EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

13. detsember 2012

Kohtuasi F‑2/11

BW

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Katseajal olev ametnik – Katseaja lõpul alaliselt ametisse nimetamata jätmine – Katseajal oleva ametniku teenistusest vabastamise otsuse põhjendamine – Kaitseõigused

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega BW palub esimese võimalusena tühistada Euroopa Komisjoni 1. märtsi 2010. aasta otsus jätta ta alaliselt ametisse nimetama.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Katseaja lõpparuanne – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Kohustus põhjendada väärtusotsustusi konkreetsete näidetega – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Eseme ja aluse samasus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Ese – Toimumise tingimused

(Personalieeskirjad, artikkel 34)

4.      Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Otsus jätta katseajal olev ametnik alaliselt ametisse nimetamata – Otsus vabastada alaliselt ametisse nimetatud ametnik teenistusest – Õiguslik erinevus – Vastavad hindamistegurid, mis tuleb kindlaks teha

(Personalieeskirjad, artikli 34 lõige 2)

5.      Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Tulemuste hindamine – Katseajal oleva ametniku võimete hindamine – Kohtulik kontroll – Piirid – Ilmne hindamisviga – Mõiste

(Personalieeskirjad, artikkel 34)

6.      Ametnikud – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Ulatus – Kohustus määrata katseajal olev ametnik tema katseaja pikendamise korral muusse talitusse – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikli 34 lõige 3)

7.      Ametnikud – Hindamine – Ametniku ja tema ülemuse vaheliste erimeelsuste olemasolu – Mõju puudumine ülemuse võimele asjaomase isiku teeneid hinnata

8.      Ametnikud – Põhimõtted – Kaitseõigused – Asjaomase isiku ärakuulamise kohustus enne huve kahjustava akti vastuvõtmist – Ulatus – Katseaja lõpparuanne – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, artikkel 34)

1.      Kuigi iga katseajal oleva ametniku eesmärkide kindlaksmääramine katseaja alguses on vajalik isegi siis, kui puuduvad sellekohased sätted, et hindajal oleks alus asjaomase katseajal oleva ametniku tulemuslikkuse hindamiseks, kohustab põhjendamiskohustus hindajat tooma otsustavatest asjaoludest lähtudes esile katseajal oleva ametniku sooritused eelkõige seoses sellega, mis puudutab tema võimet täita tema tööülesandeid, tulemuslikkust ja käitumist teenistuses, mitte märkida ülesseatud eesmärgid, mida ei täidetud. Samuti kuna hindaja on täitnud põhjendamiskohustuse ja hinnang on selgelt individuaalne, mitte impersonaalne, ei ole hindaja kohustatud märkima kõiki tema hinnangu põhjendusi, esitades konkreetseid näiteid katseaja aruandes sisalduva iga väärtusotsustuse kohta.

Põhimõtteliselt tohib katseaja aruanne sisaldada üksnes seda ajavahemikku puudutavaid hinnanguid, mille kohta see koostatud on. Siiski juhul, kui katseajal oleva ametniku katseaega pikendati, võib hindaja katseaja pikendamise ajavahemikku puudutavas aruandes rikkumist toime panemata teha märkusi esialgse katseaja kohta, kui selliste viidete eesmärk on rõhutada hageja soorituste arenemist.

Seda, kas administratsioon täidab temal lasuvat kohustust põhjendada iga katseaja aruannet, tuleb hinnata siis, kui on koostatud katseaja aruande lõplik versioon. Seega seni, kuni katseaja aruanne ei ole muutunud lõplikuks, ei tähenda selle sisu muutmine põhjendamiskohustuse rikkumist.

(vt punktid 43–45)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 12. september 2007, kohtuasi T‑249/04: Combescot vs. komisjon (punkt 86).

2.      Halduskaebuse ja hagi vastavuse nõuet saab kohaldada ainult juhul, kui hagis muudetakse kaebuse eset, see tähendab, et hagi sisaldab formaalset õiguspärasust puudutavat väidet, samas kui kaebuses esitati väiteid üksnes sisulise õiguspärasuse kohta, või vastupidi kui hagi sisaldab sisulist õiguspärasust puudutavat väidet, samas kui kaebuses esitati väiteid üksnes formaalse õiguspärasuse kohta. Asjaolu, et hageja kasutas kaebuse esitamiseks advokaadi teenuseid, ei mõjuta küsimust, kas vaidluse eset muudeti.

(vt punktid 46, 140 ja 141)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. juuli 2010, kohtuasi F‑45/07: Mandt vs. parlament (punkt 119).

3.      Kuigi katseaega, mille eesmärk on võimaldada administratsioonil hinnata katseajal oleva ametniku võimet täita tema tööülesandeid ning tema tulemuslikkust ja käitumist teenistuses, ei saa samastada koolitusperioodiga, on siiski kohustuslik anda asjaomasele isikule selle aja jooksul võimalus näidata oma oskusi. Praktikas tähendab see tingimus seda, et katseajal olevale ametnikule peavad olema tagatud mitte ainult adekvaatsed materiaalsed tingimused, vaid täidetavaid ülesandeid arvestades ka sobivad juhised ja nõuanded, et tal oleks võimalik kohanduda tema töökoha konkreetsete vajadustega.

(vt punkt 104)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. mai 1985, kohtuasi 3/84: Patrinos vs. MSK (punktid 20 ja 21).

Esimese Astme Kohus: 5. märts 1997, kohtuasi T‑96/95: Rozand-Lambiotte vs. komisjon (punkt 95).

Avaliku Teenistuse Kohus: 16. aprill 2008, kohtuasi F‑73/07: Doktor vs. nõukogu (punkt 31).

4.      Katseajal oleva ametniku alaliselt ametisse nimetamata jätmise otsus erineb tegelikust teenistusest vabastamisest isiku puhul, kes on alaliselt ametisse nimetatud ametnik. Kui viimasel juhul tuleb üksikasjalikult analüüsida põhjendusi, mis õigustavad sõlmitud töösuhte lõpetamist, siis peab katseajal olevate töötajate alaliselt ametisse nimetamise otsustes sisalduv analüüs olema kõikehõlmav ning tuginema sellele, kas on või puudub rida positiivseid asjaolusid, mis on ilmnenud katseajal ja mis näitavad, et katseajal oleva töötaja alaliselt ametisse nimetamine on teenistuse huvides.

(vt punkt 78)

Viited:

Euroopa Kohus: 17. november 1983, kohtuasi 290/82: Tréfois vs. Euroopa Kohus (punktid 24 ja 25).

Avaliku Teenistuse Kohus: 18. oktoober 2007, kohtuasi F‑112/06: Krcova vs. Euroopa Kohus (punktid 61 ja 62).

5.      Liidu kohus ei saa asendada oma hinnangut institutsioonide hinnanguga osas, mis puudutab katseaja tulemust ja sellise isiku võimeid, kes on kandidaat Euroopa Liidu avalikku teenistusse alaliselt ametisse nimetamiseks, vaid kohtu kontroll piirdub otsuse sisulise õiguspärasuse puhul sellega, kas ei ole tehtud ilmset hindamisviga või võimu kuritarvitatud.

(vt punkt 78)

Viited:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Tréfois vs. Euroopa Kohus (punktid 24 ja 25).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Krcova vs. Euroopa Kohus (punktid 61 ja 62).

6.      Administratsiooni hoolitsuskohustus oma teenistujate suhtes väljendab personalieeskirjadega kehtestatud vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu ametiasutuse ja avalike teenistujate vahel. See kohustus ning hea halduse põhimõte tähendavad, et kui ametiasutus teeb otsuse ametniku olukorra kohta, võtab ta arvesse kõiki asjaolusid, mis tema otsust võivad mõjutada, ning seda tehes ei arvesta ta mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase ametniku huve. Personalieeskirjade artikli 34 lõike 3 kolmandast lõigust nähtub selgesti, et administratsioonil on õigus, mitte kohustus määrata katseajal olev teenistuja, kelle katseaega ta otsustab pikendada, tööle muusse talitusse. Kui hoolitsemiskohustuse tõttu muutuks see võimalus administratsiooni kohustuseks, muudaks hoolitsemiskohustus personalieeskirjadega kehtestatud õiguste ja kohustuste tasakaalu ametiasutuse ja avalike teenistujate vahel.

(vt punktid 112, 122 ja 123)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. veebruar 1987, kohtuasi 417/85: Maurissen vs. kontrollikoda (punkt 12).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Doktor vs. nõukogu (punkt 42).

7.      Isegi kui ei ole välistatud võimalus, et erimeelsused ametniku ja tema ülemuse vahel võivad ülemuses esile kutsuda teatava ärrituse, ei ole see võimalus niisugune, mis tooks kaasa olukorra, et ülemus ei suuda hinnata asjaomase isiku teeneid objektiivselt.

(vt punkt 114)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 13. detsember 2005, liidetud kohtuasjad T‑155/03, T‑157/03 ja T‑331/03: Cwik vs. komisjon (punkt 150).

8.      Kaitseõiguste tagamine mis tahes avatud menetluses mõne isiku vastu, kui see menetlus võib lõppeda selle isiku huve kahjustava aktiga, on liidu õiguse aluspõhimõte. See põhimõte eeldab, et asjaomasele isikule antakse võimalus teha tõhusal viisil teatavaks oma seisukoht kõnealuse akti põhjenduseks olevate, tema vastu esitatud asjaolude kohta.

Katseaja aruanne ei ole aga isikut kahjustav meede, vaid asjaomase katseajal oleva ametniku alaliselt ametisse nimetamise või teenistusest vabastamise otsust ettevalmistav akt. Seega juhul kui puudub erisäte, ei ole hindaja kohustatud hagejat enne selle aruande koostamist ära kuulama. Pealegi võib hindaja katseaja aruannet muuta pärast asjaomase isiku ärakuulamist.

(vt punktid 136, 137 ja 139)

Viited:

Euroopa Kohus: 10. juuli 1986, kohtuasi 234/84: Belgia vs. komisjon (punkt 27); 3. oktoober 2000, kohtuasi C‑458/98 P: Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu (punkt 99); 9. november 2006, kohtuasi C‑344/05 P: komisjon vs. De Bry (punkt 37).

Esimese Astme Kohus: 8. märts 2005, kohtuasi T‑277/03: Vlachaki vs. komisjon (punkt 64).

Euroopa Liidu Üldkohus: 2. märts 2010, kohtuasi T‑248/08 P: Doktor vs. nõukogu (punkt 81).