6. aprillil 2010 esitatud hagi - Confederación de Cooperativas Agrarias de España ja CEPES versus komisjon

(kohtuasi T-156/10)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Confederación de Cooperativas Agrarias de España (Madrid, Hispaania), Confederación Empresarial Española de la Economía Social (CEPES) (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid M. Araujo Boyd ja M. Muñoz de Juan)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

tunnistada vastuvõetavaks ja rahuldada käesolevas hagis esitatud tühistamisväited;

tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 1;

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 15. detsembri 2009. aasta otsuse peale (riigiabi nr C 22/2001), mis käsitleb põllumajanduse toetusmeetmeid, mida Hispaania rakendas pärast kütusehinna tõusu. Selles otsuses leitakse, et teatavad põllumajanduse toetusmeetmed, mis sisalduvad 6. oktoobri 2000. aasta kuninglikus dekreetseaduses nr 10/2000 põllumajandus-, kalandus- ja transpordisektori erakorraliste toetusmeetmete kohta¹, millest Hispaania teatas 29. septembril 2000, kujutavad endast ühisturuga kokkusobimatut riigiabi ja nõutakse selle tagastamist.

Kõnealuseid meetmeid käsitleti komisjoni 11. novembri 2001. aasta esialgses otsuses ("esialgne otsus"), milles leiti, et "kuninglikus dekreetseaduses nr 10/2000 [...] põllumajanduskooperatiividele ette nähtud toetusmeetmed ei kujuta endast riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses". See esialgne otsus tühistati 12. detsembri 2006. aasta kohtuotsusega² põhjenduste puudumise tõttu, kuna komisjon ei võtnud oma otsuses piisavalt arvesse mõju, mida teised maksud peale ettevõtetele kohaldatavate maksude võisid omada kooperatiivide maksukorraldusele. Seejärel, tegemata menetluse alustamiseks uut otsust, võttis komisjon 15. detsembril 2009 vastu vaidlustatud otsuse.

Hagejad esitavad tühistamise toetuseks viis väidet:

Esimene väide põhineb asjaolule, et komisjon rikkus menetluses osalenud poolte õigust olla ärakuulatud, kuna komisjon võttis vastu vaidlustatud otsuse, mille järeldused on diameetriliselt vastupidised neile, mis sisaldusid esialgses otsuses, jättes algatamata ametliku menetluse ja andmata asjaomastele pooltele võimalust esitada oma seisukohti.

Teine väide sisaldab etteheidet, et komisjon läheb kaugemale kui seda nõuab otsus kohtuasjas T-146/03, milles leiti üksnes seda, et esialgses otsuses puudusid teatud aspektides piisavad põhjendused. Nende puuduste parandamise asemel vaatas komisjon üle esialgse otsuse osad, mida kohus kahtluse alla ei olnud seadnud. Komisjoni selline tegevus rikub õiguskindluse ja asjaomaste poolte õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid.

Kolmandaks vaidlustavad hagejad meetmete klassifitseerimise riigiabiks, sest ei ole piisav väita, et kuna neil on ettevõtetest erinev maksualane seisund, on põllumajanduskooperatiividel, kelle tegevus ei ole 100% seotud oma liikmetega (puhas vastastikune kooperatiiv), "eelis", vaatamata asjaolule, et kooperatiivid ja kapitaliühingud ei ole ei faktiliselt ega õiguslikult sarnases olukorras. Lisaks, isegi kui nõustuda sellise võrreldavusega - mis on vaieldav -, siis kooperatiivide maksukorraldus ei sisalda ühtegi eelist, vaid erinevusi õigustab Hispaania maksusüsteemi ülesehitus ja olemus, nagu komisjon ise esialgses otsuses ka möönis ja mida 12. detsembri 2006. aasta kohtuotsuses kahtluse alla ei seatud.

Neljanda väitega, mis esitatakse teise võimalusena, leiavad hagejad, et komisjon ei esitanud piisavaid põhjendusi ja et ta eksis meetme analüüsimisel, võttes arvesse ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatut, ning et nimetatud meede oleks tulnud tunnistada kokkusobivaks.

Viimaseks vaidlustavad hagejad vaidlustatud otsuses sisalduva tagastamiskohustuse.

____________

¹ - Boletín Oficial del Estado, nr 241/2000, 7.10.2000, lk 34614.

² - Kohtuasi T-146/03, EKL 2006, lk II-98.