Kohtuasi T‑450/12

Alexios Anagnostakis

versus

Euroopa Komisjon

Institutsiooniline õigus – Euroopa kodanikualgatus – Majandus- ja rahapoliitika – Valitsemissektori võla tagasi maksmata jätmine – „Hädaolukorra põhimõtte” kehtestamine – Registreerimisest keeldumine – Komisjoni volitused – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 30. septembri 2015. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Nõue teha institutsioonile ettekirjutus – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 263)

2.      Tühistamishagi – Väited – Menetlusnormide rikkumine – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Uurimine kohtu algatusel

(ELTL artiklid 263 ja 296)

3.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus, millega keelduti kodanikualgatuse registreerimisest

(ELTL artikli 24 esimene lõik ja ELTL artikkel 296; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 211/2011, põhjendus 1 ja artikli 4 lõige 3)

4.      Tühistamishagi – Väited – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Sisulise õiguspärasuse väitest erinev väide

(ELTL artiklid 263 ja 296)

5.      Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu pädevus anda raskustes olevatele liikmesriikidele rahalist abi – Ulatus – Selliste õigusnormide vastuvõtmine, millega kehtestatakse hädaolukorra põhimõte, mis võimaldab liikmesriigil, kellel tekivad tõsised raskused rahastamisega, jätta kogu oma võlg või osa sellest tagasi maksmata – Välistamine

(ELT artikkel 122)

6.      Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Majanduspoliitika koordineerimine – Liidu pädevus – Ulatus – Selliste õigusnormide vastuvõtmine, millega kehtestatakse hädaolukorra põhimõte, mis võimaldab liikmesriigil, kellel tekivad tõsised raskused rahastamisega, jätta kogu oma võlg või osa sellest tagasi maksmata – Välistamine

(ELTL artikkel 136)

7.      Liidu aluslepingud – Solidaarsusklausel – Kohaldamisala – Kohustus võtta vastu sellised õigusnormid, millega kehtestatakse hädaolukorra põhimõte, mis võimaldab liikmesriigil, kellel tekivad tõsised raskused rahastamisega, jätta kogu oma võlg või osa sellest tagasi maksmata – Puudumine

(ELTL artikkel 222)

8.      Komisjon – Pädevused – Seadusandliku ettepaneku tegemise õigus – Võimalus võtta seadusandliku ettepaneku tegemise õiguse aluseks rahvusvaheline põhimõte, kui aluslepingutes selline pädevus puudub – Välistamine

(ELL artikli 13 lõige 2)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 12)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 21)

3.      ELTL artiklis 296 kehtestatud üksikotsuse põhjendamise kohustuse eesmärk on anda huvitatud isikule piisavalt teavet, et oleks võimalik kindlaks teha, kas otsus on põhjendatud või on selles tehtud viga, mis võimaldab otsuse kehtivuse vaidlustada ja liidu kohtul otsuse õiguspärasust kontrollida.

Mis puutub otsusesse, millega jäeti rahuldamata taotlus registreerida kavandatud Euroopa kodanikualgatus, siis asjaolu, et taotlust ei registreeritud, mõjutab kodanikele ELTL artikli 24 esimeses lõigus antud kodanikualgatuse esitamise õiguse enda tõhusust. Järelikult peavad sellisest otsusest selgelt nähtuma nimetatud keeldumise põhjused. Nimelt peab kodanikul, kes kavandatud kodanikualgatuse algatas, olema võimalik aru saada, mis põhjustel komisjon seda ei registreerinud. Komisjon, kui talle esitatakse kavandatud kodanikualgatus, peab seda hindama, aga ka põhjendama oma keelduvat otsust, arvestades selle mõju aluslepinguga antud õiguse tõhusale kasutamisele. See tuleneb selle õiguse enda olemusest, mille eesmärk määruse nr 211/2011 (Euroopa kodanikualgatuse kohta) kohaselt on tugevdada liidu kodanikuühiskonda ja tõhustada liidu demokraatlikku toimimist, nähes selleks muu hulgas ette, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias.

(vt punktid 22, 25 ja 26)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 33)

5.      ELTL artikli 122 lõige 1 ei ole sobiv õiguslik alus, mille alusel kehtestada liidu õiguses hädaolukorra põhimõte, mille kohaselt liikmesriigil on õigus ühepoolselt otsustada, et ta ei tagasta kogu oma võlga või osa sellest, kuna tal esinevad tõsised raskused rahastamisega. Seoses sellega, kuigi on tõsi, et selle sätte sõnastusest ei tulene, et see on tingimata piiratud nõukogu poolt meetmete võtmisega ainult ühel juhul, kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas, viitab liikmesriikidevaheline solidaarsus, mille vaimus nõukogu peab kehtestama majanduslikule olukorrale vastavad meetmed nimetatud sätte tähenduses, sellele, et need meetmed põhinevad liikmesriikide vastastikusel abistamisel.

Lisaks ei kuulu sellise hädaolukorra põhimõtte kehtestamine ka ilmselgelt selliste rahalise abi meetmete hulka, mida nõukogu on ELTL artikli 122 lõike 2 alusel volitatud võtma. Nimelt, kuigi see säte lubab liidul anda liikmesriigile teatavatel tingimustel sihtotstarbelist finantsabi, ei õigusta see siiski võla kustutamise mehhanismi seadusandlikku kehtestamist, ainuüksi juba seetõttu, et see mehhanism on üldine ja alalist laadi.

Lisaks, kuna ELTL artikkel 122 käsitleb ainult liidu, mitte liikmesriikide antavat finantsabi, siis hädaolukorra põhimõtte kehtestamine – kui eeldada, et selline põhimõte võib kuuluda nimetatud sätte tähenduses rahalise abi mõiste juurde –, ei kuulu eespool nimetatud sätet kohaldades antud liidu abimeetmete hulka, kuna sellise põhimõtte kehtestamine ei puudutaks nimelt ainult liikmesriigi võlga liidule, vaid ka nimetatud riigi poolt teiste juriidiliste või füüsiliste era- või avaliku sektori isikute ees võetud võlakohustusi ning see olukord ei ole ilmselgelt asjaomase sättega hõlmatud.

(vt punktid 42, 43 ja 48–50)

6.      Liidu roll majanduspoliitika valdkonnas on piiratud koordineerimismeetmete võtmisega. Sellise õigustloova akti vastuvõtmise tagajärg, millega volitatakse liikmesriiki jätma võlga tagasi maksmata, on – kaugel sellest, et kuuluda mõiste „majanduspoliitika suunised” juurde ELTL artikli 136 lõike 1 punkti b tähenduses – asendada tegelikult valitsemissektori võla kustutamise seadusandlik menetlus lepinguosaliste vaba tahtega, mida see säte ilmselgelt ei luba.

(vt punkt 58)

7.      Keeldumine lisada liidu õigusaktidesse hädaolukorra põhimõte, mille kohaselt liikmesriigil on õigus ühepoolselt otsustada jätta kogu oma võlg või osa sellest tagasi maksmata põhjendusel, et tal on tekkinud tõsised raskused rahastamisega, ei ole vastuolus ka ELTL artiklis 222 määratletud solidaarsusklausliga, kuna solidaarsusklausel ei ole ilmselgelt seotud ei majandus- ja rahapoliitika, majandusliku olukorra ega liikmesriikide eelarveraskustega.

(vt punkt 60)

8.      Isegi kui eeldada, et on olemas rahvusvahelise õiguse norm, millega kehtestatakse hädaolukorra põhimõte, mille kohaselt liikmesriigil on õigus jätta erandlikes olukordades oma valitsemissektori võlg tagasi maksmata, ei piisa igal juhul ainult sellise rahvusvahelise õiguse põhimõtte olemasolust, et olla komisjoni seadusandliku ettepaneku aluseks, kuna aluslepingutes ei ole selleks antud ühtegi volitust.

(vt punkt 65)