ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)

31. jaanuar 2007

Kohtuasi T‑166/04

C.

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ametnikud – Esimese Astme Kohtu otsuse täitmine – Tühistamishagi – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine – Kahju hüvitamise hagi – Ametialane eksimus – Võimaluse kaotamine

Ese:      Hagi, mille ese on esiteks nõue tühistada otsus, millega jäeti vaikimisi rahuldamata hageja nõue täita Esimese Astme Kohtu otsus, ning vajaduse korral tühistada otsus, millega jäeti rahuldamata tema 12. veebruari 2004. aasta kaebus, ning teiseks nõue hüvitada väidetavalt tekkinud varaline ja mittevaraline kahju.

Otsus: Puudub vajadus tühistamisnõuete osas otsust teha. Mõista komisjonilt hageja C. kasuks välja 15 000 eurot. Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi

(EÜ artikkel 233; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus

(EÜ artikkel 233)

3.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus

(EÜ artikkel 233; personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Institutsiooni akti tühistava kohtuotsuse adressaat on põhimõtteliselt otseselt puudutatud viisist, kuidas institutsioon seda kohtuotsust täidab. Adressaadil on seega õigus taotleda, et ühenduste kohus tuvastaks kohaldatavatest sätetest tulenevate kohustuste võimaliku rikkumise institutsiooni poolt.

See ei ole nii ning otsuse tegemise vajadus on ära langenud, kui tegemist on selliste tühistamisnõuetega, mis on esitatud hagi raames, millega seati kahtluse alla viis, kuidas institutsioon täitis kohtuotsust, millega tühistati vabale ametikohale hageja kandidatuuri tagasilükkamine, kui hageja jäi pensionile pärast hagi esitamist. Asjaomane institutsioon ei või hageja kandidatuuri asjaomasele ametikohale üle vaadata, mille tõttu ainus meede täitmiseks oleks hagejale tekitatud kahju hüvitamine. Kui sellises hagis on esitatud ka kahju hüvitamise nõuded, tuleb institutsioonile etteheidetud käitumise õiguspärasuse hindamiseks uurida tühistamisnõude raames esitatud väiteid ja argumente.

(vt punktid 25–27 ja 29)

Viited: 28. veebruar 1989, liidetud kohtuasjad 341/85, 251/86, 258/86, 259/86, 262/86, 266/86, 222/87 ja 232/87: Van der Stijl jt vs. komisjon (EKL 1989, lk 511, punkt 18); 22. aprill 1999, liidetud kohtuasjad T‑148/96 ja T‑174/96: Brognieri vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑65 ja II‑329, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Administratsioon rikub EÜ artiklit 233 ja tegemist on tema ametialase eksimusega, millega kaasneb vastutus, kui täitmise võimatuse põhjendusel ei võta ta ühtegi meedet tühistava kohtuotsuse täitmiseks ning ei võta isegi midagi ette hageja suhtes lahenduse saavutamiseks. Kui objektiivsed asjaolud takistavad administratsiooni tühistavat kohtuotsust täitmast, lasub administratsioonil hoolitsemiskohustusest tulenevalt kohustus teavitada hagejat sellest nii kiireti kui võimalik ning pidada hagejaga dialoogi talle tekitatud kahju õiglaseks hüvitamiseks.

(vt punktid 49 ja 52)

Viited: 12. detsember 2000, kohtuasi T‑11/00: Hautem vs. EIP (EKL 2000, lk II‑4019, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Kui tegemist on administratsiooni ametialase eksimusega selle tõttu, et ta jättis täitmata oma kohustuse täita kohtuotsus, millega tühistati vabale ametikohale hageja kandidatuuri tagasilükkamine, siis lisatöötasu ja pensioniõigusi, mida hageja oleks saanud asjaomasele ametikohale nimetamisel, ei loeta piisavalt konkreetseks kahjuks, et selle alusel tekiks tal õigus kahju hüvitamisele. Isegi siis, kui ei oleks tegemist olnud õigusvastase aktiga, mille tulemusel tühistati tema kandidatuuri tagasilükkamine, ei olnud hagejal mingit kindlust tema lõpliku nimetamise osas, kuna see sündmus on oma olemuselt hüpoteetiline, sõltudes ametisse nimetava asutuse ulatuslikust kaalutlusõigusest töölevõtmise ja edutamise valdkonnas nii kandidaatide teenete võrdleval hindamisel kui ka tema töötajate töölevõtmise menetluse korraldamisel.

Administratsiooni õigusvastase akti tulemusel tekitatud mittevaraline kahju on vastupidi aga tegelik ja kindel. Kui hageja teeneid ei võetud nõuetekohaselt arvesse, tekitati talle tingimata mittevaraline kahju, mis tuleneb tundest, et administratsiooni õigusvastase tegevuse tõttu on ta asjaomase ametikoha saamise ning tema pädevuse tunnustamise võimaluse kaotanud. Kui administratsioon ei ole võtnud ühtegi täitmiseks vajalikku meedet hageja kandidatuuri arvestamiseks õiguspärastel tingimustel, muutub hageja poolt võimaluse kaotus lõplikuks ja kindlaks sel päeval, kui keelduti tühistavat kohtuotsust täitmast.

Administratsioon ei saa tugineda selles osas kohtupraktikale, mille kohaselt ühenduste kohtu poolt sellise mittevaralise kahju tekitanud otsuse tühistamisest piisab põhimõtteliselt selle kahju hüvitamiseks. See kaalutlus põhineb administratsiooni kohustusel võtta kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed.

(vt punktid 66, 68 ja 70–72)

Viited: 27. oktoober 1977, liidetud kohtuasjad 126/75, 34/76 ja 92/76: Giry vs. komisjon (EKL 1977, lk 1937, punkt 28); 11. juuni 2002, kohtuasi T‑365/00: AICS vs. parlament (EKL 2002, lk II‑2719, punktid 79 ja 80).