3)
2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Registreerimisest keeldumine üksnes liidu ühes osas esineva suhtelise keeldumispõhjuse tõttu
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
4. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Hindamiskriteeriumid – Kombineeritud kaubamärk
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
5. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasema kaubamärgi tugev eristusvõime – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
6. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Kujutismärk STICK MiniMINI Beretta ja sõnamärk MINI WINI
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
1. Komisjoni 5. veebruari 1996. aasta määruse (EÜ) nr 216/96, mis näeb ette siseturu harmoneerimisameti apellatsioonikomisjonide protseduurireeglid (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (EÜT L 28, lk 11; ELT eriväljaanne 17/01, lk 221) artikli 8 lõike 3 sõnastusest ilmneb, et apellatsioonikoja menetluses võib vastustaja oma seisukohtade esitamisel kasutada vaidlusaluse otsuse vaidlustamise õigust. Seega on vastustajal ainuüksi tulenevalt oma vastustaja staatusest õigus vaidlustada vastulausete osakonna otsuse kehtivust. Nimetatud säte ei piira seda õigust ainult väidetega, mis on kaebuses juba esitatud. Tegelikult näeb see säte ette, et nõuded puudutavad küsimust, mida kaebuses ei olnud tõstatatud. Peale selle ei viita kõnealune säte üldse asjaolule, et vastustaja oleks saanud ise esitada vaidlusaluse otsuse peale kaebuse. Nii võib selle otsuse vaidlustada kas iseseisva kaebusega, nagu on ette nähtud määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artiklis 60, või määruse nr 216/96 artikli 8 lõikes 3 ette nähtud taotlusega.
Hageja poolt vastuses kaebuse põhjendustele esitatud taotluse vastuvõetavaks tunnistamine ei tähenda seda, et vastustajal lubatakse apellatsioonikojas esitada kaebus, eirates tähtaega ja kaebuse esitamise lõivu tasumise kohustust, mis on ette nähtud määruse nr 207/2009 artiklis 60. Tegelikult nähtub määruse nr 216/96 artikli 8 lõike 3 sõnastusest selgesti, et võimalus taotleda vaidlustatava otsuse tühistamist või muutmist küsimuses, mida kaebuses ei olnud tõstatatud, piirdub inter partes-menetlusega. Taotlus tuleb esitada vastuses kaebuse põhjendustele, mis on esitatud sellises menetluses. Nimetatud säte näeb seetõttu ette, et vastav taotlus muutub hageja poolt apellatsioonikojas kaebusest loobumise korral tühiseks. Nii on vastulausete osakonna otsuse vaidlustamise soovi korral iseseisev kaebus, nagu on ette nähtud määruse nr 207/2009 artiklis 60, ainus õiguskaitsevahend, mis võimaldab täie kindlusega oma etteheited esitada. Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsuse tühistamise või muutmise taotlus küsimuses, mida määruse nr 216/96 artikli 8 lõike 3 tähenduses kaebuses ei olnud tõstatatud, erineb määruse nr 207/2009 artiklis 60 ette nähtud kaebusest. Määruse nr 207/2009 artiklis 60 ei ole nimetatud tingimused sellele taotlusele kohaldatavad.
Seetõttu ei ole hageja, kes oli apellatsioonikoja menetluse vastustaja, kes on ettenähtud tähtaja jooksul esitatud vastuses kaebuse põhjendustele vastulausete osakonna otsuse muutmise taotluse, kohustatud järgima tähtaega ning tasuma kaebuse esitamise lõivu, mis on ette nähtud määruse nr 207/2009 artiklis 60.
(vt punktid 22–25)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 32–34, 37 ja 66)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 38)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 45–47 ja 53)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 67 ja 68)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 73–80)