KSi ja KD 12. jaanuaril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 10. novembri 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-771/20: KS ja KD versus nõukogu jt

(kohtuasi C-29/22 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: KS ja KD (esindajad: solicitor J. Stojsavljevic-Savic, F. Randolph, QC ja barrister P. Koutrakos)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa välisteenistus (EEAS)

Apellantide nõuded

tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks, tühistada vaidlustatud määrus ja rahuldada Üldkohtule esitatud nõuded;

teise võimalusena tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse lõpliku otsuse tegemiseks, ja

mõista vastustajatelt välja käesoleva apellatsioonimenetluse kulud, menetluskulud Üldkohtus ja menetluskulud EULEXi Inimõiguste Järelevalve Komisjonis (Human Rights Review Panel (HRRP)).

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebus põhineb väitel, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta jõudis järeldusele, et tal puudub pädevus asja arutada ja lahendada hagi, mille apellandid esitasid, paludes välja mõista hüvitis kahju eest, mis neile tekkis nende põhiõiguste rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebuse väide on jagatud neljaks osaks.

Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta laialt tõlgendas Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (CFSP) väljajätmist, mis on ette nähtud ELL artikli 24 lõike 1 teises lõigus ja ELTL artikli 275 esimeses lõigus.

Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta valesti kohaldas 6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsust Bank Refah Kargaran vs. nõukogu (C-134/19 P, EU:C:2020:793).

Kolmandaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta valesti kohaldas 25. märtsi 2021. aasta kohtuotsust Carvalho jt vs. parlament ja nõukogu (C-565/19 P, ei avaldata, EU:C:2021:252).

Neljandaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kuna ta jättis analüüsimata kaebuse olulised osad ja ei põhjendanud oma otsust piisavalt.

____________