ÜLDKOHTU OTSUS (viies koda)
7. märts 2019(*)
REACH – Komisjoni otsus, millega autoriseeritakse pliisulfokromaatkollase ja pliikromaatmolübdaatsulfaatpunase kasutusalad – Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 60 lõiked 4 ja 5 – Alternatiivide puudumise analüüs – Õigusnormi rikkumine
Kohtuasjas T‑837/16,
Rootsi Kuningriik, esindajad: A. Falk ja F. Bergius, hiljem A. Falk, C. Meyer-Seitz, H. Shev ja J. Lundberg,
hageja,
keda toetavad
Taani Kuningriik, esindajad: C. Thorning ja M. Wolff, hiljem M. Wolff ja J. Nymann-Lindegren,
ja
Soome Vabariik, esindaja: S. Hartikainen,
ja
Euroopa Parlament, esindajad: A. Neergaard ja A. Tamás,
menetlusse astujad,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: R. Lindenthal, K. Mifsud-Bonnici, K. Simonsson ja G. Tolstoy,
kostja,
keda toetab
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), esindajad: M. Heikkilä, W. Broere ja C. Schultheiss,
menetlusse astuja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 7. septembri 2016. aasta rakendusotsus C(2016) 5644 final pliisulfokromaatkollase ja pliikromaatmolübdaatsulfaatpunase teatud kasutusalade autoriseerimise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006.
ÜLDKOHUS (viies koda),
koosseisus: koja president D. Gratsias, kohtunikud I. Labucka ja A. Dittrich (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik P. Cullen,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 27. septembri 2018. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Pliisulfokromaatkollane (C. I. Pigment Yellow 34; EÜ nr 215-693-7, CAS nr 1344-37-2) ja pliikromaatmolübdaatsulfaatpunane (C. I. Pigment Red 104; EÜ nr 235-759-9, CAS nr 12656-85-8) (edaspidi „käesolevas asjas käsitletavad pigmendid“ või „käesolevas asjas käsitletavad pliikromaadid“ või „käesolevas asjas käsitletavad ained“) on plii ja kroom VI elementide segud.
2 Vastupidavuse, heleda värvi ja sära tõttu kasutatakse neid pigmente lakkides ja värvides – näiteks rauast ja terasest sildade ja ehitiste puhul – või isegi olukordades, kus värvil on märgi tähendus – näiteks hoiatusmärkidel. Pliikromaate kasutatakse ka kollaste teemärgistuste jaoks.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT 2008, L 353, lk 1) VI lisa 3. osas sisalduvas tabelis 3.1 olevas ohtlike ainete ühtse klassifitseerimise ja märgistamise nimekirjas indeksinumbrite 082-009-00-X ja 082-010-00-5 all on käesolevas asjas käsitletavad pigmendid klassifitseeritud eelkõige kui kantserogeensed ja reproduktiivtoksilised inimeste puhul.
4 Võttes vastu 14. veebruari 2012. aasta määruse (EL) nr 125/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XIV lisa (ELT 2012, L 41, lk 1), lisas Euroopa Komisjon käesolevas asjas käsitletavad pigmendid – nende omaduste tõttu kantserogeensete ja reproduktiivtoksiliste ainetena – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1) XIV lisasse, määrates sulgemiskuupäevaks 21. mai 2015.
5 Määruse nr 1907/2006 II jaotise sätete kohaselt registreerisid pliikromaadid kaheksa ettevõtjat, nende hulgas DCC Maastricht BV, kes on nende ainete Kanada tootja esindaja Euroopa Liidus määruse nr 1907/2006 artikli 8 tähenduses.
6 DCC Maastricht, kes tarnib eelkõige käesolevas asjas käsitletavaid pigmente ligikaudu sajale allkasutajale liidus, on ainus ettevõtja, kes oli 19. novembri 2013. aasta seisuga esitanud määruse nr 1907/2006 artikli 62 kohase autoriseeringutaotluse käesolevas asjas käsitletavate pigmentide turuleviimiseks. Täpsemalt taotleti autoriseeringut järgmistele kasutusaladele, mis nende kahe aine puhul on identsed:
– pigmentpulbri jaotamine ja selle segamine tööstuskeskkonnas sellistesse lahustipõhistesse värvidesse, mis ei ole mõeldud kasutamiseks tarbijale;
– värvide tööstuslik kasutamine metallpindadel (nt masinatel, sõidukitel, konstruktsioonidel, siltidel, teetähistel, rullmaterjali kattekihil jne);
– värvide kutsealane (mitte tarbijatele mõeldud) kasutamine metallpindadel (nt masinatel, sõidukitel, konstruktsioonidel, siltidel, teetähistel jne) või teemärgistuse paigaldamiseks;
– pigmentpulbri jaotamine ja selle segamine tööstuskeskkonnas vedelatesse või tahketesse eelsegudesse, millega värvitakse selliseid plast- või plastifitseeritud tooteid, mis ei ole mõeldud kasutamiseks tarbijale;
– selliste tahkete või vedelate pigmenti sisaldavate värvi eelsegude ning ‑ühendite tööstuslik kasutamine, millega värvitakse plast- või plastifitseeritud tooteid, mis ei ole mõeldud kasutamiseks tarbijale;
– tahkete või vedelate pigmenti sisaldavate värvi eelsegude ning ‑ühendite kutsealane kasutamine teemärgistuse paigaldamiseks kuumsulatusmeetodil.
7 Autoriseeringutaotlus sisaldab järgmisi mitteammendavaid näiteid toodetest, mis kuuluvad seal viidatud kasutusaladesse ja mis taotleja sõnul nõuavad pigmentidest tulenevat tehnoloogilist toimekust: autode kapotikaaned, hoiatusmärgid, ravimijäätmete konteinerid, naftakeemiatööstuse torud, kraanad, põllumajandusmasinad, maanteeseadmed, terassillad, tugevdatud seifid ja teraskonteinerid.
8 Määruse nr 1907/2006 artikli 64 lõike 2 kohaselt korraldas Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) avaliku konsultatsiooni, et kolmandad huvitatud isikud saaksid anda teavet alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kohta. Selle konsultatsiooni käigus esitasid arvamusi liidu tootjad, käesolevas asjas käsitletavate pigmentide allkasutajad, haru organisatsioonid, liikmesriigid ja ka mõned valitsusvälised organisatsioonid.
9 Konsultatsioonidel oma arvamust avaldanud allkasutajad märkisid, et ainetel, mida võidaks kasutada käesolevas asjas käsitletavate pliikromaatide asemel, ei ole samu eeliseid ning need on enamasti palju kallimad. British Coatings Federation, kes esindab 90% Ühendkuningriigi pinnakattetööstusest, teatas seevastu sisuliselt, et ta ei nõustu taotleja järeldusega, mille kohaselt pliikromaadid on asendamatud. See organisatsioon märkis peamiselt, et sel ajahetkel kasutati värvisektoris väga palju alternatiive, mis ei sisalda pliid. A, kes on värvi- ja pinnakattetootja, märkis samuti, et käesolevas asjas käsitletavatest pliikromaatidest sobivamaid ja ohutumaid alternatiive oli kaubanduses olemas kogu maailmas juba aastaid ning neid võis kasutada selleks, et saada toote soovitud omadusi ja toimekust mõistliku hinna eest. Lõpuks märkis B – üks teine keemiatoodete ja värvide tootja –, et enamus tema klientidest olid läinud edukalt üle pliivabadele alternatiividele või olid valmis seda tegema. Taotleja vastas B ja A kommentaaridele, märkides, et teatav arv väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), kes olid konsultatsioonide käigus tema taotlust toetanud, vajasid käesolevas asjas käsitletavaid pigmente selleks, et valmistada konkreetseid tooteid teatavateks „niši“-kasutusaladeks.
10 ECHA riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võtsid 11. detsembril 2014 vastu kaksteist konsolideeritud arvamust autoriseeringutaotluse kohta, et võtta arvesse kummagi asjaomase aine jaoks taotletud kuute kasutusala.
11 Nendes arvamustes tegi riskihindamise komitee käesolevas asjas käsitletavate pigmentide osas järelduse, et tuletatud mittetoimivat taset ei ole võimalik määruse nr 1907/2006 I lisa punkti 6.4 kohaselt kindlaks määrata ei kantserogeensete ega reproduktiivtoksiliste omaduste kohta.
12 Mis puudutab alternatiivide üldist tehnilist teostatavust seoses esimese ja neljanda taotletud kasutusalaga, mis on nimetatud eespool punktis 6, siis märkis sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee vastavate konsolideeritud arvamuste punktis 7 (Rootsi Kuningriigi 21. augusti 2018. aasta vastuse lisad E.1, E.4, E.7 ja E.10), et autoriseeringu taotleja ei olnud esitanud alternatiivide analüüsi. Nendest arvamustest ilmneb veel, et „valmistamise staadiumis“ ei ole käesolevas asjas käsitletavatel pigmentidel mingit funktsiooni ning seetõttu ei saanud ühtegi kehtivat alternatiivide analüüsi läbi viia ega tulnudki läbi viia.
13 Mis puudutab alternatiivide üldist tehnilist teostatavust seoses teise ja viienda taotletud kasutusalaga, siis on sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee vastavate arvamuste punktis 7.2.1 (Rootsi Kuningriigi 21. augusti 2018. aasta vastuse lisad E.2, E.5, E.8 ja E.11) valdavalt loetlenud autoriseeringu taotleja ja teiste osalejate arvamused, mis kuulati ära avalikul konsultatsioonil. Need arvamused olid sisuliselt vastuolulised.
14 Mis puudutab alternatiivide üldist tehnilist teostatavust seoses kolmanda taotletud kasutusalaga, siis on sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee vastavate arvamuste punktis 7.2.1 (hagiavalduse lisa A.5 ja Rootsi Kuningriigi 21. augusti 2018. aasta vastuse lisa E.3) öelnud kokkuvõtteks, et ta „kaldub nõustuma autoriseeringu taotleja arvamusega, et alternatiive ei ole olemas“. Ent kuna avalikul konsultatsioonil väljendatud arvamused olid vastuolulised, vajab see küsimus selle komitee sõnul teemärgistuse valdkonnas täiendavat uurimist. Selle komitee arvates tuleb läbivaatamistähtaega kindlaks määrates võtta arvesse selle punktiga seotud ebakindlust.
15 Mis puudutab alternatiivide üldist tehnilist teostatavust seoses kuuenda taotletud kasutusalaga, mis on nimetatud eespool punktis 6, siis tegi sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee konsolideeritud arvamuste punktis 7.2.1 (Rootsi Kuningriigi 21. augusti 2018. aasta vastuse lisad E.6 ja E.12) järelduse, et võttes arvesse avalikul konsultatsioonil väljendatud vastuolulisi arvamusi, vajab see küsimus teemärgistuse valdkonnas täiendavat uurimist. Ta täpsustas lisaks, et „seda ebakindlust“ võetakse läbivaatamistähtaja kindlaksmääramisel arvesse.
16 Lõpetuseks märkis sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee kõikide 11. detsembri 2014. aasta konsolideeritud arvamuste sissejuhatavas osas (vt hagiavalduse lisa A.5 lk 4 ja Rootsi Kuningriigi 21. augusti 2018. aasta vastuse lisad E.1–E.10 lk 4), et talle „näib“, et ei ole olemas alternatiive, mis oleksid „taotleja jaoks“ tehniliselt ja majanduslikult sobivad.
17 Komisjon sai 2. jaanuaril 2015 kaksteist konsolideeritud arvamust.
18 Autoriseeringutaotlus vaadati 7. ja 8. juulil 2015, 22. ja 23. septembril 2015 ning 3. ja 4. veebruaril 2016 läbi ka määruse nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud komitee poolt (edaspidi „REACH komitee“).
19 REACH komitees autoriseeringutaotluse arutamisel märkisid kaks liikmesriiki ja Norra Kuningriik, et neid pliikromaate ei kasutatud nende riigi territooriumil kollase teemärgistuse värvipigmentidena. Ühes neist liikmesriikidest oli teemärgistuse puhul pliikromaatide kasutamine keelatud juba 20 aastat tagasi. Norra Kuningriik märkis lisaks, et pliikromaate ei kasutata Põhjamere nafta puurplatvormide ega naftaettevõtjale S kuuluvate platvormide värvimisel.
20 Komisjon esitas oma otsuse projekti REACH komitee liikmetele hääletamiseks. Kakskümmend kolm liikmesriiki hääletasid projekti poolt, samas kui kolm liikmesriiki – nende hulgas Rootsi Kuningriik – hääletasid vastu. Kaks liikmesriiki jäid erapooletuks.
21 Komisjon võttis 7. septembril 2016 vastu rakendusotsuse C(2016) 5644 final pliisulfokromaatkollase ja pliikromaatmolübdaatsulfaatpunase teatud kasutusalade autoriseerimise kohta vastavalt määrusele nr 1907/2006 (edaspidi „vaidlustatud otsus“).
22 Vaidlustatud otsuse põhjenduses 6 märkis komisjon järgmist:
„[ECHA sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee] kinnitas taotleja järeldust, et taotletud kasutusaladest tulenev üldine sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles nendest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneva riski. Ta kinnitas veel, et taotleja allkasutajate jaoks puudusid tehnilise ja majandusliku teostatavuse seisukohalt sobivad alternatiivsed ained ja tehnoloogiad.“
23 Vaidlustatud otsuse põhjendustest 8 ja 9 ilmneb, et oma arvamustes oli ECHA sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee soovitanud, et määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 9 punktis e viidatud läbivaatamistähtaeg määrataks 12 aastale kahe aine nelja taotletud kasutusala – nimelt eespool punkti 6 esimeses, teises, neljandas ja viiendas taandes mainitud kasutusala jaoks, ja 7 aastale kahe aine kahe teise taotletud kasutusala jaoks, nimelt eespool punkti 6 kolmandas ja kuuendas taandes mainitud kasutusala jaoks.
24 Nagu vaidlustatud otsuse põhjendustest 8 ja 9 sisuliselt tuleneb, võtavad need sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee pakutud läbivaatamistähtajad seega eelkõige arvesse käesolevas asjas käsitletavatele pigmentidele taotletud kasutusalade jaoks tehnilise teostatavuse seisukohast sobivate alternatiivide puudumist; alternatiivide tehnilise kohasuse erilist tähtsust teatavate spetsiifiliste kasutusalade puhul, kui nõutakse ohutust; asjaolu, et kahe aine kasutamisega kaasneb väga väike risk, ja asjaolu, et autoriseeringu andmisest keeldumisest tuleneda võiv kasu inimeste tervisele on väga väike. Mis puudutab eespool punkti 6 kolmandas ja kuuendas taandes mainitud kasutusalasid, siis sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee soovitatud läbivaatamistähtaeg võtab arvesse ka ebakindlust seoses taotleja väitega, et teemärgistuse valdkonnas puuduvad tehniliselt teostatavad alternatiivid.
25 Samade põhjenduste kohaselt on komisjon arvamusel, et kuna kõikide nimetatud kasutusalade jaoks tehniliselt teostatavate alternatiivide puudumist on raske üheselt tuvastada, siis tuleb autoriseering läbi vaadata varem, kui seda soovitab sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee. Eelkõige ilmnes vaidlustatud otsuse põhjenduse 9 kohaselt uuest arvamuste vahetusest liikmesriikidega, et käesolevas asjas käsitletavate pigmentide kasutamine teemärgistuse valdkonnas oli teatavates liikmesriikides asendatud või keelatud, teistes aga mitte. Komisjoni sõnul oli neid tegureid arvesse võttes seega asjakohane määrata läbivaatamistähtaeg 7 aastale kahe aine taotletud nelja kasutusala jaoks – nimelt eespool punkti 6 esimeses, teises, neljandas ja viiendas taandes mainitud kasutusala jaoks, ja 4 aastale kahe aine kahe teise taotletud kasutusala jaoks – nimelt eespool punkti 6 kolmandas ja kuuendas taandes mainitud kasutusala jaoks.
26 Lisaks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 12 järgmist:
„Võttes arvesse, et kõikide taotluses nimetatud kasutusalade jaoks tehniliselt teostatavate alternatiivide puudumist on raske üheselt tuvastada, tuleb autoriseeritud kasutusalasid veelgi täpsustada, mis puudutab [pigmentide] eelsegudelt, pigmente sisaldavatelt värvidelt ja eelühenditelt ning neid sisaldavatelt toodetelt tehniliselt nõutavaid toimekusomadused – omadused, mis tulenevad nendest kahest ainest ja mida ei saa saavutada mingite teiste sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega. Autoriseeringu peab seega allutama tingimusele, et autoriseeringu valdaja esitab allkasutajate jaoks alternatiivide kohasuse ja olemasolu kohta aruande ja selle alusel täpsustab autoriseeritud kasutusalade kirjeldusi. Lisaks, kui määruse nr 1907/2006 artikli 61 lõikes 1 viidatud läbivaatamise aruanne on esitatud, peab autoriseeringu valdaja täpsustama autoriseeritud kasutusalade kirjeldusi selle teabe põhjal, mille on esitanud tema tarneahelasse kuuluvad allkasutajad.“
27 Vaidlustatud otsuse artikli 1 lõigetes 1 ja 2 on komisjon andnud autoriseeringu käesolevas asjas käsitletavate pliikromaatide kasutusaladele – nagu autoriseeringutaotluses märgitud (vt eespool punkt 6) – tingimusel, et asjaomaseid aineid sisaldavate eelsegude, värvide ja värvi eelühendite või neid sisaldavate valmistoodete toimekus on funktsionaalsuse, värvi intensiivsuse, läbipaistmatuse (katvus), segunevuse, ilmastikukindluse, kuumusstabiilsuse või mitteleostuvuse või nende kombinatsiooni seisukohast tehniliselt teostatav üksnes nimetatud ainete kasutamisel ning see toimekus on vajalik ettenähtud kasutuseks.
28 Vaidlustatud otsuse artikli 1 lõike 3 punkti d alusel on kõikide kasutusalade autoriseering allutatud tingimusele, mille kohaselt sisuliselt annavad autoriseeringu valdaja allkasutajad ECHA-le hiljemalt 30. juunil 2017 teavet nende kasutuse seisukohast alternatiivide sobivuse ja olemasolu seisu kohta, põhjendades üksikasjalikult vajadust käesolevas asjas käsitletavaid aineid kasutada.
29 Vaidlustatud otsuse artikli 1 lõike 3 punktist e ilmneb veel, et autoriseering on allutatud tingimusele, mille kohaselt sisuliselt esitab autoriseeringu valdaja komisjonile hiljemalt 31. detsembril 2017 aruande, mis sisaldab selle otsuse artikli 1 lõike 3 punktis d nimetatud elemente. Autoriseeringu valdaja on kohustatud autoriseeritud kasutusalade kirjeldusi oma aruandes täpsustama alternatiive puudutava teabe alusel, mille on esitanud allkasutajad.
30 Lõpetuseks näeb vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 4 sisuliselt ette, et mis puudutab kasutamist teemärgistuseks, siis ei ole autoriseering kehtiv liikmesriikides, mille õigusnormid keelavad pliikromaatide kasutamise teemärgistuseks.
Menetlus ja poolte nõuded
31 Üldkohtu kantseleisse 28. novembril 2016 saabunud hagiavaldusega esitas Rootsi Kuningriik käesoleva hagi.
32 Üldkohtu kantseleisse vastavalt 10. veebruaril, 27. ja 30. märtsil 2017 saabunud avaldustega palusid Taani Kuningriik, Soome Vabariik ja Euroopa Parlament luba astuda käesolevasse menetlusse Rootsi Kuningriigi nõuete toetuseks. Üldkohtu viienda koja presidendi 24. märtsi ja 3. mai 2017. aasta otsustega anti neile luba astuda menetlusse.
33 ECHA palus 20. märtsil 2017 luba astuda käesolevasse menetlusse komisjoni nõuete toetuseks. Samal päeval esitas ka ClientEarth – keskkonnakaitseeesmärkidel asutatud valitsusväline mittetulundusühing – käesolevas asjas avalduse Rootsi Kuningriigi toetuseks menetlusse astuda.
34 Üldkohtu viienda koja presidendi 20. juuli 2017. aasta määrusega rahuldati ECHA menetlusse astumise avaldus. ClientEarth’i menetlusse astumise avalduse jättis ta aga rahuldamata 13. oktoobri 2017. aasta kohtumäärusega Rootsi vs. komisjon (T‑837/16, ei avaldata, EU:T:2017:740).
35 Kostja vastus esitati 7. märtsil 2017.
36 Taani Kuningriik, parlament, ECHA ja Soome Vabariik esitasid menetlusse astuja seisukohad vastavalt 10. mail, 29. septembril, 4. ja 5. oktoobril 2017.
37 Rootsi Kuningriik esitas repliigi 2. mail 2017 ja komisjon esitas vasturepliigi 5. oktoobril 2017.
38 Rootsi Kuningriik ja komisjon esitasid oma seisukohad menetlusse astujate seisukohtade kohta 19. detsembril 2017.
39 Üldkohtu kodukorra artikli 89 lõike 3 punktide c ja d alusel võetud menetlust korraldava meetmena kutsus Üldkohus 18. juuli 2018. aasta kirjas Rootsi Kuningriiki üles esitama ülejäänud 11. detsembri 2014. aasta konsolideeritud arvamused peale arvamuse, mis puudutab pliisulfokromaatkollase jaoks taotletud kolmandat kasutusala ja mis on lisatud Üldkohtu toimikusse hagiavalduse lisas A.5. Samas kirjas kutsuti Rootsi Kuningriiki üles esitama teavet toimiku kohta, mida ECHA oli koostamas, et kontrollida, kas tuleks piirata pliikromaatide kasutamist toodetes. Seda toimikut mainis Rootsi Kuningriik oma hagiavalduses. Lõpetuseks kutsuti samas kirjas komisjoni üles esitama koopia aruandest, mille autoriseeringu valdaja pidi talle esitama hiljemalt 31. detsembril 2017 vastavalt vaidlustatud otsuse artikli 1 lõike 3 punktile e.
40 Rootsi Kuningriik ja komisjon täitsid need nõudmised ettenähtud tähtaja jooksul.
41 Rootsi Kuningriik palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista Üldkohtu menetlusega seonduvad kulud välja komisjonilt.
42 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja Rootsi Kuningriigilt;
– jätta vaidlustatud otsuse tühistamise korral selle tagajärjed kehtima seni, kuni ta saab autoriseeringutaotluse ECHA abil uuesti läbi vaadata.
43 Taani Kuningriik ja parlament paluvad Üldkohtul vaidlustatud otsus tühistada. Soome Vabariik palub Üldkohtul tühistada vaidlustatud otsus ja mõista kohtukulud välja komisjonilt.
44 ECHA palub Üldkohtul jätta hagi rahuldamata ja mõista kohtukulud välja Rootsi Kuningriigilt.
Õiguslik käsitlus
45 Rootsi Kuningriik, keda toetavad parlament, Taani Kuningriik ja Soome Vabariik, esitab oma hagi põhjenduseks kolm väidet.
46 Esimeses väites väidab Rootsi Kuningriik sisuliselt, et määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 4 kohaldamisel rikuti õigusnorme ja hoolsuspõhimõtet. Teine väide tugineb sellel, et rikuti ELTL artikli 296 ja määruse nr 1907/2006 artikli 130 alusel komisjonil lasuvat põhjendamiskohustust ning hea halduse põhimõtet. Kolmandas väites väidab Rootsi Kuningriik, et rikuti määruse nr 1907/2006 artiklit 55.
47 Esimene väide koosneb kolmest osast. Selle väite esimeses osas väidab Rootsi Kuningriik sisuliselt, et komisjon ei hinnanud kuidagi ise ja sõltumatult küsimust, kas autoriseeringu andmise tingimused olid täidetud vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikele 4. Komisjon oli hoopis usaldanud selle sätte tingimuste hindamise ainult ECHA komiteedele – nimelt riskihindamise komiteele ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteele. Oma esimese väite teises osas väidab Rootsi Kuningriik, et komisjon rikkus määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõiget 4, kui ta andis käesolevas asjas käsitletava autoriseeringu, ilma et oleks olnud nõuetekohaselt tuvastatud, et autoriseeringutaotluses viidatud kasutusalade jaoks puuduvad sobivad pliikromaatidele alternatiivsed ained või tehnoloogiad. Pelgalt see, et ta andis autoriseeringu, ilma et ta oleks nõuetekohaselt kontrollinud alternatiivide puudumist, võimaldab järeldada, et ta rikkus ka oma hoolsuskohustust. Kolmas väiteosa põhineb sellel, et sidudes autoriseeringu teatavate tingimuste ja teatavate läbivaatamistähtaegadega, püüdis komisjon vääralt kõrvaldada ühelt poolt DCC Maastrichti esitatud alternatiivide analüüsis sisalduvaid puudusi ja teiselt poolt puudusi, mis sisaldusid alternatiivide analüüsis, mille ta ise oli läbi viinud määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 4 alusel, sidudes autoriseeringu teatavate tingimuste ja lühikeste läbivaatamistähtaegadega, omamata selleks „volitusi“.
48 Üldkohus on seisukohal, et esmalt tuleb analüüsida esimese väite teist osa.
Esimese väite teine osa, et alternatiivide puudumise hindamisel on komisjon väidetavalt rikkunud õigusnormi ja hoolsuskohustust
49 Rootsi Kuningriigi arvates – keda toetavad Taani Kuningriik, Soome Vabariik ning parlament – rikkus komisjon määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõiget 4, kui ta andis käesolevas asjas käsitletava autoriseeringu, ilma et oleks nõuetekohaselt tuvastatud, et taotluses viidatud kasutusalade jaoks sobivatele pliikromaatidele alternatiivseid aineid või tehnoloogiaid ei ole olemas. „Asjas otsustamise alus“ ei ole näidanud vaidlustatud otsuses viidatud kasutusalade jaoks pliikromaatide asemel kasutamiseks sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiate puudumist.
50 Esiteks ei ole käesolevas asjas käsitletava autoriseeringu taotleja Rootsi Kuningriigi sõnul esitanud tõendeid selle kohta, et alternatiive ei ole olemas. Teiseks oli käesolevas asjas komisjoni enda läbi viidud alternatiivide analüüs olnud ebapiisav. Nimelt on Rootsi Kuningriigi arvates teatavad autoriseeringu andmise menetluse käigus ilmsiks tulnud elemendid tõendiks sellest, et käesolevas asjas käsitletavate pliikromaatide sobivad alternatiivid olid olemas vähemalt osaliselt, näiteks teemärgistuseks. Rootsi Kuningriigi sõnul oleks komisjoni pidanud jõudma niisugusele järeldusele, kui ta oleks nõuetekohaselt uurinud teavet, mis pärines sellistelt kolmandatelt isikutelt nagu British Coatings Federation, A ja B (vt eespool punkt 9), ning teavet, mille esitasid mõned liikmesriigid ja Norra Kuningriik. Igal juhul ja kolmandaks – tulenevalt sellest, et olemasolev teave oli vastuoluline – oleks komisjon pidanud uurima sobivate alternatiivide puudumisega seotud tingimust palju põhjalikumalt. Rootsi Kuningriigi sõnul – võttes arvesse teavet, mis oli vastuolus sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee järeldusega – ei olnud komisjon asja lihtsalt uurinud piisavalt kõnealuse autoriseeringu andmiseks.
51 Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb nendele argumentidele vastu.
52 Esiteks on sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võtnud komisjoni sõnul arvesse kõiki avaliku konsultatsiooni käigus edastatud dokumente. ECHA komiteede arvamusi analüüsides ja heaks kiites oli ka tema arvesse võtnud kolmandate isikute esitatud teavet. Nagu ilmneb tema väitel REACH komitee koosolekute protokollidest, võttis ta arvesse ka kõiki kolmandate isikute dokumente, mis saabusid pärast ECHA komiteede arvamusi, ja hindas, kas need dokumendid sisaldavad täiendavat või uut teavet. Nii see tema sõnul ei olnud.
53 REACH komitees teatavate liikmesriikide esitatud küsimuste tõttu oli komisjon teiseks viinud läbi täiendavad analüüsid, et uurida viidatud kasutusalade jaoks alternatiivide olemasolu. Nimelt oli ta palunud taotlejalt selgitusi seoses kasutusaladega, mida autoriseeringutaotlus hõlmab, ning taotleja oli edastanud teabe määrava tähtsusega tehniliste ja majanduslike tegurite kohta, mis allkasutajate ainevalikut õigustavad. See täiendav teave lisati toimikusse ja edastati liikmesriikidele REACH komitee raames (kostja vastuse lisa B.3). Komisjon oli lisaks liikmesriikidega konsulteerinud seoses teemärgistuseks kasutatavatele pliipigmentidele kohaldatavate võimalike riigisiseste kohustuste või keeldudega. Saabunud täiendav teave oli kinnitanud järeldusi, milleni sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee oli jõudnud oma arvamustes, nimelt et ettenähtud kasutusalade jaoks tehniliselt ja majanduslikult sobivaid alternatiive ei ole olemas.
54 Olles lõpetanud määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 ette nähtud tingimuste hindamise, oli komisjon kolmandaks tõesti leidnud, et taotleja ei olnud lõplikult tõendanud, et kasutusalade kirjelduse alla kuuluvate kõigi võimalike kasutuste jaoks ei olnud olemas tehniliselt ja majanduslikult sobivaid alternatiive. Siiski oli ta olnud arvamusel, et niisugused ained on puudu üksnes teatavate kasutuste jaoks, mis kuuluvad autoriseeringutaotluses esitatud kirjelduse alla.
55 Vaatamata alternatiivide puudumise tuvastamisega seotud raskustele ei olnud komisjon järeldanud, et autoriseeringu andmisest tuleb keelduda. Nimelt oleks komisjoni sõnul olnud ebaproportsionaalne keelduda autoriseeringu andmisest, et võtta arvesse teatavaid kahtlusi, samas kui neid kahtlusi võib arvesse võtta vähem koormaval viisil, näiteks piirates autoriseeritud kasutusalade määratlust, ja kui kogu tarvilik teave on dokumentatsioonis juba olemas.
56 Seega oli komisjoni sõnul alternatiivide puudumise hindamisel tuvastatud raskuste ainus tagajärg see, et autoriseeringut piirati ainult nende kasutusaladega, mille puhul alternatiivide puudumine oli tõendatud. Sellel eesmärgil oli vaidlustatud otsuse artikli 1 lõigete 1 ja 2 esimeses lauses sätestatud rida piiranguid taotlejale ja tema allkasutajatele, kes on määruse nr 1907/2006 artikli 56 lõike 2 alusel autoriseeringuga hõlmatud, nimelt et asjaomaseid aineid sisaldavate eelsegude, värvide ja värvide eelühendite või neid sisaldavate valmistoodete toimekus oleks ettenähtud kasutuseks vajalik (vt eespool punkt 27).
57 Kõigepealt olgu märgitud, et esimese väite teise osa raames Rootsi Kuningriigi esitatud argumendid eeldavad mõningate elementide täpsustamist, ilma milleta ei saa nendele argumentidele veenvalt vastata. Need elemendid seonduvad esiteks õigusraamistikuga, mille alusel võib anda autoriseeringu väga ohtliku aine kasutamiseks (vt edaspidi punktid 58–62). Selles kontekstis tuleb kindlaks määrata, kas komisjon valis põhjendatult vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 4 (vt edaspidi punkt 63). Teiseks tuleb täpsustada, kuidas jagunevad määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 viidatud autoriseeringu andmise menetluses asjaosaliste – nimelt ühelt poolt komisjoni ja teiselt poolt ECHA komiteede – ülesanded (vt edaspidi punktid 64–69). Kolmandaks on vaja sissejuhatavalt täpsustada mõistet „alternatiivid“ määruse nr 1907/2006 tähenduses (vt edaspidi punktid 70–76). Neljandaks tuleb Rootsi Kuningriigi argumentidele vastates esitada rida täpsustusi tõendamiskoormise kohta, mis on ette nähtud määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 koostoimes sama määruse põhjendusega 69 (vt edaspidi punktid 77–79). Viiendaks tuleb kasuks lisada mõningad kaalutlused seoses nendes kahes sättes ette nähtud tõendamiskoormise haldamise viisiga (vt edaspidi punktid 80–85).
58 Esiteks tuleb märkida, et aine kasutamiseks võib autoriseeringu anda vastavalt nn adekvaatsele kontrollimenetlusele, millele viidatakse määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 2, või – teise võimalusena – vastavalt nn sotsiaal-majanduslikule menetlusele, millele viidatakse määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4.
59 Määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 2 kohaselt antakse autoriseering siis, kui aine kasutamisel selle sellistest olemuslikest omadustest nagu need, mida on kirjeldatud määruse XIV lisas, tulenev risk inimeste tervisele või keskkonnale on piisavalt ohjatud, nagu näitab määruse nr 1907/2006 I lisa punktis 6 ette nähtud riskihindamine.
60 Kui autoriseeringut ei saa anda määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 2 alusel ja nimetatud määruse artikli 60 lõikes 3 nimetatud ainete puhul näeb määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõige 4 ette, et autoriseeringu võib anda ainult juhul, kui tõendatakse, et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid, ning sobivaid alternatiivseid aineid või tehnoloogiaid ei ole olemas.
61 Täpsemalt on määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 4 teises lauses sätestatud, et vastav otsus võetakse vastu ECHA riskianalüüsi komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamusi arvestades ning pärast kõikide sama määruse artikli 60 lõike 4 punktides a–d viidatud asjaolude arvesse võtmist. Nende asjaolude hulgas on eelkõige sotsiaal-majanduslik kasu, mis tuleneb aine kasutamisest, ja autoriseeringu andmisest keeldumise sotsiaal-majanduslikud mõjud (määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 4 punkt b) ning taotleja poolt määruse nr 1907/2006 artikli 62 lõike 4 punkti e alusel esitatud alternatiivide analüüs (määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 4 punkt c).
62 Käesoleval juhul ilmneb toimikust ja eelkõige ECHA riskianalüüsi komitee arvamusest, et käesolevas asjas käsitletavate pliikromaatide puhul ei olnud võimalik tuletatud mittetoimivat taset määruse nr 1907/2006 I lisa punkti 6.4 kohaselt kindlaks määrata ei kantserogeensete ega reproduktiivtoksiliste omaduste kohta määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 3 punkti a tähenduses.
63 Seega on komisjon põhjendatult lähtunud eeldusest, et ainus õiguslik alus, mis võimaldas vaidlustatud otsuse vastu võtta, oli määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõige 4.
64 Teiseks, mis puudutab määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 viidatud autoriseeringu andmise menetluses ülesannete jagunemist asjaosaliste vahel, siis tuleb kõigepealt märkida, et ainult komisjon on kohustatud kontrollima, kas selles sättes ette nähtud tingimused on täidetud. Selles kontekstis tuleb komisjonil asjakohast teavet omal algatusel analüüsida, kuna tema roll ei ole vahekohtuniku roll, kelle pädevus piirdub otsuse tegemisega ainult autoriseeringu andmise menetluses osalejate poolt esitatud teabe ja tõendite põhjal (vt analoogia alusel 22. märtsi 2012. aasta kohtuotsus GLS, C‑338/10, EU:C:2012:158, punkt 32). Täites kohustust määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 ette nähtud tingimusi omal algatusel kontrollida, peab komisjon hea haldustava kohaselt ja oma hoolsuskohustust arvestades aitama ise kaasa oluliste faktiliste asjaolude ja tegurite kindlakstegemisele (vt analoogia alusel 13. juuli 1966. aasta kohtuotsus Consten ja Grundig vs. komisjon, 56/64 ja 58/64, EU:C:1966:41, lk 501).
65 Mis täpsemalt puudutab sotsiaal-majandusliku analüüsi või üksikjuhtumil sobivate alternatiivide analüüsi tegemiseks vajalikke tehnilisi ja majanduslikke hinnanguid, siis peab komisjon võtma arvesse ECHA komiteede arvamusi, millele viidatakse määruse nr 1907/2006 artikli 64 lõikes 1. Veel täpsemalt – aine kasutusaladega seonduva riski hindamine ja võimalike alternatiivsete ainete ja tehnoloogiatega tervisele või keskkonnale kaasnevat riski käsitleva teabe hindamine kuulub riskianalüüsi komitee ülesannete hulka vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 64 lõike 4 punktile a. Sarnaselt vastab aine kasutamisest tuleneva sotsiaal-majandusliku kasu ja autoriseeringu andmisest keeldumise sotsiaal-majanduslike mõjude – mida taotleja või teised huvitatud pooled peavad tõendama – hindamine ning alternatiivide või asendusplaani ja ECHA läbi viidava avaliku konsultatsiooni käigus kolmanda isiku poolt esitatud mis tahes dokumentide analüüs nendele ülesannetele, mis on pandud sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteele vastavalt sama määruse artikli 64 lõike 4 punktile b.
66 Riskianalüüsi komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused on teaduslike arvamuste väärtusega. Niisugust tõlgendust kinnitab määruse nr 1907/2006 põhjendus 102, milles sisuliselt öeldakse, et ECHA roll on sama, mis kõigil komisjoni juures tegutsevatel teaduskomiteedel. Määruse nr 1907/2006 põhjenduse 81 teise lause kohaselt „peaks“ komisjon autoriseeringu andmise või selle andmisest keeldumise üle otsustamisel neid arvamusi arvesse võtma. Sõnast „peaks“ tuleneb, et komisjon ei ole niisuguste arvamustega seotud.
67 Siiski ei ole komisjonil keelatud võtta osaliselt või tervikuna omaks mõne ECHA komitee arvamuses esitatud hinnanguid, ja seda lisaks ilma, et ta peaks neid uuesti esitama või oma enda põhjendused nendega iga kord asendama. Kui puudub teave, mis tekitaks tõsist kahtlust nimetatud ECHA komiteede arvamustes, võib niisuguses arvamuses sisalduv teaduslik analüüs olla põhimõtteliselt piisav selleks, et komisjon saaks autoriseeringu anda või keelduda selle andmisest vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikele 4, ja seda suisa ilma, et komisjoni peaks tegema täiendavaid teaduslikke uuringuid.
68 Kui komisjon võtab autoriseeringu kohta tehtud otsuse põhjendamiseks omaks mõne nimetatud ECHA komitee arvamuse, peab ta kontrollima arvamuses sisalduva arutluskäigu täielikkust, ühtsust ja asjakohasust (vt analoogia alusel 11. septembri 2002. aasta kohtuotsus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, T‑13/99, EU:T:2002:209, punkt 198). Kui asjaomane arvamus ei ole täielik või ühtne või kui arutluskäik ei ole asjakohane, pöördub komisjon komitee poole küsimustega, mis aitaksid võimalikke tuvastatud puudusi kõrvaldada.
69 Vaatamata sellele, et komisjon ei ole riskianalüüsi komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamustega seotud, on juhul, kui ta eelistab arvamusest olulisel määral kõrvale kalduda või asendada mõne nimetatud ECHA komitee esitatud arvamuse tehnilistes või majanduslikes aspektides enda arvamusega, peab ta oma hinnangut komitee hinnangu seisukohast konkreetselt põhjendama nii, et põhjendustest nähtuks, miks ta komitee arvamusest kõrvale kaldub. Need põhjendused peavad olema vähemalt kõnesoleva arvamusega võrdsel teaduslikul tasemel. Niisugusel juhul võib institutsioon tugineda kas sama komitee täiendavale arvamusele või muudele elementidele, millel on kõnesoleva arvamusega vähemalt samaväärne tõendusjõud. Juhul, kui institutsioon kaldub arvamusest kõrvale vaid osaliselt, ent siiski olulisel määral, võib ta kasutada ka arvamuse teadusliku arutluskäigu neid osi, millele ta vastu ei vaidle (vt analoogia alusel 11. septembri 2002. aasta kohtuotsus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, T‑13/99, EU:T:2002:209, punkt 199).
70 Kolmandaks, mis puudutab mõistet „alternatiivid“, siis on eelkõige määruse nr 1907/2006 artiklis 55 sätestatud, et üks selle eesmärkidest on väga ohtlike ainete järkjärguline asendamine. Määruse nr 1907/2006 artikli 64 lõikest 4, artikli 60 lõikest 5 ja põhjendusest 69 ilmneb, et „alternatiiv“ on „alternatiivne aine“ või „tehnoloogia“, mis on määruses nr 1907/2006 ette nähtud autoriseeringu andmise menetluse jaoks asjakohased vaid niivõrd, kuivõrd need on „sobivad“. Viimast mõistet kasutatakse nii määruse nr 1907/2006 artiklis 55 kui artikli 60 lõikes 4.
71 Eespool punktis 58 mainitud elementide täpsustamise huvides on „[ECHA a]utoriseerimistaotluse koostamise juhendi“ (ELT 2011, C 28, lk 1) – mis on välja töötatud ja üldsusele levitatud määruse nr 1907/2006 põhjenduse 31 ja artikli 77 lõike 2 punkti g alusel selleks, et jagada juhiseid alternatiivide analüüsi ja asendusplaani kohta ning huvitatud kolmandate isikute võimaluste kohta panustada autoriseeringu andmise menetlusse selles valdkonnas – punktis 3.2 märgitud järgmist:
„Alternatiiv on [määruse nr 1907/2006] XIV lisasse kantud aine võimalik asendus. Sellega peaks olema võimalik asendada XIV lisasse kantud aine funktsiooni. Alternatiiv võib olla mõni muu aine või tehnoloogia (nt protsess, menetlus, seade või lõpptoote modifitseerimine) või tehniliste ja aine alternatiivide kombinatsioon. Näiteks võib tehniliseks alternatiiviks olla füüsiline vahend XIV lisasse kantud aine funktsiooni saavutamiseks või siis muudatused tootmis- või töötlemisprotsessis või tootes, millega kaob vajadus XIV lisasse kuuluva aine funktsiooni järele.“
72 Mis puudutab eespool punktis 70 mainitud mõistet „sobiv“, siis olgu märgitud, et selle eesmärk on piirata asjakohaste alternatiivide arvu nii, et see hõlmab „ohutumaid“ alternatiive määruse põhjenduse 73 tähenduses, nimelt aineid või tehnoloogiaid, mille kasutamisega kaasneb väiksem risk võrreldes sellega, mis kaasneb asjaomase väga ohtliku aine kasutamisega. Lisaks tähendab see termin seda, et niisugune alternatiiv peab olema „majanduslikult sobiv ja tehniliselt rakendatav“ määruse artikli 55 tähenduses.
73 Nagu lauseosast „majanduslikult sobiv ja tehniliselt rakendatav“ võib tuletada, ei piirdu sõna „sobiv“ tähendus alternatiivi olemasoluga in abstracto või laboritingimustes või veel üksnes erakorralistes tingimustes. Sõna „sobiv“ viitab nimelt liidus tehniliselt ja majanduslikult teostatavate alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate „olemasolule“, mis tähendab eelkõige seda, et vastav analüüs tuleb läbi viia, lähtudes nende ainete tootmisvõimsusest ja nende tehnoloogiate teostatavusest, võttes arvesse ka nende ringlusesse laskmise õiguslikke ja faktilisi tingimusi.
74 Lõpetuseks tuleb sotsiaal-majandusliku menetluse kontekstis vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 5 punktile b määrata kindlaks ka see, kas alternatiivid, mida autoriseeringu andmise menetluses tõendati, on autoriseeringu „taotleja jaoks“ tehniliselt ja majanduslikult teostatavad.
75 Kui määruse nr 1907/2006 artikli 62 lõike 4 punktis e nõutud analüüs või ECHA sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee või komisjoni kogutud teave – näiteks sama määruse artikli 64 lõikes 2 viidatud avaliku konsultatsiooni käigus kolmandatelt isikutelt saadud teave või veel sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee või komisjoni enda analüüsid võimaldavad teha järelduse. et sobivad alternatiivid on üldiselt olemas, kuid need alternatiivid ei ole taotleja jaoks tehniliselt või majanduslikult teostatavad, ei tähenda see tingimata, et määruse artikli 60 lõike 4 alusel autoriseeringu andmisest tuleb keelduda.
76 Nimelt, kui see on nii ja kui määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 ette nähtud analüüsi tulemusel on tõendatud, et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisega kaasnevad riskid inimeste tervisele või keskkonnale, võib autoriseeringu anda juhul, kui taotleja esitab sama määruse artikli 62 lõike 4 punkti f kohaselt asendusplaani selle määruse artikli 60 lõike 4 punkti c tähenduses. Määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 5 punktis b ette nähtud subjektiivne kriteerium – st autoriseeringu kohta otsuse tegemise kuupäeval autoriseeringu taotleja jaoks tehniliselt ja majanduslikult teostatavate alternatiivide puudumisega seonduv kriteerium – kujutab endast pealegi üht elementi nendest, mida tuleb asendusplaani koostamisel arvesse võtta. See viimane hõlmab eeskätt autoriseeringu taotleja poolt määruse artikli 62 lõike 4 punkti f alusel kavandatud meetmete ajakava, mis sisaldab eelkõige teavet teadus- ja arendustegevuse kohta, mida autoriseeringu taotleja ette võtab või plaanib ette võtta, et asendada väga ohtlikud ained lõpuks sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega (määruse nr 1907/2006 põhjendus 72).
77 Neljandaks, mis puudutab tõendamiskoormist, millele Rootsi Kuningriik esimese väite teise osa põhistamiseks viitab, siis olgu märgitud, et nagu ilmneb määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikest 4 koostoimes selle määruse põhjendusega 69, tuleb autoriseeringu andmise menetluses mõistagi autoriseeringu taotlejal tõendada, et ühtegi alternatiivi ei ole olemas.
78 Siiski tuleb nentida, et määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõigetes 4 ja 5 ette nähtud tingimuste uurimisel on komisjoni ülesanne teha kindlaks, kas kõik asjakohased faktid ning nendega seonduvad tehnilised ja majanduslikud hinnangud võimaldavad järeldada, et selles sättes ette nähtud tingimused on tõepoolest täidetud (vt eespool punkt 64).
79 Võttes arvesse komisjoni sellist uurimiskohustust, tähendab määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 koostoimes selle määruse põhjendusega 69 viidatud tõendamiskoormis seda, et autoriseeringu taotleja kannab riski, et võib olla võimatu määrata kindlaks, kas alternatiivide puudumist tuleb möönda. Seega, kui vaatamata erinevate autoriseeringu andmise menetluses osalejate esitatud tõenditele – sealhulgas tõenditele, mida komisjon on ise kogunud – esineb alternatiivide puudumisega seonduva tingimuse puhul endiselt ebakindlus, siis tuleb järeldada, et taotleja ei ole täitnud tõendamiskoormist ning seetõttu ei saa talle autoriseeringut anda. Selles kontekstis on tarvis rõhutada ka seda, et ükski autoriseeringu andmise menetluses osaleja ega muuseas ka ECHA või komisjon ei ole kohustatud tõendama alternatiivide puudumisega seonduva tingimuse puhul vastupidist ehk seda, et alternatiivid on tegelikult olemas.
80 Viiendaks tuleb uurida seda, kuidas komisjon seostas ühelt poolt autoriseeringu taotlejal lasuva tõendamiskoormise haldamist ja teiselt poolt sama institutsiooni enda poolt alternatiivide puudumisega seonduva tingimuse uurimise viisi.
81 Esiteks ei saa komisjon võtta otsust autoriseeringu kohta vastu vaid lihtsate oletuse põhjal, mida tema käsutuses olev teave ei kinnita ega lükka ümber (vt selle kohta analoogia alusel 17. septembri 2009. aasta kohtuotsus komisjon vs. MTU Friedrichshafen, C‑520/07 P, EU:C:2009:557, punktid 51 ja 52). Kui alternatiivide puudumist käsitleva uurimise lõppedes on vaid oletused, siis tuleb järeldada, et määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 ette nähtud eritingimused ei ole täidetud ning et komisjonil ei ole seega õigust anda autoriseeringut, isegi mitte tingimuslikku.
82 Selles osas – ja riskides vastata argumendile, mida ei ole konkreetselt esitatud esimese väite teise osa raames, vaid üksnes esimese väite kolmanda osa raames (vt eespool punkt 47), võttes siiski arvesse asjaolu, et need kaks osa on lähedalt seotud – tuleb rõhutada, et põhimõtteliselt ei ole määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 8 ja lõike 9 punktide d ja e kohaselt kehtestatud tingimuste – olgu nende sisu milline tahes – eesmärk heastada autoriseeringutaotluse või autoriseeringu taotleja esitatud alternatiivide analüüsi võimalikke puudusi ega ka komisjoni poolt määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 ette nähtud tingimuste uurimise võimalikke puudusi.
83 Teisisõnu, võimalust seada autoriseeringule teatavad tingimused – mis on ette nähtud määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 8 ja lõike 9 punktis d – ei saa tõlgendada nii, et komisjonil on lubatud jätta lahtiseks küsimus, kas määruse nr 1907/2006 artikli 60 tingimused on täidetud, ja reageerida niisugusele olukorrale, seades autoriseeringule tingimused, mille eesmärk on heastada selle sätte kohaselt tema kohustuseks oleva hindamise võimalikud vajakajäämised või lüngad.
84 Teiseks, nagu ka Rootsi Kuningriik põhjendatult väitis, kui autoriseeringu taotleja poolt alternatiivide analüüsis esitatud tõendid on vastuolus kolmandate isikute või liikmesriikide esitatud tõenditega, on komisjoni ülesanne vastavalt tema hoolsuskohustusele alternatiivide puudumisega seonduvat tingimust põhjalikumalt uurida.
85 Kui määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 ette nähtud alternatiivide puudumisega seonduva tingimuse uurimise lõppedes esineb teadusliku hinnanguga seoses veel ebakindlust, mida ei ole hajutanud ei autoriseeringu taotleja poolt kas komisjoni või mõne ECHA komitee taotlusel esitatud tõendid ega komisjoni või nimetatud komiteede või veel kolmandate isikute või liikmesriikide kogutud tõendid, tuleb eespool punktis 81 märgitu eeskujul järeldada, et põhimõtteliselt ei ole nimetatud tingimus täidetud ja komisjonil ei ole seetõttu õigust anda autoriseeringut, isegi mitte tingimuslikku.
86 Kuuendaks ja viimaseks, vastamaks esimese väite teise osa raames poolte tõstatatud argumentidele, tuleb nentida, et vaidlustatud otsuse tegemise päeval ei näidanud ükski tõend seda, et puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad, mida vaidlustatud otsuses viidatud kasutusaladel saaks kasutada käesolevas asjas käsitletavate pliikromaatide asemel. Komisjon omas selle otsuse tegemise hetkel teavet, mis rääkis nii selle vastu kui poolt, et puudusid alternatiivid, mis oleksid kõigi taotluses viidatud kasutusalade jaoks tehniliselt rakendatavad, ning selles osas ei saanud veel teha mingit selget järeldust. Seega ei olnud komisjon määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 ette nähtud alternatiivide üldise puudumisega seotud tingimuse uurimist sellel kuupäeval nõuetekohaselt lõpetanud. Tegelikkuses andis komisjon autoriseeringu, ilma et oleks eelnevalt kontrollinud piisavas koguses olulist ja usaldusväärset teavet, järeldamaks kas seda, et alternatiivid kõikide taotletud kasutusalade jaoks tõepoolest puuduvad, või et vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval selles osas veel esinevat ebakindlust võis pidada väheoluliseks. Kuivõrd määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 4 ette nähtud tingimust ei olnud põhjalikumalt uuritud, ei saanud käesolevas asjas käsitletavat autoriseeringut anda.
87 See järeldus tuleneb esiteks suurest arvust dokumentidest, mida pooled on toimikusse lisanud.
88 Vastab tõele, et taotleja oli alternatiivide analüüsis võrrelnud enam kui kolmekümne aine tunnuseid käesolevas asjas käsitletavate pliikromaatide omadustega. Muud ained kui need kromaadid olid märgitud nende keemiliste nimetuste ja graafikutega. DCC Maastricht oli põhiliselt märkinud, et ükski neist ainetest ei vastanud käesolevas asjas käsitletavate pigmentide tehnilistele tunnustele. Täpsemalt iseloomustasid autoriseeringu taotleja sõnul viimatinimetatud pigmente sisuliselt kõrged tehniline toimekus ja „ainulaadsed funktsioonid“, milleni ei küüni mitte ükski alternatiiv. Teaduslike, tehniliste ja majanduslike tõendite hulk, mille autoriseeringu taotleja oli oma autoriseeringutaotluse põhjenduseks esitanud, oli seega märkimisväärne ja iseenesest veenev.
89 Siiski oli üks osa autoriseeringu andmise menetluse käigus ära kuulatud kolmandate isikute ja liikmesriikide kaalutlustest tekitanud tõsist kahtlust autoriseeringu taotleja esitatud analüüsis. Vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval tekitasid need kaalutlused nimelt veel tõsiseid kahtlusi ka sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee hinnangutes, mis sisaldusid 11. detsembri 2014. aasta kaheteistkümnes konsolideeritud arvamuses.
90 Nimelt, erinevalt avalikul konsultatsioonil British Coatingsi ja A esitatud dokumentidest, mis – niivõrd, kuivõrd seda saab toimikusse lisatud tõenditest tuletada (vt hagiavalduse lisad A.11 ja A.12) – ei olnud küll üksikasjalikud ega isegi märkimisväärsed, sisaldas B esitatud dokument (vt hagiavalduse lisa A.13) analüüsi, mis sarnanes DCC Maastrichti koostatud analüüsile. Täpsemalt eristas B plasttoodete alternatiivide tehnilise teostatavuse puhul nelja toimekuse tasandit. Edasi märkis see ettevõtja ära pigmendid, mis tema sõnul võisid asendada käesolevas asjas käsitletavaid aineid. Need alternatiivid olid erinevad orgaanilised ja anorgaanilised ained. Nende alternatiivide majandusliku teostatavusega on B seisukohal, et kui allkasutajad nõustuvad teatavate kompromissidega värvi või läbipaistmatuse osas, võivad alternatiivide kasutamisest tingitud kulud märkimisväärselt vähendada. B sõnul võis teatavatel tingimustel – näiteks allkasutaja poolt värvi teatavast toimekuse tasemest ja funktsioonist tahtlik lahtiütlemine – järeldada, et alternatiivid olid liidu turul olemas kõigi DCC Maastrichti autoriseeringutaotluses viidatud kasutusalade jaoks.
91 Lisaks oli autoriseeringu taotleja oletus, et alternatiive ei ole olemas, käesoleval juhul raskesti ühildatav asjaoluga, et Norra Kuningriik ja mitu liikmesriiki, sealhulgas Rootsi Kuningriik, olid ilmselgelt loobunud käesolevas asjas käsitletavate pigmentide kasutamisest teatavates valdkondades, näiteks teemärgituseks.
92 Autoriseeringu taotleja ja kolmandate isikute selliseid kaalutlusi arvesse võttes tegi sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee oma järeldused seoses alternatiivide tehnilise teostatavusega käesolevas asjas käsitletavate kasutusalade jaoks, mida on mainitud eespool punktides 12–15. Need sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee hinnangud ei ole aga veenvad.
93 Nimelt tuleb kõigepealt märkida, et mis puudutab alternatiivide tehnilist teostavust teise ja viienda kasutusala puhul, piirduvad sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee märkused selles osas pelga loeteluga autoriseeringu taotleja ja teiste avalikul konsultatsioonil ära kuulatud osalejate esitatud kaalutlustest. Vaatamata sellele, et need kaalutlused olid sisuliselt vastuolulised, ei teinud komitee nende osas täpset järeldust. Komitee seisukoht konsolideeritud arvamuste sissejuhatuses, et talle „näis“, et taotleja jaoks tehniliselt ja majanduslikult sobivaid alternatiive ei ole olemas, ei muuda kuidagi seda järeldust. Arvestamata asjaolu, et see hinnang on selge näide sellest, et komiteel oli ikka veel teatavaid olulisi kõhklusi, mis väärisid mainimist, viidatakse seal lisaks alternatiivide teostatavusele „taotleja jaoks“, mida on mainitud määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõikes 5, ja mitte nende üldisele teostatavusele (vt eespool punkt 86).
94 Edasi, mis puudutab alternatiivide üldist tehnilist teostatavust taotletud kolmanda ja kuuenda kasutusala puhul, siis märkis komitee sõnaselgelt, et küsimus sellest, kas puuduvad alternatiivid, vajas täiendavat uurimist teemärgistuse valdkonnas. Tegelikkuses aga, võttes arvesse niisuguste kolmandate isikute nagu B panust, tuli see järeldus lisaks teemärgistamissektorile teha ka teistes valdkondades ja seda enam, et taotleja oli taotletud kasutusalasid kirjeldanud mittekitsendavalt.
95 Lõpetuseks, mis puudutab taotletud esimest ja neljandat kasutusala, siis ei ole sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee koostatud alternatiivide analüüs samuti veenev. Vastab tõele, et kinnitusega, et alternatiivide analüüsi ei saanud või ei tulnud teha esimese ja neljanda kasutusala kohta (vt eespool punkt 12), võib esmapilgul nõustuda kui loogilise tagajärjega asjaolule, et käesolevas asjas käsitletavad pigmendid ei oma nendes kasutusalades viidatud värvide valmistamise etapis mingit funktsiooni, vaid neil on funktsioon vaid konkreetse kasutamise etapis – näiteks metallpindade ja plast- või plastifitseeritud toodete tootmisetapis, millele viidatakse teiste taotletud kasutusaladega. Siiski tuleb seejärel selles osas arvesse võtta asjaolu, et käesoleval juhul on ühelt poolt esimene ja neljas kasutusala ja teiselt poolt muud taotletud kasutusalad funktsionaalselt üksteisest sõltuvad. Nimelt ilmneb käesolevas asjas käsitletavate pigmentide konkreetne funktsioon – nimelt kontrastiefekti võimaldamine –, mis ei ole küll veel asjakohane pigmentpulbri jaotamise ja selle segamise etapis tööstuskeskkonnas lahustipõhistesse värvidesse või vedelatesse või tahketesse eelsegudesse (vt esimene ja neljas kasutusala), hiljem metallpindade ja plast- või plastifitseeritud toodete tootmisetapis (vt teised kasutusalad). Seda üksteisest sõltuvust arvestades ja võttes arvesse esimese ja neljanda kasutusala kirjelduse väga laia ulatust, tuleb täiendava selgituse puudumisel lähtuda käesoleval juhul sellest, et iga viga muude kui esimese ja neljanda kasutusala alternatiivide analüüsis kahjustab samal ajal ka viimaste alternatiivide analüüsi.
96 Teiseks tuleneb eespool punktis 86 antud hinnang vaidlustatud otsuse põhjendustest 8, 9 ja 12. Sisuliselt tuleneb nendest põhjendustest, et vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval oli komisjonil endal veel kahtlusi seoses kõikide taotlusega hõlmatud kasutusalade jaoks tehniliselt teostatavate alternatiivide puudumises.
97 Kolmandaks kinnitab eespool punktis 86 sõnastatud kaalutlust ka komisjoni seatud tingimus vaidlustatud otsuse artikli 1 lõigete 1 ja 2 esimeses lauses, mida ta nimetab „piiranguks“ (vt eespool punkt 56). Nimelt see, kui märkida, et käesolevas asjas käsitletavate pliikromaatide kasutamine on piiratud üksnes juhtudega, kus neid kromaate sisaldavate ainesegude toimekus on tõepoolest vajalik, on samaväärne sellega, kui kinnitada, et iga kord, kui allkasutaja tuvastab alternatiivi, peab ta hoiduma käesolevas asjas käsitletavate pliikromaatide kasutamisest. Niisugune kinnitus on aga kindel märk sellest, et vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval ei olnud komisjon ise arvamusel, et alternatiivide puudumisega seotud tingimuse uurimine oleks olnud lõpetatud.
98 Neljandaks ja lõpetuseks kinnitavad eespool punktis 86 tehtud järeldust ka vaidlustatud otsuse artikli 1 lõike 3 punktid d ja e (vt eespool punktid 28–29). Tingimused, mille kohaselt peavad ühelt poolt autoriseeringu valdaja allkasutajad esitama sobivate ja olemasolevate alternatiivide kohta teavet, mis üksikasjalikult õigustab vajadust kasutada käesolevas asjas käsitletavaid pliikromaate, ja teiselt poolt peab autoriseeringu valdaja esitama aruande, milles ta peab täpsustama allkasutajate esitatud alternatiivide alusel autoriseeritud kasutamise kirjeldust, on kõik tõendid eelkõige sellest, et komisjon ei olnud veel lõpetanud alternatiivide puudumise hindamist.
99 Seitsmendaks ei ole komisjoni muud argumendid sellised, mis võiksid eespool punktis 86 sõnastatud hinnangut kahtluse alla seada.
100 Ühelt poolt ei saa nõustuda komisjoni argumendiga, et alternatiivide puudumise uurimiseks oli ta teinud täiendavaid analüüse (vt eespool punkt 53).
101 Vastab tõele, et põhimõtteliselt on alternatiivide puudumise uurimiseks täiendavate analüüside tegemine õige lähenemisviis. Ent niivõrd, kuivõrd seda saab tuletada toimikusse lisatud tõenditest, seisnesid komisjoni läbi viidud täiendavavad analüüsid sisuliselt autoriseeringu taotlejalt teabe küsimises. Autoriseeringu taotleja esitatud täiendav teave ei toonud aga vähimatki selgust seoses kasutusaladega, mille jaoks ei olnud käesolevas asjas käsitletavate pliikromaatidele alternatiive. On tõsi, et loetelu, mille komisjon esitas kostja vastuse lisana B.3, sisaldab näiteid autoriseeringutaotlusega hõlmatud spetsiifilistest kasutusaladest. Siiski ei vasta see loetelu küsimusele, miks loetelus mainitud kasutusaladel ei saanud nimetatud pliikormaatide asemel kasutada alternatiive, mis Rootsi Kuningriigi sõnul olid turul olemas.
102 Teiselt poolt vastab tõele, et kui komisjon teeb otsuseid autoriseeringu kohta, on ta kohustatud järgima ka proportsionaalsuse põhimõtet. Siiski, kui mõnes määruse nr 1907/2006 sättes ette nähtud tingimused ei ole täidetud, ei ole proportsionaalsuse küsimus asjakohane.
103 Kaheksandaks ja lõpetuseks ei ole eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes enam vaja vastata Rootsi Kuningriigi argumendile, mille kohaselt komisjon rikkus hoolsuskohustust (vt eespool punkt 46).
104 Nimelt ei ole sellel argumendil käesoleva hagi raames iseseisvat tähendust, see vaid täiendab argumenti, et rikuti määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõiget 4, kuna selles sättes ette nähtud tingimusi ei uuritud piisavalt (vt eespool punktid 86–102).
105 Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb esimese väite teise osaga nõustuda.
106 Sellest järeldub, ilma et oleks vaja analüüsida esimese väite esimest ja kolmandat osa ning ka teisi hagi raames esitatud väiteid, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada.
Vaidlustatud otsuse tagajärgede kehtima jätmine kuni selle asendamiseni uue otsusega
107 Komisjon palus jätta vaidlustatud otsuse tühistamise korral selle tagajärjed kehtima seni, kuni ta saab autoriseeringutaotluse ECHA abil läbi vaadata.
108 See taotlus tuleb siiski rahuldamata jätta.
109 ELTL artikli 264 teise lõigu kohaselt võib Euroopa Liidu Kohus, kui ta seda vajalikuks peab, märkida, millised tühistatud õigusakti tagajärjed loetakse lõplikeks. Ta võib kasutada selles sättes antud võimalust jätta vaidlustatud õigusaktiga kehtestatud õigused jõusse, kuni pädevad institutsioonid on võtnud vajalikud meetmed (vt selle kohta analoogia alusel 20. märtsi 1985. aasta kohtuotsus Timex vs. nõukogu ja komisjon, 264/82, EU:C:1985:119, punkt 32).
110 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu kohtul kasutada talle ELTL artikli 264 teise lõiguga antud pädevust ja jätta kohtuotsusega tühistatud vaidlustatud õigusakti tagajärjed kehtima, kui seda nõuab õiguskindluse põhimõte (22. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus komisjon vs. nõukogu, C‑137/12, EU:C:2013:675, punkt 81), mida on tõlgendatud seoses liidu muu huviga (vt selle kohta 22. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus komisjon vs. nõukogu, C‑137/12, EU:C:2013:675, punkt 80; 24. juuni 2014. aasta kohtuotsus parlament vs. nõukogu, C‑658/11, EU:C:2014:2025, punktid 90 ja 91, ning 6. septembri 2012. aasta kohtuotsus parlament vs. nõukogu, C‑490/10, EU:C:2012:525, punkt 91) või liikmesriigi huviga (vt selle kohta 18. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. parlament ja nõukogu, C‑299/05, EU:C:2007:608, punkt 74).
111 ELTL artikli 264 teises lõigus ette nähtud võimalust võib kasutada ka siis, kui tegemist on eraõigusliku isiku huviga (vt selle kohta 7. septembri 2016. aasta kohtuotsus Saksamaa vs. parlament ja nõukogu, C‑113/14, EU:C:2016:635, punkt 83). Nimelt võib õiguskindluse kaalutlusi arvestades jätta tühistatud õigusakti tagajärjed kehtima eelkõige juhul, kui õigusakti tühistamise vahetu mõju põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele raskeid negatiivseid tagajärgi ning vaidlustatud õigusakti õiguspärasus ei ole vaidlustatud mitte selle eesmärgist või sisust lähtudes, vaid õigusakti vastuvõtja pädevuse puudumise või oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu (vt 7. septembri 2016. aasta kohtuotsus Saksamaa vs. parlament ja nõukogu, C‑113/14, EU:C:2016:635, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).
112 Käesoleval juhul võib vaidlustatud otsuse vahetu tühistamine muidugi tuua DCC Maastrichtile kaasa raskeid negatiivseid tagajärgi. Sellel äriühingul ei ole pärast enam võimalik turustada käesolevas asjas käsitletavaid pigmente. Siiski on vaidlustatud otsuse tühistamise põhjus vaidlustatud otsuse sisulise õiguspärasusega seotud kaalutlused. Lisaks olgu märgitud, et määruse nr 1907/2006 artikli 1 lõike 1 kohaselt on selle määruse eesmärgiks tagada inimeste tervise kaitstuse kõrge tase. Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes ei ole vaidlustatud otsuse tagajärgede kehtima jätmine aga selle eesmärgiga kooskõlas.
Kohtukulud
113 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb tema kohtukulud jätta tema enda kanda ning mõista talt välja Rootsi Kuningriigi kohtukulud.
114 Kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud. Sellest tulenevalt jätta Taani Kuningriigi, Soome Vabariigi ja parlamendi kohtukulud nende enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (viies koda),
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 7. septembri 2016. aasta rakendusotsus C(2016) 5644 final pliisulfokromaatkollase ja pliikromaatmolübdaatsulfaatpunase teatud kasutusalade autoriseerimise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006.
2. Jätta rahuldamata komisjoni taotlus jätta 7. septembri 2016. aasta rakendusotsuse C(2016) 5644 final tühistamise korral selle otsuse tagajärjed kehtima seni, kuni ta saab autoriseeringutaotluse uuesti läbi vaadata.
3. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Rootsi Kuningriigi kohtukulud.
4. Jätta Taani Kuningriigi, Soome Vabariigi ja Euroopa Parlamendi kohtukulud nende enda kanda.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 7. märtsil 2019 Luxembourgis.
Allkirjad