Esialgne tõlge
Kohtuasi T‑221/08
(avaldamine väljavõtetena)
Guido Strack
versus
Euroopa Komisjon
Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – OLAFi juurdlust puudutavad dokumendid – Tühistamishagi – Kaudne ja sõnaselge juurdepääsu võimaldamisest keeldumine – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse erand – Kolmanda isiku ärihuvide kaitsega seotud erand – Otsustamisprotsessi kaitse erand – Põhjendamiskohustus – Lepinguväline vastutus
Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 26. aprilli 2016. aasta otsus
1. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Taotlused võimaldada juurdepääsu juba taotleja valduses olevatele dokumentidele ja mille eesmärk on saada koopiad, mis ei kuulu avalikustamise keelu alla – Lubatavus – Põhjendamiskohustus – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)
2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teine lõik)
3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Juurdepääsu võimaldamisest keeldumine – Võimalus tugineda juurdepääsu võimaldamisest keeldumise üldistele eeldustele, mis on kohaldatavad vastavalt dokumentide laadile
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1049/2001 artikkel 4)
4. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Ulatus – Kohaldamine dokumentidele, mis puudutavad Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlust – Üldine eeldus, et kõnealuste dokumentide avalikustamine kahjustab juurdlusega seotud huvi kaitset
(ELTL artikkel 324; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1073/1999 artikli 8 lõige 2 ja määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teine lõik)
5. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Kohaldamisala – Juurdepääsu võimaldamise taotlus dokumentidele, mis puudutavad Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust – Hõlmamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1073/1999 ja määruse nr 1049/2001 artikli 1 punkt a)
6. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Eristamine läbipaistvuse põhimõttest
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teine lõik)
7. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kohustus võimaldada juurdepääsu sellele osale andmetest, mille suhtes erandid ei kehti – Kohaldamine dokumentidele, mis kuuluvad sellist liiki dokumentide hulka, mille suhtes kehtib üldine juurdepääsu võimaldamisest keeldumise eeldus – Väljaarvamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõige 6)
8. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Eraelu ja isikupuutumatuse kaitse – Ulatus – Kohaldamine dokumentidele, mis puudutavad üksnes taotlejat – Väljaarvamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b)
9. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Mõiste „dokument“ – Ulatus – Taotleja selle huvi arvestamine, miks ta soovib avalikustamise saavutada – Väljaarvamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1049/2001 artikli 3 punkt a)
10. Komisjon – Komisjoni teabe taaskasutamine – Otsus 2006/291 – Loa andmise menetlus – Eristamine määrusega nr 1049/2001 ette nähtud menetlusest
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1049/2001 artikkel 16; komisjoni otsuse 2006/291 artikli 2 lõiked 1 ja 4)
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele eesmärk on muuta institutsioonide dokumendid laiale üldsusele kättesaadavaks ning selle määruse sätete alusel muutub avaldatud dokument avalikult kättesaadavaks. Seetõttu takistab otsus, millega keeldutakse nimetatud määruse alusel võimaldamast dokumentidele juurdepääsu, leidmast, et taotlusega hõlmatud dokumendid on avalikustatud.
Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et taotleja valduses olid juurdepääsu taotlusega hõlmatud dokumendid juba olemas ning seega ei olnud tema eesmärk saada nende sisust teada, vaid pigem avalikustada need kolmandatele isikutele, seda enam, et põhjused, miks taotleja sellise taotluse esitas, ei ole asjakohased, kuna määrus nr 1049/2001 ei näe ette, et huvitatud isik peab oma dokumentidele juurdepääsu taotlust põhjendama ja sellise taotluse põhjendused võiksid selle rahuldamise või rahuldamata jätmise juures määravad olla. Seetõttu ei saa sellise taotluse saanud institutsioon tugineda ainuüksi asjaolule, et dokumendid, millele taotleja on juurdepääsu taotletud, on juba või peavad olema tema valduses, vaid muule alusele, kui ta keeldub nendele dokumentidele juurdepääsu taotlust määruse nr 1049/2001 alusel uurimast.
(vt punktid 128, 131, 132 ja 135)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 148)
3. Üldise eelduse tunnustamine, mille kohaselt kahjustab teatavat laadi dokumentide avalikustamine üldjuhul mõnd määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artiklis 4 nimetatud huvi, võimaldab asjaomasel institutsioonil menetleda sõnastatud taotlust kõikehõlmavalt ja vastata sellele samal moel.
(vt punkt 150)
4. Mis puutub taotlusesse tutvuda Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) teatava juurdluse eest vastutavate uurijate poolt koostatud asutusesiseste märkmetega, mis sisaldavad nende põhjendusi ja analüüsi juurdluse arengu ja suuna kohta nii sisulisest kui ka administratiivsest küljest, siis võis komisjon määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 3 teise lõigu sätete alusel neile dokumentidele juurdepääsu võimaldamisest keelduda.
Nimelt kahjustaks avalikkuse juurdepääs sellistele dokumentidele eriti komisjoni ja eelkõige OLAFi võimekust täita avalikus huvides pettusevastase võitluse ülesannet. Asjaomaste dokumentide avalikustamine kahjustaks märkimisväärselt komisjoni ja OLAFi otsustusprotsessi, kuna see vähendaks oluliselt OLAFi tulevikus läbiviidavate juurdluste täielikku sõltumatust ning pärsiks nende eesmärkide saavutamist, paljastades OLAFi strateegia ja töömeetodid ning vähendades viimase võimalust saada kaastöötajatelt sõltumatuid hinnanguid ning pidada komisjoni talitustega konfidentsiaalse teabe põhjal nõu. See pärsiks eraisikute huvi saata võimalike pettuste kohta infot, ning seetõttu jääks OLAF ja komisjon ilma tarvilikust infost, et algatada liidu finantshuvide kaitseks juurdlusi. See järeldus on seda asjakohasem, et dokumentidele juurdepääsu õiguse erandeid – mis on sätestatud muu hulgas määruse nr 1049/2001 artiklis 4 juhul, kui asjaomased dokumendid kuuluvad liidu õiguse teatud erivaldkonda – ei saa tõlgendada ilma, et võetaks arvesse nende dokumentidega tutvumist reguleerivaid erinorme.
Arvestades OLAFi juurdlusega seotud dokumentide erilist konfidentsiaalsust, mis tuleneb määrusest nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta, kehtib OLAFis nimetatud määruse alusel läbi viidava sisejuurdluse suhtes üldine eeldus, et puudub õigus tutvuda juurdlusega seotud dokumentidega ning eelkõige nendega, mis sisaldavad sisearutelude ja eelkonsultatsioonide raames esitatud sisekasutuseks mõeldud arvamusi. See eeldus, mida õigustab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teises lõigus nimetatud otsustusprotsessi mis tahes raske rikkumise välistamise eesmärk, on kohaldatav sõltumata küsimusest, kas dokumentidele juurdepääsu taotlus puudutab juba lõpetatud või pooleliolevat juurdlust.
(vt punktid 151, 153, 154, 157, 160, 162 ja 169)
5. Kuna määruses nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ja määruses nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ei ole sätteid, mis näeksid sõnaselgelt ette neist ühe esimuse teise suhtes, tuleb tagada, et mõlema määruse kohaldamine oleks vastastikku kooskõlas ning järjepidev.
Peale selle on määrus nr 1049/2001 OLAFi suhtes kohaldatav, kuna viimast tunnustatakse selle määruse kontekstis komisjoni osana, viimast aga on nimetatud määruse artikli 1 punktis a institutsioonide seas, kellele määrust kohaldatakse.
(vt punktid 158 ja 164)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 167)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 168)
8. Dokumentidele juurdepääsu taotlemisega seoses ei saa jätta selliseid isikuandmeid, mis puudutavad eranditult vaid nendele juurdepääsu taotlevat isikut, väljastamata põhjendusel, et see kahjustab eraelu ja isikupuutumatuse kaitset.
(vt punkt 198)
9. Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 3 punktis a esitatud mõiste „dokument“ lai definitsioon lähtub säilitatud sisust, mida on võimalik pärast selle loomist taasesitada või millega saab tutvuda, kusjuures tuleb täpsustada, et esiteks ei oma asjaomase sisu selle definitsiooniga hõlmatuse üle otsustamisel tähtsust see, mis laadi andmekandjale sisu on salvestatud, salvestatud sisu tüüp ja laad ega ka maht, pikkus, tähtsus või esitusviis, ja teiseks on asjaomase sisu selle definitsiooniga hõlmatuse ainus piirang tingimus, et sisu peab seonduma asjaomase institutsiooni pädevusse kuuluva poliitika, tegevuse või otsustega.
Kuna dokumentidele juurdepääsu taotlev isik ei pea oma taotlust põhjendama, on määrust nr 1049/2001 puudutavas osas tähtsusetu ka see, millist tegelikku huvi võib taotleja jaoks tähendada selliste dokumentide avalikustamine.
(vt punktid 249, 250 ja 252)
10. Otsus 2006/291 komisjoni teabe taaskasutamise kohta näeb tema valduses olevate artikli 2 lõikes 1 määratletud avalike dokumentide taaskasutamise suhtes ette teistsuguse loaandmise menetluse kui see, mis on ette nähtud määrusega nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele sama dokumentidele juurdepääsu võimaluse suhtes. Selle otsuse kohaldamine eeldab, et kõnealused dokumendid on just identifitseeritud ja avalikustatud.
(vt punktid 265 ja 267)