ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)

6. september 2012

Kohtuasi T‑519/11 P

Sandro Gozi

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Abitaotlus – Komisjoni otsus, millega keelduti hagejale hüvitamast siseriiklikus kriminaalmenetluses kantud kohtukulud – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 20. juuli 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑116/10: Gozi vs. komisjon (EU:F:2011:124) selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Sandro Gozi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas menetluses.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Üldkohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58 ja I lisa artikkel 11)

2.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Kohaldamisala

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58)

1.      Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artiklile 11, milles korratakse põhikirja artikli 58 sõnastust, peab apellatsioonkaebus piirduma õiguslike küsimustega ja selle aluseks võib olla üksnes Avaliku Teenistuse Kohtu pädevuse puudumine, menetlusnormide rikkumine Avaliku Teenistuse Kohtus, mis kahjustab kaebaja huve, või liidu õiguse rikkumine Avaliku Teenistuse Kohtu poolt.

Järelikult on ainult Avaliku Teenistuse Kohus pädev faktilisi asjaolusid tuvastama, mistõttu faktiliste asjaolude hindamine ei ole õiguslik küsimus, mis sellisena oleks hõlmatud apellatsioonikohtu kontrolliga. Siiski laieneb Üldkohtu poolt Avaliku Teenistuse Kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kontrollimise pädevus eelkõige toimiku materjalidest tulenevate sedastuste sisulisele ebaõigsusele, tõendite moonutamisele, nende õiguslikule kvalifikatsioonile ja küsimusele, kas on järgitud tõendamiskoormist ning tõendite kogumist puudutavaid norme.

(vt punktid 20 ja 21)

Viited:

Euroopa Kohus: 25. jaanuar 2007, liidetud kohtuasjad C‑403/04 P ja C‑405/04 P: Sumitomo Metal Industries ja Nippon Steel vs. komisjon (EKl 2007, lk I‑729, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

Üldkohus: 2. märts 2010, kohtuasi T‑248/08 P: Doktor vs. nõukogu (EU:T:2010:57) punktid 39–43 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 28)

Viide:

Üldkohus: 27. juuni 2000, kohtuasi T‑67/99: K vs. komisjon (punktid 34–36).

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 35)

Viited:

Euroopa Kohus: 30. märts 2000, kohtuasi C‑266/97 P: VBA vs. VGB jt (EKL 2000, lk I‑2135, punkt 79); 21. september 2006, kohtuasi C‑167/04 P: JCB Service vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑8935, punkt 114); 21. jaanuar 2010, kohtuasi C‑150/09 P: Iride ja Iride Energia vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 73 ja 74).