Kohtuasi T‑712/15
Crédit mutuel Arkéa
versus
Euroopa Keskpank
Majandus- ja rahapoliitika – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõige 3 – Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve konsolideeritud alusel – Järelevalve alla kuuluv grupp – Keskasutusega püsivalt seotud asutused – Määruse (EL) nr 468/2014 artikli 2 punkti 21 alapunkt c – Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 10 – Omavahendite nõue – Määruse nr 1024/2013 artikli 16 lõike 1 punkt c ja lõike 2 punkt a
Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2017. aasta otsus
1. Kohtumenetlus – Poolte esindamine – Võimalus heastada hagi esitamiseks volituse puudumine hiljem sellist volitust kinnitava mistahes dokumendi esitamisega
(Üldkohtu kodukord, artikli 51 lõige 4)
2. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Hagi, mis on esitatud kehtetuks tunnistatud akti peale – Kehtetuks tunnistamise ja tühistamise tagajärjed – Hageja huvi vaidlustatud akti tühistamiseks säilimine
(ELTL artiklid 263, 264 ja 266)
3. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Meetodid – Grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine
4. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste grupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve konsolideeritud alusel – Erand keskasutusega püsivalt seotud asutustele – Kohaldamise tingimused
(Parlamendi ja nõukogu määrus nr 575/2013, artikli 10 lõige 1; nõukogu määrus nr 1024/2013; Euroopa Keskpanga määrus nr 468/2014, artikli 2 lõike 21 punkt c)
5. Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Liidu õiguse tõlgendamine – Ametiasutuse juhised – Siduvus – Puudumine
(ELL artikkel 19)
6. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste grupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve konsolideeritud alusel – Erand keskasutusega püsivalt seotud asutustele – Nõue, et keskasutus oleks krediidiasutus – Puudumine
(Parlamendi ja nõukogu määrus nr 575/2013, artikli 10 lõike 1 punkt b ja artikli 11 lõige 4; nõukogu määrus nr 1024/2013; Euroopa Keskpanga määrus nr 468/2014, artikli 2 punkti 21 alapunkt c)
7. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Õigusnorm, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele – Autonoomne ja ühetaoline tõlgendamine
8. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste grupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve konsolideeritud alusel – Erand keskasutusega püsivalt seotud asutustele – Kohaldamise tingimused – Keskasutuse kohustused ja seotud asutused, mis peavad olema solidaarsed või keskasutuse poolt tagatud – Mõisted „solidaarsus“ ja „tagamine“ – Autonoomne tõlgendamine
(Parlamendi ja nõukogu määrus nr 575/2013, artikli 10 lõike 1 punkt a)
9. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste grupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve konsolideeritud alusel – Erand keskasutusega püsivalt seotud asutustele – Kohaldamise tingimused – Keskasutuse kohustused ja seotud asutused, mis peavad olema solidaarsed või keskasutuse poolt tagatud – Grupisisese omavahendite ja likviidsuse ülekandmise kohustuse nõue
(Parlamendi ja nõukogu määrus nr 575/2013, artikli 10 lõike 1 punkt a; Euroopa Keskpanga määrus nr 468/2014, artikli 2 punkti 21 alapunkt c)
10. Riigisisene õigus – Tõlgendamine – Kõnealuse liikmesriigi kohtute tõlgenduse arvessevõtmine – Piirid
11. Tühistamishagi – Ese – Otsus, mis põhineb argumentatsiooni mitmele iseseisvale osale, millest iga osa on otsuse resolutsioonis piisav põhjendus – Sellise otsuse tühistamine – Tingimused
(ELTL artiklid 263 ja 296)
12. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste grupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve konsolideeritud alusel – Erand keskasutusega püsivalt seotud asutustele – Kohaldamise tingimused – Keskasutuse ja seotud asutuste maksevõime ja likviidsuse tagatud järelevalve – Kriteeriumid
(Parlamendi ja nõukogu määrus nr 575/2013, artikli 10 lõike 1 punkt b)
13. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste grupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve konsolideeritud alusel – Omavahendite nõue – Euroopa Keskpanga teostatava kontrolli ja hindamise ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid
(Parlamendi ja nõukogu määrus nr 575/2013, artikli 92 lõike 1 punkt a; nõukogu määrus nr 1024/2013, artikli 16 lõike 1 punkt c ja lõike 2 punkt a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36, artikli 97 lõike 1 punkt a)
14. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Proportsionaalsus – Ulatus
(ELL artikli 5 lõige 4)
15. Tühistamishagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste
(ELTL artikkel 263)
1. Kodukorra artikli 51 lõikes 4 on sätestatud, et kui pool ei esita volikirja, millega annab oma advokaadile esindusõiguse, määrab kohtusekretär poolele mõistliku tähtaja selle esitamiseks. Seda sätet tuleb tõlgendada nii, et volikirja puudumist hagi esitamise ajal on võimalik heastada ükskõik missuguse volitust tõendava dokumendi tagantjärele esitamisega.
(vt punkt 30)
2. Mis puudutab hagi, mis on esitatud otsuse peale, millega määratakse kindlaks hageja suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded ja mis on kehtetuks tunnistatud ja asendatud otsusega, millega määratakse kindlaks uued usaldatavusnõuded ja mille peale on omakorda esitatud tühistamishagi, siis vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine teise otsusega ei kaota hageja põhjendatud huvi esitada esimese otsuse peale hagi. Institutsiooni akti kehtetuks tunnistamine ei tähenda nimelt selle õigusvastaseks tunnistamist ning see tekitab ex nunc tagajärje – erinevalt tühistavast kohtuotsusest, mille kohaselt kaotatakse tühistatud akt õiguskorrast tagantjärele, nagu seda ei oleks kunagi eksisteerinud. Lisaks on hagejal endiselt põhjendatud huvi esitada vaidlustatud otsuse peale hagi selleks, et vältida seda, et vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistanud otsuse võimalik tühistamine toob kaasa selle, et vaidlustatud otsusel on taas toime. Juhul kui teine otsus tühistatakse, on pooled uuesti selle jõustumisele eelnenud olukorras, mida reguleerib siis taas vaidlustatud otsus.
(vt punktid 41–43)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 55)
4. Usaldatavusnõuete täitmise järelevalvel konsolideeritud alusel krediidiasutuste gruppide üle on peamiselt kaks eesmärki. Esimene eesmärk on võimaldada Euroopa Keskpangal tuvastada ohud, mis võivad krediidiasutust ähvardada ega tulene temast endast, vaid grupist, kuhu ta kuulub. Teine eesmärk on vältida nende gruppide koosseisu kuuluvate üksuste üle teostatava usaldatavusnõuete täitmise järelevalve killustumist erinevate järelevalveasutuste vahel
Määruse nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, eesmärkide järgimiseks tuleb määruse nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames, artikli 2 punkti 21 alapunkti c ja määruse nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta artikli 10 lõikes 1 – millele on selles esimeses õigusnormis viidatud – ette nähtud tingimusi tõlgendades võtta arvesse seadusandja soovi, et Euroopa Keskpank võiks saada üldise ülevaate kõikidest ohtudest, mis võivad krediidiasutust ähvardada, ning vältida seda, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve killustub Euroopa Keskpanga ja siseriiklike ametiasutuste vahel.
Eesmärgi kohta, mis on omane määruse nr 575/2013 artikli 10 lõikele 1, tuleb märkida, et see määrus puudutab üksnes krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid. Seejuures ilmneb eesmärk, mida kõnealuse sättega taotletakse, selgelt selle sõnastusest ja see seisneb pädeva asutuse võimaluses vabastada teatavate määruses ette nähtud nõuete kohaldamisest täielikult või osaliselt üks või mitu krediidiasutust, mis asuvad samas liikmesriigis ja on püsivalt seotud keskasutusega, mis teostab nende üle järelevalvet ja asub samas liikmesriigis. Kuna aga nimetatud sättes esitatud tingimusi ei kohaldata viimati nimetatud määruse kohaselt selle hindamisel, kas asutuse võib üksikult nende nõuete täitmisest vabastada, vaid neid kohaldatakse viite tõttu määruse nr 468/2014 artikli 2 punkti 21 alapunktis c, tuleb arvesse võtta vaid viimase eesmärke, mitte aga määruse nr 575/2013 artikli 10 lõike 1 enda eesmärki.
(vt punktid 58, 59, 61, 64–66 ja 70)
5. See, kuidas haldusasutus on asjakohaseid õigusakte tõlgendanud, ei saa siiski olla siduv liidu kohtule, kes on ELL artikli 19 kohaselt ikka ainsana pädev liidu õigust tõlgendama.
(vt punkt 75)
6. Mis puudutab mõistet „keskasutus“ määruse nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames, artikli 2 punkti 21 alapunkti c tähenduses, siis seda sätet ei saa tõlgendada nii, et see nõuab juba iseenesest, et keskasutus oleks krediidiasutus. Nimelt esiteks ei ole määruse nr 468/2014 artikli 2 punkti 21 alapunkti c sõnastuses sellist nõuet mainitud, vastupidi selle määruse artikli 2 punkti 21 alapunktis a nimetatud juhtumile, milleks on sõnaselgelt usaldatavusnõuete täitmise järelevalve niisuguse grupi üle, mille emaettevõtja on krediidiasutus.
Teiseks on määruse nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, ja määruse nr 468/2014 eesmärkidega kooskõlas kvalifitseerida grupp „järelevalve alla kuuluvaks grupiks“ määruse nr 468/2014 artikli 2 punkti 21 alapunkti c tähenduses, sõltumata sellest, kas asjaomase grupi keskasutus on krediidiasutus või mitte. Kolmandaks ei kujuta asjaolu, et Euroopa Keskpank ei saa määruses nr 1024/2013 sätestatud eesõigusi kasutada keskasutuse suhtes, mis ei ole krediidiasutus, endast ületamatut takistust, mis ei võimalda viia läbi sobivat usaldatavusnõuete järelevalvet, sest Euroopa Keskpank saab oma eesõigusi kasutada keskasutusega seotud üksuste suhtes.
Pealegi ei nõua määruse nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta artikli 10 lõike 1 punkt b ega sama määruse artikli 11 lõige 4, et keskasutus peaks olema krediidiasutus, et määruse nr 468/2014 artikli 2 punkti 21 alapunkt c oleks kohaldatav.
(vt punktid 86, 88, 93, 94 ja 108)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 119)
8. Et määruses nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ei ole mõisteid „solidaarsus“ ja „tagamine“ määratletud viitega liikmesriikide õigusele, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on liidu õiguse autonoomsete mõistetega.
(vt punkt 120)
9. Mis puudutab krediidiasutuste vabastamist määruse nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta teises kuni kaheksandas osas sätestatud nõuete kohaldamisest, siis on selle määruse artikli 10 lõike 1 punktis a sisalduv solidaarsuse tingimus täidetud, kui eksisteerib grupis omavahendite ja likviidsuse ülekandmise kohustus, mille eesmärk on tagada, et kohustused võlausaldajate ees täidetakse. Selline tõlgendus on kooskõlas määruse nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames, artikli 2 punkti 21 alapunkti c eesmärgi ja määruse nr 575/2013 artikli 10 lõike 1 punkti a sõnastusega.
(vt punkt 130)
10. Siseriiklike õigus- ja haldusnormide ulatuse hindamisel arvestada seda, kuidas liikmesriigi kohtud neid tõlgendavad. Kuna aga puuduvad pädevate riigisiseste kohtute otsused, peab liidu kohus tingimata võtma nende õigusnormide suhtes seisukoha.
(vt punkt 132)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 138)
12. Mis puudutab krediidiasutuste vabastamist määruse nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta teises kuni kaheksandas osas sätestatud nõuete kohaldamisest, siis tuleb selle määruse artikli 10 lõike 1 punktis b sisalduvat keskasutuste ja kõikide seotud asutuste maksevõime ja likviidsuse tingimust mõista nii, et täidetud peab olema kaks kriteeriumi. Esimese kohaselt peavad olema olemas grupi konsolideeritud aastaaruanded. Teine eeldab maksevõime ja likviidsuse järelevalvet usaldatavusnõuete seisukohast kõigi gruppi kuuluvate üksuste üle konsolideeritud alusel.
(vt punkt 147)
13. Määruse nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, artikli 16 lõike 1 punkti c tõlgendamisest koostoimes artikli 2 punktiga a ilmneb, et kui Euroopa Keskpanga usaldatavusnõuete täitmise analüüs näitab, et krediidiasutuse omavahendid ja likviidsus ei taga riskide usaldusväärset juhtimist ega katmist, on Euroopa Keskpangal õigus nõuda krediidiasutuselt omavahendeid, mis ületavad miinimumnõudeid, mis on täpsustatud määruse nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta artikli 92 lõike 1 punktis a.
Mis puudutab Euroopa Keskpanga teostatavat kontrolli, siis ilmneb direktiivi 2013/36, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, artikli 97 lõike 1 punkti a sõnastusest endast, et see kontroll puudutab riske, mis asutustel on olemas või võivad ilmneda, mis eeldab paratamatult, et arvesse võib võtta tulevasi sündmusi, mis võivad nende riskiprofiili mõjutada. Seega ei riku Euroopa Keskpank võimalikule tulevasele sündmusele viidates ühtki õigusnormi.
Euroopa Keskpangal on pealegi ulatuslik kaalutlusõigus, sest krediidiasutuse 1. kategooria omavahendite hindamine, arvestades tema riskiprofiili ja sündmusi, mis võivad seda mõjutada, on keerukas. Liidu kohtu kontroll niisuguse kaalutlusõiguse üle peab seetõttu tingimata piirduma sellega, et ta kontrollib menetlusnormide ja põhjendamiskohustuse järgimist, faktide sisulist täpsust ning ilmse kaalutlusvea ja võimu kuritarvitamise puudumist. Selle ulatusliku kaalutlusõiguse kasutamine ei ole siiski kohtuliku kontrolli alt välja jäetud. Nimelt ei pea liidu kohus kontrollima mitte ainult esitatud tõendite sisulist õigsust, usaldusväärsust ja sidusust, vaid ka seda, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud.
(vt punktid 168, 176, 178, 179 ja 181)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 200–202)
15. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 211)