Kohtuasi T‑401/11 P‑RENV‑RX

(avaldamine väljavõtetena)

Stefano Missir Mamachi di Lusignano jt

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Ametniku ja tema abikaasa tapmine – Nõude, kaebuse ja hagi vastavuse põhimõte – Kohustus tagada liidu teenistuses olevate töötajate turvalisus – Põhjuslik seos – Varaline kahju – In solidum‑vastutus – Personalieeskirjades sätestatud hüvitiste arvesse võtmine – Mittevaraline kahju – Institutsiooni vastutus surnud ametnikule tekitatud mittevaralise kahju eest – Institutsiooni vastutus surnud ametniku õigusjärglastele tekitatud mittevaralise kahju eest

Kokkuvõte – Üldkohtu (apellatsioonikoda) 7. detsembri 2017. aasta otsus

1.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Kahju põhjuste paljusus – Asjakohase põhjusliku seose teooria ja tingimuste võrdväärsuse teooria kohaldamine

(ELTL artikli 340 teine lõik)

2.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Ametniku tapmine kolmanda isiku poolt ametniku institutsiooni kaitsekohustuse rikkumise tõttu – Põhjusliku seose katkemine kolmanda isiku sekkumise tõttu – Puudumine – Institutsiooni kahju kaaspõhjustajaks kvalifitseerimine

(ELTL artikli 340 teine lõik)

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Täiendava põhjenduse vastu suunatud väide – Edutu väide – Tagasilükkamine

(ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

4.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Kohaldamisala – Ulatus – Piirid

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 24)

5.      Ametnike hagid – Liidu kohtu pädevus – Institutsiooni in solidum‑vastutuse tuvastamine ametnikule tekitatud kahju eest – Hõlmamine

(ELTL artikkel 270; ametnike personalieeskirjad, artikkel 24)

6.      Lepinguväline vastutus – Kahju – Hüvitatav kahju – Mitme isiku poolt tekitatud kahju – Kaastäideviijate in solidum-vastutus

(ELTL artikli 340 teine lõik)

7.      Apellatsioonkaebus – Väited – Ebapiisavad põhjendused – Kriteeriumid, mida Avaliku Teenistuse Kohus võttis kahju hüvitamiseks makstava hüvitise summa kindlaksmääramisel aluseks – Kontrollimine Üldkohtu poolt

8.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused – Kahju – Tapetud ametniku poolt enne tema surma läbielatud füüsiliste ja psüühiliste kannatustega seotud mittevaraline kahju – Korvamatu kahju

(ELTL artikli 340 teine lõik)

9.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused – Kahju – Tapetud ametniku õigusjärglastel tekkinud mittevaraline kahju tulenevalt sellest, et personalieeskirjades sätestatud hüvitised ei ole neile tekitatud kahju hüvitamiseks piisavad – Hüvitatav kahju – Piirid

(ELTL artikli 340 teine lõik)

10.    Lepinguväline vastutus – Kahju – Hüvitatav kahju – Lähedase isiku surmaga põhjustatud mittevaraline kahju – Hõlmamine – Ex æquo et bono hindamine

(ELTL artikli 340 teine lõik)

1.      Põhimõtteliselt on kahju põhjuste paljususe korral kohaldatavad kaks põhjusliku seose teooriat, nimelt tingimuste võrdväärsuse teooria ja asjakohase põhjusliku seose teooria. Liidu õiguses tundub, et pooldatakse asjakohase põhjusliku seose teooriat. Nimelt saab liitu pidada vastutavaks ainult niisuguse kahju eest, mis tuleneb asjassepuutuva institutsiooni õigusvastasest tegevusest piisavalt otseselt, ning hageja peab tõendama, et ilma süülise käitumiseta ei oleks kahju tekkinud ja selline käitumine on kahju tekkimisel otsustava tähtsusega.

Peale selle, kui esiteks on institutsioonile süükspandav tegevus osa ulatuslikumast protsessist, milles kolmandad isikud osalesid, ja teiseks on väidetava kahju vahetu põhjus ühe sellise kolmanda isiku sekkumine, peab kohus kontrollima, kas niisugune sekkumine oli vältimatu üksnes süükspandud tegevuse tõttu või oli see hoopis autonoomne tahteavaldus. Autonoomse tahteavalduse korral tuvastab kohus põhjusliku seose katkemise. Lisaks piirab ELTL artikli 340 teist lõiku puudutav kohtupraktika liidu vastutuse kahjuga, mille on otseselt või piisavalt otseselt põhjustanud asjassepuutuva institutsiooni õigusvastane tegevus, mis välistab eelkõige selle, et liidu vastutus hõlmab kahju, mis on sellise tegevuse üksnes kauge tagajärg. Sellega seonduvalt ei piisa põhjusliku seose tuvastamiseks ainuüksi sellest, et õigusvastane tegevus oli kahju tekkimise vajalik eeltingimus selles mõttes, et ilma selle tegevuseta ei oleks kahju tekkinud.

Sellele vaatamata ei välista niisugused kohtupraktikast tulenevad põhimõtted täielikult tingimuste võrdväärsuse teooria kohaldamist ja lubab üksnes järeldada, et kui institutsiooni süülise käitumise ja kahju vahel on kauge seos ning kohus tuvastab põhjusliku seose katkemise, tuleb tingimuste võrdväärsuse teooria kõrvale jätta. Järelikult võib liidu kohus juhul, kui kahju on vastupidi otseselt või piisavalt otseselt põhjustanud institutsiooni süüline käitumine ja kui niisuguse süülise käitumise ja kahju vahel ei ole nii kauget seost, et põhjuslik seos katkeks, kohaldada tingimuste võrdväärsuse teooriat.

(vt punktid 64 ja 67–70)

2.      Juhul kui institutsioon vastutab kaitsekohustuse rikkumise eest, põhjustades sellega konkreetset kahju, mille kõnealune kohustus pidi ära hoidma, võib selline kohustuste rikkumine isegi juhul, kui seda ei saa pidada ainsaks kahju tekkimise põhjuseks, aidata piisavalt otseselt kaasa selle tekkimisele. Seega võib liidu kohus pidada kolmanda isiku ettenähtavat või ettenägematut tegevust selliseks tegevuseks, mis ei too kaasa põhjusliku seose katkemist või mis ei ole asjaolu, mis vabastab institutsiooni täielikult tema vastutusest, kuna need kaks põhjust ehk institutsioonipoolse kohustuste süüline rikkumine ja kolmanda isiku tegevus aitasid kaasa sama kahju tekkimisele. Seega juhul, kui on tegemist süülise käitumisega, mis seisneb kaitsekohustuse rikkumises, mis põhjustas konkreetset kahju, mille kõnealune kohustus pidi ära hoidma, tuleb institutsiooni pidada kahju kaaspõhjustajaks, isegi kui teda ei saa pidada põhivastutajaks kahju tekitamise eest.

(vt punktid 72 ja 84)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 92)

4.      Personalieeskirjade artikli 24 kohaldamise eeldus on asjaolu, et ametnikule on tekitatud kahju tema ametiseisundi ja kohustuste tõttu. Järelikult ei ole see säte kohaldatav juhul, kui ametnikule ei ole kohustuste täitmisel kahju tekitatud.

(vt punkt 106)

5.      Liidu kohus on siiski pädev otsustama institutsiooni vastutuse üle, kui viimane on üksi või koos kolmanda isikuga ametnikule kahju tekitanud. Nimelt ilmneb personalieeskirjade artikli 24 sõnastusest, et kolmanda isiku vastutuse olemus ei avalda mingit mõju ametnikule tema kohustuste täitmisel tekitatud kahju põhjustamises osalenud institutsiooni in solidum‑kohustusele. Sellest sättest ilmneb, et liidu kohtul võidakse paluda lahendada vaidlus, mis puudutab institutsiooni in solidum‑vastutust kolmanda isiku teo tõttu, kuna kolmanda isiku vastutuse olemus ei mõjuta kuidagi liidu kohtu pädevust institutsiooni in solidum‑vastutuse üle otsustamiseks

(vt punkt 113)

6.      Liikmesriikide õigusest tuleneb ühine üldpõhimõte, mille kohaselt tunnistab liikmesriigi kohus sama kahju põhjustanud isikute in solidum‑vastutust, pidades õiglaseks asjaolu, et kannatanu ei pea esiteks määrama kindlaks kahju osa, mille eest iga kaaspõhjustaja vastutab, ja teiseks riskima, et see isik, kelle vastu ta menetluse algatas, on maksejõuetu. In solidum‑vastutuse põhimõte on kohaldatav nii varalise kui mittevaralise kahju puhul.

(vt punktid 118 ja 195)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 129)

8.      Liikmesriikide õigusest ei tulene ühtset üldpõhimõtet, mille kohaselt olukorras, kus kolmandas riigis töökohustusi täitev ametnik on tapetud talle kasutamiseks antud eluruumis, mõistaks liikmesriigi kohus välja hüvitise mittevaralise kahju eest, mis seisneb kuni tema surma hetkeni läbielatud füüsilistes ja psüühilistes kannatustes.

(vt punktid 175 ja 176)

9.      Liikmesriikide õigusest tuleneb ühtne üldpõhimõte, mille kohaselt ei takista olukorras, kus kolmandas riigis töökohustusi täitev ametnik on tapetud talle kasutamiseks antud eluruumis, selliste eeskirjade olemasolu, mis tagavad surnud ametniku õigusjärglastele hüvitiste automaatse maksmise, et neile hüvitatakse liikmesriigi kohtule hagi esitamisega ka mittevaraline kahju, juhul kui nad leiavad, et neile tekitatud kahju ei ole asjaomaste eeskirjadega hõlmatud või täielikult hõlmatud. Sellega seoses tuleneb samuti liikmesriikide õigusest ühtne üldpõhimõte, mille kohaselt ei või mittevaralise kahju eest saada topelthüvitist. Seega peab liidu kohus enne hüvitatava kahjusumma kindlaksmääramist kontrollima, kas eeskirjad, mis tagavad hüvitiste automaatse maksmise, hõlmavad õigusjärglastele tekitatud mittevaralise kahju täielikult, osaliselt või üldse mitte.

(vt punktid 194 ja 195)

10.    Liikmesriikide õigusest tuleneb ühtne üldpõhimõte, mille kohaselt on õigusjärglastel, eelkõige surnud isiku lastel ja vanematel õigus nõuda hüvitist mittevaralise kahju eest, mis seisneb lähedase isiku surmaga põhjustatud hingelises valus. Mittevaralise kahju eest hüvitatava summa kindlaksmääramisega seoses ei saa liidu kohus kasutada ühes liikmesriigis koostatud tabeleid. Sellega seoses on liidu kohtu ülesanne ex æquo et bono määrata kindlaks summa, tuues sealjuures välja arvessevõetud kriteeriumid.

(vt punktid 198 ja 200)