ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)
16. oktoober 2014(*)
Ühenduse kaubamärk – Ühenduse sõnamärgi GRAPHENE taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Kirjeldavus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c
Kohtuasjas T‑458/13,
Joseba Larrañaga Otaño ja Mikel Larrañaga Otaño, elukoht San Sebastián (Hispaania), esindaja: advokaat F. Bueno Salamero,
hagejad,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: Ó. Mondéjar Ortuño,
kostja,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 10. juuni 2013. aasta otsuse (asi R 208/2013-2) peale, mis käsitleb taotlust registreerida sõnaline tähis GRAPHENE ühenduse kaubamärgina,
ÜLDKOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: koja esimees D. Gratsias, kohtunikud M. Kancheva (ettekandja) ja C. Wetter,
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 23. augustil 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 26. novembril 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades asjaolu, et ühe kuu jooksul alates kirjaliku menetluse lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel teha otsuse ilma suulise menetluseta,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hagejad Joseba Larrañaga Otaño ja Mikel Larrañaga Otaño esitasid koos 18. mail 2012 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnaline tähis GRAPHENE.
3 Kaubad, millele kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbivaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 13, 23 ja 25 ning vastavad igas nimetatud klassis järgmisele kirjeldusele:
– klass 13: „tulirelvad; laskemoon; lõhkeaine ja mürsud; ilutulestusvahendid”;
– klass 23: „lõngad ja niidid tekstiiltoodetele”;
– klass 25: „rõivad, jalatsid, peakatted”.
4 Kontrollija lükkas 28. novembri 2012. aasta otsusega asjaomase kaubamärgi registreerimise taotluse eespool punktis 3 viidatud kaupade osas määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktides b ja c nimetatud põhjustel tagasi.
5 Hagejad esitasid 28. jaanuaril 2013 ühtlustamisametile määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel kontrollija otsuse peale kaebuse.
6 Ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 10. juuni 2013. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti kaebus rahuldamata. Apellatsioonikoda leidis sisuliselt, et taotletaval kaubamärgil puudub kõiki asjaomaseid kaupu puudutavas osas eristusvõime ning see on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c tähenduses neid kaupu kirjeldav.
7 Esiteks leidis apellatsioonikoda asjaomase avalikkusega seoses, et see koosneb nii laiast avalikkusest kui ka erialaspetsialistidest nagu turvateenistuste, lammutusettevõtete või kangatootjate erialaasjatundjad, ning selle moodustavad inglise keelt kui mõiste „graphene” päritolukeelt kõnelevad tarbijad.
8 Teiseks märkis apellatsioonikoda taotletava kaubamärgi määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses kirjeldavuse kohta kõigepealt, et hagejate esitatud dokumentidest nähtub, et kõnealune kaubamärk koosneb ingliskeelsest mõistest, mis tähistab süsiniku kahemõõtmelist allotroopi ning asjaomane inglise keelt kõnelev avalikkus tajub kõnealust kaubamärki teatava materjali nimetusena. Ta märkis samade dokumentide põhjal ühelt poolt, et isegi kui grafeen ei ole avastatud hiljuti, võimaldas selle eraldamine 2004. aastal teadlastel saada teada selle omadused nagu üheaatomilise paksusega kahemõõtmeline struktuur, läbipaistvus, painduvus ja elastsus, hea soojus- ja elektrijuhitavus, vastupidavus, kergus ja läbilaskmatus või juhitav läbilaskvus, ning teiselt poolt, et nanomaterjalide, seal hulgas grafeeni võimalikud rakendusvaldkonnad hõlmavad informaatikat, mobiiltelefone ja elektroonikat, kaitserüüd, energeetikat ja keskkonda, meditsiini ja tervishoidu. Seejärel uuris ta grafeeni omadusi ja rakendusalasid eraldi seoses klassi 13 kuuluvate „tulirelvadega”, klassi 13 kuuluvate „laskemoona, lõhkeaine ja mürskudega”, klassi 13 kuuluvate „ilutulestusvahenditega”, klassi 23 kuuluvate „lõngade ja niitidega tekstiiltoodetele” ning klassi 25 kuuluvate „rõivaste, jalatsite ja peakatetega” ning leidis kõigi nende viie kaubaliigi osas, et arvestades nimetatud omadusi ja rakendusalasid, järeldas kontrollija õigesti, et asjaomased kaubad võivad sisaldada grafeeni või olla sellest valmistatud. Lõpuks järeldas ta, et taotletav kaubamärk on kirjeldav, kuna mõiste „graphene” teavitab asjaomast avalikkust, nimelt asjaomaste erialateadmistega avalikkust otseselt sellest, milline on asjaomaste kaupade üks omadus, nimelt nende koostis, ning tarbija tunneb taotletavas tähises ilma eelneva mõttetegevuseta või muu täiendava pingutuseta ära nende kaupade koostisesse kuuluva materjali „grafeen” nimetuse.
9 Kolmandaks ja lõpetuseks märkis apellatsioonikoda taotletava kaubamärgi määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõime puudumise kohta, et taotletaval kaubamärgil vastav võime puudub, kuna asjaomane avalikkus tajub seda teatava materjali nimetusena, mis kuulub asjaomaste kaupade koostisse ning tähistab seega vastavatele kaupadele asjaomase materjaliga antavaid omadusi, mitte nende kaubanduslikku päritolu.
Poolte nõuded
10 Hagejad paluvad Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
11 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
Õiguslik käsitlus
12 Hagejad põhjendavad oma hagi kolme väitega, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c, sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b ning diskrimineerimiskeelu põhimõtet.
Esimene väide, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c
13 Esimeses väites heidavad hagejad apellatsioonikojale ette seisukohta, et taotletav kaubamärk on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses kirjeldav ning esitavad sellega seoses kaks väiteosa. Esimeses väiteosas tunnistavad nad, et asjaomane avalikkus tajub taotletavat kaubamärki teatava kindla materjali nimetusena, kuid väidavad samas, et ei esine ühtki otsest sided registreerimistaotlusega hõlmatud kaupade ja grafeeni vahel, mille omadused ei kujuta „tõsimeelsete” teadusväljaannete kohaselt endast „panatsead” ning mille rakendusalad piirduvad seega konkreetsete valdkondadega, nagu nanotehnoloogia, informaatika, elektroonika ja telefonid, mis ei ole asjaomaste kaupadega seotud. On lubatud registreerida kaubamärgina tähist, millel on iseseisev tähendus niivõrd, kuivõrd see, nagu ka käesoleval juhul, ei viita kõnealuse kaubamärgiga hõlmatud kaupadele. Teises väiteosas märgivad nad, et apellatsioonikoja läbiviidud analüüs käsitles peamisi kaubaliike, omistades ekslikult kõigile nii liigitatud kaupadele grafeeni omadusi nagu läbilaskmatus või juhitav läbilaskvus, mis puudutab üksnes teatavaid kaupu nagu ioonijuhid ja molekulide talletamise seade.
14 Ühtlustamisamet vaidleb hagejate argumentidele vastu.
15 Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi.
16 Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis c viidatud märgid ja tähised on need, millega võib asjaomase avalikkuse seisukohast tavapärase kasutamise korral otseselt või üht selle olulist omadust mainides tähistada kaupa või teenust, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse (kohtuotsus, 20.9.2001, Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑383/99 P, EKL, EU:C:2001:461, punkt 39). Seetõttu eeldab tähise kuulumine viidatud sättes sisalduva keelu kohaldamisalasse seda, et sellel on kõnealuste kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel avalikkusel vahetult ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste või nende mõne omaduse kirjeldusega (vt kohtuotsused, 22.6.2005, Metso Paper Automation vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (PAPERLAB), T‑19/04, EKL, EU:T:2005:247, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 30.4.2013, ABC-One vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (SLIM BELLY), T‑61/12, EU:T:2013:226, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).
17 Tähise kirjeldavust saab seega hinnata ühelt poolt üksnes vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu tajub ning teiselt poolt üksnes hõlmatavate kaupade ja teenuste suhtes (vt selle kohta kohtuotsused, 27.2.2002, Eurocool Logistik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL), T‑34/00, EKL, EU:T:2002:41, punkt 38, ning 7.7.2011, Cree vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TRUEWHITE), T‑208/10, EU:T:2011:340, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).
18 Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c täidab üldise huvi eesmärki, mille kohaselt peavad registreerimistaotlusega hõlmatud kauba või teenuse omadusi kaubanduses tähistavad tähised või märgid olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad. See säte takistab märkide või tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud (kohtuotsused, 23. oktoober 2003, Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, C‑191/01 P, EKL, EU:C:2003:579, punkt 31, ja 12.1.2006, Deutsche SiSi-Werke vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑173/04 P, EKL, EU:C:2006:20, punkt 62) ning kirjeldava mõiste monopoliseerimist teatava ettevõtja poolt muude ettevõtjate, seal hulgas konkurentide kahjuks, nii et nende endi kaupade kirjeldamiseks kasutatav sõnavara seega kahaneb (kohtuotsus, 6.3.2007, Golf USA vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (GOLF USA), T‑230/05, EU:T:2007:76, punkt 32, ja eespool punktis 16 viidatud kohtuotsus SLIM BELLY, EU:T:2013:226, punkt 18).
19 Käesoleval juhul tuleb kõigepealt märkida, et apellatsioonikoja esitatud asjaomase avalikkuse määratlusega (vt eespool punkt 7), mida hagejad ei ole vaidlustanud, tuleb nõustuda.
20 Mis puutub esimesse väiteosasse, mis sisuliselt käsitleb otsese sideme puudumist asjaomaste kaupade ja grafeeni vahel tehnika praeguses arengujärgus, siis tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole selleks, et ühtlustamisamet saaks registreerimisest määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis c ette nähtud põhjusel keelduda, vaja, et kaubamärki moodustavaid tähiseid ja märke registreerimistaotluse esitamise ajal tegelikult kasutatakse selliste kaupade või teenuste või nende omaduste kirjeldamiseks nagu need, mille jaoks on registreerimistaotlus esitatud. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt piisab sellest, kui asjaomaseid märke ja tähiseid saab kõnealusel eesmärgil kasutada. Seega tuleb sõnamärk nimetatud sätet kohaldades registreerimata jätta, kui vähemalt üks selle võimalikest tähendustest viitab asjaomaste kaupade või teenuste mõnele omadusele (eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, EU:C:2003:579, punkt 32; kohtuotsus, 21.1.2009, Korsch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (PharmaCheck), T‑296/07, EU:T:2009:12, punkt 43, ja eespool punktis 16 viidatud kohtuotsus SLIM BELLY, EU:T:2013:226, punkt 36). Peale selle ei oma tähtsust see, kas kaupade või teenuste omadused, mida võidakse kirjeldada, on kaubanduslikus tähenduses peamised või täiendavad (vt eespool punktis 16 viidatud kohtuotsus SLIM BELLY, EU:T:2013:226, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).
21 Kohtupraktika põhjal ei välista asjaolu, et taotletav kaubamärk kirjeldab tehnika praeguses arengujärgus tegelikkuses puuduvat omadust, et asjaomane avalikkus tajub seda kaubamärki kirjeldavana (vt selle kohta kohtuotsused, 16.9.2008, ratiopharm vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (BioGeneriX), T‑47/07, EU:T:2008:377, punkt 30, ja ratiopharm vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (BioGeneriX), T‑48/07, EU:T:2008:378, punkt 29).
22 Seda kohtupraktikat arvesse võttes piisab käesoleval juhul taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjendamiseks sellest, kui asjaomane avalikkus tajub seda nii, et kaubamärki võidakse kasutada asjaomaste kaupade tegeliku või võimaliku, kas või tehnika praeguses arengujärgus puuduva omaduse tähistamiseks. Seda võimalust tuleb eespool punktis 17 nimetatud kohtupraktika kohaselt hinnata seoses asjaomase avalikkuse tajuga, mitte teadusekspertide arusaama järgi.
23 Käesoleval juhul tuleb märkida, et apellatsioonikoda tõi vaidlustatud otsuse punktides 23–28 välja tõendid selle kohta, kuidas asjaomane avalikkus grafeeni omadusi ja rakendusalasid järgmise viie kaubaliigi puhul tajuvad: esiteks klassi 13 kuuluvate „tulirelvade” osas seisnevad grafeeni asjakohased omadused elektrijuhitavuses, kerguses ja vastupidavuses, ning neid saab kasutada muu seas informaatika ja elektroonika või kaitserüü valdkonnas; teiseks klassi 13 kuuluvate „laskemoon ja lõhkeaine” osas on väga hinnatavad grafeeni kergus ja vastupidavus; kolmandaks klassi 13 kuuluvate „ilutulestusvahendid” osas võimaldab grafeeni elektrijuhitavus saavutada suurt ruumilist ja ajalist täpsust; neljandaks klassi 23 kuuluvate „lõngad ja niidid tekstiiltoodetele” osas on väga väärtuslikud läbilaskmatus või juhitav läbilaskvus ning vastupidavus, kergus ja painduvus; viiendaks klassi 25 kuuluvate „rõivad, jalatsid, peakatted” osas tõi apellatsioonikoda välja grafeeni termo- ja läbilaskmatusomadused ning selle vastupidavuse.
24 Tuleb märkida, et nii järeldas apellatsioonikoda täieliku analüüsi põhjal ja seda arvesse võttes, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub, õigesti, et taotletava kaubamärgi ja registreerimistaotluses osutatud kaupade vahel esineb piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel avalikkusel vahetult ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste olemasoleva või võimaliku omaduse, nimelt nende koostises grafeeni kasutamise kirjeldusega.
25 Kuna apellatsioonikoda ei eksinud, kui kinnitas taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumist määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis c nimetatud põhjusel, siis ei saa esimese väiteosaga nõustuda.
26 Mis puutub teise väiteosasse, mis sisuliselt puudutab asjaolu, et kirjeldavust ei ole analüüsitud iga asjaomase kauba osas, siis tuleb meenutada, et kuigi vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus põhimõtteliselt olema põhjendatud iga asjaomase kauba või teenusega seoses, võib pädev ametiasutus piirduda üldise põhjenduse esitamisega, kui samale keeldumispõhjusele tuginedes keeldutakse registreerimisest teatava kauba- või teenuseliigi või ‑grupi jaoks, millel on omavahel piisavalt otsene ja konkreetne seos selleks, et need moodustaksid kõnealuste kaupade või teenuste piisavalt homogeense liigi või grupi (eespool punktis 16 viidatud kohtuotsus SLIM BELLY, EU:T:2013:226, punkt 33; vt selle kohta ka kohtumäärus, 18.3.2010, CFCMCEE vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑282/09 P, EKL, EU:C:2010:153, punktid 37–40, ning selle kohta ja analoogia alusel kohtuotsus, 15.2.2007, BVBA Management, Training en Consultancy, C‑239/05, EKL, EU:C:2007:99, punktid 34–38).
27 Käesoleval juhul tuleb märkida, et apellatsioonikoda eristas vaidlustatud otsuse punktides 23–28 viit asjaomaste kaupade liiki, nimelt klassi 13 kuuluvad „tulirelvad”; klassi 13 kuuluvad „laskemoon ja lõhkeaine”; klassi 13 kuuluvad „ilutulestusvahendid”; klassi 23 kuuluvad „lõngad ja niidid tekstiiltoodetele” ning klassi 25 kuuluvad „rõivad, jalatsid, peakatted”, mida ta analüüsis eraldi, tuues igaühega seoses välja grafeeni konkreetsed omadused ja rakendusalad, nagu asjaomane avalikkus seda tajub, enne kui järeldas, et taotletav kaubamärk on iga nimetatud kaupade homogeense liigi osas kirjeldav (vt eespool punkt 8). Eelkõige mis puutub kaupadesse „lõngad ja niidid tekstiiltoodetele” ning „rõivad, jalatsid, peakatted”, siis isegi kui eeldada, et asjaomane avalikkus ei taju grafeeni läbilaskmatust või juhitavat läbilaskvust seoses asjaomaste kaupadega, tajub asjaomane avalikkus grafeeni muid apellatsioonikoja poolt nende kaupadega seoses välja toodud omadusi nagu vastupidavus, kergus, painduvus ja termoomadused.
28 Kuna apellatsioonikoda on oma otsust iga asjaomase homogeense kaubaliigi osas nõuetekohaselt põhjendanud, ei saa teise väiteosaga nõustuda.
29 Esimene väide tuleb seega tagasi lükata.
Teine väide, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b
30 Teises väites heidavad hagejad apellatsioonikojale ette ka taotletava kaubamärgi eristusvõime eiramist, kuna mõiste „graphene” ei kujuta endast asjaomaste kaupade tähistamise tavapärast viisi ega anna asjaomasele avalikkusele teavet asjaomaste kaupade võimalike omaduste kohta.
31 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nähtub määruse nr 207/19 artikli 7 lõike 1 sõnastusest selgesti, et nimetatud sättes loetletud absoluutsetest keeldumispõhjustest ühe kohaldamisest piisab, et tähise registreerimisest ühenduse kaubamärgina keelduda (kohtuotsused, 19.9.2002, DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑104/00 P, EKL, EU:C:2002:506, punkt 29; 6.11.2007, RheinfelsQuellen H. Hövelmann vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (VOM URSPRUNG HER VOLLKOMMEN), T‑28/06, EKL, EU:T:2007:330, punkt 43, ja eespool punktis 16 viidatud kohtuotsus SLIM BELLY, EU:T:2013:226, punkt 45).
32 Kuna käesoleval juhul on apellatsioonikoda määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis c ette nähtud keeldumispõhjuse esinemise õigesti tuvastanud, ei ole vaja sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele osutavat väidet uurida.
33 Seetõttu tuleb teine väide jätta läbi vaatamata.
Kolmas väide, et on rikutud diskrimineerimiskeelu põhimõtet
34 Kolmandas väites viitavad hagejad diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumisele, koostoimes võrdse kohtlemise põhimõtte ja hea halduse põhimõttega, kuna ühtlustamisamet on varem registreerinud neile kuuluva ühenduse kaubamärgi GRAFENO kaupadele klassides 3, 7, 9 ja 12 numbri 10879682 all, ja ühenduse kaubamärgi GRAPHENE kaupadele klassides 4, 5, 8, 11, 14–21, 24 ja 26–34 numbri 10900645 all, ilma et ta oleks tõstatanud nimetatud tähiste kirjeldavuse või eristusvõime puudumise vastuväidet seoses asjaomaste kaupadega.
35 Piisab aga meenutamast, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb apellatsioonikoja otsuseid, mille puhul on tegemist piiratud pädevuse, mitte kaalutlusõiguse teostamisega, hinnata üksnes määruse nr 207/2009 alusel, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu kohus, mitte ühtlustamisameti varasema otsustuspraktika alusel, mis igal juhul ei saa olla liidu kohtu suhtes siduv (kohtuotsus, 15.9.2005, BioID vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑37/03 P, EKL, EU:C:2005:547, punkt 47; eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus Deutsche SiSi-Werke vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2006:20, punkt 48, ja kohtuotsus, 30.4.2013, Boehringer Ingelheim International vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (RELY-ABLE), T‑640/11, EU:T:2013:225, punkt 33).
36 Kuigi võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtteid arvestades peab ühtlustamisamet võtma arvesse sarnaste taotluste kohta tehtud otsuseid ning uurima eriti tähelepanelikult, kas tuleb teha samaväärne otsus või mitte, peab nende põhimõtete järgimisel arvestama seaduslikkuse põhimõttega, et võrdne kohtlemine ei toimuks õigusvastaselt ning tähise registreerimise taotleja ei saa enda huvides tugineda identse otsuse tegemisega kolmanda isiku kasuks toime pandud õigusnormi rikkumisele (vt selle kohta kohtuotsus, 10.3.2011, Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑51/10 P, EKL, EU:C:2011:139, punktid 73–76). Peale selle peab õiguskindluse ja just hea halduse põhimõtte kohaselt iga registreerimistaotluse kontrollimine olema range ja täielik, vältimaks kaubamärkide alusetut registreerimist ning seetõttu tuleb nimetatud kontroll läbi viia igal konkreetsel juhul, kuna tähise registreerimine kaubamärgina sõltub erikriteeriumidest, mis on kohaldatavad asjaomastele faktilistele asjaoludele ning mis on mõeldud selle kontrollimiseks, kas asjaomane tähis ei kuulu mõne keeldumispõhjuse kohaldamisalasse (eespool viidatud kohtuotsus Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2011:139, punkt 77, ja eespool punktis 35 viidatud kohtuotsus RELY-ABLE, EU:T:2013:225, punkt 34).
37 Käesoleval juhul nähtub esimese väite uurimisest, et apellatsioonikoda järeldas apellatsioonikoda täieliku analüüsi põhjal ja seda arvesse võttes, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub õigesti, et hagejate esitatud ühenduse kaubamärgi taotlus on vastuolus määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis c nimetatud absoluutse keeldumispõhjusega. Sellest tuleneb, et vastavalt eespool punktides 35 ja 36 osutatud kohtupraktikale ei saa kõnealust hinnangut kahtluse alla seada ainuüksi asjaolu tõttu, et apellatsioonikoda ei järginud käesoleval juhul ühtlustamisameti otsustuspraktikat (vt selle kohta kohtuotsus, 3.7.2013, Airbus vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (NEO), T‑236/12, EKL, EU:T:2013:343, punkt 52), ja seda sõltumata eespool punktis 34 viidatud asjaoludest.
38 Lisaks tuleb märkida, et kuigi hagejate viidatud kaubamärgiregistreeringute (vt eespool punkt 34) suhtes kehtib ühenduse kaubamärkide kohtutes algatatud õigusrikkumise menetluses määruse nr 207/2009 artikli 99 alusel kehtivuse presumptsioon, võib sama määruse artikli 52 alusel need kehtetuks tunnistada ühtlustamisametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal.
39 Seetõttu on kolmas väide vastuvõetamatu.
40 Kuna ükski hagejate esitatud väide ei osutunud põhjendatuks, tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
41 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hagejate kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõuetele hagejate kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Joseba Larrañaga Otañolt ja Mikel Larrañaga Otañolt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. oktoobril 2014 Luxembourgis.
Allkirjad