Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Austria) 22. augustil 2023 – ÖBB-Infrastruktur AG ja WESTbahn Management GmbH

(kohtuasi C-538/23, ÖBB-Infrastruktur ja WESTbahn Management)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: ÖBB-Infrastruktur AG, WESTbahn Management GmbH

Vastustaja: Schienen-Control Kommission

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigust, eelkõige direktiivi 2012/34/EL¹ artiklit 32 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik peab turusegmentides kohaldatavad lisatasud heaks kiitma ex ante enne asjaomase liiklusgraafikuperioodi – mille jaoks turusegmentides kohaldatavaid lisatasusid taotleti – algust (või vähemalt lõppu), või võib liikmesriik kiita turusegmentides kohaldatavad lisatasud heaks ka ex post pärast asjaomase liiklusgraafikuperioodi lõppu (olenevalt olukorrast ka mitu aastat hiljem)? Kas liikmesriigi heakskiitu turusegmentides kohaldatavatele lisatasudele direktiivi 2012/34 artikli 32 tähenduses tuleb mõista lõpliku heakskiiduna?

Kas liidu õigust, eelkõige direktiivi 2012/34 artikli 32 lõikeid 1 ja 6 koostoimes artikli 27 lõikega 4 tuleb tõlgendada nii, et – kronoloogilises järjekorras – tuleb turusegmentides kohaldatavad lisatasud (oluliste osade muutmise korral) kõigepealt avaldada võrgustiku teadaandes (vajaduse korral tingimusega, et need tuleb heaks kiita) ja alles pärast nende avaldamist kiidab liikmesriik need heaks? Kas oluliste osade muutmisega direktiivi 2012/34 artikli 32 lõike 6 kohaselt on tegemist juba siis, kui muudetakse „üksnes“ turusegmentides kohaldatavate lisatasude suurust võrreldes eelmise aasta liiklusgraafikuperioodiga?

(Juhul kui vastus teise küsimuse esimesele lausele on jaatav:) Kas liidu õigust, eelkõige direktiivi 2012/34 artikli 32 lõikeid 1 ja 6 koostoimes artikli 27 lõigetega 2 ja 4 koostoimes IV lisa punktiga 2 tuleb – arvestades läbipaistvuse nõuet ja finantsplaneerimisel vajalikku kindlustunnet direktiivi 2012/34 põhjenduse 34 kohaselt – tõlgendada nii, et liikmesriik ei või turusegmentides kohaldatavaid lisatasusid heaks kiita, kui turusegmentides kohaldatavate lisatasude suurust ei ole võrgustiku teadaandes asjaomase liiklusgraafikuperioodi kohta (mille jaoks nende turusegmentides kohaldatavate lisatasude heakskiitmist taotleti) avaldatud? Selle asemel on asjaomases võrgustiku teadaandes avaldatud üksnes kogutasu läbitud rongikilomeetri kohta (rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevate kuludega seotud tasude, mida on nimetatud direktiivi 2012/34 artikli 31 lõikes 3, ja turusegmentides kohaldatavate lisatasude, mida on nimetatud direktiivi 2012/34 artiklis 32, summana) iga turusegmendi kohta; seega ei saanud raudteeveo-ettevõtjad sellest võrgustiku teadaandest teada, milline on iga turusegmendi kohta tasu, mis on seotud „otseste kuludega“ (direktiivi 2012/34 artikli 31 lõike 3 tähenduses koostoimes rakendusmääruse (EL) 2015/909¹ artikli 2 punktiga 1), ja millised on turusegmentides kohaldatavad lisatasud direktiivi 2012/34 artikli 32 tähenduses?

(Juhul kui vastus teise küsimuse esimesele lausele on jaatav:) Kas liidu õigust, eelkõige direktiivi 2012/34 artikli 32 lõikeid 1 ja 6 koostoimes artikli 27 lõikega 4 tuleb – arvestades läbipaistvuse nõuet ja finantsplaneerimisel vajalikku kindlustunnet direktiivi 2012/34 põhjenduse 34 kohaselt – tõlgendada nii, et võrgustiku teadaandes asjaomase liiklusgraafikuperioodi kohta avaldatud lisatasudel, mida kohaldatakse turusegmentides, on siduv mõju liikmesriigi heakskiidule? Kas sellest siduvast mõjust tuleneb, et liikmesriik ei või turusegmendi kohta heaks kiita suuremaid turusegmentides kohaldatavaid lisatasusid, kui on avaldatud asjaomases võrgustiku teadaandes? Või esineb siduv mõju ainult selles osas, et heaks kiidetud kogutasud (need on tasud, mis on seotud „otseste kuludega“ direktiivi 2012/34 artikli 31 lõike 3 tähenduses koostoimes rakendusmääruse 2015/909 artikli 2 punktiga 1, millele lisanduvad turusegmentides kohaldatavad lisatasud direktiivi 2012/34 artikli 32 kohaselt) ei või olla suuremad, kui on avaldatud võrgustiku teadaandes, seevastu võib heaks kiita suuremad turusegmentides kohaldatavad lisatasud, kui on avaldatud võrgustiku teadaandes? Kas ka liikmesriigile algselt esitatud taotlusel kiita heaks turusegmentides kohaldatavad lisatasud on lisatasude suuruse osas siduv mõju, ning kui jaa, siis millises suunas (lubatud ei ole enam lisatasude suurendamine või vähendamine)? Kas siduv mõju võib esineda mingis muus vormis?

Kas liidu õigust, eelkõige direktiivi 2012/34 artikli 32 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et turusegmentides kohaldatavate lisatasude põhimõttelise lubatavuse kindlaksmääramiseks (lisaks turukõlblikkusele, mida tuleb kontrollida) – seega infrastruktuuri-ettevõtja kulude täieliku katmise eesmärgil – ei tule lähtuda kogutulust, mille saavutamise on liikmesriik raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale määranud („tulueesmärk“) ning mis koosneb rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevate kuludega seotud tasude, mida on nimetatud direktiivi 2012/34 artikli 31 lõikes 3, ja turusegmentides kohaldatavate lisatasude, mida on nimetatud direktiivi 2012/34 artikli 32 lõikes 1, summast, vaid välja tuleb selgitada ja kindlaks määrata summa, millega kulud on täielikult kaetud, et selle alusel oleks võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses võib turusegmentides kohaldatavad lisatasud vajaduse korral heaks kiita? Kas turusegmentides kohaldatavate lisatasude põhimõttelise lubatavuse kindlaksmääramisel (lisaks turukõlblikkusele, mida tuleb kontrollida) tuleb arvesse võtta ka riiklikke toetusi, mida liikmesriik raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale maksab; kui jaa, siis millises vormis tuleb seda teha? Kas need riiklikud toetused tuleb vajaduse korral maha arvata kulude täielikuks katmiseks vajalikest kuludest (lisaks tasudele, mis on seotud raudteeveoteenuse osutamisega otseselt kaasnevate kuludega)? Kas sellega seoses tuleb liidu õigust, eelkõige direktiivi 2012/34 artikli 32 lõiget 1 koostoimes artikli 8 lõikega 4 tõlgendada nii, et liikmesriik peab lisaks raudteeveoteenuse osutamisega otseselt kaasnevate kuludega seotud tasudele ja võimalikele arvesse võetavatele riiklikele toetustele kindlaks määrama ja turusegmentides kohaldatavate lisatasude lubatavuse hindamisel arvesse võtma raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja muust majandustegevusest saadud kõiki muid kasumeid ja kogu muud eraallikatest saadud tagastamatut tulu; kui jaa, siis millises vormis tuleb seda teha, kas nii, et vajaduse korral tuleb need samamoodi maha arvata kulude täielikuks katmiseks vajalikest kuludest? Kas selle hinnangu puhul tuleb arvesse võtta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogutud muid tasusid – nagu tasusid reisiplatvormide kasutamise eest („jaamakasutustasud“) ja tasusid elektrikontaktvõrgu kasutamise eest – ning muid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja majandustegevusega seotud elemente?

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT 2012, L 343, lk 32).

¹ Komisjoni 12. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (ELT 2015, L 148, lk 17).