30. aprillil 2007 esitatud hagi - UMG Recordings versus Siseturu Ühtlustamise Amet - Osman (MOTOWN)

(Kohtuasi T-143/07)

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: UMG Recordings, Inc. (Santa Monica, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid E. Armijo Chavarri, A. Castan Pérez-Gómez, London)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Jimmy Osman (London, Ühendkuningriik)

Hageja nõuded

Tunnistada tema avaldus ja sellele lisatud dokumendid vastuvõetavaks ning lugeda õigeaegselt ja nõuetekohaselt esitatuks kaebus ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 15. veebruari 2007. aasta asjas R-523/2006-2 tehtud otsuse peale ning pärast asjaomaste menetlusstaadiumite läbimist teha õigeaegselt otsus nimetatud otsuse tühistamiseks ning mõista sõnaselgelt kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: Ühenduse sõnamärk "MOTOWN" kaupadele ja teenustele klassides 9, 25, 41 ja 42 - taotlus nr 206 243

Ühenduse kaubamärgi omanik: UMG Recordings

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Jimmy Osman

Tühistamisosakonna otsus: Rahuldada kehtetuks tunnistamise taotlus kõigi klassi 42 liigitatud vaidlustatud teenuste suhtes ja jätta see rahuldamata klassi 41 liigitatud teenuste suhtes

Apellatsioonikoja otsus: Rahuldada Jimmy Osmani esitatud kaebus

Väited: Nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 15 lõike 1 ja artikli 50 lõike 1 rikkumine.

Hageja väidab, et apellatsioonikoda tegi vea tõendite hindamisel, mille ta esitas oma kaubamärgi kasutamise kohta seoses klassi 41 liigitatud vaidlustatud teenustega.

Esiteks toob hageja esile, et apellatsioonikoda ei võtnud arvesse asjaolu, et vaidlustatud kaubamärki kasutasid seoses vaidlustatud teenustega nii nende registreeritud omanik kui ka kolmandad isikud tema nõusolekul.

Teiseks ajas apellatsioonikoda hageja väitel "diskoteenused" segi "muusikaürituste korraldamisega", võtmata arvesse asjaolu, et need teenused kuuluvad erinevatesse kategooriatesse.

Kolmandaks väidab hageja, et isegi eeldades, et ta ei osale otseselt ega kaudselt "diskoteenuste" pakkumises ja/või "muusikaürituste korraldamises", oleks tulnud tuvastada, et ta pakub spetsiaalseid teenuseid, mis kuuluvad nimetatud kategooriate alla, ja nende "allteenuste" pakkumise tõttu puudub tal kohustus kasutada oma kaubamärki seoses nn üldiste teenustega (nimelt vaidlustatud teenustega).

____________