Kohtuasi T‑823/19
JMS Sports sp. z o.o.
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
Üldkohtu (kümnes koda) 20. oktoobri 2021. aasta otsus
Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Registreeritud ühenduse disainilahendus, mis kujutab spiraalset juuksekummi – Varasema disainilahenduse avalikustamine – Avalikustamine internetis – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 7 lõige 1 – Poolte võrdsuse põhimõte – Esimest korda Üldkohtu menetluses esitatud tõendid
1. Ühenduse disainilahendused – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu pädevus – Faktiliste asjaolude uuesti hindamine esimest korda Üldkohtus esitatud tõendite alusel – Välistamine
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikkel 61)
(vt punkt 11)
2. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuks tunnistamise põhjused – Uudsuse puudumine – Identse disainilahenduse varasem avalikustamine – Tõendid avalikustamise kohta – Veebisaidi sisu – Tõendamiskoormis
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikkel 5, artikli 7 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 22–26, 32, 41, 49, 70, 71, 73, 75)
3. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuks tunnistamise põhjused – Uudsuse puudumine – Identse disainilahenduse varasem avalikustamine – Spiraalse juuksekummi kujutis
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikkel 5, artikli 7 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 33, 34, 37, 64)
Kokkuvõte
JMS Sports sp. z o.o-le kuulub ühenduse disainilahendus, mis kujutab endast spiraalset juuksekummi ja mille kohta esitati 24. juunil 2010 registreerimistaotlus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO).
Inter‑Vion S.A. esitas selle disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse eelkõige põhjusel, et see ei olnud uudne. Varasemate disainilahenduste avalikustamise tõendamiseks esitas ta veebisaitide ekraanitõmmised 2009. aastast.
EUIPO apellatsioonikoda leidis, et vaidlusaluse disainilahendusega identsete varasemate disainilahenduste avalikustamine oli tõendatud. Seetõttu järeldas ta, et vaidlusalune disainilahendus ei olnud uudne.
Üldkohus jättis JMS Sportsi hagi rahuldamata ja täpsustas seda, milline tõendusjõud on veebisaitidelt pärinevatel tõenditel, millele tugineti disainilahenduse avalikustamise kuupäeva tõendamisel(1).
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt tunnistas Üldkohus vastuvõetamatuks esimest korda Üldkohtus esitatud tõendid, mis saadi selliste vabalt kasutatavate vahenditega nagu Google’i otsingumootor ja Wayback Machine. Nimelt ei kuulunud need apellatsioonikojas toimunud menetluse faktiliste asjaolude hulka ning neid ei saanud vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel seega arvesse võtta.
Seejärel märkis Üldkohus, olles tuletanud meelde, et kehtetuks tunnistamise taotlejal on võimalik vabalt valida, milliseid tõendeid esitada, et disainilahenduse pildi ilmumine internetis kujutab endast sündmust, mida võib pidada „avaldamiseks“ ja mis tähendab seega „avalikustamist“. Ta märkis, et kuvatõmmiste tõendusjõud ei ole piiratud.
Käesoleval juhul tõdes ta, et veebisaitide kuvatõmmistel olid selgelt näha vaidlusaluse disainilahendusega identsed disainilahendused, nende kahe veebisaidi täielikud URL(2)‑aadressid ja avalikustamise kuupäevad, mis olid varasemad kui vaidlusaluse disainilahenduse registreerimistaotluse esitamise kuupäev. Lisaks sisaldas üks kuvatõmmis muud ajatempliga teavet, mis seisnes internetikasutajate kommentaarides ja mis tõendas 1. novembril 2009 avalikustamist.
Lisaks rõhutas Üldkohus, et pelk abstraktne võimalus, et veebisaidi sisu või kuupäevaga manipuleeritakse, ei ole piisav põhjus, et seada kahtluse alla selle veebisaidi kuvatõmmise kui tõendi usaldusväärsus. Seda usaldusväärsust saab kahtluse alla seada üksnes viidates asjaoludele, mis viitavad konkreetselt manipuleerimisele. Lisaks on Wayback Machine’ist saadud kuvatõmmis, isegi kui sellel ei ole toote pilti, asjakohane teabeallikas, mis kinnitab ühe kõnealuse veebisaidi kuvatõmmise usaldatavust. Seetõttu leidis Üldkohus, et avalikustamine oli tõendatud.
Lõpuks märkis Üldkohus tõendamiskoormise jaotumise osas, et kuna Inter‑Vion oli esitanud varasemate disainilahenduste avalikustamise kohta internetist pärinevaid tõendeid, siis pidi JMS Sports nende tõendite usaldusväärsuse puudumist tõendama. Sellega seoses ei pidanud ta tõendama mitte veebisaidiga manipuleerimist, vaid tooma välja konkreetsed asjaolud, mis manipuleerimisele usaldusväärselt osutaksid, nagu näiteks ilmsed võltsimistunnused, vaieldamatud vastuolud esitatud teabes või ilmsed ebakõlad, mis võimaldaksid mõistlikult põhjendada kahtlusi kuvatõmmiste ehtsuses.