Euroopa Komisjoni 23. augustil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 14. juuni 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-201/21: Covington & Burling ja Van Vooren versus komisjon

(kohtuasi C-540/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Ciubotaru, C. Ehrbar ja A. Spina)

Teised menetlusosalised: Covington & Burling, Bart Van Vooren

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

mõista kohtuasja T-201/21 ja käesoleva apellatsioonimenetluse kulud välja hagejalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab Euroopa Komisjon kaks väidet.

Esimene väide: Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta eitas komiteemenetluse reeglite asjakohasust määruse (EÜ) nr 1049/2001¹ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tingimuse „kahjustaks oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi“ tõlgendamisel.

Esimene väide on jagatud kaheks osaks.

Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta ei pidanud asjakohaseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 182/2011¹ , millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes, ja komiteede töökorra standardeeskirju, selleks et kohaldada asjakohast erandit dokumentidega tutvumise õigusest määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt.

Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta tõlgendas vääralt komiteede töökorra standardeeskirju ja määrust (EL) nr 182/2011 selle hindamisel, kas „sellise dokumendi avaldamine kahjustaks oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi“.

Teine väide: Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta hindas, kas „sellise dokumendi avaldamine kahjustaks oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi“ määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 tähenduses.

Teine väide on jagatud kaheks osaks.

Esiteks hindas Üldkohus komisjoni poolt vaidlusaluses otsuses esitatud argumente ebatäielikult, kui ta analüüsis, kas „sellise dokumendi avaldamine kahjustaks oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi“. Sellega rikkus Üldkohus oma põhjendamiskohustust.

Teiseks ei kohaldanud Üldkohus nõuetekohaseid õiguslikke kriteeriume ja ei hinnanud asjakohaseid tegureid kui osa tõendite kogumist.

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001,  L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

¹ ELT 2011, L 55, lk 13.